2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

laupäev, 30. september 2017

The Wardrobe Mistress


Raamat: The Wardrobe Mistress by Natalie Meg Evans (2017) 
Hinne: C 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/31368967-the-wardrobe-mistress 
London, aasta 1945. Noor sõjalesk astub rongi, et otsida uut elu. Vanessa Kingcourt hoiab enda käes võtit oma salapärasele pärandusele ja ei suuda enam vastu panna vana Farren teatri kutsele – see koht on täis maagilisi mälestusi tema isast, kes oli näitleja.

Farren teater kuulub nüüd endisele kaptenile, Alistair Redenhall, ning teater vajab kostüümilao emandat, ning uut elu. Ilma eelneva kogemuseta ning olematu eelarvega peab Vanessa looma ilusaid kostüüme, kasutades oma intuitsiooni ning siidiribasid, mis Londoni pommitamise üle elasid. See tundub olevat võimatu ülesanne, kuid samas ka hea tähelepanu kõrvalejuhtija Vanessa üha tugevamatelt tunnetelt Alistairi vastu.

See mida Vanessa avastab võib välja tuua perekonna saladusi, mis on juurdunud sügavale Londoni teatrimaailma … kuid kas ta teeb sama kohutava vea, kui ta isa tegi? Ning kas ta julgeb armastada meest, kes ei saa kunagi tema omaks? 
Drama, History, Romance 

Kostüümilao perenaine on lugu II maailmasõja järgsest Londonist, kus inimesed püüavad oma vana elu tagasi saada.

Lugu algab sellega, kuidas isa viib oma tütre Londonisse etendust vaatama, ja pärast etendust viib ta teatri kostüümilao perenaisega tutvuma. Tüdrukule on see suur elamus. Varsti peale seda lahkub ta isa nende juurest ja ta kasvab üles väga range ema käe all, läheb siis Londonisse kunsti õppima ja kui sõda saabub saab temast lennuväe dispetšer. Nagu sõjale ikka kohane, abiellutakse kiiresti ja kahetsetakse ka kiiresti seda abielu, kuid Vanessa ei pea kogu ülejäänud elu oma veaga koos elama, sest tema abikaasa, lendur, saab peagi surma.

Kui sõda algas, sai ta üllatavalt oma kaua kadunud olnud isalt kirja, millele ta ka vastas ja vaatamata raskele ajale, pidasid nad siiski sidet ja isa kutsus isegi ta endaga Londonisse kohtuma, sest tal olla midagi tähtsat tütrele öelda. Kuid Vanessa saab vabaks vaid väga lühikese aja ja enamus sellest ajast läheb rongisõidule Šotimaalt Londonisse ja tagasi, seega see vähene aeg, mis tal isa jaoks oleks … läheb tal kaotsi, kui ta ei leia seda kõrtsi kus isa teda ootab, ning ta arvab, et see kellega ta hetkeks lõpuks leitud kõrtsi uksel kohtus oligi ta isa, kuid sel hetkel ei tundund nad kumbi üksteist ära.

Paar kuud hiljem saab ta teate emalt, et isa on surnud ja tulgu ta matustele. Teel sinna, munserdab ta end ühele kaptenile küüti, kes on ka surnuaiale teel, ning isegi eksib temaga samale matusele, kuid lõpuks leiab ta ka oma isa matuse. Seal on kohal vaid neli inimest koos temaga. Üks leinajatest on proua, kelle nägu on ilmselt sõjast väga kahjustada saanud ja üsnagi arusaamatult rääkides surub ta Vanessa kätte võtme ning ütleb, et see on õigusega tema oma.

Kui sõda läbi saab, läheb Vanessa tagasi koju, Londonilähistele väikelinna, kus ta asub nende maaisanda assistendina tööle, kuid ta tahab siiski tagasi oma unistuse juurde minna, ta tahab saada teatrikostüümide tegijaks, seega kui ta leiab lehest kuulutuse, et otsitakse kostüümilao juhti, saadab ta oma avalduse ja talle saadetakse vestlusekutse.

Alistair on kogu sõja veetnud sõjalaeva kaptenina ning ta oli näinud sõjas asju, mis muudavad inimest. Tema ainuke helge mõte oli teda kodus ootav abikaasa, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas ta kahtlema, kas teda ikka oodatakse. Alistair ei taha lahutada, ta ei taha loobuda lootusest. Farreni teatri sai ta pärandusena oma ristiisalt ja seega püüab ta seda nüüd nagu uppuvat laeva taas kuivale tuua ja merekõlbulikuks teha. Ta võtab tööle inimesed, kes on sõjas aktiivselt kaasa löönud, kes mõistavad distsipliini, see käib isegi näitlejate kohta. Vanessa poleks tema esimene valik kostüümiladu juhtima, kuid kuna ükski mees sellele kohale ei kandideeri, annab ta talle võimaluse.

Vanessa ja Alistairi abikaasa on lapsepõlves koos üles kasvanud, üks maaisanda tütar ja teine popsitalu tüdruk. Väike maailm ja teatri maailm on isegi veel väiksem.

Farreni teater plaanib paari kuu pärast taas uksed avada tuues lavale Wilde Leedi Windemere’i lehviku, seega on vaja kostüüme, proove, veeklindlat katust ning liikuvaid kulisse. Kogu selle meeletu organiseerimise ja sebimise keskel püüab Vanessa ka selgusele jõuda, mis juhtus tema isaga ja teatri endise direktori, Alistairi ristiisaga, miks nad samal päeval surid, kuidas tema sellesse kõigesse seotud on ning mida avab see võti, mille see salapärane naine talle andis, ning kes oli see naine, ning kuidas ta teda teadis ja miks ta oma ema temast lahti ütleb.

Arusaadavalt on selles loos peidul saladused, mille ilmsiks tulekul nii mõnigi tegelane peab kogu oma senise elu uuesti üle vaatama ning armastus on ju kord juba selline asi, mis ei vali hetke või kohta või inimest. Kuigi aegajalt jäi mulje, nagu oleks kirjanik unustanud, mis oli tema esialgne plaan, kui ta kirjutama asus, kuid peagi selgub, et kõik on vajalik ja kõik on omal kohal. 

Kostüümilao emand on huvitav ja kaasakiskuv ajalooline peredraama, kuhu on pandud natuke armastust. Samalt autorilt on eesti keelde tõlgituna ilmunud Kleidivaras ja mina olen temalt varem lugenud Okastega kleiti.

kolmapäev, 27. september 2017

Shylock on mu nimi


Raamat: Shylock is My Name (Hogharth Shakespeare #2) by Howard Jacobson, tõlge Riina Jesmin (2016, 2017) Varrak, RR, A
Hinne: C
Talv, kalmistu, Shylock. Jacobsoni väljakutsuvas ja sügavas „Veneetsia kaupmehe” tõlgenduses vastandatakse Shylock tema tänapäevasele teisikule, kunstikaupmehele ja kibestunud isale Simon Strulovitchile. Autor kirjeldab talle nii eriomase irooniaga Shylockit kui terase mõistusega kirglikku inimest, keda painavad küsimused identiteedist, isadusest, antisemiitlusest ja kättemaksust. Samal ajal kui Strulovitch püüab leppida sellega, et tema tütar Beatrice „reetis” oma perekonna, päritolu ja juudipärase kasvatuse ja laskis end kaasa haarata Manchesteri kõrgseltskonna erutavast elustiilist ning armus natsitervituse poolest tuntud jalgpallurisse, leinab ta taga ka oma armastatud naist.
Shakespeare’i loo teravmeelses ümberjutustuses uurib Jacobson tänapäevaseid juutide identiteedi probleeme, säilitades samal ajal kaastunde oma tegelaste vastu ja vaimusuguluse eellastega. Jacobson peab „Veneetsia kaupmeest” Shakespeare’i kõige häirivamaks, ent inimesele, kes on juhtumisi juudi soost inglise kirjanik, ka kõige väljakutsuvamaks näidendiks.
Drama, Retell

Taas kord siis Shakespeare tuntud näidendi uusversioon. Seekord on aluseks Veneetsia kaupmees. Ma pole originaali lugenud, küll ma olen näinud Jeremy Ironsiga tehtud ekraniseeringut (mingit osa sellest vähemalt) kuid ma ei suuda kuidagi meenutada, millest see lugu oli, kuid selleks on alati olemas sõber Wikipedia.

Selles uusversioonis toimuvad sündmused väikses rikaste linnaosas Londoni lähistel, kus kaks isa, kaks juuti, on mõlemad mures oma tütarde pärast. Ühe tütar – Shylocki oma siis – on juba tema juurest lahkunud, nende usu hüljanud ja oma ema pärandit naeruvääristanud, teine – Strulovitch – on mures oma kuueteist aastase tütre pärast, kes käitub nagu kahekümne kuuene ja on leidnud endale endast kaks korda vanema kallima ja tahab temaga abielluda.

Samas kõrval jookseb ka teine lugu, kus on peaosas Plury, seltskonna liblikas, kes elab perekonna pärandusest, peab restorani ja juhib nõuande/reality showd. Tema „parim“ sõber on D’Anton, kunsti/ilusate ja kurbade inimeste koguja, kes on ka isehakanud kosjamoor, viib kokku Plury ja oma kurva ilusa sõbra Barnaby ning otsib oma kurvale noorele jalgpallurile, Gratanile, tema soovi kohaselt noore juuditari, Beatrice.

No vot siis, kuid Beatrice pole ainus asi, mis Strulovitchi ja D’Antoni seob, oi ei. Lisaks sellele on nad ju mõlemad kunstiarmastajad, seega kui Strulovitch tahab oma vanemate auks avada juudikunsti galeriid, ei anna D’Anton kui üks nende kogukonna esindaja talle selleks luba, ning kui D’Anton soovib oma kurvale Barnabyle Solomon Joseph Solomoni maali osta, jõuab Strulovich ette. Need kaks kohe pole loodud üksteisega läbi saama.

Seega kui tuleb küsimuse alla, kes maksab noorte armunute eest auvõla …

See lugu pole ju sugugi mitte halb, tõsiselt! See tänapäevane mitte millestki hooliv avalik elu mis põrkub kokku eaka ning tagasihoidliku elunautijate eluga annab ju väga huvitava ainese, kuid kogu selles loos oli üks asi mis mind isiklikult häiris, kuid samas see ongi ju siia irooniaga sisse pandud. Kui ma oleks Shylockit lugenud kohe pärast Praha kalmistut, siis oleks see olnud tänapäevane järg sellele vanale loole, kus mitte ei materdata juute maha, vaid õigustatakse nende halba kuulsust. Ja vot see oligi see, mis mind häiris, see ühteaegu õigustamine ja samas ka enesematerdamine. Kuidas saab üks rahvus olla ühteaegu niivõrd vihatud ja samas ka nii mõjukas ja vastupidav vaatamata kõigele, mida nad on pidanud läbi elama. Nende hala, kuidas neid jälitatakse ja vihatakse ja piinataks kajab kõigist üle, samas kui teised rahvad hääbuvad vaikselt ja kaovad kõigi mälust, on sama häiriv kui ühtede teatud nahavärviga tegelaste väide, et nemad on ainsad keda kunagi orjastatud on.

Et siis, see lugu pole sugugi halb, lihtsalt mulle isiklikult olid mõningad asjad häirivad, kuid lugu ise on huvitav ja meelelahutuslik.

Palun järgmine Hogarth Shakespeare raamat!

esmaspäev, 25. september 2017

The Trouble with Twelfth Grave

Raamat: The Trouble with Twelfth Grave (Charley Davidson #12) by Darynda Jones (31.10.2017) RR
Hinne: B
Sellest ajast saati kui Reyes kadus põrgu dimensiooni, kuhu Charley ta kogemata lukustas, on Saatana poeg kuratlikult valmis hävitama seda maailma, mille ta taevalik Vend on loonud. Tema kiiresti muutuvad tujud on aga pannud Charley tiba plindrisse. Ja see pole ainus vürtsikas suutäis ta taldrikul. Samal ajal kui Charley püüab kodustada seda metsikut olendit, kes oli kunagi ta abikaasa, peab ta hakkama saama ka oma igapäevaelu täitvate tüütute olenditega – mõned katsutavad, mõned mitte väga – kui ta püüab ühiskonnas toimuvaid kuritegusid parandada. Kuid seekord ei paljasta ta mõrva. Seekord ta püüab peita mõrva.

Sellele lisaks tuleb tal aidata ka alustavad eradetektiivi firmat – võitmatu müsteeriumite lahendamise duo Amber Kowalski ja Quentin Rutherfordi kehastuses – ja vältida Vatikani uurimisi ta armastatud tütre suhtes, ning Charley ongi valmis alla andma ning isiklikuks ostlemise assistendiks hakkama. Või siis elavaks mannekeeniks. Kuid kui keegi hakkab ründama inimesi, kellel on natuke sensitiivseid kalduvusi, teab Charley et on aeg oma teravad küünised paljastada. Kuid samas, ta esimeseks kahtlusaluseks on olend keda ta on sajandeid armastanud. Seega on peamine küsimus, kas ta suudab taltsutada seda rahutut elukat enne kui ta hävitab kõik mille nimel Charley on nii rasket vaeva näinud?
Paranormal, Romance, Humor

See, sobivalt Halloweeniks ilmuv järgmine Charley lugu on väga huvitav ja ma üldse ei imesta, et seda pakuti NetGalleys lugeda koos esimese osaga.

Nagu ma eelmise raamatu lõpus ütlesin, lõppes too väga kriitilisel hetkel ja uus lugu algab mitte just sellel samal hetkel, kuid nagu ikka, väga Charleylikult, kui ta püüab taas ühte eksinud hinge aidata, kui ta arvab, et tema kodu kummitab. Noh kes keda kummitab, see on alati see suur küsimus, kuid Charley suurem küsimus on hoopis see, kuidas saada tagasi oma abikaasat.

Tõsi Reyes tuli Jumalaklaasist välja, või õigemini lõhkus selle tuhandeks tükiks ja tuli sealt välja koos kõigi nende hingedega, kes seal lõksus oli, kuid samas, see mis sealt välja tuli pole enam päris Reyes. Ja see raevunud jumalus, kelle Charley oli kunagi eelmises elus samuti sinna klaasi vangistanud otsib midagi, kuid ta ei tea päris täpselt mida, sest temas endiselt alles olev Reyes ei anna talle seda infot.
 
Lisaks raevunud jumalusega tegutsemisele (nii unenäo ilmas (taas kord) kui ka ilmsi) peab Charely ka leidma selle, kes põletab ja lõigub inimesi, ning kes on tapnud ta sõbranna vägivaldse endise poisssõbra. Nagu ikka, pole Charleyil hetkegi magamiseks (nagu ta saaks seda endale lubada, kui Reyese kehastus teda unes võrgutab) ega mõtlemiseks, ta peab kogu aeg tegutsema, eriti veel siis kui Michale ise kohale ilmub ning teatab, et tal on veel vaid üks ööpäev Reyes taltsutada või taltsutavad ta igaveseks taevased väed.

Seega ta lendabki ühelt sündmuselt teisele, sepitseb plaane mõrtsuka tabamiseks, Amberi aitamiseks pisivarguse lahendamisel, lahendab vägivaldse poisssõbra mõrva, püüab mõista, mis tuhka või süsi Reyes taga ajab, miks ta maju lammutab, ning kõige lõpuks loeb ta ka pimeda imelapse kirjapandud lasteraamatuid, mis kõlavad vägagi nagu tema elulugu, alates ta jumaliku olevuse sünnist jätkates tema ja Reyese taaskohtumisega ning minnes edasi nende tütre sünniga.

https://lingvistov.com/
Kui kõik need õhus olevad pallid hakkavad lõpuks alla sadama ning üksteise järel ilusti ritta võtavad, saab nii mõnigi asi selgeks, kuid isegi jumalad ei suuda teha kõike täpselt õigel ajal, eriti kui jumalaks on Charley, kes püüab kõiki korraga aidata, seega kui ta jõuab suurima tulekahju kustutamiselt tagasi ja avastab, et ühe teise probleemi lahendamisega jäi ta viis minutit liiga hiljaks, rikub Charley seda ühte reeglit, mida ta rikkuda ei tohiks isegi kui eesmärk on õilis, seega ….

Taas kord jäetakse lugejad kuristiku äärele kõlkuma ja kätega tuuleveskit mängima.

Mulle meeldib see, kuidas need raamatud pole täielikult iseseisvad kuid samas pole nad ka nii teiste raamatutega seotud, et neid üksi lugedes midagi aru ei saaks, pigem on nad kirjutatud täpselt nii, et siin on uusi asju ja piisavalt ka vihjeid vanadele lugudele, et äratada lugejates huvi eelnevad läbi lugeda või siis nagu mina, et võtta natuke siit ja sealt ning neid läbisegi lugedes ka ükskord lõpuni jõuda.

Hea humoorikas ja meelelahutuslik lugemine, mis on täis põnevust ja suhtedraamat.