2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

laupäev, 30. september 2017

The Wardrobe Mistress


Raamat: The Wardrobe Mistress by Natalie Meg Evans (2017) 
Hinne: C 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/31368967-the-wardrobe-mistress 
London, aasta 1945. Noor sõjalesk astub rongi, et otsida uut elu. Vanessa Kingcourt hoiab enda käes võtit oma salapärasele pärandusele ja ei suuda enam vastu panna vana Farren teatri kutsele – see koht on täis maagilisi mälestusi tema isast, kes oli näitleja.

Farren teater kuulub nüüd endisele kaptenile, Alistair Redenhall, ning teater vajab kostüümilao emandat, ning uut elu. Ilma eelneva kogemuseta ning olematu eelarvega peab Vanessa looma ilusaid kostüüme, kasutades oma intuitsiooni ning siidiribasid, mis Londoni pommitamise üle elasid. See tundub olevat võimatu ülesanne, kuid samas ka hea tähelepanu kõrvalejuhtija Vanessa üha tugevamatelt tunnetelt Alistairi vastu.

See mida Vanessa avastab võib välja tuua perekonna saladusi, mis on juurdunud sügavale Londoni teatrimaailma … kuid kas ta teeb sama kohutava vea, kui ta isa tegi? Ning kas ta julgeb armastada meest, kes ei saa kunagi tema omaks? 
Drama, History, Romance 

Kostüümilao perenaine on lugu II maailmasõja järgsest Londonist, kus inimesed püüavad oma vana elu tagasi saada.

Lugu algab sellega, kuidas isa viib oma tütre Londonisse etendust vaatama, ja pärast etendust viib ta teatri kostüümilao perenaisega tutvuma. Tüdrukule on see suur elamus. Varsti peale seda lahkub ta isa nende juurest ja ta kasvab üles väga range ema käe all, läheb siis Londonisse kunsti õppima ja kui sõda saabub saab temast lennuväe dispetšer. Nagu sõjale ikka kohane, abiellutakse kiiresti ja kahetsetakse ka kiiresti seda abielu, kuid Vanessa ei pea kogu ülejäänud elu oma veaga koos elama, sest tema abikaasa, lendur, saab peagi surma.

Kui sõda algas, sai ta üllatavalt oma kaua kadunud olnud isalt kirja, millele ta ka vastas ja vaatamata raskele ajale, pidasid nad siiski sidet ja isa kutsus isegi ta endaga Londonisse kohtuma, sest tal olla midagi tähtsat tütrele öelda. Kuid Vanessa saab vabaks vaid väga lühikese aja ja enamus sellest ajast läheb rongisõidule Šotimaalt Londonisse ja tagasi, seega see vähene aeg, mis tal isa jaoks oleks … läheb tal kaotsi, kui ta ei leia seda kõrtsi kus isa teda ootab, ning ta arvab, et see kellega ta hetkeks lõpuks leitud kõrtsi uksel kohtus oligi ta isa, kuid sel hetkel ei tundund nad kumbi üksteist ära.

Paar kuud hiljem saab ta teate emalt, et isa on surnud ja tulgu ta matustele. Teel sinna, munserdab ta end ühele kaptenile küüti, kes on ka surnuaiale teel, ning isegi eksib temaga samale matusele, kuid lõpuks leiab ta ka oma isa matuse. Seal on kohal vaid neli inimest koos temaga. Üks leinajatest on proua, kelle nägu on ilmselt sõjast väga kahjustada saanud ja üsnagi arusaamatult rääkides surub ta Vanessa kätte võtme ning ütleb, et see on õigusega tema oma.

Kui sõda läbi saab, läheb Vanessa tagasi koju, Londonilähistele väikelinna, kus ta asub nende maaisanda assistendina tööle, kuid ta tahab siiski tagasi oma unistuse juurde minna, ta tahab saada teatrikostüümide tegijaks, seega kui ta leiab lehest kuulutuse, et otsitakse kostüümilao juhti, saadab ta oma avalduse ja talle saadetakse vestlusekutse.

Alistair on kogu sõja veetnud sõjalaeva kaptenina ning ta oli näinud sõjas asju, mis muudavad inimest. Tema ainuke helge mõte oli teda kodus ootav abikaasa, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas ta kahtlema, kas teda ikka oodatakse. Alistair ei taha lahutada, ta ei taha loobuda lootusest. Farreni teatri sai ta pärandusena oma ristiisalt ja seega püüab ta seda nüüd nagu uppuvat laeva taas kuivale tuua ja merekõlbulikuks teha. Ta võtab tööle inimesed, kes on sõjas aktiivselt kaasa löönud, kes mõistavad distsipliini, see käib isegi näitlejate kohta. Vanessa poleks tema esimene valik kostüümiladu juhtima, kuid kuna ükski mees sellele kohale ei kandideeri, annab ta talle võimaluse.

Vanessa ja Alistairi abikaasa on lapsepõlves koos üles kasvanud, üks maaisanda tütar ja teine popsitalu tüdruk. Väike maailm ja teatri maailm on isegi veel väiksem.

Farreni teater plaanib paari kuu pärast taas uksed avada tuues lavale Wilde Leedi Windemere’i lehviku, seega on vaja kostüüme, proove, veeklindlat katust ning liikuvaid kulisse. Kogu selle meeletu organiseerimise ja sebimise keskel püüab Vanessa ka selgusele jõuda, mis juhtus tema isaga ja teatri endise direktori, Alistairi ristiisaga, miks nad samal päeval surid, kuidas tema sellesse kõigesse seotud on ning mida avab see võti, mille see salapärane naine talle andis, ning kes oli see naine, ning kuidas ta teda teadis ja miks ta oma ema temast lahti ütleb.

Arusaadavalt on selles loos peidul saladused, mille ilmsiks tulekul nii mõnigi tegelane peab kogu oma senise elu uuesti üle vaatama ning armastus on ju kord juba selline asi, mis ei vali hetke või kohta või inimest. Kuigi aegajalt jäi mulje, nagu oleks kirjanik unustanud, mis oli tema esialgne plaan, kui ta kirjutama asus, kuid peagi selgub, et kõik on vajalik ja kõik on omal kohal. 

Kostüümilao emand on huvitav ja kaasakiskuv ajalooline peredraama, kuhu on pandud natuke armastust. Samalt autorilt on eesti keelde tõlgituna ilmunud Kleidivaras ja mina olen temalt varem lugenud Okastega kleiti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar