2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

reede, 28. märts 2014

Mistress of the Wind

Raamat: Mistress of the Wind by Michelle Diener (2013)
Hinne: B
Björn peab leidma ühe väga erilise naise …
Tema inimeste saatus, ning ka ta oma elu sõltuvad sellest. Kuid kui Björn tüdruku leiab, siis pole ta üldsegi see keda ta arvas leidvat, pealegi võib tüdrukul olla rohkemgi saladusi kui Björnil endal.

Astrid pole kunagi väga hästi käskudele allunud. Vahet pole kes käske on jaganud …
Kogu oma elu on Astrid oma isaga vägikaigast vedanud, ning nüüd saab tema kangekaelsusest aimu ka tema kallim, see müstiline mees, kes tuleb ta magamistuppa vaid pimedas ning kaob päeval kaitsma oma mäge karuna. Ning kui ta kallim röövitakse talt mehe vaenlaste poolt, pole isegi Astrid valmis ta oma reaktsiooniks.

Tuulte valitsejannat pole kunagi väga mõistlik ärritada …
Fairy-tale, Romance, YA
 
See raamat on kirjutatud inspireerituna Norra muinasjutust Idapoole Päiksest ja Läänepoole Kuust.
Ausalt, täiesti tundmatu muinasjutt minu jaoks. Kuid iseenesest on see lugu vägagi klassikaline lugu, lihtsalt Norralik. Siin kohtuvad sellised klassikalised muinasjutud nagu Kaunitar ja Koletis, Cupid ja Psyche, ning veel teisedki muinasjutud mida ma lapsepõlves lugesin või multikatena vaatasin, kuid mille nimesid ma praegu meenutada ei suuda.

Igatahes on tegu ühe väga hästi kirjutatud uusversiooniga vanast klassikast (kust ma tean, milline oli klassika? Ma lugesin Wikipeediast sisukokkuvõtet :)). Selles loos on tehtud vana lugu lihtsalt natuke kaasaegsemaks. Ei lugu pole toodud kaasaega, kõik toimub endiselt ammusel aal, seitsme maa ja mere taga, nelja ilmakaare vahel, lihtsalt tegelased mõtlevad rohkem kui kaasaegsed inimesed. Björn on tüüpilise armastusromaani kangelase tüüpi tegelane, kes on valmis oma armastuse nimel tegema mida iganes ja Astrid on tänapäevane kangelanna, kes ei jää lootma kellegi teise abi peale, vaid tormab pea ees seiklustesse, mille käigus avastab ta uusi olendeid ja ka endast võimed, millest tal muidu aimugi polnud.

Lugu lõppeb nii nagu üks muinasjutt ikka lõppema peab – õnnelikult, armastus saab kurjuse üle võidu. Kuid see pole siiski selline muinasjutt mida vaid lastele on hea enne magama minekut lugeda, see on täiesti sobilik muinasjutt ka vanematele lastele, just selle pärast, et tegelased tegutsevad ja mõtlevad rohkem kui tänapäeva inimesed.

Väga meeldiv ja kerge lugemine.

neljapäev, 27. märts 2014

Beyond Jealousy

Raamat: Beyond Jealousy (Beyond #4) by Kit Rocha (2014)
Hinne: B
Ta on otsinud ideaalset meest. Nüüd leidis ta neid kaks.
Kui Rachel Riely ohverdas oma elu Edenis, et kaitsta O’Kane inimesi, teenis ta endale koha tugevas Neljanda Sektori kambas. Kuid see endine kuritegude printsess on väsinud olemast kõigi armas väike õeke. On aeg metsikusteks ja fantaasiate elustamiseks, nagu vaid üks O’Kane seda oskab – üheskoos endise sõduriga ning nende kuratlikult pahelise tätoveeringute kunstnikuga.
Pühak…
Lorenzo Cruz on sõdur, keda tema Edeni ohvitserid on õpetanud, et seotus tähendab tähelepanu hajumist. Emotsioonid on ohtlikud, ning iha on patt. Neljandas Sektoris avastab ta pahelisuse, häbitu seksi – ja oma enda süngeimad ihad. Mitte ükski sõjaplaan poleks teda suutnud ette valmistada selleks, kuidas Rachel ta südame põksuma paneb … või kuidas ta rivaal Racheli südame võitmises, ta vere vemmeldama lööb.
… ja patune.
Ace Santana maine on räpane ja samasugused on ka ta mõtted, eriti siis kui tegu on tema uute armukestega. Ta on vägagi valmis aitama Cruzi leidmaks tema domineerivat külge, ning selleski kuidas kõndida õrnõhukese valu ja naudingu piiril koos Racheliga. Kuid nende kahe ihade rahuldamisest saab kiirelt ta kinnisidee ning vajadus, mida ta eitada ei saa – ning armastus mida ta ka ette kujutada ei osanud.

Kui sotud on kolm südant, siis on ka tuhandeid võimalusi kuidas nende ménage a trois võib uppi minna. Pealegi hoiavad ka O’Kane inimesed kinni paaride traditsioonist. Ühel neist võib vabalt puudu olla midagi, mis võiks neist kõigist ühtset ühikut teha … või muuta nende ajutist kooslust suureks südamevaluks.
Erotica, Dystopia,

Et siis neljas lugu Beyond sarjast. Seekord siis kolmikust – Rachel, Ace ja Cruz. Deem, raamatu algusest peale on üks kuum stseen teise järel, korraks tuleb natuke sisse ka Sektorite poliitikat ja üha tulisemalt hõõguvat sõja sädet, kuid suurem osa ajast on pühendatud siiski nende kolme üksteise tundmaõppimisele, piiride kompamisele ja naudingutele.

Loomulikult pole kõik lilleline, kuid probleemiks pole mitte naine selles kolmikus, O’Kane naised teavad mida nad tahavad, ning nemad ei riku ühtki suhet mõttetu virisemise või mossitamisega. Nõrgaks lüliks selles ketis on hoopis Ace, kes ei suuda kuidagi uskuda, et see mis neil on on tõeline ja püsiv, seega püüab ta kasvõi oma elu hinnaga sellelt laevalt põgeneda enne kui laev põhja peaks minema. Kuid kuna tegu pole Titanikuga, needus, tegu pole isegi mitte laevaga vaid kindlalt kohal püsiva saarega, siis ei lasta Acel liiga kaugele põgeneda ja peagi näeb ka tema asju õiges valguses.

Mul on kahju, et seda Sektorite poliitikat ja teisi tegelasi Edenist ja teistest Sektoritest vähe oli, sest tavalistelt on just see see osa mis kõik need raamatud veelgi huvitavamaks teinud, kuid samas oli piisavalt ka muud infot lisaks nende kolme peategelase tegemistele, mis annab aimduse, mis on teoksil ja mida võib oodata järgnevatest raamatutest. Ma loodan vähemalt.

Seda raamatut lugedes meenus mulle ka üks lõbus asi – mäng nimega Kivinägu. Mis mäng see selline on? Aastaid tagasi sai ühel kenal suvel, mitmepäevasel kanuuüritusel seda mängu mängitud. Mäng kujutab endast seda, et noormees peab suutma olla täiesti ilmetu näoga, ükskõik mida neiud ta ümber ja talle ka ei teeks.

Miks mulle see mäng meenus? Sest ma lugesin seda raamatu rahvast täis ühisköögis lõuna ajal :). Paar aastat tagasi oleks ma lugedes selliseid ridasid nagu:
/../ Her hips jerked. "I want his tongue on my clit, just like this--" The words hitched, and her voice dropped, low and husky. "And I want more. His tongue inside me, so he can lick the taste of you out of my pussy."
Jesus Christ. If he survived the night, he'd engrave the words on a fucking plaque for her. The perfect filthy moment of utter abandon, and as Ace speared his tongue into her, Cruz let out a choked noise.
That's right. Think about coming in my mouth. Think about coming inside her. Revel in it, even if it makes you feel dirty. Get fucking drunk on how much we don't care, how much we like it--/../
punastanud ja itsitanud ja kõik oleks teadnud, et ma loen midagi vägagi kuuma, kuid nüüd … peaks vist hakkama pokkerit mängima :).

Täiesti suurepärane Vibrator Book Club raamat, mida on parem mitte avalikus kohas lugeda :).

teisipäev, 25. märts 2014

A Study in Silks

Raamat: A Study in Silks (The Baskerville Affair #1) by Emma Jane Holloway (2013)
Hinne: A
Evelina Cooper, Sherlock Holmse õetütar, valmistub oma esimeseks Londoni Hooajaks – kui vaid poleks üht mõrva, kadunud automaate, võlurit ning rääkivat hiirt. Victoria ajastul valitseb armutu auruparunite nõukogu ja mehaaniline võim on tõeline võim, ning võlukunst on impeeriumi vaenlane. Evelina on salaja enda võimusesse saanud ihaldatud jõu – maagia mis paneb masinad liikuma. Kas ta võib usaldada kena ja kavalat elumeest, kes paneb ta südame kiiremini tuksuma või siis hurmavat trikiratsaniku, kes on valmis tegema mida iganes, mida Evelina vaid palub?
Paranormal, Criminal, Romance, Seampunk

Alles ma siin lugesin ühte teist raamatut võluritest ja inimestest, kelle soontes voolab ka võlurite verd (Cold Iron)ja nüüd siis taas kord raamat võlurite järglasest. Kuid seekord pole tegu lihtsalt kellegagi, kelle on võluvõimeid, Evelina on lisaks sellele ka Sherlocki õetütar. Ja ja, ma tean, ka mina pole ühsetki Arthur Conan Doyle raamatust kunagi midagi Sherlocki õest lugenud, ainult tema vennast Mycroftist, kuid nüüd on tal siis ka õde, kes põgenes kodust koos hurmava sõduriga, kes oli omakorda põgenenud oma pere juurest – sealt siis Evelina võluriveri – et teha karjääri sõjaväes. Evelina isa ronis küll sõjaväes kõrgele kohale, kuid ta sai siiski sõjas surma enne kui Evelina sündinudki oli ja kuna Holms pere oma tütart enam tagasi võtma nõus polnud, läks Evelina ema oma mehevanemate juurde, tsirkusesse, kus siis Evelina ka üles kasvas, kuni vanaema Holmes ikkagi talle järgi tuli ja ta kooli pani.

Nüüd siis aastaid hiljem, kui Evelina on õpetatud ja piisavalt vana, et Hooajas osa võtta ja Kuningannale tutvustatud saada, on ta koos oma sõbranna perega tagasi Londonis.

Evelinal on kaks saladust, esiteks see, et tal on maagilised võimed (kõik kellel vähegi mingeid selliseid võimeid on on surmale määratud kui seda tead saadakse) ja teiseks talle meeldib masinavärkidega nikerdada. Ta ongi endale nikerdanud paar kena mehaanilist loomaksest – hiire ja linnu, kelle sisse ta „vangistab“ paar maahaldjat, kes loomakesed elama panevad ja talle kasulikku spioonitööd teevad.


 Ja siis vapustab nende maja ühe teenija mõrv, mida Evelina tasakesi uurima hakkab, sest ta mõistab, et kui see juhtum ta onu kätte peaks sattuma, lõppeb ta sõbranna pere jaoks see lugu väga halvasti, kuna ilmselgelt on nii mõnigi pereliige juhtumiga otsesemalt või kaugemalt seotud.

Samal ajal kui Evelina püüab süüdlasi leida, ilmub linna üks tegelane, keda keegi eriti näha ei taha, kuid kellel on kindel plaan kõik enda heaks tööle panna.

Ka Evelina lapsepõlvekallim, tsirkuses töötav trikiratsutaja Nick on Londonis ja tahab taas Evelinat endale. Kuid Nick pole ainus, kes Evelina kohta õrnu mõtteid soojendab. Ka Evelina sõbranna vend Tobias ihaldab Evelinat lisaks sellele, et ka Tobiase isa annab oma pojale käsu Evelinat võrgutada, et tüdruk oma nina mitte liiga sügavale pere saladustesse ei topiks.

 Seega siis mõrvamüsteerium, salajane maagiline ja mehaaniline müsteerium ja armukolmnurk, lisaks veel ka auruparunite poliitika ja tavalised pereprobleemid, usaldus ja austus. Üks väga korralik ja põnev lugu.


Algusest peale meenutas see raamat mulle ühte teist väga armsat sarja – Lisa Mantchevi, Theatre Illuminata sarja. Vahe on selles, et Theatre Illuminata sari on rohkem nagu lastele või YA lugejatele, kuid The Baskerville Affair sari on rohkem NA lugejale.

Ühesõnaga on Emma Jane Holloway loonud suurepärase Victoria aegse stemapunki maailma, mis on täis maagiat, peaaegu kasutuid, kuid edevaid mehaanilisi vidinaid, kriminaalset müsteeriumi, armastust, usaldust ja perekonna suhteid. Kuidas see kõik edasi läheb saab lugeda kahest järgnevast raamatust ka kolmest vahepealsest lühiloost. Kas ma leian aega, et edasi lugeda? Kindlasti!

reede, 21. märts 2014

Indecent ... Proposal

Raamat: Indecent … Proposal (Indecent #2) by Jane O’Reilly (2014)
Hinne: D
Amberile meeldivad seksiseiklused. Kuid oma kahe viimase voodikaaslase pulmas, ei tunne ta end eriti hästi. Ta parandab oma tuju ühe kähkukaga vastu seina ühe suvalise pulmakülalisega, kuid kui ta jääb vahele oma parima sõbra vennale, ennasttäis kuid kenale Scottile – alles siis saab ta tunda tõelist üleannetuse maiku.

Amber teab, et Scott tahab teda – ning seega tõmbabki Amber Scotti proovima asju mida ta ettegi kujutada ei osanud. Kuid siis haarab Scott ohjad enda kätte, ning nõuab Amberilt midagi, mis on Amberi jaoks harjumatu. Miski selles hirmutab teda. Amberile meeldib kui ta on kinni seotud … kuid kas talle meeldib olla ka kinni püütud?
Erotica

Eelmise imeliku raamatu teine osa.
Selles raamatus on siis peategelaseks Ellie parim sõbranna Amber ja Ellie kaksikvend Scott.
Kinnisvaraagent, kes oma endise töökaaslase/armastatuga „õnnistasid“ sisse iga maja mida nad müüsid ja taas kord üks musklites tõsine raamatupidaja.

Seekord oli tegu siis lihtsalt ühe soft-porno/NA armastusromaaniga. Ega siin palju muud polnudki kui lõputu seks, peaaegu teismelistelik ängistus, arusaamatused ning armastus. Lühike ning särisevalt kuum. Kuid mitte hea.

Miks ma seda siis üldse lugesin ja miks ma ta lõpuni lugesin kui polnud hea? Sest mul oli hetk vaba aega ja raamat oli lühike ja kui ma juba lugema hakkasin tahtsin ka lõppu teada ja ma pole selline lugeja, kes loeks lõpu ette ära.

Aga kas ma ka kolmanda raamatu välja otsin – ei!

kolmapäev, 19. märts 2014

Indecent ... Exposure

Raamat: Indecent ... Exposure (Indecent #1) by Jane O’Reilly (2014)
Hinne: D
Parima kaadri ülesseadmine …

Vaikne, mõistlik Ellie Smithson on kõrgelt hinnatud fotograaf päeval – kuid sa suudad teha vaid teatud hulga pulmapilte ennem kui su mõtted rändavad sellele, mis hakkab toimuma siis kui õnnelik pruut rabatakse jalust ning viiakse mesinädalate hotellituppa suurde voodisse …

Seega õhtuti teeb Ellie palju … intiimsemaid pilte – see on ta väike räpane saladus, mida ta hoiab salajas oma raamatupidaja Tomi eest. Kuni siiani. Tuleb välja et Tom on ta järgmise mahlase pildiseeria staar!

Probleem pole vaid selles, et töö ja eraeluu piirid muutuvad häguseks; Ellie on salaja alati illegaalselt mehisest Tomist vägagi mitteprofessionaalseid mõtteid mõelnud. Ning kui selline kiusatus on lõpuks avalikuks saanud, kuidas saab ta siis veel ennast kaamera taha peita.
Erotica

See oli üks imelik lugu. Ta polnud just paha lugu, kuid hea ta ka polnud.

Fotograaf ja raamatupidaja (düslektik ja peaaegu-süütaja) on selle armastusloo peakangelased. Nad on alati üksteisest huvitatud olnud, neil mõlemail on saladusi mida nad kellelegi avaldada ei taha ning nad mõlemad arvavad, et teine ei mõtle neist muudmoodi kui vaid tööga seoses. Seega viib üks uskumatu asi (Ma ei saa seda teha! Ma ei või seda teha! Ma ei sa seda mitte teha! Kliendi huvide kaitse ja muu selline! Mis siis kui ta tõe teada saab! Mis siis kui mu teised kliendid teada saavad! Ta on ju raamatupidaja ja raamatupidajad (loe: robotid ilmselt) ei mõtle selliseid asju!) viib teiseni ja nad lõpetavad ikkagi koos voodis. Ning kui nad siis on piisavalt üksteist avastanud (kuid mitte saladusi paljastanud), siis nagu ikka, juhtub midagi mis kisub neid üksteisest lahku … kuid lõpuks nad siiski suudlevad, vannuvad üksteisele armastust ja kõik lõppeb õnnelikult.

Selles loos oli oma möödalaskmisi, üllatuslikke jänese kübarast väljatõmbamisi ootamatutes kohtades ja muid absurdsusi, kuid muidu polnud ju väga vigagi, kuid hea ka ikkagi polnud.

Truth or Date

Raamat: Truth or Date (Better Date Than Never #2) by Susan Hatler (2013)
Hinne: C
Gina Hall on saanud villand meestest, kes pole valmis end siduma. Need kümme aastat, mis ta on oodanud, et ta eks ta kätt paluks on olnud raisatud aeg. Ei iial enam. Kui ta sõber Kristen alustab mänguga Tõde või Tegu, ässitab ta Ginat minema kohtingule Ethaniga, kes olla suurepärane ning täielik abielu materjal.

Tööl korraldab Gina lahkumispidu naistemehest Chris Bradleyle, ning eneselgi ootamatult alustab ta ka Chrisiga Tõde või Tegu mängu. Kui tuleb kord Chrisil Ginale väljakutse esitada, tahab ta et Gina mängiks ta tüdruksõpra, et saada lahti ühest tüütust töökaaslasest. Gina leiab et Chrisiga paari mängimine oli isegi liiga lõbus.

Kuigi Gina ja Chris vaid teesklevad, hakkab nende suhe võtma üha reaalsemat ilmet. Gina kardab et ta on armumas taas ühte suhtefoobikusse, ning otsustab kogu oma tähelepanu pöörata Ethanile, et ta ei teeks taas kord sama viga mis ennem.
Romance

Lühike, koomiline ja armas looke.

Peategelaseks on siis see Gina, kes on neli kuud tagasi oma elukaaslasest lahku läinud, kui mees keeldus temaga abiellumast, kuid kuna nad on juba kümme aastat koos elanud, siis ei ole nad veel ikka lahku kolinud. Seega pruutneitsite kleite selga proovides, pakub üks pruudi sõbrannadest, Kristen, et Gina võiks tema juurde kolida ja ka Ethaniga kohtama minna.

Mõeldud tehtud, sest vanadest sissekäiduid vigadest tuleb ju eemale saada.

Ja siis see sarikohtaja Chris, kellest on kohe kohe saamas endine kaastööline, palub Gina endale appi kui sõpra oma uute töökaaslastega õhtusöögile.

Aga enne seda käib Gina Ethaniga lõunal ja samasse kohta tuleb lõunale ka Chris oma uue töökoha personalitöötajaga ….

Õhtul „tutvumisõhtul“ ei saa Chris kuidagi seda personalitöötajat oma käevangust seega palub ta, et Gina teeskleks, et nad on paar. Nende teesklus näib väga reaalne ja jätkub ka veel pärast seda kui nad on juba peolt lahkunud.

Järgmisel päeval on Ginal õhtusöök Ethaniga ja ta on ka lubanud minna Chrissi uute töökaaslastega õhtul pubisse, kuid õhtusöögi restoranis on ka Chris, kes käitub üsnagi solvunult ja pärast õhtusööki pubis ei pööra Ginale eriti tähelepanu, kui peale pubi lähevad nad kaks edasi baari … ja siin lähevad asjad natuke segaseks Gina jaoks, sest ta ei mõista enam, kas nad endiselt mängivad, või …

Reedel on Chrisi ärasaatmise pidu ja kuna Gina tunded hirmutavad teda, solvab ta Chrisi ja valetab, et läheb pulma Ethaniga. Kuid kuna Ethan oli õhtusöögil üsnagi ennasttäis jobu, siis ei taha ta tegelikult Ethanit pulma kutsuda, seega ei kutsu ta kedagi.

Kuid laupäeval kui ta kirikus ringi vaatab näeb ta seal mõlemat meest …

See on selline lugu kuhu on kokku kirjutatud kõik linnalegendid armastusest – sa leiad oma mehe pulmast; sarikohtaja on tegelikult noormees, kes lihtsalt ootab et ta unistuste naine vabaneks; sa leiad oma mehe täpselt siis kui sa seda kõige vähem ootad ja veel paar sellist. Ning loomulikult ka see äsja abiellunute või värskelt armunute lemmikütlus – sa leiab peagi kellegi, kes teeb su sama õnnelikuks kui meie, kõigi jaoks on kuskil keegi ja sinu oma on vaid järgmise nurga taga (või siis selle järgmise, või järgmise, või järgmise … jätka minekut :)).

Selline lihtne, klassikaline, koomiline ja kerge lugemine.

Cold Iron

Raamat: Cold Iron (Cold Iron #1) by D.L. McDermott (2014)
Hinne: B
Haldjad, Head Naabrid, Haldjarahvas, Aes Sidhe, silmipimestava ilu ning ahvatluse olevused. Arheoloog Beth Carter ei usu neisse. Ta on alati uskunud, et tema võime leida iidseid Keltide kultuuri leiukohti on tänu tublile tööle ja intuatsioonile – seda seniks kuni ta leiab matmispaiga, mis on täis iidseid rikkusi, kuid puudub surnukeha. Bethi eks abikaasa, teadlane kes on Bethi karjääri takistanud, et parandada enda karjääri, ei leia selles midagi imelikku, et surnukeha pole. Laipade eest antiigiturul ju palju ei maksta. Kuid kulla eest küll. Beth teab varasematest kogemustest, et kui ta pole tähelepanelik, siis varastab Frank selle leiukoha paljaks.

Seega kui üks mees – pikk, laiaõlgne ning uskumatult kena – ilmub Bethi magamistuppa ning väidab end matmispaiga asuka olevat, üks müütilistest Iiri jumalatest, usub Beth, et see on osa kavalast plaanist, mille on sepitsenud tema eks abikaasa, et Bethi kaevamistest eemale hirmutada.

Kuid Conn on isegi liiga reaalne. Iidne, võõras, vastupandamatu, haldjas meie unistustest ja õudusunenägudest, kelle tähelepanu on sedavõrd sõltuvust tekitav nende inimestest kallimatele, et kui nad hüljatakse siis nad tavalistel närbuvad ja surevad. Ning Conn on oma ebamaise kire suunanud Bethile.
Paranormal, Criminal, Romance

Tegemist on ühe vägagi huvitava ja kaasahaarava looga inimestest, haldjatest ja Druiididest.

Beth on arheoloog, Bethi eks abikaasa Frank on ka arheoloog, kes kasutab ära Bethi oskusi leida iidsete Keltide asjade matmispaiku, et siis leiud oma nimele kirjutada ja kuulsust lõigata. Kuid samas enne kui kõik leiud kirja jõutakse panna, paneb ta ka asju kõrvale ja müüb need siis erakollektsionääridele ja muudele huvilistele.

Lugu saabki alguse sealt, kus Beth on leidud taas kord ühe matmispaiga, mis on täis kulda, sõjariistu, seinad on kaetud kirjutistega ja kirst on täis pehmeid loomanahku, kuid mis puudub on kadunuke ise ja üleüldse tundub kogu see hauakamber olevat kõike muud kui hauakamber, sest sealt puudub seisnud õhk ja kulunud ilme, see tundub olevat hoopis mugav eluase. Ja Bethi kõhutunne ütleb, et midagi on valesti.

Õhtul, külakese hotelli all olevas kõrtsis istudes, tabab see imelik kõhutunne teda taas ja ta põgeneb oma tuppa. Hotelli vanaldane perenaine ja teisedki vanemad kõrtsi külastajad tunnevad uues külalises ära kohestelt selle, keda pole juba väga ammu inimeste hulgas liikumas nähtud, ning nad vannuvad tulist kurja, et lukud enam rauast pole.

Conn järgneb Bethile tema tuppa, sest miski Bethis tõmbab Conni tema poole, lisaks sellele, et ta tahab näha, kes on see kes julges tema mäealusesse kambrisse sisse murda, ning tal pole ka enam ammu ühtki inimesest armukest olnud. Kuid Beth on midagi muud, ta ei allu Conni lummale, ning isegi võitleb tema vastu.

Hommikul põgeneb Beth Iirimaalt tagasi Bostonisse.

Ta sõbranna ja töökaaslane Helene veab Bethi välja ühele vastuvõtule, mis toimub muuseumi ruumides ja ühtlasi saab Beth kätte ka oma Iirimaale jäänud pagasi. Ning üllatus, üllatus, loomulikult on Frank ta kohvritesse pakkinud natuke ka hauakambris olnud rikkustest ja ühe mõõga.

Kuid see mõõk pole lihtsalt mõõk, see on miski eriline terariist, mille abil saaks pagendusse saadetud Haldjaid tagasi inimeste maailma lasta ja Conn oli Druidiidide poolt määratud seda mõõka kaitsma, et see valede inimeste kätte ei satuks.

Niipalju siis Conni tähelepanelikkusest, kui tema ümbrusesse satuvad ilusad naised.

Aga noh, järgneb loomulikult see, et ka Conn järgneb mõõgale, ja Frank haavab selle mõõgaga Bethi kui Beth püüab teda takistada mõõka ära viimast ja siis viib Conn Bethi võluri Miachi juurde, et Beth ei sureks ja seega seob ta Bethi enda külge, kuid selgub ka et Beth pole mitte lihtsalt inimene vaid ka Druiid ja …..

Mööduvad mõningad nädalad, kui Beth otsib mõõka ja haldjad otsivad Bethi ja Franki ja Beth püüab mitte oma südant Connile kaotada ja Miacha püüa Helenet võluda ja siis …

Lõpp on mingil määral õnnelik, kuid jätab õhku piisavalt võimalusi järgmiseks raamatuks.

Kui muidu olid kõik karakterid väga head ja lugu väga hästi ülesehitatud, siis ma ei suutnud kuidagi mõista miks Conn jättis selle nii tähtsa mõõga ilma valveta oma kotta, kui ta teadis et on seotud selle mõõga kaitsmisega ja kui ta oli selle mõõgaga seotud, miks ta seda siis ise leida ei suutnud, ning miks Bethil võttis kolm nädalat aega mõõga leidmine, kui ta seda tõmmet nii tugevalt tundis … kuid see selleks, üldiselt oli ikkagi tegu väga hästi kirjutatud looga, kus oli armastust, mütoloogiat, usaldust, petmist, sõprust, muutusi. Kõik peategelased olid tugevad ja leidlikud inimesed. Ei olnud ühtegi õrna ohus neitsikest ega eneseimetlejat kangelast (sellised halvad omadused olid antikangelastele reserveeritud). 

Üks hea lugemine mida oli väga raske vahepeal käest panna ja lõpp saabus liiga ruttu :).

esmaspäev, 17. märts 2014

Marked

Raamat: Marked by Lauren Dane, Vivian Arend and Kit Rocha (2014)
Hinne: B
ALL THAT REMAINS, Lauren Dane. Summer Killian armub kiiresti ja täiega kui Paradiisi külla tuleb Charlie. Kuid asjad muutuvad veelgi tulisemaks kui Summer saab teada, et Charlie on koos Hatchiga – mehega keda Summer on armastanud kolm aastat tagasi. Kuigi Summer pole päris kindel, kas ta on valmis kolmikuks, pole kumbki mees valmis teda käest laksma.

ROCKY RIDE, Vivian Arden viib meid tagasi Six Pack Ranchosse. Anna Coleman võib küll olla seaduse esindaja Rocky Montain House piirkonnas, kuid pahapoiss Mitch Thompson teab, et Anna tärgeldatud politsei mundri all on naine, kelles pulbitseb sama palju kirge kiiruse ning naudingute vastu kui Mitchis endaski, ning Mitch ei anna ennem alla, kui Anna saab tema omaks.

BEYOND TEMPTATION, Kit Rocha. Surevale sõbrale antud lubadus lendab vastu taevast, kui selgub et see tüdruk keda Noah Lennoks pidi kaitsma, on suureks kasvanud – ning ta nahka ilustavad O’Kane märgid. Noah tahab Emmat kaitsta mineviku saladuste eest, kuid Emma tahab Noahit ennast. Ning kui O’Kane naine midagi tahab, siis ta selle ka saab.
Erotica, Dystopia, Canada, MLAK

Tegu on ühe väga, väga, väga, väga kuuma kogumikuga. Kaks lugu kolmes on düstoopilised ja üks on tänapäevane.
Kit Rocha Beyond Temptation on Beyond sarjast. Seekord on siis Noah ja Emma lugu ja see lugu on enamjaolt keskendunud seksile ja tunnetele, kuid samas pole ka unustatud sektorite ja Eedeni poliitikat. Vahest pole see sama tugev lugu, kui on teised Beyond lood olnud, kuid see on ka vaid novell.

Vivian Arendi Rocky Ride on see tänapäevane lugu. Loo peategelased Anna ja Mitch on üks ebatüüpiline paar – politseinik ja tätoveeritud motikamees. Kuid nende vaheline tõmme on suur. Kui Anna naudib neid salajasi varastatud hetki ja ei julge mõeldagi rohkemast kuid Mitch tahab iga päevaga üha rohkem kui vaid seksi. Kui nad kumbki nalja viluks kirjutavad paberile oma salajasemad soovid, on Anna omad kuumad katsetused voodis ja voodist väljas ning Mitchi omad on traditsioonilised kohtingud.

Aja möödudes muutuvad nende kohtumised üha enam tõsiseks käimiseks ja lõpuks saavad ka linnakese inimesed teada et nad on paar. Kuid mitte kõik ole selle üle õnnelikud. Nii mõnigi inimene ei näe inimese välimusest kaugemale ja nii hakkabki üks Anna kaastööline nende suhte vastu töötama. Kuid kui asi on õige, siis ei suuda seda rikkuda ei kiuslikud inimesed ega ka aeg, mis noored on sunnitud lahus viibima.

Selles loos olid head karakterid, hea ülesehitus. Sellest puudus mõttetu kiun või mossitamine või arusaamatused, üks hea lugu täiskasvanud inimestest, kellele on olemas mõistus ja kes oskavad seda ka kasutada. Hästi meeldiv lugu.

Lauren Dane All That Remais on siis see teine düstoopiline lugu ja deem, see on üks tõsiselt, tõsiselt kuum lugu!
Seda uut maailma ei kisu lõhki mõttetud sõjad või absurdne riigikord, see on väga rahumeelne maailm, kus peale suurt haigusepuhangut, kus suurem osa inimkonnast suri, on ülekaalus mehed ja seega on täiesti tavaline, et perekonna moodustavad vähemalt kaks meest ja üks naine. Kuna ka kliima on soojem kui vanasti, siis on liustike sulavesi tekitanud uusi saari endistest mandritest.

Loo peategelane Summer on juba aasta elanud Paradiisi külas, et olla oma õe läheduses, kes on hiljuti oma pere kaotanud. Kuna Paradiisi küla elatub enamasti tee müügist, siis tavaliselt tuleb saagikoristuse ajaks külla palju lisaabijõudu, kes siis pärast koristuse aega taas edasi järgmise juhutöö peale liigub. Seekord toob uus juhutööliste mass endaga kaas ka Summeri lapsepõlve armastuse Hatchi ja Hatchi uue armastuse Charlie. Hatch pole iial lakanud Summerit armastamast, kuigi ta lahkus tema juurest just siis kui Summeri elus oli kõige raskem hetk ja Charlie armus Summerisse kohe kui ta teda esimest korda nägi. Ning nüüd on siis Summer valiku ees, kas ta usaldab Hatchi taas kord, ja usub et mees ei lahku taas tema juurest, kui tal taas rännutuhin peale tuleb ning kas ta julgeb oma süda avada seekord siis kahele mehele, kes mõlemad suudavad ta hinge pugeda väga kiiresti. See oli üks väga, väga, väga, väga, väga kuum lugu Lauren Dane uuest sarjast Metamorphosis. 
NB! sisaldab MM stseene!

Väga hea kogumik, kui on tuju lugeda ühte head erootilist romaani, milles pole mõttetut teismeliste ängistust või mingit absurdset kriminaalset lugu, milles saab kedagi päästa vaid seksides. Kolm väga head ja puhast armastuse ja erootika lühilugu. Lausa nauding lugeda – igas mõttes :).

Night Broken

Raamat: Night Broken (Mercy Thompson #8) by Patricia Briggs (2014)
Hinne: B
Üks ootamatu telefonikõne toob Mercy ellu taas kord ühe väljakutse. Mercy elukaaslase Adami endine abikaasa on hädas, ta põgeneb oma uue poisssõbra eest. Adam pole selline inimene, kes keeraks selja kellelegi kes vajab ta abi – ja Mercy teab seda hästi. Kuid kui Christy on end Adami majja sisse seadnud, ei suuda Mercy lahti saada tundest, et miski selles situatsioonis pole päris õige.

Peagi saab tema kahtlus ka kinnituse, kui ta saab teada, et Christyl pole sugugi head kavatsused seoses tema tagasi kolimisega. Christy tahab Adamat tagasi ja ta on valmis tegema mida iganes, et see ka nii läheks. Ta on isegi valmis kogu Adami karja Mercy vastu ässitama.

Mercy ei kavatse ilma võitluseta taanduda, kuid samas on veelgi ähvardavam oht neid ümbritsemas. Christy ex on midagi palju enamakt kui lihtsalt halb inimene – tegelikult pole ta üldsegi inimene. Kui laibad kogunema hakkavad, peab Mercy oma isiklikud mured kõrvale panema ning astuma vastu olevusele, kes on võimeline kogu ta maailma hävitama.
Paranormal, Criminal, Romance

Et siis järjekordne Mercy lugu, taas kord paranormaalne kriminaal lugu ja taas kord Mecy, Adami ja karja sidemete proovile paneku lugu. Ja taas kord üks väga hea lugu.

Eelmine raamat oli Frost Burned

Mulle meeldib see kuidas iga kord tuuakse juurde taas uusi ja huvitavaid kurjameid ja kuidas Mercy leiutab alati uue viisi kuidas neist jagu saada. Kuid seekord pole kõik kurjamid müütilised.

Suurim kurjam selles raamatus on Adama eks abikaasa Christy, kes arvab endiselt, et ta on maja perenaine ning ta usub päris tõsiselt, et ta võib täie südamerahuga Mercy Adama kõrvalt minema lükata. Iga kord kui Christy suu lahti tegi, või Adami telefonile vastas, kui Mercy helistas tõstis minus pea mu sisemine Homer Simpson ja ma oleks hea meelega tahtnud Christyt natuke kägistada. Ning iga kord kui Adam lasi sel kõigel sündida, ilma et ta oleks midagi öelnud, tahtsin ma talle vastu kuppu ühe litaka anda – raamatu lõpuks oleks Christy kael üsna peenike olnud ja Adami pea oleks kumisenud kui kiriku kell.

Aga see müütiline kurjam oli siis vulkaani jumal Kanaari saartelt, koos oma koertega – Perro de Presa Canario. Muidu ma polekski kindel, et ma ikka õige koera leidsin, aga raamatus jutuks tulnud rünnak on kirjas ka seda koera tutvustaval Wikipedia lehel. Raamatut lugedes tekis mul sellest koerast hoopis teine pilt silmade ette, aga nüüdsest on siis ka üks Adama hundikarja uus liige selline.

Raamatu lõpp tuli kuidagi järsku ja jättis palju küsimusi õhku millele ma loodan vastused saada siis järgmisest raamatust.


kolmapäev, 12. märts 2014

Divergent (Lahkulööja)

Raamat: Divergent (Divergent #1) by Veronica Roth (2011)
Hinne: C
Beatrice Priori düstoopilises Chicagos on ühiskond jagatud viieks fraktsiooniks, iga üks neist pühendunud ühe vooruse parendamisele ning hoidmisele – Cantor (ausus), Abnegation (isetus), Dauntles (julgus), Amity (rahulikkus) ja Erudite (tarkus). Ühel teatud päeval aastas, peavad kõik tollel aastal kuueteistkümneseks saanud valima millisesse fraktsiooni nemad hakkavad kuuluma ning kelle tõekspidamisest kinni pidama kogu oma ülejäänud elu. Beatricel tuleb valida, kas jääda oma pere juurde või olla see kes ta tegelikult on – ta ei saa olla mõlemat. Seega teeb ta valiku, mis üllatab kõiki, isegi teda ennast.

Valikule järgneva äärmiselt võitlusliku sisseelamise käigus, valib Beatrice endale uueks nimeks Tris ning püüab üheskoos oma kaasalustajatega  elus püsida, et õigustada oma valikut. Üheskoos peavad kõik algajad läbima ülima füüsilise vastupidavuse teste ja intensiivseid psühholoogilisi simulatsioone, mille tulemused on üsnagi õõvastavad. Sisseelamine muudab neid kõiki, kuid Tris peab aru saama, kes tõesti on ta sõbrad – ning kuidas sobib ta uude valitud ellu armulugu vahel vihale ajava vahel suurepärase poisiga. Kuid Trisil on ka saladus, saladus mida ta peab kaitsma kõigi eest, kuna teda on hoiatatud, et selle paljastumisel ootab teda kõige tõenäolisemalt surm. Ning kui ta siis avastab rahutukstegeva ning üha kasvava konflikti, mis ähvardab hävitada näiliselt rahumeelse ühiskonna, mõistab Tris ka seda, et tema saladus võib aidata tal päästa need, keda ta armastab … viis siis see saladus hävitab ta enda.
YA, Dystopia, Romance, Action

Miks ma selle raamatu lugeda võtsin, loomulikult selle pärast, et kuu lõpus jõuab meieni selle raamatu filmiversioon.

Kuidas siis raamat oli? Minu jaoks oli see raamat segu järgmistest raamatutest:

Ja siis film Snowpiecer ja TV sari Fear Factor.

Tegemist polnud ju iseenesest halva looga, lihtsalt see idee ideaalselt ühiskonnast, mis on jaotatud gruppideks vastavalt inimvoorustele tundus mäda juba algusest peale. Mõelge nüüd ise, mis juhtub näiteks siis kui üks tavaline segaklass lüüakse lahku kaheks eraldi klassiks – poiste ja tüdrukute klassideks. Eesmärgiks on loomulikult panna noored korralikumalt käituma, kui nad siiani käitunud on, kuid reaalsus on see, et kui inimeselt võetakse ära üks piirang ning seatakse teine palju suurem piirang, siis laseb ta end vabaks, läheb hulluks, hakkab plaane hauduma ning oma „vabaduse“ piire kompama. Inimene pole loodud käituma vaid ühte moodi, inimene on loodud muutlikuks ja tal peab olema vabadus olla täna see ja homme teine, tal peab olema vabadus põgenemiseks reaalsusest, ning kui seda piirata pole mäss ja sõda kaugel.
 
See lugu oli täis julmust, kuid seal oli ka nalja ja romantikat. Kuid sellest loost puudus üllatus moment, sest kõik need „üllatused“ või suured saladuste paljastamise hetked, olid rohkem „mul oli õigus!“ hetked. Enamus kavalaid süžeeliine olid läbinähtavad algusest peale, seega polnud mingi üllatus, kui tuli välja kes Neli tegelikult on või kes Trisi ema oli olnud või kes kogu selle asja taga on või …. Ei tegemist polnud halva või igava looga, lihtsalt liiga etteaimatav.

Kas ma loen ka järgmist osa? Ei tea, vaatab ennem filmi ära ja filmi kardan ma juba ette.

Padjaklubi arvamust sellest saamatust saab lugeda siit.

esmaspäev, 10. märts 2014

The Countess Conspiracy

Raamat: The Countess Conspiracy (Brothers Sinister #3) by Courtney Milan (2013)
Hinne: C

Sebastian Malheur on kõige ohtlikumat sorti elumees: õpetatud elumees. Kui ta ei tee mehetegusid leedide magamistubades, viib ta kõrgemat seltskonda ajastuse äärele oma teaduslike teooriatega. Ta on ihaldatud, kirutud, heakskiidetud ja põlastatud – kuid ta vaid naerab selle kõige peale. Violet Waterfield, Camburi lesestunud krahvinna, on aga samas igati auväärne ning ta soovib ka selliseks jääda. Kuid Violetil on saladus, mis tähendab isegi rohke kui hukatust, saladus mis seob teda vääramatult Inglismaa ühe kurikuulsama elumehega: Sebastiani teooriad pole päri tema omad. Need teooriad on Violeti omad. Seega kui Sebastian ähvardab lõpetada nende aastaid kestnud konspiratsiooni, on Violet valmis milleks iganes, et nende koostöö säiliks … isegi kui see peaks tähendama seda, et ta avab oma südame elumehele, kes võiks ta südame igaveseks hävitada.
History, Romance,

Tegemist on siis Courney Milani Brothers Sinister sarja kolmanda raamatuga. Ma pole lugenud kahte esimest ja seega oligi mul seda raamatut väga raske alguses lugeda.

Ma ei saanud alguses üldse aru mis toimub, sest lugu on täis vihjeid minevikule, kuid samas ei mainita pea pool raamatut kordagi, et Violet on lesk (ma ju püüan mitte lugeda sisukokkuvõtet vahetult enne raamatu lugemist, et lugedes ei oleks ootusi, mis ei pruugi täituda), samuti ei ole ka alguses kerge mõista, mismoodi nad Sebastianiga seotud on, ja miks Violet kardab nii kohutavalt mehi ja miks ta on ema ja õe tuhvlialune. Tõsiselt, pea 30% raamatust mõtlesin ma tõsiselt, et mul tuleb selle raamatu lugemine pooleli jätta ning otsida välja kaks esimest raamatut ning need esmalt läbi lugeda.

Kuid siis sattusin ma vaatama SPTB kodukalt selle raamatu arvustust ja leidsin sealt lause, kus väidetakse, et see raamat on täiesti iseseisev raamat, kus vaid natuke puudutatakse eelmiste raamatute kangelasi. Seega püüdsin ma sellesse loose suhtuda teisiti, lootusega et kõik need saladused ja küsimused leiavad vastuse loo edenedes. Ja nii see oligi, kõik need vihjed ja poolik informatsioon sai vastuse mida rohkem raamatu lõpu poole ma jõudsin.

Aga lugu on siis selles, et Violet, on kapiteadlane, ta uurib pärilikkust, uurib seda kuidas teatud omadused liiguvad edasi nii loomadel kui ka taimedel. Tema huvi sai alguse sellest, kui ta isa püüdis aretada roosasid lõvilõugu (mis tal üks aasta isegi õnnestus) kuid ülejäänud aastad olid kõik lõvilõuad siiski punase ja valge kirjud. Kuid kuna 19 sajandi lõpus polnud naised siiski veel „inimesed“ meeste silmis ja tema teooriad pärilikkusest saadeti läbilugemata tagasi, siis Sebastiani nagu muuseas väljapakutud lahendus, et proovida tema nime alt seda tööd avaldada, töötas suurepäraselt. Ja sedasi ongi nad juba viis aastat oma näitemängu mänginud: Violet kirjutab üha uusi teaduslikke töid, Sebastian paneb oma nime alla, avaldab need ja peab ka selle teemalisi loenguid. Aga see pole ju selline teema millest saaks nagu muuseas loengut pidada ja küsimustele vastata, seega on Sebastian Violeti kõrval õppinud kõike seda mida Violetki teab, kuid nüüd ei taha ta enam valetada ja kogu au endale võtta. Asja teeb raskeks ka see et Sebastian on alati olnud Violeti armunud (nad on lapsepõlvest saati koos kasvanud, kõrvuti olevates maamõisates).

Vahepeal kui Violet oli abielus (oma 8 aastat) oli Sebastian talle sõbraks ja abiks ajal kui Violet haige oli. Kuid siis paar aastat enne Violeti abikaasa õnnetut surma, saigi nende ühistöö alguse. Kuid peale abikaasa surma, muutus Violet kinniseks ja kalgiks ning pühendus vaid oma uurimustele.

Violeti kalkuse ja kinnisuse taga on aga põhjus, mida keegi ei tea (noh tegelikult ta ema teadis, aga daam ei reeda kunagi saladust, ka teiste oma neile endile mitte) ja selle põhjuse tõttu on Violet vandunud, et ta ei seo end enam kunagi ühegi mehega.

Nüüd kui Sebastian aga keeldub Violeti eest edasi valetama, peab Violet otsusele jõudma, kuidas edasi minna. Ta ei taha Sebastianit kaotada, kuid ta ei saa ka mehele pakkuda seda mida mees temalt ootaks.

Lisaks on Violetil ka „suurepärane“ ema, kes on peale ta oma abikaasa surma kirjutas raamatu sellest, kuidas üks korralik daam peaks mõtlema, elama, rääkima – ühesõnaga raamatu täis reegleid, mille järgi elades saab naisest hüpiknukk, kes väljapoole elab nii nagu peab, kuid sisemus … seda ei näita üski daam kunagi kellelegi välja.

Viloleti õde Lily on oma üheteistkümne järeletulijaga teab täpselt kuidas oma väikeõde ära kasutada, kuidas teda pidevalt süüdistada et ta on isekas ja seega sundida teda tegema asju mida ta võib-olla muidu teha ei tahaks.

Selline armas perekond – kellele on vaja vaenlasi, kui on olemas pere.

Ja ega Sebastiani pere parem pole – ta vanem vend on suremas, kuid ta keeldub oma poega S3ebastiani hoole alla andmast, sest tema arust pole Sebastian elus midagi saavutanud. Seega võtab Sebastian ette ja teenib paari nädalaga merenduse infot kasutades paartuhat naela, avaldab oma vennale saladuse, et tegelikult pole tema selle teooria taga vaid hoopis Violet, kuid et ka temal on oma edukad uurimustööd käigus ja annab selle sama meetodi, millega ta ise paar tuhat nagu maast leidis selle organisatsiooni käsutusse, kus ta vend üks liikmeid on … - kuid Sebastiani venna jaoks on ta ikkagi tühi koht. Parim näide sellest on siis kui ta vend on teda saanud, et see pärimuse töö on tegelikult Violeti oma, ja ta vend Violeti tööd suurepäraseks peab, kuid nädalaid varem kui ta seda veel Sebastiani tööks pidas nimetas ta seda mõttetuks roppuseks.

Taas kord – kellele on vaja vaenlasi …

Aga noh, lõpuks leiavad nad perekondadega ühise keele, Violet ja Sebastian leiavad ka enda jaoks võimaluse koos olla ning üksteist armastada ja Violet avaldab kogu Inglismaale oma uue leiu oma nime all (mille eest ta ka paariks nädalaks vanglasse saadetakse). Tema uus leid on kromosoomid – noh tegelikulton küll kromosoomide avastajateks Theodor Boveri ja Wilhelm Roux ja veel paarteist härrasmeest – kuid lugu on ju ilukirjandus ning seda kirjutades ei saanud ükski teadlane viga :) :) :).

Aga raamat ise – ei olnud väga õnnestunud lugu, minu jaoks vähemalt mitte ja ei hakka eelnevaid lugusid ka lugema.