Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

neljapäev, 6. märts 2014

Up From the Grave

Raamat: Up From the Grave (Night Huntress #7) by Jeaniene Frost (2014)
Hinne: B

Alati on vaja veel üht hauda kaevata.
Cat Crawfieldi ja tema abikaasa Bonesi elu on olnud viimasel ajal liiga rahulik vampiiride kohta. Kuid nad on juba harjunud sellega, et ei ole mõtet puhata ja tähelepanu vabaks lasta, sest uus šokeeriv avastus saadab nad taas kord tegutsema ning peaaegu sõtta …

Üks vallandatud CIA agent on seotud hirmuäratavate salajaste tegevustega, mis ähvardavad inimeste ja surematute vahelisi pingeid tõsta ohtlikesse kõrgustesse. Nüüd peavad Cat ja Bones lühikese aja jooksul andma endast parima, et päästa oma sõpru hullemast saatusest, kui seda on surm … kuna mina enam saladusi nad paljastavad, seda surmavamad võivad tagajärjed olla. Ning kui nende tegevustel pole positiivseid tagajärgi, siis nende elud – ning ka kõigi nende teiste elud, kes neile kallid on – on vaid sammu kaugusel hauast.
Adventure, Romance, Paranormal

Ja saigi Night Huntressi sari läbi.
Oh ma mäletan väga hästi, kuidas ma lugesin esimest raamatut, Halfway to the Grave ja armusin koheselt sellesse sarja (esimest kolme raamatut olen ma lugenud rohkem kui korra).

Kuidas tasapisi hakkasid ilmuma ka kõrval lood teiste tegelaste kohta lisaks Catile ja Bonesile – First Drop of Crimson (Denise ja Spade), Eternal Kiss of Darkness (Kira ja Mencheres) ning Once Burned ja Twice Tempted (Leila ja Vlad).


Jah loomulikult on mõni raamat parem mõni kehvem, kuid üldkokkuvõttes on tegu siiski ühe tugeva sarjaga, mis pole lõpmatuseni pikaks venitatud, sest Cati võiks ju lõpmatuseni eluohtlikesse situatsioonidesse visata, ta on ju surematu, ja sedasi võiks ju kergesti 20+ raamatut kokku kirjutada. Kuid ei, ilmselt lõppeb käesoleva aasta lõpuga kogu Night Huntress maailma tegelaste lood (kui ka viimane Night Prince raamat on ilmunud).

Aga kuidas siis oli viimane raamat. Natuke etteaimatav, kuid samas ka piisavalt täis üllatusi. See oli hea kokkuvõte kõigi seitsme raamatu peale ja samas ka täiesti uus lugu.

Selle viimase raamatu lugu on siis järgmine – see pahar, kes võttis üle Cati onu töö peale tema surma, haub ilmselt midagi kohutavat ja Cati onu hoiatab Cati, et endiselt CIA’s töötavad sõbrad on kadunud, ning ilmselt on nende kadumise taga midagi hullemat, kui lihtsalt soov Cati tuttavaid kõrvaldada.

Loomulikult tormab Cat oma sõpru otsima, mille tagajärjel ta tülitseb taas kord Bonesiga ja lõppkokkuvõttes kasutab Bones ühte oma Menchereselt saadud erilistest võimetest (mille Cat on mugavalt suutnud ära unustada), kuid tänu sellele päästavad nad vangistusest oma sõbrad, võtavad kinni pahari ning saavad teada osa suurest saladusest.

Teise osa saladusest saavad nad ka peagi teada ning sellele järgnevad külastused vanade sõprade/vaenlasete juurde, võitlus elu ja surma peale ning taas kord väike valge vale, mis päästab paljuse elud.

See uus tegelane, kes on selles raamatus kõige tähtsamal kohal – tema tulekut oli ühtpidi oodata, kuigi samas ka üllatav – oli üks huvitav tegelane. Ma aimasin ära, kes ta on peaaegu esimesest tutvustavast lausest, piisas vaid ühest iseloomustusest, kui ma teadsin, kellega tegu on. Ka see kuidas ta siia maailma ilmunud on, tundus väga loogiline – mind paneb imestama, miks Cat nii vähe küsimusi tema kohta küsis, kuid see selleks. Aga tema ilmumine andiski hea võimaluse, miks Cat ja Bones kõigist tulevastsest võitlustest tagasi tõmbuvad ning kas Austraalias või Uus Meremaal vaikset elu elama hakkavad :) (huvitaval kombel jah, kui Euroopa ja Ameerika on täis võitlevaid vampiire, goule ja deemoneid, siis need kaks maakera kuklapoole riiki on rahulikud kohad:)).

Seega on lõpp õnnelik, ettearvatav ja huvitav. Hea lõpp heale sarjale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar