Virmalised

Raamat: Virmalised by Gerda Märtens (2020) Koolibri, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/52558382-virmalised

Arktika päikesetõus on maailma kõige kaunim vaatepilt, arvab jääkaru Jon, kui ühel hommikul taas oma kaameraga rannal uitab. Siis aga saabub vihm, mis ei lõpe ega lõpe, ja ta peab oma koduga hüvasti jätma. Jon pakib kokku kaamera, viimase tüki vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Kaasa rändab ka vanaisa kingitud tinakarbike, mille võib avada alles siis, „kui on väga vaja“ – nii on papa nõudnud…

Children

Virmalistel on suurepärased illustratsioonid.

Kuid illustratsioonide juures olev jutt … see peaks vist olema lugu kliimamuutustega kaasnevatest negatiivsetest asjadest - jääkarude tavaliselt elualaks olev liustik laguneb vihmade käes ja lõunapool elavate karude eluala on jällegi liiga kuiv aastaringselt - kuid mismoodi on see seotud virmalistega ja kuidas need probleemid saaks lahendatud sellega, kui me külvaks jänesesaba seemneid kõikjale?

Tõsi, ma pole sihtrühm ja ma ei peagi lasteraamatutest aru saama aga kuidas ma saaks seda raamatut lugeda lapsele ja talle selle sisu seletada, kui ma isegi sellest aru ei saa.

Ilusad pildid igatahes.

Unistuste raamatupood

Raamat: Unistuste raamatupood by Katarina Bivald, tõlge Maiu Elken (2013, 2020) Varrak, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/54353812-unistuste-raamatupood

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud. Kuid Sara avastab peagi, et ta pole sugugi üksi. Üksteise järel õpib ta tundma inimesi, kellest teab Amy kirjade kaudu. Sara mõistab kiiresti, et Broken Wheel vajab hädasti seiklusi ja võibolla ka natuke romantikat. Lühidalt öeldes, see unine väikelinn vajab raamatupoodi! Linnarahval pole aga vähimatki lugemisharjumust ega ka huvi raamatute vastu. Nii peabki Sara mõtlema, kuidas seda huvi äratada, ja varsti selgub, et elul on noore naise jaoks varuks veel nii mõnigi üllatus ...

Humor, Drama, Romance

Ma lugesin seda raamatut esimest korda viis aastat tagasi ja ma sattusin sellest loost vaimustusse - see on ju raamat, mida iga sarilugeja väga hästi mõistab.

See omamoodi humoorikas raamatute ja armastuse lugu on ju tegelikult vägagi tüüpiline armastusromaan, kus keegi oma tavakeskkonnas hall kogu satub väikelinna, kus ootamatu olukord toob välja tema sädeleva isiksuse, millega ta muudab ka teisi linnakese elanikke, ning toob ka neis välja nende säravama poole. Ja ka selliseid raamatupoodide/raamatuarmastajate lugusid on ka varem olnud, kuid erinevus teistest raamatutest on vahest see, et siin ta ei räägi ainult klassikalistest raamatutest, vaid tuuakse sisse ka täiesti ootamatuid raamatuid, mis olid raamatu kirjutamise ajal alles uudiskirjandus või on need lihtsalt raamatud, mida ei ootaks, et keegi oma raamatusse sisse kirjutab. Lugedes kohtad iga natukese aja pärast uut raamatut, uusi tegelasi teistest raamatutest, mõnda raamatut oled juba lugenud, mõni on uus ja paned oma lugemist ootavate raamatute nimekirja. 

Raamatu karakterid on sellise raamatu kohta täiesti oodatavad - tagasihoidlik raamatuid armastav neiu, kes on harjunud olema nähtamatu; vaikiv, kogu maailma muret oma õlgadel kandev noormees, kes on nagu Apollo ise taluniku kostüümis; kohaliku linnakese asjataja, kes annab välja uudistelehte ja kirjutab ka poolest sõnast pika loo kokku; endine õpetaja, kes ka koolist väljaspool on range ja kogukonna selgroog; vähemuste esindajad, joodikud, ükisemad, baaripidajad - selline tavaline seltskond, kellevahelised suhted annavad loole draamat ja huumorit, ning ilma kelleta oleks see üks vägagi vagane lugu.

See on hea ja kerge lugemine ning ühe sarilugeja jaoks pole mingi probleem see raamat kaheteistkümne tunniga läbi lugeda. Tõsi, me ilmselt ei suudaks viis tundi vaikselt kohal püsida ja mitte üles vaadata, nagu Sara seda raamatus tegi, kuid hommikul lugemist alustades, võib (koos väikeste pausidega) raamatu vabalt õhtul rahuloluohkega kinni panna.

A Longer Fall

Raamat: A Longer Fall  (Gunnie Rose #2) by Charlaine Harris (2020) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/46221899-a-longer-fall

Sarja teises raamatus on Lisbeth Rose palgatud uude tiimi näiliselt suhteliselt kerget tööd tegema, üht kasti Dixiesse saatma, aga see on viimane koht, kuhu ta endise Ameerika Ühendriikide territooriumil minna tahaks. 

Kuid töö mis tundus esialgu väga otsekohene, muutub peagi tapatalguteks kui kast varastatakse. Dixie on koht, kus sotsiaalsed käitumisnormid on sajandi jagu maha jäänud, kuid just siin peab Lizbeth koos vana sõbraga salaja uurima hakkama, kuhu kast kadus, ning kuidas seda tagasi saada, kuna kastis on miski, mis võik mässu õhutada, kui ta kasti õigeks ajaks üle leiab.
Action, Fiction, Fantasy, Magic, Mystery

Lizbeth Rose teine lugu viib lugejad uues Ameerikas uude riiki - Dixie. See on selline koht, kus au see on veel seadused, mis kehtisid vahetult enne Ameerika kodusõda ja ka enne 1960 ndate mässe ja vabadusliikumisi - naised on väärt vaid abikaasad ja koduloojad olema ja peavad kleite kandma ning mustad saavad olla vaid odav tööjõud ning mingeid muid õigusi neil pole.

Kuigi alguses tundub Lisbethile, et kasti toimetamine rongiga linnakesse nimega Sally saab olema kerge, siis oma valvsust ta siiski ei kaota - kõik mis tundub kerge, osutub lõpuks vägagi raskeks. Seega ei olegi ta eriti üllatunud, kui esmalt tuleb elimineerida kaks püstolikangelast ja siis pärast rongi kraavi sõitmist kaitsta kasti kõigi eest, kes oma nina nende ümber läinud vagunisse pistavad.

Selge on see, et see rong ei läinud kraavi kogematta. Kuid kellele see kasulik on, et saadetis sihtkohta ei jõudnud? Kes sellest uuest tiimist, kellega Lizbeth ühines on tegelikult siin saadetist kaitsmas ja kes on väljas millegi muu peal? Kes veel selles rongis teadis, mida nad transpordivad? Mida nad tegelikult transpordivad? Kuidas Eli selle kõigega seotud on? Kas sõrmused on tõesti vaid osa kostüümist, või on Elil tegelikult ka tunded Lizbethi vastu? Kui palju Rasputini verd tegelikult ikkagi Lizbethis voolab? Mis on maagia ja mis on päris ime?

Harris oskab kirjutada raamatuid mida on kerge lugeda, kuid mis on samas hästi kaasahaaravad ja põnevad. Tema karakterid on alati mitmetasandilised, kuid samas ka tuttavad. Seegi raamat on täpselt selline nagu temalt oodata võib, siin on südikas neiu, kellele pole võõrad tulirelvad ja kaklemine ja tema kõrval on sama südikas noormees, kes paneb vaenlaseid paika maagia abiga ning neid seob rohkem kui lihtsalt ühine eesmärk, vaenlased ning iha, isegi kui nad sellest veel ise aru ei saa, on neil ilmselgelt ühine tulevik, küsimus on lihtsalt selles, kas see saab olema verine või õnnelik.Harris loob lugejatele uue huvitava maailma, kus ta segab kokku kaugema ja lähema ajaloo, lisades sinna näpuotsaga tänapäeva - kuna raamat ilmus juba jaanuaris, siis ei saa öelda, et siia on lisatud käesoleva aasta poliitilisi sündmusi, kuid eks sama teemat on ka korduvalt varem nii sellel sajandil kui ka möödunud sajandil üles tõusnud.

Harris on autor, kelle raamatutes ei pea kunagi pettuma.

Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus

Raamat: Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus (Apteeker Melchior #1) by Indrek Hargla (2010) Varrak, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/9102634-apteeker-melchior-ja-oleviste-m-istatus

Kriminaalromaan vanast Tallinnast

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus. 

History, Criminal

Mis te arvate, miks ma selle raamatu lugeda võtsin? Eks ikka selle pärast, et peagi on loota filmi ja ma tahtsin teada, mis lugu see on, miks ta nii populaarne on.

Ma ei saanud aru, miks ta nii populaarne on ja ma loodan südamest, et filmi jaoks on kirjutatud parem dialoog ja lugu on paremini esitatud.

Mida ma võin selle raamatu kohta siis öelda - keskaegne versioon Agatha Christie kriminaalsetest romaanidest, või kui võrrelda kriminaalsete sarjadega, siis kõik sarjad, kus politseiuurijatele tulevad appi politseiga mitte seotud tegelased, nagu Miss Marple lood, või  Grantchester sari, kus politseiniku aitab kohalik kirikuisa.

See lugu oli … pettumus. Jah, lugu on nagu iga kriminaalne lugu ikka, kus on kuritegu, ohver, kurjategija, kahtlusalused ja lisaks sellele ka igapäevane elu, mis jääb kuriteo ja lahenduse leidmise vahele, ning lisaks sellele ka laiendavad liinid, mis aitavad lõpplahenduseni jõuda. Mis põhjustas pettumust oli see, kuidas lugu on kirjutatud - keelekasutus, lauseehitus, ebausutavad karakterid, kõrvalteemad, mis ei aita loole kaasa, pigem tekitavad lugejas segadust ning apteeker, kes on rohkem kõrtsipidaja, kes äritseb kangete ürdinapsude ja kuulujuttudega. Seepärast ma loodangi, et Elmo Nüganen ja Olle Mirme on raamatust parema stsenaariumi kirjutanud.

See raamat, mis vahepeal tekitas mulle mulje, nagu oleks selle kirjutanud tavaliselt teismeliste armastusromaane kirjutav kirjanik, oleks võinud olla päris hea kriminaalromaan, kui vaid raamatul oleks olnud parem toimetaja, et lugedes ei tekis muljet, ma tahaks näha raamatu originaali, sest äkki on esialgu lugu kirjutatud saksa või inglise keeles ja need vead tulenevad tõlkest.

Ilmselt olen ma ära rikutud oma suure lugemusega ja igasuguse erinevate raamatutega, aga minu arust oli see üks halb näide kaasaegsest eesti kirjandusest.

Päikeseõde

Raamat: Sunsister  (The Seven Sisters #6) by Lucinda Riley, tõlge Faina Laksberg (2019, 2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/54366069-p-ikese-de

Electra D’Aplièse elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras meeleseisundis Electra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest. Tema olukorda see ei paranda, kuid siis saab ta ootamatult kirja täiesti võõralt inimeselt, kes väidab, et ta on Electra vanaema. Jällegi hakkavad ilmsiks tulema kunagi ammu toimunud sündmused. Murtud südamega Cecily Huntley-Morgan saabub 1939. aastal New Yorgist Keeniasse. Ta peatub oma ristiema juures, kes kuulub kurikuulsasse Happy Valley seltskonda. Seal kohtub ta Bill Forsythe’iga, farmeriga, kellel on sidemed masai hõimuga. Siis aga avastab ta midagi šokeerivat ning tal ei ole lähenevat sõda arvestades kuigi palju valikuid. Ta siirdub Wanjohi orgu, kus elab isoleerituna ja üksi. Kord kohtab ta aga metsas üht noort naist ja annab talle lubaduse, mis muudab ta elu jäädavalt. 

Drama, History, Romance

Elektra ja Cecily lugu on minu jaoks nagu kahe filmi kohtumine ühe raamatu kaante vahel - Electra osa meenutab Sandra Bullocki 28 päeva ja Cecily lugu meenutab Merlyn Streepi lugu Out of Africa. Nagu ma juba eelmisel korral raamatut arvustades kirjutasin, oli siis meeldivaid asju ja samas ka ebameeldivaid asju.

Electra, kes joob viina nagu vett, ilma et ta kõne arusaamatuks muutuks, või tasakaal kaoks ja tõmbab lugematu arvu triipe, ilma et ta nina sellest kahjustatud saaks, on endiselt kaamera lemmik ja keegi “ei pane tähele” tema pahesid. Seda kuni hetkeni, kui ta unerohuga liiale läheb. Sellele järgneb paar nädalat võõrutusraviga, nagu ka filmis 28 päeva ja siis on ta tip-top korras. Vahepeal kohtub ta ka oma vanaemaga, kes räägib tale temaga seotud ajaloolise loo.

Ja see ajalooline lugu on Cecilyst, ameerika neiust, kes pärast katkenud kihlust reisib Keeniasse, külla oma ristiemale. Teel Aafrikasse teeb ta vahepeatuse Inglismaal, kust ta saab kaasa ootamatu “kingituse”. Cecily ristiema Kiki on osa Õnneliku Oru kambast ja seega tutvub ka Cecil selle kamba säravamate tegelastega. Kui tema “kingitus” endast märku annab, vajab ta kiiresti lahendust ja üks võimalik lahendus on abielu, mida pakub üks kohalik “veendunud vanapoiss” Bill. Siin tulebki see sarnasus filmiga Out of Africa, mitte täpselt, kuid romantiline pool on väga sarnane.

See on väga emotsionaalne lugu, iga natukese aja takka juhtub midagi, mis õrnema hingega lugeja nutma ajab või vähemalt pisarad lugemist hägustama toob. Samas on siin ka palju kohti, mis tuska tekitavad, sest osade tegelaste käitumine on ebameeldiv ja ärritav. Ja selles osas on väga vähe Pa Salti kohta, või vähemalt pole siin midagi, mida juba varasemast ei teaks. Kuid tõlkes on paar asja, mida tahaks ära märkida - on olemas ajakiri “Vanity Fair” ja tavaliselt nimesid ei tõlgita, seega ei saa ma aru, mis oli see nimi tõlgitud “Edevuse laadaks”? Ja see, kes kunagi Harlemi slummist välja tõi, pole mitte ettevõte Bloomberg L.P. vaid linnapea Michael Bloomberg, kes on Bloomberg L.P. omanik, kuid muudatused Harlemis viis ta siiski sisse sellel ajal, kui ta oli linnapea.

Aga siiski, see oli hea raamat, mahukas raamat ja tahaks juba väga uut raamatut lugeda, mis ei ilmu nagu tavaliselt aasta lõpus vaid tuleva aasta kevadel!

Dead Man in a Ditch

Raamat: Dead Man in a Ditch  (The Fetch Phillips Archives #2) by Luke Arnold (2020)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50998101-dead-man-in-a-ditch

Endine sõdur, kellest on saanud eradetektiiv, lahendab kriminaalseid lugusid maailmas, mis on kaotanud oma maagia.

Minu nimi on Fetch Phillips -- kuidas saan teile kasulik olla?

Kaitsta pöialpoissi ammuga, juhuks kui tema tehing peaks metsa minema? Miks mitte.

Uuri välja, kes tappis Lance Niles’i,  äsja linna saabunud ärimehe? Proovida ju võib.

Aita vana haldja daami tema abikaasa mõrtsuka otsingul? Ma teen selliseid asju kogu aeg.

Mida ma ei tee, kuna see on võimatu, on leida võimalust kuidas seda jumalast neetut maagiat tagasi tuua.

Kuuldused selle kohta, mis juhtus professoriga läksid liikvele, seega tahavad inimesed nüüd pidevalt, et ma maailma parandaks.

Kuid selles loos pole maagiat. Vaid surnud sõbrad, imelikud imed ja salapärane masin, mis on loodud eesmärgiga tuua surma vaid ühe lasuga.

Fantasy, Paranormal, Drama

Kui esimeses raamatus tutvustati Fetchi lugu, kuidas ta sai oma kätt katvad tätoveeringud, kuidas ta jõudis Sunderi linna, kuidas temast sai eradetektiiv ja miks ta võtab vastu töid vaid endistelt maagilistetelt olenditelt ja mitte niminestelt, siis teine raamat on rohkem Fetchi detektiivi tegevuste kohta, kuid samas ka maailmast kadunud maagia kohta.

Need lood, mida mainitakse raamatu tutvustuses tunduvad olevat kõik üksteisest väga erinevad, kuid samm samm haaval ilmnevad neid siduvad liinid, mis viivad välja selleni, et Fetch leiab taas oma ammu kadunuks peetud sõbra.

Selles imelikus maailmas, kus kunagi oli maagia kõige aluseks, kus maagia aitas elada kõiksugustel erinevatel olenditel, nagu haldjad, pöialpoisid, kükloobid, ükssarved … kõiksugused maagilised olendid, keda ettekujutada oskate. Kuid nende maagiliste olendite seas elasid ka inimesed ja nagu inimestele omane, olid nad kadedad teiste olendite maagiale ja kui neile paljastati maagia allikas, siis nad ründasid seda, et sellest osa saada, kuid sellega nad röövisid maagia kõigilt ja jäid ka ise sellest ilma. Seega avanes neil võimalus hakata looma asju mis töötasid ilma maagiata, hakata pakkuma asju, mis muidu olid tasuta tasu eest ja saata masstoodangusse masinad, mis muudavad olendite turvatunnet.

Fetch on selles maailmas, selles linnas mingis mõttes võõrkeha. Ta püüab aidata neid, kelle elu ta ära rikkus oma mõtlematu teoga. Tema jaoks on vaid mõningad asjad tähtsad ja pühad, seega kui ta tegeleb detektiivi tööga, siis ta risti ette ei löö, kui tal on vaja uuringutele lahendusi leida. Seekordsete juhtumite lahendamise käigus saab ta korduvalt rängalt haavata, kuid samas see ei aeglusta teda sugugi. Kuigi alguses suunatakse teda maagiat otsima, siis peagi mõistab ta, et see mida peetakse maagiaks ei ole seda sugugi.

See on üks kaasakiskuv lugu. Siin on kriminaalne põnevik, paranormaalne draama, sõpruse tugevuse proovilepanek ja maagia allajäämine progressile. Seda lugedes meenus mulle pidevalt sari Carnival Row, kuid samas on see ka vägagi omapärane ja selles on isegi omamoodi moraal lugejatele tänapäevases maailmas. Hea lugemine.

Kuuõde

Raamat: Moon Sister  (The Seven Sisters #5) by Lucinda Riley, tõlge Faina Laksberg (2018, 2019) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43901929-kuu-de

Raamat viib lugejad Põhja-Šoti mägismaa suursuguse looduse keskele ja Hispaania Granada mustlaskoobastesse. Romaan saadab kaht naist rännakul, mille mõlemad oma tõelist saatust otsides ette võtavad. Tiggy D’Aplièse’i päevad mööduvad keset Põhja-Šoti ürglooduse ilu, kus ta töötab hirvede varjupaigas. Kui varjupaik on sunnitud uksed sulgema, pakutakse talle töökohta kaugel mõisas, mille mõistatuslik omanik Charlie Kinnaird maadleb raskustega. Tiggyl pole aimugi, et see samm muudab pöördumatult mitte ainult tema tulevikku, vaid paneb ta ka seisma silmitsi minevikuga. 1912. aastal sünnib vaeses mustlaste kogukonnas Granada linnamüüri taga Lucía Amaya-Albaycin. Saatuse poolt oma põlvkonna kuulsaimaks flamenkotantsijannaks määratud Lucíat kihutavad tagant auahnus ja andekast kitarristist isa ning ta hakkab vaid kümneaastasena tantsima Barcelona flamenkobaarides. Kui lahvatab Hispaania kodusõda, on Lucía sunnitud koos tantsutrupiga elu eest põgenema, misjärel viib teekond nad üle ookeani New Yorki – Lucía unistuste linna. Aga et oma unistust järgida, peab ta valima tantsijakarjääri ja jumaldatud mehe vahel. 

History, Drama, Romance

Tiggy lugu oli esimene mis mind rohkem häiris kui köitis. Ka teist korda lugedes ei ole mu arvamus muutunud. See on Tiggy ja tema esivanemate lugu. Tiggy ja tema segane olukord Šotimaa mägedes ning tema vanaema Lucia lugu möödunud sajandi Hispaanias II maailmasõja eel ja pärast.

Mis mind siis kõige rohkem häiris selle loo juures - peategelased. Kuigi Tiggy on armas tegelane, kellele on tähtsad loomad ja kes hoolib ka kõigist teistest teda ümbritsevatest elusolenditest, siis see tema hoolivus ja tema avatus viivad teda pidevalt kokku meestega, kes suhtuvad temasse kui torni vangistatud printsessi, keda on vaja päästa ja keda on vaja kättpidi viia selle elu juurde, mis on nende arust Tiggy jaoks kõige parem ja Tiggy laseb neil enamasti seda teha. Tõsi, ta hakkab vastu Zedile (sellele imelikule mehele, kes millegi pärast on seotud kõigi D’Apliése õdedega), kuid samas kui Charley tema elu hakkab käsutama, siis laseb ta seda teha.

Ja ta vanaema Lucia, andekas tantsija, kelle tantsusoovi kasutas esialgu ära ta isa, kuid mida aeg edasi, seda enam nägi ta oma elu ainult sellisena nagu tema seda tahtis, nagu tema arvas, et tema, kui mustlane peaks elama. Ta alustas täiskasvanu elu kümnesena ja ta ei kasvanudki enam rohkem emotsionaalselt. Kui ta lõpuks Isadora ja emaga peale II maailmasõda tagasi Hispaaniasse läheb, käitub ta kõige täiskasvanulikumalt, kuni laps on sündinud ja ta jalad taas rahutuks muutuvad.

See polnud halb raamat, kaugel sellest, lihtsalt selles raamatus puudus see hoog, see kirg, see põnevus, mis oli eelnevates raamatutes. Seda lugu on vaja, et pakkuda lugejatele järgmise õe lugu ja peita siia vihjeid Pa Salti kohta, kuid see lugu ei pakkunud mulle samasugust emotsiooni kui eelnevad.

Ja kui juba rääkida Pa Saltist, siis mis oli see, mida Angelina talle tema tütre kohta ütles, ning millise tütre kohta see ennustus käis? Iga raamatuga tuleb üha rohkem neid vihjeid juurde ja jääb vaid loota, et seitsmes raamat annab lugejatele lõpuks vastused kõigile neile küsimustele.

Sucker Punch

Raamat: Sucker Punch  (Anita Blake, Vampire Hunter #27) by Laurell K. Hamilton (2020) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50627130-sucker-punch

Julm mõrv, kahtlusalune vanglas ja hukkamine plaanitud, kuid mis siis kui niiviisi tapetakse vale inimene?

Kui U.S. Marssal kutsub Anita Blake väiksesse Michigani poolsaare linnakesse kiirkorralisele konsultatsioonile, teab Anita, et aeg on otsa saamas. Kui ta saabub, on piisavalt tõendeid, et noor libaleopard tappis on onu kõige verisemal kombel. Üha uued tõendid osutavad noormehe poole ja hukkamise dokumentatsioon on juba nende poole teel.

Kuid miski tundub selle mõrva juures valesti olevat ja Anita on kohale kutsutud, et ta saaks anda ma ekspertarvamuse mõrvapaiga kohta. Vaatamata kohalike politseinike üha kasvavale survele ning perekonna nõuetele süüdlast karistada nende perepea surma eest, taipab Anita peagi, et seni kogutud süüdistused ei vasta päris tõele.

Aega on Anitale antud väga vähe ja kohalik kogukond on tagajalgadele aetud ning nende hirm libaloomade vastu üha kasvab. Anita peab kiirustama, et tõde teada saada ning otsustada, kas võimuesindajad on kätte saanud süüdlase või peavad nad hukkama süütu mehe - ja seda kõike seaduse nimel.

Criminal, Paranormal, Drama, Romance

See on nagu üks täiesti tavaline kriminaalne lugu - laip, mõrv, väidetava mõrvar, süütõendid, kriminalistid. Selline paranormaalne versioon Verast või Noorest inspektor Morsest. Kuid samas see on ikkagi Anita lugu, seega ei saa see olla ainult puhas kriminaalne lugu, siin peab midagi erilist ja erootilist ka olema. 

Taas kord on siis vaja Anita abi ühe paranormaalse kriminaalse juhtumi juures. Noh põhimõtteliselt peaks ka kohalik paranormaalsete juhtumite marssal ise selle juhtumiga hakkama saama, kuid Newman ei ole kindel, kas seekord on hukkamise korraldus ikka õiglaselt välja antud, sest ta näeb asitõendites nõrku kohti. Seega kutsubki ta appi Anita, et lasta temal värske pilguga asjad üle vaadata.

Kuid Anitaga koos käib ka kuulsus tema eraelu koha ja nagu ikka on kohalik šerif teadlik tema peigmeestest ja muudest kuuldustest, seega suhtub ta Anitasse nagu kõik suured ja ebakindlad mehed. Ta segab Anita ja Newmani uurimist rohkem kui aitab, sest ta peab küsima kige ebasobivamaid küsimusi kõige ebasobivamal ajal. Kui see oleks vaid selline tüüpiline juhtum, kus Anita peaks kohalikud politseinikud paika panema ja tõelised süüdlased leidma, siis oleks see juhtum peagi lahendatud ja ta lendaks tagasi, et pulmaks ettevalmistamist kõrvalt jälgida, kuid see pole sugugi nii lihtne.

Kui Anita saab aru, et Newman pole valmis hukkamis käsku täitma, helistab ta igaks juhuks Edwardile, et ta tuleks talle toeks, kui asjad peaks käest ära minema. Ja kui mõrvale lisandub ka vara riisumine, läheb info antud kuritegude kohta juba laiemale ringile ja kohale ilmub ka Olaf. Ning kuna süüdlaseks tehtud Bobbi ei suutnud oma libapantrit ohjeldada ilma, et Anita oleks pidanud vahele segama, võtab Anita ühendust Michaga, et ta saadaks talle abilisi, kes suudaks tema eest tema elajat ohjata. 

Nagu näete on ühtäkki ühte mõrva uurimas väga suur seltskond, kellest tegelikult vaid kolm tõesti soovivad tõestada Bobbi süütust. Ülejäänud on seal nende isiklikel põhjustel, kas nad siis soovivad olla Anita lähistel või on neid saadetud Anitat kaitsma või siis sarimõrvari pilku Anitalt eemale viima. Ning siis on veel loomulikult kohalikud politseinikud kes püüavad oma võimu näidata kõige ebasobivamal hetkel.

Kõige absurdsem ja ohtlikum kogu selle seltskonna sees on Otto/Olaf, kellel on tekkinud idee, et ta tahaks esimest korda elus proovida kellegiga kohtamas käia rohkem kui korra ja magada kellegiga ilma, et see lõppeks nii nagu talle kõige rohkem meeldib - tükeldades - ja ta on otsustanud, et see õnnelik katsejänes võiks olla Anita. Kuid enne kui Edward laseb, kui üldse laseb, Ottot Anita lähedalegi, romantilises mõttes, tuleb maha pidada pikad vestlused teemal, kes kuidas kohtingutest aru saab, kes kuidas vanilla seksist aru saab, mida Anitale meeldib voodis teha, millega ta nõus on, mida talle tehakse …. Et siis täiesti tavaline Anita sarja raamat, ainus mis siit puudub on reaalne seksi stseen ja Anita ei saagi endale uut looma või mõnd teistmoodi uut kaaslast … või tegelt äkki ikka … noh eks näis.

Mulle meeldivad Anita raamatud, sest kuigi tõsi ta on, et aeg ajalt lähevad seksistseenid käest ära ja mõne juurdluse juures aetakse liiga palju juttu ja liiga palju sellest jutust on selle kohta, kui paljudega Anita on kihlatud, kui paljudega ta magab, kui palju neist on naised ja millised suhted kõigi tema voodikaaslastel on omavahel ja paljud neist on suhetes kõrvalseisjatega, kuid kui seda võtta kui loomulikku osa Anita kriminaalsest uurimisest, siis tegelikult on lood ju huvitavad, nagu näiteks käesolevgi lugu on. Lugejale antakse tükk tüki haaval teada toimunust, sellega seotud isikutest, nende valetamise osavusest ja võimalikust eesmärgist, miks nad midagi teevad. Ja nagu ütleb ka raamatu pealkiri on lõpp päris ootamatu ja võib hinge vabalt kinni võtta.

Anita raamatud on minu guilty pleasure :) raamatud ja kuigi neid on ilmunud juba palju, pakuvad nad endiselt midagi uut, endiselt veel midagi enneolematut, kuid samas nad arenevad koos lugejaga. Hea sari.

Kuna see raamat ilmus sellisel imelikul ajal, siis on Hamilton lisanud raamatu algusesse lugejate jaoks väga armsa pöördumise, mille ma siin ära tahan tuua:

This is for all of you, because you let me know that my imaginary friends are your friends, too, and that like all good friends they help you get through the tough times. I am so happy to be able to share the next adventure with you. I hope it finds us all safe and sound and out in the world again seeing each other in person, but no matter how far apart we are, you know that other people are picking up this book and reading the same words right along with you. Readers are never truly alone, because we are united in the stories we share and enjoy together.

Midnight Sun

Raamat: Midnight Sun (The Twilight Saga #5) by Stephenie Meyer (2020) Pegasus, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53287484-midnight-sun

Kui Edward Cullen ja Bella Swan “Videvikus” kohtusid, sündis ikooniline armastuslugu. Kuid siiani olid fännid kuulnud vaid Bella poolset lugu. Lõpuks ometi saavad lugejad kogeda seda lugu Edwardi silmade läbi.

See Edwardi poolt räägitud lugu võtab uue ja palju tumedama varjundi. Bellaga kohtumine on Edwardi jaoks kogu tema vampiiri elu jooksul kõige ärritavam ja huvitavam hetk. Mida enam lugejad saavad teada Edwardi eelnenud elu ja tema sisemise mõttemaailma kohta, seda enam mõistavad nad, miks see hetk tema jaoks nii raske on. Kuidas saab ta õigustada oma südamele järgnemist, kui sellega juhib ta ju Bella ohtudesse?

Romance, Drama, YA

Kuna ma olen lugenud läbi kõik “Videviku” sarja raamatud ja lugenud ka esimesi peatükke sellest raamatust, mis lekkisid internetiavarustesse ja siis avaldati ka ametlikult raamatusaaga kodulehel, siis oli ju täiesti loomulik, et kui raamat täis pikkuses ilmus, tuli ta läbi lugeda, mis sest et oodata tuli kümme aastat. 

Peamine põhjus, miks ma lugeda tahtsin oligi seesama mida sisukokkuvõttes lubatakse - loo rääkimist Edwardi silmade läbi, mis peaks tähendama, et siin on juures infot, mida lugeja veel ei tea, mida ta ei saagi teada, sest Bella ei teadnud ju mida Edward tegi sellel ajal, kui nad koos polnud. Kuid … enamus raamatust on samm sammult täpselt sama, mis oli esimene raamat, väikeste lisanditega ümbritsevate mõttemaailmast, kuid enamus neist mõtetest on tuttavad, kuna neid on kasutatud filmis. Vaid raamatu lõpu poole, kui Alice viib Bella peitu Phoenixisse ja Edward juhib Jamesi kõrvale, pakutakse lugejatele tõesti midagi, mida ta varem pole lugenud või mida Edward ise pole juba Bellale eelnevates raamatutes rääkinud - Kiired ja vihased autosõitu ning Ocean’s 11 tüüpi salaoperatsioon planeerimist. Lugedes neid stseene tuleb tahtmatult tunne, et neid kirjutades on mõeldud, kuidas need filmis välja näeks.

Aga peategelane on ju ikkagi Edward ja tema sisemine mõttemaailm, tema tume, agoonias, piinlev, armastav, ihkav, vihkav, raevutsev, lõpmatut moraali lugev mõttemaailm. See üle sajandi vana inimvare/vampiir on siiski kinni jäänud oma 17 aasta juurde, kui ta muudeti. Lõpmatuseni võib lugeda sellest, kuidas ta on koletis, kuidas tema külm kivine nahk on eemaletõukav, kuidas tema sätendav nahk on paanikat tekitav ja kõik kes seda näevad jooksevad karjudes minema, kui ta peaks Bellat kasvõi puudutama, siis ta lõhub/tapab ta. Tõsi, kui te olete vähegi vaadanud Ameerikas tehtud filme või telesarju, siis neil on millegi uue ja tundmatu puhul ikka esmalt komme karjuda, siis tulistada ja alles hiljem küsimusi esitada, seega on mingis mõttes see tema lõputu ootus, et nüüd hakkab Bella karjuma ja jookseb minema, täiesti loogiline. Kui aga see sama jauramine ei lõppe ka pärast seda, kui Bella on igati välja näidanud, et tema mõttemaailm pole sama piiratud, siis ei jää muud üle kui pöörduda süüdistavad pilgud Edwardit kasvatanud “täiskasvanute” poole. See sisemonoloog näitab ilmselgelt, et kuigi ta on õppinud paljudes koolides ja ülikoolides ning raamatutarkust on tal palju, pole keegi vaevaks võtnud, et noormehega koos maha istuda ning talle selgitada, kuidas olendite vahel tegelikult asjad toimuvad, kui nad üksteise vastu armastust ja iha tunnevad. Hakka või arvama, et äkki Meyer on ühinenud Arthur Conan Doyle ja Ian Fleminguga? :) Kuigi Edward süüdistab Bellat märterluses, siis Meyer on tegelikult talle märtri omadused andnud ja ämbritäie tuhka sinna juurde, mida ta pidevalt endale pähe saab raputada. Edward võiks ka saada endale uue keskmise nime - Assume (eeldama) sest Bella saab öelda vaid poole oma mõttest, kui Edward juba hulleimat eeldab ja iga Bella liigutuse peale samamoodi, ta eeldab kõigest ainult halba ning on alati kindel, et tema eeldatud tulemus on ainuvõimalik ja õige. :)

Aga oli ka lõbusaid hetki kogu selle soigumise sees. Ma ei tea kuida ma seda Videvikku lugedes ei märganud, kuid see koht, kus Edward esimest korda Bellale oma sätendavat nahka näitab ja jaurab, kuidas see peab kohe kindlasti Bellale vastik olema, pani mind hoopis mõtlema, et milline teismeline loobuks millestki sätendavast, mis põhimõtteliselt oleks nagu ta oma isiklik ükssarv? :)

Ja Bella raamatust ei saa mitte kuidagi aru, kui väga on Jacob algusest peale nagu väike rõõmus kutsikas, kelle mõtted on täpselt sama lihtsad nagu kutsikal - Näe Bella :)! Miski haiseb :(! Bella :)! - lugejal jääb vaid ette kujutada, kuidas ta sitsib ja saba liputab, või siis pea maas tema juurde tuleb, sest peremees käskis, kuid kui Bella teda pähe patsutab “Tubli koer!” on tal saba jälle rõngas :).

Aga kas siis tasub lugeda? Jah, miks ka mitte! Kui te juba olete kunagi Videviku sarja lugema hakanud, siis on ju loogiline, et loete ka selle “täiendava” raamatu läbi, tuletate meelde kuidas esimest korda lugesite, filmi vaatasite, kuulate filmimuusikat ja võibolla otsite ka filmid uuesti välja. Või siis otsite ühiseid jooni Hallide varjunditega :).

Mr. Malcolm's List

Raamat: Mr. Malcolm’s List by Suzanne Allain (2009)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48910455-mr-malcolm-s-list 

On üleüldiselt teada, et kui ennasttäis poissmees otsib naist, kes vastaks täpselt tema nõudmistele - siis on ta ära teeninud kõik mida ta saab.

Aulik Jeremy Malcolm otsib abkaasat, kuid mitte listast iga abikaasat. Tema plaan on vältida varanduse jahtijaid ning leida pea ideaalne naine, kes vastaks kõigile tema nimekirjas olevatele kriteeriumitele. Kuid pärast aastate pikkuseid otsinguid, hakkab ta kahtlema, kas ta ikka leiab seda täiuseideaali. Ja siis saabub linna Selina Dalton …

Selina, kirikuõpetaja tütar, kes pole just väga rikas ning pole ka tuttav kõrgseltskonnaga, on rõõmus kui ta saab kutse oma sõbrannalt Julialt, tulla Londonisse. Seda seniks kuni ta saab teada, et teda on vaja plaanis hr Malcolmile hätte maksta. Selina pole Julia skeemis osalemisest väga huvitatud, eriti pärast seda kui ta kohtub selle vastupandamatu hr. Malcolmiga, kes tundub olevad otse vastupidine sellele ennasttäis lurjust, keda Julia on kirjeldanud.

Kuid kui hr. Malcolm hakkab Selinat vastavalt oma kättedaamatutele standarditele hindama, otsustab Selina, et ka tal on oma nõudmised. Ning kui Malcolm tahab neid nõudmisi täita, peab ta näitama oma tõelist palet ...

Humor, Romance, History

Ma valisin selle raamatu lugemiseks, kuna hiljuti tuli uudis, et Sam Heughan on osaline selle raamatu filmi versioonis. Veel pole teada, keda ta kehastama hakkab, kui teada on see, et mitte peaosalist. 

Lugu saab alguse sellest, kui Malcolm ja tema sõber Cassie räägivad naistest ja Cassie hoiatab Malcolmi, et tema nõbu Julia on tema peale väga vihane, kuna Malcolm olla neiu vastu üles näidanud huvi, kuid siis ta taas hüljanud. Malcolm on üllatunud, kuna kõik mida ta tegi oli see, et ta saatis Juliat kord teatrisse, rääkis temaga natuke ja saatis ta siis koju. Kuna neiu vastused ei vastanud tema ootustele (Julia pani täielikult puusse vastates küsimusele hetkepoliitika kohta) ja enamus ajast olla ta silmi üleliia pilgutanud ja minestamist teeselnud, siis polnud Malcolmil mingit huvi temaga edasi suhelda. Malcolm tunnistas, et tal on teatud kriteeriumid, millele tema tulevane abikaasa peaks vastama - umbes nii nagu teised mehed ostetavaid hobuseid hindavad.

Kui Julia siis Cassie käest kuuleb, kuidas teda hinnati, vastavalt mingile nimekirjale, saab tema haavatud ukus veelgi rohkem haavatud ja ta vannub verist kättemaksu. Mis siis kui võtaks ühe tavalise tüdruku, õpetaks talle kätte kõik need asjad mille järgi Malcolm naisi hindab ja siis kui ta on armunud, esitaks neiu talle omalt poolt nimekirja, millele tema ei vasta. Seega tuleb kirjutada ja sobilik kandidaat kohale kutsuda.

Selina on aastaid olnud proua Ossory seltsidaamiks, kuid pärast tema surma on ta küll majanduslikult kindlustatud, kui tal pole ühtki kindlat plaani mida edasi teha või kuhu elama asuda, sest oma praegusest elukohast peab ta lahkuma. Seega kui tuleb Julia kiri, võtab ta pakkumise vastu. Esialgu tunneb ta Juliale kaasa ja on valmis teda aitama, kuid kui ta aga esimesel ballil hr Malcolmiga tuttavaks saab enne kui Julia jõuab neid tutvustada, siis hakkab ta kahtlema, kas ikka on õigustatud Julia sõjaretkel tema käsilane olla.

Ja nii see lugu jätkubki, Julia püüab Malcolmi võrku püüda ja Selina vastab täiesti juhuslikult kõigile Malcolmi nõuetele. Ühel hetkel Selina isegi püüab käituda vastupidiselt kui Malcolm ootab, kuid ta siiski ei suuda oma tõelist mina varjata. Kui siis aga Julia oma suures armukadeduses (vaatamata sellele, et vahepeal on ta hakanud huvi tundma hr Ossory vastu) rikub ära Malcolmi ja Selina suhted, peavad teised vahele astuma, et noored suurt viga ei teeks ja igaveseks üksteisest lahku ei läheks.

See lugu ei saakski õnnetult lõppeda, siin lihtsalt peab olema lõpuks õnnelikud topeltpulmad.

Kuidas seda lugu siis iseloomustada? Algab nagu George Bernard Shaw “Pygmalion” kui Julia tahab ei kellestki teha seltskonna kaunitari, kuid jätkub nagu Jane Austeni “Emma”. Üle üldiselt on see vägagi austenilik lugu. Siin on põikpäiseid noori, kosjamoori, piinlikust tekitavaid sugulasi, arusaamatusi, romantikat ja armastust, mis tärkab ilma et osalised seda tähele paneks, kuid kui nad lõpuks seda mõistavad, ei suuda nad ilma selleta olla. Autor nimetab seda farsiks ja alguses ja lõpus ongi lugu humoorikas, kui vahepeal kaob huumor ära ja alles jääb vaid kättemaks, põikpäisus ning armastus.

Lugu oli loetav, kuid film … lühifilm on juba valminud ja see ei tõota midagi head.

Kuid üks Panic at Disco lugu sobis selle loo juurde eriti hästi.