Arktika päikesetõus on maailma kõige kaunim vaatepilt, arvab jääkaru Jon, kui ühel hommikul taas oma kaameraga rannal uitab. Siis aga saabub vihm, mis ei lõpe ega lõpe, ja ta peab oma koduga hüvasti jätma. Jon pakib kokku kaamera, viimase tüki vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Kaasa rändab ka vanaisa kingitud tinakarbike, mille võib avada alles siis, „kui on väga vaja“ – nii on papa nõudnud…
Children
Virmalistel on suurepärased illustratsioonid.
Kuid illustratsioonide juures olev jutt … see peaks vist olema lugu kliimamuutustega kaasnevatest negatiivsetest asjadest - jääkarude tavaliselt elualaks olev liustik laguneb vihmade käes ja lõunapool elavate karude eluala on jällegi liiga kuiv aastaringselt - kuid mismoodi on see seotud virmalistega ja kuidas need probleemid saaks lahendatud sellega, kui me külvaks jänesesaba seemneid kõikjale?
Tõsi, ma pole sihtrühm ja ma ei peagi lasteraamatutest aru saama aga kuidas ma saaks seda raamatut lugeda lapsele ja talle selle sisu seletada, kui ma isegi sellest aru ei saa.
Ilusad pildid igatahes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar