2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

neljapäev, 3. september 2020

Fried Green Tomatoes at the Whistle Stop Cafe

Raamat: Fried Green Tomatoes at the Whistle Stop Cafe by Fannie Flagg (1987) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/9375.Fried_Green_Tomatoes_at_the_Whistle_Stop_Cafe 

Rahvalik ja uudne, vastupandamatu ja liigutav, see on lugu kahest naisest 1980-ndatel - hallipäine pr Threadgoode räägib oma elulugu Evelynile, kes on jõudnud oma eluga kurva keskeani. Lugu mida Ninny räägib on samuti kahest naisest - vastupandamatust hulljulgest poisstüdrukust Idgeiest ja tema sõbrast Ruthist - kes pidasid kolmekümnendatel kohvikut väikses Whistle Shop nimelises kohas, Alabamas, kus nad pakkusid üle maakonna parimat grilli ning kohvi ja nakatavat armastust ning naeru ning isegi juhuslikku mõrva. Ja mida enam minevikust paljastub, seda enam muutub olevik - nii Evelyni kui ka lugeja jaoks ...

History, Drama


“Rohelised praetud tomatid” on üks nendest raamatutest, milles on juttu “Unistuste raamatupoes” :) ja kuna ma olin kunagi ammmmmu näinud ka selle raamatu põhjal tehtud filmi, siis otsustasin lõpuks ka raamatut lugeda ja filmi uuesti vaadata.


Raamatu tutvustuses on juttu, et põhiliselt on raamatu peategelased neli naist, kaks neist on kaheksakümnendates, vanadekodus, kus Ninny hakkab lihtsalt rääkima oma lugu Evelynile, kes on tulnud sinna oma ämma vaatama, aga kuna ämm ei taha teda enda tuppa, istub ta puhketoas ja Ninny hakkab lihtsalt rääkima. Ta räägib oma eluloo, kuidas ta sattus perekond Threadgoode juurde elama ja sealjuures räägib ka kõigist teistest inimestest, kes on seotud selle perega ja Whistle Stop raudteejaamaga. Lisaks oma eluloo rääkimisele, kuulab ta ka Evelynil probleeme ja annab talle nõu.


See Threadgoode pere on üks suur pere, palju õdesid ja palju vendi, isa peab kohalikku poodi ja ema on kogukonna sammas. Pere noorim on Idgie, tüdruk kes üsna noorena otsustas, et tema enam kleite kunagi ei kanna. Idgie oli pere vanima poja lemmik sünnist saati ja tal oli ka Idgiele suur mõju. Mida vanemaks Idgie sai, seda metsikumaks ja erilisemaks ta muutus. Tema parimad sõbrad olid rongidega reisivad hulgused ja linnakese piiri taga kõrtsi pidav lõbutüdruk. Kui ta siis aga kohtub Ruthiga, piiblikooli abiõpetajaga, muutub tema jaoks kõik. Nende lugu on raamatus tähtsal kohal ja kõik teised tegelased on toetavas rollis.


Lisaks Ninny jutustusele pakutakse lugejatele ka kohaliku postkontori juhataja iganädalast infolehte, kus antakse ülevaadet kõigest, mis ümbruskonnas toimub - teatrietendused, laste sünnid, pulmad, matused, toidukohtade info, tülid oma parima poolega. Lisaks sellele pakutakse vahel lugejale ka võimalust sündmustest otse osa saada ja teiste tegelaste eluga tutvuda. 


Läbi nende aastakümnete - kahekümnendate depression, esimene maailmasõda, Ku Klux Klan, teine maailmasõda, majanduslangus - kasvab selles väikeses külas mitu põlvkonda, erinevate nahavärvidega, erinevate tõekspidamistega, erinevate väärtustega.


See raamat on kirjutatud kaheksakümnendatel, seega pole siin väga palju poliitilist korrektsust, kuid siin on palju juttu teemadel, mis on olnud tähtsad ja tekitanud probleeme Ameerikas iga natukese aja tagant. Siin on ka teemasid, mida otse välja ei öelda, kuid mida lugeja saab aimata. Viis kuidas lugu on kirja pandud - mälestused, uudislehed, juhtumi kirjeldused - annab sellele loole erinevad tasandid ja annab tähtsatele tegelastele võimaluse ka oma lugu rääkida, ning hoiab lugeja pikalt põnevuses.


Ma ei saa öelda, et see oleks olnud väga hea raamat, kuid kohe kindlasti oli see midagi erilist, lihtsalt mitte minu raamat. Kui aga rääkida filmist - raamatumaitseline film, täiesti omane kaheksakümnendatele, kui teostus oli amatöörlik ja tiba piinlik ning nii puudulik, et nad oleks võinud filmile ka mingi muu nime panna, sest raamatuga on tal ühist vaid paar kaadrit.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar