Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 16. oktoober 2017

Mesiniku tütar (The Beekeeper's Daughter)



Raamat: Mesiniku tütar by Santa Montefiore (tõlk Krista Suits) (2014, 2017) Varrak, RR, A
Hinne: C
Inglismaa 1932: Grace Hamblin kasvas üles idüllilises väikelinnas. Mesiniku tütrena ta teab oma kohta ja oma tulevikku – seda siis seni kuni ta isa sureb ja ta üksi jätab. Üksi, kui mitte arvestada meest, keda ta kuidagi oma mõtetest välja ei saa …
Massachusetts 1973: Grace tütar Trixie Valentine on armunud ebasobivasse poissi. Poiss on metsik ja romantiline ning ta on bändis, millel tundub olevat tulevikku. Kuid kui poisi pere tabab tragöödia, peab ta tagasi Inglismaale minema, lubades ühel päeval Trixile järgi tulla, kui tüdruk vaid ta ära ootab.
Nii ema kui tütar otsivad armastust ning õnne, olles teadmatuses saladustest, mis neid seovad. Selleks, et nad leiaks selle mida nad igatsevad, peavad nad päevavalgele tooma mineviku saladused ning ammu räägitud valed …
Romance,

Mesiniku tütar on klassikaline kahe põlvkonna armastuslugu, kus tütar leiab selle mille ema kaotas.

Lugu algab 1973 aastal saarel Massachuettsi osariigis, mille nimi on Tekanasset (kuid mis kõlab kohe väga nagu reaalne saar Nantucket :)). Siin on siis Trixie, üheksateistaastane elusäde, esimest korda elus armunud bändipoissi. Emal pole selle vastu midagi, isa nagu isad ikka, ei ole sellega rahul. Trixie ja Jasper naudivad suve ja noorust ja plaanivad sügisel koos kontsertduurile minemist … siis aga peab Jasper tagasi koju Inglismaale minema, kui ta teada saab et ta vanem vend on surnud. Ta vannub, et saadab peagi Trixile järgi, et nad saaksid abielluda.
Kui Grace ja Freddie kuulevad Jasperi perekonnanime, püüavad nad tütart lohutada ja talle selgeks teha, et Jasper ei saada talle kunagi järele, et ta ei abiellu temaga kunagi, kuid kuna nad ei räägi talle, kuidas nad seda teavad, siis Grace ei usu neid, kuni pool aastat hiljem, saadab Jasper kirja, mis seda kinnitab.

Teine lugu algab 1933 Inglismaa väikelinnas, kus väike Grace mängib kirikuesisel muruplatsil mesilasega ning mõisahärra noorem poeg Rufus tuleb temaga rääkima. Grace isa on mõisa mesinik ja nad elavad kahekesi mesinikumajas. Grace ema suri kui ta väike oli, ning ema sõbranna on aidanud teda kasvatada. Sõbrannal on pea Grace vanune poeg Freddie, kellega nad on nagu õde-venda, kuigi Freddie läheb iga kord väga turri, kui Grace Rufusest juttu teeb.
Aastad lähevad, Grace kasvab suuremaks, sõda tuleb üha lähemale, Rufus kihlub ja kihluspeol näeb ta uuesti Gracet. Isa püüab Gracele märku anda, et mees kes talle sobib on otse tema ees ning siis Grace näebki Freddiet esimest korda tollel suvel mehena samal päeval, kui ta isa sureb. Grace saab isa töö enadale, Freddie palub teda naiseks, nad abielluvad … Ruffus ei kao otseselt kuhugi, ta saadab Gracele kaastundeavalduse ja pulmadeks õnnitluse ja Grace mõtleb ta peale.
Ning siis tuleb sõda. Noored mehed lähevad õhinal sõtta ja saavad harva koju puhkusele. Sõda muudab neid, muudab ka koju jäänud naisi. Grace palvetab kahe sõjas oleva mehe eest ja kirjutab neile mõlemile kirju. Kui siis Freddie haavata saab ja Rufus talle enam ei kirjuta on ta masenduses. Freddie tuleb koju ning peagi lähevad nad ära Ameerikasse Tekanesseti saarele.

On aasta 1990 ja Trixie elab oma unistuste elu New Yorgis, või nii ta arvab. Ta on moeajakirjas toimetaja, tal on oma korter, tal on armsamad, ta teeb koostööd suurepäraste moemaailma inimestega … kuid siis saab ta teada, et emal on vähk ja ta läheb tagasi koju. Ta pole tegelikult kogu selle aja jooksul Jasperist üle saanud, kuigi ta kinnitab kõigile, et on oma eluga rahul. Kui ta siis leiab vanematekodust vanad kirjad, hakkab talle ühtteist selgeks saama, kuid selleks, et olla kindel läheb ta Inglismaale asja uurima, ilma vanematele rääkimata. Walbridge väikelinnas, oma vanemate sünnilinnas, kuuleb ta nii mõndagi üllatavat ning kohtub ka Jasperiga.

Lõpuks on loomulikult kõik õnnelikud, sest teisiti ju lihtsalt ei saakski.

Nagu ma juba alguses ütlesin, oli see klassikaline lugu, kus tütar saab elada elu, mis ta emal elamata jäi, seega kõik „üllatused“ on üsnagi kergesti ette aimatavad, sest vihjeid nende asjade kohta on juba pikalt enne kui lugu selleni jõuab. Kuid vaatamata sellele, et see oli selline etteaimatav lugu, oli see hea lugu, kaasakiskuv ja emotsionaalne.

esmaspäev, 9. oktoober 2017

Alias Grace



Raamat: Alias Grace by Margaret Atwood, tõlge Ilona Kolberg (1996, 1999) RR
Hinne: B
Grace Marks on süüdi mõistetud osalemises tema tööandja Thomas Kinneari ja majaperenaise ning Kinneari armukese Nancy Montgomery jõhkras tapmises. On neid kes usuvad, et Grace on süütu; teised arvavad, et ta on õel või hull. Grace on vanglasse mõistetud eluks ajaks kuid ta väidab endiselt, et ta ei mäleta neist mõrvadest midagi.
 
Dr. Simon Jordan, noor ja paljulubav vaimuhaiguste ekspert, palgatakse grupi reformaatorite ja spiritualistide poolt, kes püüavad Gracele amnestiat välja võidelda. Mees kuulab tema lugu püüdes tuua teda ühe lähemale neile sündmustele, mida Grace ei mäleta. Mida ta leiab püüdes taastada Grace mälu? Kas Grace on naissoost kurjategija? Verejanuline saatuslik naine? Või on ta hoopis olude ohver?
Drama, History, Mystery

Alias Grace on lugu reaalsest nais kriminaalist Grace Marksist, kes mõisteti kuueteist aastaselt vangi oma tööandja Thomas Kinneari julma tapmise kaasaaitamises, talle määratakse surmanuhtlus poomise läbi, kuid enne kui otsus täide viiakse vähendatakse seda eluaegseks vangistuseni, kuna tema advokaat suudab tõestada, et ta ei olnud teo toimumise hetkel täie mõistuse juures, eriti kuna Grace läheb ka pärast kohtuotsuse langetamist hulluks ja hüsteeriliseks. Hullumajas satub ta arsti kätte, kes usub vesiravisse, kinnisidumisse, üksikvangistusse ja nais patsientide alandamisesse igal võimalikul viisil.
 
Peagi saadetakse Grace edasi vanglasse ja seal vanglas olles hakataksegi siis tema eest kostma, et ta saaks vanglast vabaks, kuna tema eestkostjad ei usu, et ta tegelikult nendes mõrvades osaline oli, milles teda süüdistatakse. Seega kutsutaksegi kohale noor arst, kes on praktiseerinud Euroopa haiglates ja kelle unistus on oma vaimuhaigla juhiks hakata.

See on siis reaalne lugu segatud ilukirjandusega. Grace on tagasihoidlik ja vaikne vang, kes töötab päeval vanglaülema kodus koristajana, keda vangivalvurid igal võimalusel mõnitavad ja ahistavad. Dr. Jordan loodab esialgu tema mälu taastamisega kuulsust võita ja seega ka rahastajaid oma vaimuhaiglale. Grace räägib talle rahulikult ja üksikasjalikult oma elust enne Kanadasse jõudmist, kuidas ta ema laevas suri, kuidas isa teda peksis ja kuidas ta tööle läks ja oma õved isa olematu hoole alla jättis. Kuidas ta oma esimese töökohas sõbranna leidis ja kaotas, kuidas ta uued töökohad leidis, kuidas ta palk üha tõusis ning kuidas ta lõpuks Kinneari majapidamisse jõudis.

Sellel ajal kui Simon ei istu vanglaülema majas Gracet kuulates püüab ta oma üürikorteri perenaise elujärge parandada ja oma ema rahustada ning lõputuid pruutide pakkumisi kõrvale lükata ning ka teda palganud seltskonnaga suhelda. Lisaks Grace loole on suur osa selles raamatus ka mehe unistustel ja unenägudel.

Grace ei räägi Jordanile päris kõike, sest ta teab, et kui ta räägiks kõike, ei saaks ta kunagi vabaks, seega valib ta mida räägib, mis võiks arsti rohkem huvitada. Kui Grace on oma loo rääkinud ja ka end hüpnotiseerida lasknud, et päevavalgele tuleks see osa, mida ta ei mäleta, lõpetab Jordan järsult oma külastused Grace juurde. Osalt on selleks põhjuseks see, et ta ei usu seda, mida Grace hüpnoosis rääkis, kartes oma kirjapandud tunnistusega teadusringkondades lolliks teha ja teisalt on ta end kenakese supi sisse mässinud oma perenaisega.

Ühtekokku on Grace Marks vanglas pea kolmkümmend aastat, enne kui ta vanglast vabaneb. Kui päris Marks kaob pärast New Yorki jõudmist, siis siia lisatakse veel üks kiri dr. Jordanile, kus Grace räägib oma abielus ja rahulikust elust ja tuleviku lootustest.

Kuidas siis ikka oli, kas Grace oli salakaval võrgutaja, kes ajas oma neitsiliku puhtuse ja tagasihoidlikusega segi kõigi meeste pead, kellega ta kokku puutus ja need olid nõus tema heaks mida iganes tegema, ka tapma, või kasutas tema töökaaslane teda kui head põhjendust oma raevu väljalaskmiseks, tappes nii oma tööandja kui ka tema armukesest majapidajanna? Või oli Grace nais Jekyll and Hyde, kahestunud isiksus, kes ei mäleta mida ta on teinud teise isikuna? Kui Grace oli tõesti selline nagu Atwood teda kirjeldab, siis talle ilmselt oleks meeldinud lugeda seda raamatut endast ja veelgi rohkem oleks meeldinud talle vaadata seda seriaali, mida hiljuti näitama hakati.

See oli hea raamat, hea vaade 19 sajandi Kanada asumaade elule, vangla ja vaimuhaigla elule ning lapitekkide mustritele.

teisipäev, 3. oktoober 2017

The Wardrobe Mistress: A Novel of Marie Antoinette



Raamat: The Wardrobe Mistress: A Novel of Marie Antoinette by Meghan Masterson (2017)
Hinne: D
See on Giselle Aubry esimene kord Vesaille õukonnas. Ta on kuusteist ja Marie Antoinette uusim toaneitsi, ning kõik kuninganna suursugusest ja glamuursest elust suurepärases lossis tekitab temas austust. Ta unistab moekunstniku ametist, ning võimalus töötada kuninganna rõivakapi suursuguste kangastega ning ehetega on tema jaoks unistuse täitumine. Kuid iga paari nädala tagant tuleb ta tagasi koju, Pariisi, et olla koos oma vanematega ning kuuleb jutte revolutsioonist, mis muutuvad üha tõsisemaks.

Oma positsioonilt, töötades kuninglikus majapidamises, näeb Giselle läbi Pariisi tormava revolutsiooni kahte poolt. Kui ta onu, endine kuningliku salateenistuse liige, soovitab Gisellel nagu muuseas jälgida kuningannat, ning talle tema käikudest ja mõtetest ette kanda, on see vaid nendevaheline mäng, ning Giselle nõustub sellega. Spionaaž tundub talle nagu seiklus ning salajane võimalus toetada revolutsiooni, mis on Prantsusmaad hõivanud. Samuti naudib ta võimalust, kasutada oma Versaille teadmisi rääkides Leon Gauvainiga, kena idealistist revolutsionääriga, kes temaga kurameerib.

Kuid mida kaugemale revolutsioon jõuab, ning mida lähemaks Giselle kuningannale saab, olles üks väheseid usaldusaluseid, tunneb ta end ohtlikult kahele poole kistuna. Vägivald muutub üha tõsisemaks ja Giselle peab otsustama, kellele tema lojaalsus kuulub või ta kaotab kõik … võib-olla isegi oma pea.
History, Drama, Romance

Kostüümilao perenaine: Marie Antoinette romaan, on tegelikult Giselle Aubry lugu Prantsuse revolutsiooni ajast. Jah, ta on Marie Antoinetti teenistuses, kuid loo peategelane on ikkagi Giselle. Võib-olla on kirjanik oma esimest romaani kirjutama hakates arvanud, et ta keskendub loos rohkem kuningannale, kuid tegelikult on see ikkagi ühe teismelise prantslanna lugu, kes töötab lossis ühena kuninganna riietajatest, kes kogeb revolutsiooni mõjusid nii lossis sees kui lossist väljaspool.

Giselle satub pärast oma töönädalat koju minnes esimese suurema mässu lähedale, kus teda päästab noor Leon, ning otsekohe löövad noorte vahel tunded lõkkele, ning nagu täisvereline teismeline ikka, hakkab Giselle koheselt unistama ning roosat tulevikuunelmat Leoni silmades nägema. Kuid Giselle töötab kuningapere heaks ja Leon, kellassepa õpipoiss, on tärkav revolutsionäär. Ka väljaspool lossi on Giselle revolutsioonist õhevil, kuid ta pole kõigega nõus, mida nälgiv ja mässava rahvas nõuab.

Kuna Giselle elab koos kuningaperega läbi ka Versaille rünnaku ning Tuilleriesi rüüstamise, siis mõistab ta ka kuninganna tehtavaid otsuseid ning isegi aitab teda nendes. Kui aga Leon sellest kuuleb, on nende suhe läbi ja Giselle onu, kes on teda õhutanud spioneerima, on eriti vihane ning hirmul, kuidas see võib mõjutada nende pere, kui Giselle teod peaksid päevavalgele tulema.

Kuid Revolutsioon jätkub, kord vaibudes kord taas suurenedes. Giselle vaatab seda kõike kõrvalt, kui kuningapere arreteeritakse, kuid oht ei kao kunagi. Asjaolud viivad teda korduvalt uuesti kokku Leoniga ja ka teiste suurte revolutsionääridega ja aastad ning sündmused muudavad neid mõlemaid.

Lõpuks suudab Leon Gisellele andestada, kuid endist kuninganna riietajat ei usaldata siiski lõplikult, seega peab ta olema tunnistajaks ajaloosündmustele, mis on andnud aluse nii mõnelegi romaanile, pildile, vahakujule …

Iseenesest on see huvitav lugu, kui see vaid poleks kirjutatud mina vormis ja peategelaseks ei oleks teismeline. See oli nagu YA novell Prantsuse revolutsiooni ajal. Eriti konarlik ja imelik on loo algus, kuid mida aasta edasi lugu läheb, seda paremaks ka lugu läheb. Vahepeal oli mul selline tunne nagu oleks loo algus kirjutatud hiljem juurde, et põhjendada järgnevat. See lugu nagu tahaks olla armastuslugu ja samas ka ajalooline sündmuste kirjeldus, kuid mõlemates jääb sisu vajaka, samas see on debüütromaan, seega esimese katsetuse kohta hea.