Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

neljapäev, 31. detsember 2015

Band of Brothers: The Game's Afoot



Raamat: Band of Brothers: The Game’s Afoot by Richard Foreman (2015)
Hinne: F (DNF)
1415
Inglismaa ja Prantsusmaa on sõja künnisel.
Henry V saab teateid oma agendilt, Thomas Chaucerilt, et Prantslastel on plaan üles soojendada nende vana liit Šotimaaga.
Kuningas saadab Chauceri ja karastunud vibumehe Robert Cooperi Šoti piirile, et nad peaksid kinni Prantslaste agendi Troyesi Reynardi enne kui see jõuab üle anda kulda, mis rahastaks süda Šotimaa ja Inglismaa vahel.
Chaucer kuuleb ka plaanis mõrvata mees, kelleta Inglismaa sõtta minna ei saaks. Ta jätab oma käsilase, Edward Fordhami, pealinna, et see leiaks üles arvatava mõrtsuka ning likvideeriks ohu.
Kuid kõik pole nii kui näib.
Mõned sõjad peetakse maha varjudes mitte vaid sõjaväljal …
History

See on esimene raamat, mille ma olen poole pealt kinni pannud ja otsustanud mitte edasi lugeda. Kui ma olin läbi lugenud 40+% polnud ikka veel mitte midagi toimunud ja ma ei saanud ikka veel aru, mis selle loo mõte on, siis ma otsustasin mitte oma lugemise aega raisata. Osa sellest mida ma lugesin oli kui tüüpiline 15 sajandi kroonika, ehs siis põhimõtteliselt tänapäevane ostunimekiri, sest üksikasjaliselt loetakse üles mida süüakse, kellel kirjutatakse, kellele palka makstakse, kes külas käis – see ei andnud loole midagi juurde, kuid samas jõudsin selle olukirjelduse jooksul unustada, mis ennem toimus.

Kui ma lugesin sisukokkuvõtet NetGalleys, siis ilmselt tegi minu jaoks huvitavaks see, et lubatud oli Šotimaad ja ühte paljudest Inglismaa Henrydest, ning kuna raamatul on vaid 123 lk, siis ootasin ka kiiret ja sisutihedat lugu, kuid kui juba esimene pool raamatut on nii aeglane, siis ma ei pidanud seda piisavalt huvitavaks, et kannatada ja lõpuni lugeda.

teisipäev, 29. detsember 2015

Red Seas Under Red Skies



Raamat: Red Seas Under Red Skies (Gentleman Bastard #2) by Scott Lynch (2007)
Hinne: B
Pärast seda kui Locke ja Jean pidasid maha pea surmava lahingu oma sünnisaare allmaailmaga, saabuvad nad Tal Vera eksootilisele rannale, et haavu ravida. Kuid isegi selles kõige läänepoolsemas tsivilisatsiooni nurgas ei lasta neil kaua rahulikult olla – ning peagi on nad tagasi tegemas seda mida nad kõige paremini osakavad: varastavad rikastelt ning täidavad oma taskuid.

Kuid seekord on nad sihiks võtnud suurima auhinna: Sinspire, kõige eksklusiivsema ning valvatuima mängupõrgu. Selle üheksa korrust tõmbavad ligi kõige rikkamaid kliente – ning selleks, et tippu pääseda tuleb avaldada muljet suure rahakotiga, meelelahutusliku käitumisega … ning äärmiselt korrapärase mänguga. Mängupõrgu külmaverelisel omanikul, Requinil, on vaid üks reegel: Sinspires pettes on karistuseks surm.

Locke ja Jeani jätab see reegel segamatult külmaks, ning nad on valmis sepitsenud plaani petta, trikitada ning tüssata end üles üheksandale korrusele … otse Requini rikkalikku varakambrisse. Esinedes valenimede all ronivad nad tasapisi üha kõrgemale – kuni nad on oma eesmärgile lähemal kui kunagi varem.

Kuid keegi Tal Verraris on avastanud nende saladused. Keegi nende minevikust on valmis kõigeks, et panna need kaks kriminaali nende pattude eest maksma. Nüüd on neil vaja igat nende kavalat plaani, et päästa nende õnnetud hinged. Ning isegi sellest ei pruugi piisada …
Fanatsy, Fiction, Adventure

Seda Härrasmees Tõbraste sarja hakkasin ma lugema täiesti valest otsast, nimelt esmalt viimati ilmunud kolmanda (The Republic of Thieves) ning siis alles esimese (The Lies of Locke Lamora) ja nüüd teise osa. Kuid sellele vaatamata, et ma teadsin juba ette mida ma võin oodata, oli siiski seda raamatut väga huvitav lugeda ja endiselt istusin ma küüsi närides pingi serval või siis püüdsin mitte nutta.



Tõsi võrreldes esimese ja kolmanda raamatuga on see raamat aeglane, kuid parem ongi aeglaselt lugeda, sest siis ei jää kahe silma vahele ükski tähtis nüanss, mis võib olla kogu selle suure skeemi juures väga tähtis. Selles raamatus ei pendelda lugu Locke ja Jeani lapsepõlve/noorukiea ja käesoleva hetke vahel vaid püsib selles kahes aastas, mis jääb kahe teise raamatu vahele, kui Locke ravib oma haavu, kui nad panevad taas kord kokku ühe kuratliku röövimisskeemi ning kui alati-halvas-tujus-olev-saatus seab nende teele üllatusi, mis võivad neile nende elu maksma minna, kui nad õigeid samme ei astu. Ei lugu ei liigu ka seekord sirget ajaliini pidi, vaid ikka samm siia ja samm sinna, kuid seekord ei minda väga kaugele minevikku. Selles raamatus on uusi tegelasi keda ei ole järgmises, kuid ma ei imestaks üldse, kui nad ilmuvad välja veel ilmumata raamatutes, sest nende lugu jäi poolikuks või siis oli piisavalt vihjeid nende salapärasele minevikule, mis võib veel välja ujuda.
 
See oli hea raamat, vaoshoitum kui teised kaks, kuid täpselt sama huvitav ja põnev.

Järgmist osa – The Thorn of Emberlain – on oodata juba tuleva aasta suvel.

esmaspäev, 21. detsember 2015

The Lost Soul of Lord Badewyn



Raamat: The Lost Soul of Lord Badewyn (The Ordet of the MUSE #3) by Mia Marlowe (2015)
Hinne: C
Meg Anthony pole kasvatatud kui leedit. Selle asemel kasvas ta üles sulide hulgas, kes kasutasid erilist „Leidmise“ annet nende endi hüvanguks. Kuid hiljuti on Camdeni hertsog võtnud ta oma tiiva alla, MUSE ordu liikmeks, õpetades talle leedi olemise peent kunsti ning ka seda kuidas kasutada tema omapärast annet teiste abistamiseks.

Kuid Megi anne on liigagi ahvatlev kõiksugustele kahtlastele tegelastele, kes soovivad teda omale saada.

Lord Badwynile antakse ülesandeks teda kaitsta, kuid ta teab – liigagi hästi – et tema metsik Uelsi loss pole sugugi ohutu sellele kenakesele, liigagi ahvatlevale olendile. Pooleldi inimene, pooleldi langenud ingel, on lord Badwyn Nephilim. Ta on erak, kes on vandunud, et ei armu kunagi. Kuid mida ohtlikumaks Megi lossis olek muutub, seda enam leab lord Badwyn end ahvatletud rohkem kui kunagi varem … ning ta saab ka lõplikult teada, kas tal on nii süda kui hing.
Romance, History, Adventure

See on siis MUSE ordu kolmas raamat ja sedakorda on peaosades Meg Leidja ja Samuel Nephilim.

Seekordses loos ei ole tegu mingi maagilise ohtliku asja leidmisega ning kahjutuks tegemisega, seekord on ohus Meg, kelle onu ning onupoeg on ta taas leidnud ning kavatsevad teda röövida ning ta taas endi heaks tööle panna. Seega saadetakse ta kaugesse üksikusse lossi, kus elavad Samuel ja tema isa. MUSE ei tea tegelikult päris täpselt, mis või kes Samuel ja ta isa on, kuid nad teavad, et Samuel on Nägija, kes on MUSE korra aidanud.

Kui Meg lossi jõuab jätab ta nii Samuelile kui tema isale väga tugeva mulje kuid Samuel näeb teda kui kedagi, keda ta peab kaitsma ning Samuel isa näeb teda kui võimaliku järgmist minijat ning tema järgmise poja kandjat. Seega selleks et Megi päästa, peavad nad Samueliga põgenema.

Samuel on saatnud ka sõna Camdeni hertsogile, et ta teab lähikonnas ühte meediumi, kes võik teda aidata tema kadunud abikaasaga suhtlemisel. Seega ristuvadki Megi/Samueli ning Camdeni teed ja nad lähevad kõik üheskoos meediumi juurde. Pärast seansi lähevad Meg ja Samuel edasi Londonisse, kus nad leiavad selle mida nad otsivad, kaotavad peaaegu oma elud ning kui MUSE Ordu taas kõik kokku saab on vahepeal toimunud kaks vaikset pulma, Ordu on saanud uue liikme ning neil kõigil on ees uus ülesanne.

See oli üks lihtne lugemine. Iseenesest sellel lool oli potentsiaali olla palju põnevama müsteeriumiga, kuid ka sellisel kujul polnud ta väga paha, lihtsalt ta oleks saanud parem olla.