Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 28. veebruar 2014

Desire by Design

Raamat: Desire by Design by Paula Altenburg (2013) 
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17857455-desire-by-design 
Matt röövis ta töö, kuid nüüd röövib Eve Matti südame. 

Eve Doucette on elus saavutanud pea kõik mida tahab. Ta on vaba oma endisest abikaasast, kellega abiellumine oli olnud viga ning nüüd on ta saanud oma unistuste töö: uue linnahalli projektijuhi koht ja maja viimaste plaani loojana. Seda siis niikauaks kuni kena arhitekt linna tuleb ning tema jooniseid näha tahab.

Kuulus arhitekt Matt Brison pole rahul oma tavalise eluga Torontos. Seega kui Halifaksi linnapea palub tal üle võtta linnahalli projekt, haarab Matt rõõmuga võimalusest kinni. Kui selles kõiges on vaid üks probleem: vapper ja ilus projektijuht Eve, kes pole just eriti rahul selle üle et ta uus „kaastööline“ tema plaanid ära kasutab.

Kuid kui sädemed lendama hakkavad leiavad nad mõlemad on armumas oma kolleegi ilma et nad seda tahaks. Ning enne kui nad arugi saavad on nende mõlemi senise elu alustalad kõikuma löönud. 
Romance, 

See oli üks tavapärane armastuse lugu – neiu ja noormees kohtuvad, mõlemad on koheselt üksteisest huvitatud, kuid samas ei taha olla huvitatud – neiul on halvad kogemused abieluga mis kestis vaid kaks nädalat ja noormees otsib enda ellu kedagi teistsugust.

Kuid nagu raamatutes ikka, „sunnitakse“ noored üksteisega rohkem koos olema kui nad tahaks. Lisaks ilmuv välja ka Eve endine abikaasa – helistades, saates lilli, murdes majja ning keerates ta magamistoa peapeale. Kuid Eve ei pöördu politseisse, sest tavaliselt politsei ei aita sellises asjades.

Seega kui Matt avastab juhuslikult et Evat ähvardatakse otsustab ta, Evat kaitsta ning mängib asjad nii, et ta saaks kolida Eva juurde elama, kuniks nad on selle linnahalli projektiga seotud.

Järgnevad halenaljakad situatsioonid naelapüssiga ja igavleva naabrinaisega ning Eva vanemate ja vendadega – kuid lõppkokkuvõttes saab Eva üle oma hirmust abielu vastu ja Matt suudab Evat veenda, et ta teda armastab ning tema kõrvale igaveseks jääb.

Ma ei saa küll päris hästi aru, mis on Eva endise abikaasa eesmärk kui ta Eva majja sisse murrab, talle meelde tuletab, et ta endiselt olemas on ja kui ta Eva ennast lööma ahvatleb ja ta siis politseile üles annab ning Eva vastu tõkendi võtab – tõsiselt ei saanud sellest aru, mis ta sellega saavustas. Ja see jäi ka arusaamatuks, kas Matti onu Bob alguselst peale plaaniski Matti ja Evat kokku viia. See oli see osa mis jäi segaseks, kuid üldiselt oli hea lugu, kerge lugemine. 
Kui ma seda lugu lugesin meenusid mulle kaks filmi, mis pole seotud selle looga mitte kuidagi teistmoodi, kui et ühest filmist meenus mulle arhitekt ja teisest pruudi pere, kelle jaoks on täiesti normaalne norida neiu valikute üle meeste osas. Loomulikult on need filmid Maja järve ääres ja Põgenev pruut.

neljapäev, 27. veebruar 2014

Desperate Measures

Raamat: Desperate Measures (Kittredge Family Saga #1) by Linda Cajio (1989)

Hinne: C


Armastus on ideaalne osa retseptis mille abiga edukas ja seksikas supermarketi juht tõmbab erakliku naise endaga kaasa intrigeerivasse korporatiivse spiooni mängu.
Ellen Kitteridge on andnud endast parima, et üle saada personaalsest, kuid avalikkuse silme ees toimunud tragöödiast. Ühegi mehe usaldamine – eriti sellise, kes suisa kiirgab jõudu ning seksuaalsust nagu Joe Carlini – pole sugugi kerge ... kuid kindlasti on see lõbus. Ta pole end kunagi varem nii elavana tundud kui siis kui ta aitab Joel jälitada seda, kes püüab varastada Carlini perekonna saladust. Spiooni mängu mängimine, iga hetk täis särisevat kirge, on ta tema tavalisest turvatsoonist välja viinud – ning nüüd mõtleb ta tõsiselt, kas ta pole mitte liiga kaugele läinud.

Carlini Foods on kogu Joe elu, kuid Ellen oma suurepärase seguga tugevast tibist ja õrnukesest, sunnib ta mõtlema, kui väga ta süda midagi enamat vajab. Saatus on teinud Ellenist Joe konspiratsiooni kaaslase, et firma musta lammast leida. Nüüd tuleb Joel lihtsalt leida ka võimalus hoida Ellenit enda ligi ka peale seda. Ellen võib küll olla minevikus haiget saanud, kuid Joe pole valmis loobuma parimast, mis tema elus temaga kunagi juhtunud on.

Romance, History

Esiteks kaks asja, mida tasub meeles pidada – see raamat on esmakordselt ilmunud 1989, pea kakskümmend viis aastat tagasi ja kõik on kirjutatud täpselt tollele ajastule vastavalt. Teiseks, kuigi Goodreadi kokkuvõtes on Joe Supermarketi juht, siis tegelikult on ta raamatus siiski toiduainete tootmise firma juht.

Kuid mingem siis looga edasi. Alguses on mingi segane lugu rulluisu väljakul, kus Joe nagu jälitab kedagi ja Ellen aitab tal jalul püsida kuna Joe ei oska tegelikult rulluiskudega sõita. Väga segane lugu jätkub ka veel edasi, kui Joe paar päeva hiljem Elleni üles otsib, sest võib-olla Ellen nägi kellega Mario rääkis ... segane lugu.

Siis selgub, et Ellen on veel paar aastat tagasi olnud abielus ühe Itaalia Playboyst Printsiga, kes abiellus temaga vaid ta raha pärast. Lisaks sellele, et ta mees polnud talle truu ja kulutas raha kergemini kui liiv jookseb sõrmede vahelt, sai ka ta nelja aastane poeg õnnetuses surma. Seega on ta tagasi Ameerikas oma vanaema jures ja püüab avalikuse silme eest eemale hoida ning oma elu taas rööpasse saada.

Noh kuna Ellen nägi Mariot kellegiga rääkimas, viib Joe ta endaga kaasa Atlantic Citisse, kus Mario peaks kokku saama arvatava salajase spagetti sousti retsepti ostjaga. Ja nii edasi ....

Lõpuks loomulikult saab Mario oma teenitud palga ning Ellen ja Joe leiavad ühise õnneliku tuleviku.

Need kaks, Ellen ja Joe on nagu kaks elektriraid, sest iga kord kui nad puudutavad tunnevad nad särinat kätes, kõhus, alakõhus, varvastes, üle keha – ime et nad südarit ei saanud selle pideva särtsuga ... tõsiselt kaks elektriraid.

Kuid üldiselt oli kogu lugu kirjutatud täpselt kaheksakümnendate stiilis – mees oli tugev ja pealetükkiv ja kõigeks valmis et saada endale naist, keda ta tahab ning naine on tugev ja õrn ning haavatud ning ei nõustu ennem ütlema, et ta meest armastab, kui mees teda seda ütlema sunnib.

Võiks suisa öelda, et tegu on ajaloolise romaaniga :).

kolmapäev, 26. veebruar 2014

The Cinderella Makeover

Raamat: The Cinderella Makeover (Suddenly Cinderella #2) by Hope Tarr (2013)
Hinne: C
Lühikokkuvõte:
https://www.goodreads.com/book/show/17561953-the-cinderella-makeover
Moeguru Francesca St.James nõustus kaasa lööma kui 'haldjast ristiema' reality TV saates Project Cinderella, kus nohikutest saavad tegijad. Kui Francesca suurim vaenlane veab temaga kihla, et ta ei suuda muuta üht kohmakalt armsat firma juhti kuumaks täkuks kaheksa nädalaga, võtab Francesca pakutud väljakutse vastu.

Greg on IT firma juht ja tal võib olla ka pangakontol miljoneid dollareid, kuid see kõik ei tähenda talle midagi kui ta elus puudub naine, kellega seda kõike jagada. Kuid esimesest võttepäevast alates on tal probleeme ühega tema suurepärastest haldja ristiemadest – isegi väljaspool võtete aega ei suuda ta lõpetada temast mõtlemist. Kuid see seksikas naine on nii kaugel tema haardest ... ning samuti tahab ta ka kõike Gregis muuta. Seega on see Gregi ülesanne näidata Francescale, et meest ei tee vaid tema riided. Võitjaks saab tulla vaid parim mees või siis nohik ...
Romance, NA




Ma pole lugenud selle sarja esimest raamatut ja see on ka ilmselt põhjuseks, miks selle raamatu algus tundus mulle hüplik ja segane. Kuid lugu ise on siis järgmine.

Mingil hetkel minevikus on kohtunud moefotograaf ja kaamerat põlgav firmaomanik ja kohtumise põhjuseks oli see, et kuna Greg on andnud GQ'le inteka, siis on sinna juurde vaja ka ju pilte, kuid kuna ta ei armasta kaameraid, keeldub ta Francescaga koostööd tegemast ning ainus pilt mille Francesca temalt saab on Gregi lapsepõlvepilt.


Umbes midagi sellist
Enne ja pärast

Läheb mööda pea poolteist aastat ja nende teed viivad taas kokku, seekord siis reality TV võtteplatsil ja Greg on ühinenud selle projektiga peale seda kui sajas naine on ta peale lühikest kohtingute aega maha jätnud. Ta tahab end muuta ja tahab leida selle ühe ja õige.

Ja kuna Francesca on pärast seda pilditrikki mille Greg talle mängis kaotanud usaldusväärsuse kui fotograaf, siis on ta nõustunud piisavalt magusa summa eest selles saates kaasa lööma, kuid ta ei teadnud, et kohtub seal ka Gregiga ja oma suurima vaenlasega moefotode maailmas Diedrega.

Kuid nagu juba öeldud, kihlvedu saab sõlmitud ja kaheksa nädalat filmimist ootab ees.

Mida aeg edasi, seda enam hakkavad Greg ja Francesca üksteist teise pilguga vaatama ja kuigi igasugune kaadritagune suhtlus on saates osalevate kandidaatide ja nende treenerite vahel keelatud, leiavad need kaks siiski aega ja võimalusi kuidas rohkem koos olla ja Gregi võidulootusi suurendada.

Ja kui siis filmimine on lõppenud ja on üsnagi selge, et Greg tuleb saate võitjaks, ei saa Diedre ju teisiti, kui tal tuleb minna armunute vahele ning reeta Gregile põhjus, mis Francesca on teda kogu aeg aidanud.

Kas tõeline armastus pääseb siiski võidule?



Mis seob Suddenly Cinderella raamatuid, paar punaseid vintage kingakesi, mis ühe peategelase jalast teise raamatu peategelase jalga lipsavad, midagi umbes nii nagu The Wanton Dairimaid Triology raamatutes liikus üks raamat ühe peategelase käest teise kätte või siis Ugly Ducklings raamtutes jagasid peategelased lehviku kujulist tantsukaarti.

Aga muidu on kogu lugu, nagu ka raamatus kirjas on, nagu kohtuks Suurim Kaalulangetaja Poissmehe sarjaga ning lisaks veel kõik muud imelikud reality TV sarjad. Mulle meenutas see raamat ka filme The Reality of Love Bradley Cooperiga ja A Life Less Ordinary Ewan McGregoriga.

Ja kuigi algus oli tiba hüplik ja segadusse ajav, siis lugu ise on piisavalt sujuv, kuid loo lõpp ... lõpp oleks nagu hoopis teisest ooperist, nagu oleks kirjaniku selja taga seisnud keegi piitsaga, lugemas sõnu ja minuteid ning pidevalt meenutama, et aeg on otsa saamas ... sest lõpp on nii kiirustatud ja võõras, kui võrrelda seda kõige eelnevaga.

Üldkokkuvõttes oli ju tore lugu, lihtsalt paar iluviga.

Ah jaa, siia lõppu natuke peategelase lemmik bandi :)

teisipäev, 25. veebruar 2014

His Risk to Take

Raamat: His Risk to Take (Line of Duty #2) by Tessa Bailey (2013)

Hinne: D


Suurim risk ja kuumim auhind ...

Kriminaalinspektor Troy Bennet on Chicago politseis tuntud kui kartmatu ning vastutustundlik – kuni ööni kui ta hirmupõlgav partner tapetakse ühe haarangu käigus. Sellest hetkest alates vannub ta mitte kunagi enam olla vastutav ühegi oma lähedase elu kaotuse eest. Seleks et oma deemonite eest põgeneda, läheb Troy tööle NY politseisse, mis tähendab aga seda, et ta tutvub ilusa ning kavala piljardi hai Ruby Elliottiga. Hoolimatu ning kaengekaalselt iseseisev Ruby kehastab kõike seda mida Troy vältida püüab, kuid kui Ruby siseneb baari, kus Troy oma uute töökaaslastega istub, keerab ta kõik Troy ettevaatlikud plaanid pea peale, ning Troy ei suuda mõelda muust, kui et ta peab Ruby endale saama – üks kõik kui riskantne see ka poleks. Kuid Ruby hämara mineviku ja Troy viimase juhtumi vahel on side, mis seob Ruby Brooklyni allmaailma ühe kurikuulsama liidriga ning seab Ruby elu ohtu. Troy on taas silmitsi oma suurima hirmuga, ning tal tuleb valida, kas ta lükkab Ruby endast eemale, et teda mitte ohtu seada või hoiab teda hoopis enda embuses, kuhu Ruby kuulub?

Romance



See oli üks vägagi ebaõnnestunud NA lugu kahest põikpäisest, pimedast ning imelikust inimesest.



Troy näeb baari sisenevat Rubyt ja otsutab et naine peab tema omaks saama. Ta jälgib teda kogu õhtu piljardit mängimas, ning kui ta vastane keeldub Rubyle ta võidetud raha maksmast astub me alfa isane Troy vahele, et Ruby oma raha saaks. Troy on üldse naistega väga ettevaatlik olnud, sest esialgu nad kõik küll tahavad teda, kuid kui nad kuulevad kuidas Troy neile kõrva sosistab mida ta nendega teha tahab, siis on enamasti kõik põgenenud (ausalt kuni lõpuni ma ei saa aru, mis on see nii kohutav, mida ta neile naistele siis sosistanud on).



Ühesõnaga, peale seda kui ta on Ruby „päästnud“ ei luba ta naisel sõdaöösel üksi läbi lumetormi teise linna otsa minna vaid viib ta enda juurde ööbima. Ruby kes küll tavaliselt ei lähe kellegi võõraga koju – ta isa on selleks teda liiga hästi õpetanud, eriti kui tegemist on politseinikuga ja Ruby ju ikkagi on pisisuli, kes teenib raha piljardit mängides – siis lõppeb õhtu ikkagi sellega, et Ruby kogeb elu parimat orgasmi, ilma et ta oleks oma püksikuid jalast võtnud.



Hommikul on Ruby loomulikult läinud ja Troy läheb mornilt tööle. Seal saab ta ülesandeks välja uurida Brooklyni allima liidri seos samal ööl läbi pekstud politseinikuga.



Esmaspäeval läheb Troy Rubyt kooli otsima, kust noored lähevad edasi lõunale ning taas kord jõutakse Troy korterisse, kus Ruby avastab et Troy on seotud tema tuttava – küll mitte hea tuttava – allmaailma tegelasega ning loomulikult on tema esimene mõte, et see kõik oli plaanitud ja Troy on temaga vaid selleks, et Rubylt infot saada ja ... ühesõnaga tavaline „Sa petsid mind!“ jauramine.



Selle uudise peale ehmatab loomulikult ka Troy sest ta mõistab, et on tahtmatult Ruby elu ohtu seadnud, kuna neid on avalikult koos nähtud, pealegi veel selle kurjami poja poolt. Mis teha – otse loomulikult saata Ruby tunnistajate kaitse programmi ja temaga igasugune kontakt katkestada. Kuid seda ei lase Ruby sündida, sest tema tahab oma elu elada. Pole muud kui Rubyle saba taha panna.



Aga Ruby on ju „tark“ tüdruk, kes tahab Troyd aidata (loe: oma pea vabatahtlikult silmusesse seada) ja seega läheb ta täpselt sinna kuhu ta ei peaks minema ja teeb täpselt seda mida ta ei tohiks teha ja ei sea ohtu mitte vaid enda elu, vaid ka oma sõbra ning Troy elu.



Noh lõpuks saab siiski paha oma teenitud palga ning ükski inimene selles raamatus surma ei saa.



Nende kahe armastuslugu nagu tahaks olla BDSM, kuid tahtmiseks see kõik ka jääb, sest kuigi Troy on magamistoas käsutav ja ka „karistav“ armuke, ei ole see nende suhe ikka päris Don/Sub suhe, kuid selles on algeid.



Üldiselt see lugu võiks olla päris hea lugu, kuid selleks jääb päris palju puudu. Nõrk.

Tall, Dark and Divine

Raamat: Tall, Dark and Divine (Bagging a Greek God #1) by Jenna Bennett (2013) 
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17830511-tall-dark-and-divine 
See et sa oled Kreeka armastuse jumal ei tähenda veel seda, et sa usud – või tahad – tegemist teha selle tunnetest nõretava emotsiooniga. Loomulikult juhib Eros kosjakontorit Made in Heaven, kuid ta pole kunagi mõelnudki ise armastust leida. Kui talle jääb silma üle tee töötav väike armas pagar, lubab ta leida talle sobiva partneri enne kui tüdruk suutaks elustada Erose enda närtsinud südame.

Annie Landon on loobunud leidmast seda härra Õiget. See mida ta vajab on härra Siin ja Praegu, ja see nn „Kreeka Jumal“ kes olla ülesaamas oma viimasest suhtest, tundub olevat täpselt see õige antud hetkel. Kuid kibestunud töönarkomani välja kutsumine vaid tundub kergena ... eriti kui mees tundub olevat endale pähe võtnud, et ta peab Annie keelgi teisega paari panema.

Kas suudavad õnneliku ühise tuleviku leida naine, kes otsib armastust ning kosjamoori rollis olev jumal, kes tahab, et naine leiaks armastuse kellegi teisega? Saatku edu parimat jumalat või sureliku! 
Romance, Paranormal 

Selle raamatu õige nimi oleks Tall, Dark and Blind või siis Tall, Dark and Stupid, või siis Tall, Dark and Moron.

Tõsiselt, kas see kui keegi on pikk ja tõmmu ning jumalik, kas see peab koheselt ka tähendama, et ta on rumal, jobu ning pime. Vahepeal ma tõsiselt ei mõistnud, miks see kirjanik oli võtnud nõuks kirjutada vana Kreeka jumalatest ning siis teinud neist tavalised jobud ameeriklased, kes ei näe kaugemale oma ninaotsast ning teevad hullemaid vigu kui tavainimesed. Ja miks ta oli nõuks võtnud panna nad kõik elama New Yorgi Kreeklaste linnaossa, paari tänava raadiusesse ... aru ma ei või.Aga see selleks. 

Üleüldiselt meenutas mulle selle loo ülesehitus ja mõte vägagi P.C. Cast'i Goddess Summoning sarja – Vana Kreeka jumalad tänapäevases maailmas, suhtlemas tänapäeva praktiliste ja teravapilguliste inimestega. Iseenesest see mõte oli ju hea – Eros (Ross) ei ole aastakümneid  üle saanud oma eelmisest „armastusest“ Psychest, kellesse ta armus siis kui oli ise end kogemata oma noolega torganud. Ok, selguse mõttes tuleks siia lisada, et mütoloogias seotakse Psychet nii Erose kui ka Cupidoga, kui Psyche on alati üks ja sama „hing“ siis Eros ja Cupid on erinevad jumalad ja mõlemad lood on erinevad.

Aga lähme looga edasi – Eros uputab oma luhtunud armastuse valu ambrosiaga segatud veini pudelitesse. Psyche lasi Erose juurest jalga viikingite jumala Erikuga, kurtes et Ross töötab liiga palju ja ei pööra Psychele piisavalt tähelepanu.

Seega veab me mossitava Rossi välja ta kaastöötaja Adriane koos Britaga (mõlemad samuti Kreeka/Kreeta mütoloogiate jumalannad) Dionysose baari – kuhu siis veel? :)

Baaris kuuleb Annie pealt naiste juttu sellest kuidas Ross peaks endale uue naise leidma, sest kaua võib üks „Kreeka jumal“ ikka üksi olla. Seega otsustab Annie oma õnne proovida ning Rossi ära võluda, kuid selleks ajaks on Ross juba otsustanud panna Annie paari Harryga, kes töötab nendega ühes kandis.

Kuigi Ross ja Annie saavad kergesti jutule õhutab Ross Anniet, et too läheks Harryga rääkima, kuid Harryl on silmi vaid Brita jaoks ja seega solvab ta korralikult Anniet, et neiu ta rahule jätaks. Annie lahkub baarist, kuid kuna ta on juba piisavalt vedelat julgust manustanud ei taha Ross tal lasta üksi hilisõhtul koju minna, ja läheb talle järgi. Purjus Annie ei saa kuidagi aru miks Harrye teda ei taha ja Ross lubab talle, et ta saab veel Harry, kuid õhtu on noor, ning kui Ross on purjus Annie koju viinud – viimased trepiastmed teda lausa kätel kandma pidanud – jõuavad nad kahekesi lõpuks ka voodisse.

Hommikul ei mäleta Annie muidugi asjast eriti palju, kuid Ross on lubanud endast parima anda, et Annie saaks kõigele vaatamata siiski Harry endale. Seega läheb Ross Harryga rääkima. Harry on nõus Annie välja kutsuma, kui ta järgmine õhtu saab välja minna Britaga. Rossil ei jää muud üle kui nõustuda ja ka Brita nõusse rääkida – kuigi Britta on oma silma Dionile (Dionysosele) pannud aga Dion igatseb Ari (Adrianet) ... tõsine jumalik armukolmnurk :).

Kuid see Annie ja Harry konting on musternäidis maailma halvimast kohtingust ja õhtu lõppedes jõuab vihast vahutav Annie ikkagi Rossi juurde ja ka tema voodisse (ok, diivanile).

Annie süda hakkab üha enam Rossile lööma ja tegelikult teeb sama ka Rossi süda, kuid see pime, jobu ja äärmiselt rumal armastuse jumal on ju kord kuulnud purjus Anniet ütlemas, et ta tahab Harryet, seega peab ta ka Harry saama.

Ei jää muud üle kui tõsised relvad välja tuua – Erose vibu ja nooled. Seega väike suts ja polegi vaja muud kui et Harry näeks esimesena Annied.

Kuid see, et Harry on noole abil lummatud ei tähenda ju veel seda, et Annie saaks tõesti selle, keda ta tahab ja ka Ross hakkab lõpuks oma viga taipama.

Tuleb kiiresti tegutseda ning lõpuks saabki kokku me õnnelik paar. Ei olegi enam vaja muud, kui üht väikest jalutuskäiku ümber nurga Zeusi ja Hera juurde, kus Zeus annab neile oma õnnistuse ning Anniele surmatuse. Siin tõmbaks ma korraks käsipidurit, sest tavaliselt mütoloogiates ei jagata surelikele nii kergesti surematust, tavaliselt saavad neist „surematud“ selle moel, et neist saavad tähtkujud või puud või kivid ... kuid kuna Psyche on juba kord saanud Zeusilt surematuse, et ta saaks Erosega koos olla, siis tuleb sama anda ka Anniele.

Tõsiselt, kui Armastuse jumal olekski nii pime ja rumal kui oli selle loo armastuse jumal, siis ma ei imesta üldse, miks nii paljud inimesed on õnnetutes abieludes ja miks nii paljud on üksikud.

Iseenesest polnud ju paha lugu, kuid oleks võinud palju parem olla.


Gone with the Wolf

Raamat: Gone with the Wolf (Seattle Wolf Pack #1) by Kristin Miller (2013)

Hinne: C


CEO ja alfa libahunt Drake Wilder on loobunud oma tõelise armastuse otsimisest. Kuid kui ta siis avastab, et ta armastus on ta oma firma sekretär, hakkavad ta esmased instinktid tööle täisvõimsusel.



Ta on valmis loobuma millest iganes, et vaid ta armastatu sõrmed liiguks üle ta keha mitte üle klaviatuuri ...



Vabameelne baaridaam/omanik Emelia Hudson ei unista muust kui sellet, et tema baar oleks edukas. Kuid kui kasumi numbrid hakkavad kahanema tuleb tal selga panna kontoririided ning valida üheksast viieni töö kindlus. Pärast seda kui ta saab teada, et maja, kus asub ta baar, on saanud Wilder Finances omandiks, on Emelia valmis milleks iganes, et neilt vastuseid saada.



Igaüks võib mängida äri julma mängu. Kui vaid Emelia tunded tema bossi vastu poleks nii tugevad ...



Kui Drake kaksik tunneb, et Drake on leidnud oma tulevase – ning seega pärib ka nende isa biljoni dollarise äri – hakkab ta hauduma plaani Emeliast vabanemiseks. Drake vannub, et ta kaitseb Emeliat mis iganes hinnaga, kuid selleks hinnaks võib osutuda ta elu.

Romance, NA, Paranormal



Teate mis, see on Twilighti fan-fiction. Tõsi, siis pole tegemist teismelistega, ega ka vampiiridega, kuid kui te seda lugu loete, siis on vägagi kergesti ära tunda, kust on selle loo idee pärit.



Aga iseenesest polegi väga paha lugu. Nõrk, kuid mitte paha.



Lugu siis järgmine – Emelia on ostnud endale selle maja, milles asub ta baar, kuid siis selgub et tegelikult ta ikka ei oma seda maja, maja omanikuks on hoopis Wilder Financial. Ta on palju kirju saatnud ettevõtte juhatusse, kuid pole mingit vastust saanud ja seega asub ta sinna ajutiselt tööle, et sedasi leida võimalust ettevõtte juhiga kohtuda.



Ühel firma Halloweeni peol, mis toimub juhi majas (? :O?), hiilib Emelia veinikeldrisse, et endale võtta kasti kõige kallimat veini, sest ta arvab, et ta on selle ära teeninud, kuna nemad võtsid talt ta maja. Emeliale satub peale keegi pikk, tõmmu ja seksikas mees, kellega neil tekib hetkeline tõmme ja suudlus viib Emelial jalad alt, kuigi ta pole nii palju joonud.



Järgmine päev saab Emelia endale ettevõte juhi isikliku assistendi töökoha ja ühtlasi saab ka teada, et see eelmise õhtu tundmatu ongi see juht, keda ta on püüdnud kätte saada. Kuid Drake pole lihtsalt ta juht, Drakel on saladus, mida ta peaks Emeliaga jagama, kuid ta kardab Emeliat eemale hirmutada.



Aga noored on armunud, ning kui välja ilmub kuri kaksikvend, ei jää Drakel muud üle kui Emeliale rääkida kes ta on ning mis tüdrukust endastki on saamas.



Üllatus, üllatus, Emelia ei võtagi neid uudised karjudes ja minema joostes vastu, vaid tüüpilise tänapäevase noore naisena püüab halvast parimat otsida.



Ja nii saabki Drake endale oma elu armastuse ja Emelia saab teada mis värvi ta kasukas on ning kui tugevad on noored hundid esimeses 100 aastat.



Selline kerge, lihtne, tüüpiline noorte rikaste paranormaalne lugu. Taas kord Netgalley raamat.


Deceiving the Witch Next Door

Raamat: Deceiving the Witch Next Door by Melissa Bourbon Ramirez (2012)
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/15764344-deceiving-the-witch-next-door
Mitte just kõige õnnelikum nõid Storie Bell ei oleks kunagi arvanud, et suurim oht tema tulevikule võiks olla Reid Malone, mees kelle eest ta aastaid tagasi põgenes. Pärast seda kui Reid on Texases maardlatega rikkaks saanud, on ta tagasi linnas, ning ta tundub olevat pähe võtnud, et ta teeb mida iganes, et takistada Storie raamatupoe avamist. Püüda sulanduda väikelinna ellu, olles nõid, on niigi rakse, kuid nüüd püüab ka Reid murda Storie reeglit Mitte kunagi tavalist surelikku suudelda. Kuid isegi nõiad ei ole valmis kõigeks.


Reid teab, et Storie pole vaid see mida esmapilgul näha võib. Kuid hetkel on tal vaid üks eesmärk: pääseda Storie poekesse ning leida sealt salapärane kadunud komponent ta isa millionit dollarit väärt samakale. Kui ta on selle komponendi leidnud saab ta tagasi linna minna ning oma lapsepõlve linnakese igaveseks seljataha jätta.


Kuid päevade möödudes armub ta vastu tahtmise Storiesse üha enam ... ning iga nende kohtumine viib teda üha lähemale arusaamisele, mis võib juhtuda, kui sa püüad nõida ninapidi vedada.
Romance, Paranormal


Mis ma oskan öelda ... see lugu on täpselt sama hüplik ja segane nagu on ka see lühikokkuvõte.


Tegu on siis ühe paranormaalse looga nõiast väikelinnas. Storie ema – nõid – on jätnud tüdruku isa kasvatada ning ise lennanud nelja tuule poole – või vähemalt on see see mida Storie isa on talle rääkinud. Kui Storie sai kakskümmend rääkis ta isa talle, et ta on nõid ja kinnitas sellega Storie ammust kahtlust, et ta pole päris tavaline. See esimene kord kui ta vihaga oma võimeid proovis – pilvi keerutas ja äikest kutsus – nägi teda pealt Reid. Nende kahe vahel tekkis otsekohene külgetõmme ja nad oleks peaaegu lõpuni läinud, kuid mingil teadmata põhjusel jäi nende kuum hetk poolikuks (kuni raamatu lõpuni ei tulegi välja miks see poolikuks jäi) ja Storie lahkus linnakesest.


Nüüd siis kaheksa aastat hiljem, kui Storie isa on surnud ja talle vana poe jätnud, on Storie linnakeses tagasi koos oma sõbranna ja selle lastega (kus nad kohtusid ja miks nad koos on ... kes seda teab). Neil on plaan selles vanas poes avad raamatupood/kohvik.


Reid ei suuda kuidagi unustada seda imeliku tüdrukut kellele ta aastaid tagasi järve järgi hüppas ja pärast seda ühe väga kuuma hetke veetis. Nüüd on ta linnakeses tagasi, kuna ta isa samaka retsepti eest pakutakse suurt raha, kuid selleks on esmalt vaja leida üks salapärane komponent, mille andis Reidi isale Storie isa. Kuna seda salapärast õli enam järel pole, tuleb seda otsida Storie isa endisest poest ja samas tuleb tal olla ka kindel, et Storie ei avastaks tema poe ja Reidi isa baari tagant õuest samaka masinat.


Kuid neil kahel on ju jäänud minevikus pooleli see kuum hetk ja nad mõlemad on mingil määral huvitaud milleni see oleks võinud välja viia. Seega särisevad tunded iga hetk kui nad koos on.


Kuid siis läheb asi huvitavaks – ja segaseks – kui välja ilmub Storie ema, ning teatab talle, et Storie on tegelikult üks kolmikust ja tema venna ja õe võimed on kadumas ning nad ise suremas ning neid saab aidata vaid Storie, kui ta koos emaga tagasi sinna nende maailma läheb. Storie teeb südame kõvaks, unustab oma inimeste maailma unistused ja otsustab emaga koos tagasi minna. Kuid enne veel ilmub välja Storie õde ja ütleb, et nende ema tahab tegelikult Storiet tagasi vaid selle pärast, et ta tahab nende kolme ühiseid võimeid endale varastada ning neid tappa.


Aga vahepeal on ka Reid teada saanud, et Storie on nõid ning vaatamata sellele ruttab talle appi, et ta ema teda minema ei viiks, sest Reidi süda tuksub nüüd vaid Storiele ja ta ei taha teda kaotada.


Tõsiselt ... üks segane ja nõrgalt ülesehitatud lugu, pidevalt on selline tunne nagu see peaks olema sarja teine või kolmas lugu, sest nii palju infot hüppab järsku loo sisse nagu peaks lugeja seda juba ennem teadma ja samas jääb ka palju asju poolikuks nagu peaks lugeja seda juba varem teadma.


Miks ma üldse lugesin? NetGallei raamat.

Forever Wicked

Raamat: Forever Wicked (Wicked Lovers #7.8, 1001 Dark Nights #1) by Shayla Black (2014)

Hinne: D


Neid ei ühendanud miski muu kui kirg ...

Biljonäär Jason Denning on oma elu elanud kiiresti ja hoolimatult maailmas, kus kõik on ostetav ja müüdav, isegi kiindumus. Kuid see kõik muutus, kui ta kohtus „Gretaga“ kauni tundmatuga, kes oli valmis avastama oma varjatud ihasid. Tavalisest töölisperest pärit Gia Angelotti oli politseinik ning võitles õigluse eest – ning ta andus täielikult Jasoni armastusele. Pimestatuna ning sügavalt armununa, teeb Jason oma elu esimese impulsiivse sammu ning viib Gia altari ette.



... kuni nende teine võimalus tõestab neile, et neil võib olla ka ühine tulevik.

Siis kisub tragöödia Jasoni värske abikaasa ta käte vahelt ja ka ta elust eemale. Kui ta taas Gia leiab, annab Jason talle valikuvõimaluse: Gia võib veeta viimased kolm nädalat enne nende esimest pulmaaastapäeva Jasoniga või ta jääb ilma rahast mida ta midu oleks saanud Jasoniga abielus olles. Vastumeelselt nõustub Gia taas kord end Jasoni võimusesse panema ning tema voodisse naasma. Kuid kui Jason on saanud Gia täpselt sinna, kus ta tahab oma abikaasat näha, riskib Jason oma meelerahu kaotamisega. Pole vahet kui väga ta ka ei püüa, ta armub siiski taas oma abikaasasse. Kas Jason hakkab uskuma, et nende armastus on tõeline enne kui Gia taas kord lahkub, seekord siis igaveseks?

Erotica, BDSM



Mulle meeldib Shayla Blacki Wicked Lovers sari. See on siiani olnud huvitav ja andekas ja aegajalt vihaleajav ja mõnikord isegi absurdne, kuid ta on alati olnud hea lugeda. Kuid käesolev lugu ... see on nii tühi ja nii nõrk ... mõttetu.



Et siis Jason ja Gia – Dom/Sub – on abiellunud hetkeimpulsi ajel Vegases, samal ööl on Gia vend tapeti. Gia kiirustab tagasi koju oma pere juurde ja jääb vennanaisele abiks lapsi kasvatama. Jason kelle ema on olnud karjääri abikaasa pole oma pojale just väga head muljet armastusest jätnud ja seega ei oskagi ju Jason armastuses muud näha kui abielulepingus kirja pandud nõudmisi ja lubadusi. Kuid Gia on Itaallanna, seega on pere talle esmatähtis ja kui ta Jasoni nõudmistele ei allu läheb Gia ta juurest minema.



Jason mossitab, ootab Giat tagasi ja nii möödub pea aasta.



Kui nad siis kord taas kohtuvad pakub Jason Giale, et veetku too koos Jasoniga need viimased kolm nädalat, mis on veel jäänud enne nende abielu esimest aastapäeva ja ta maksab talle üsna kopsaka summa, või jääb Gia ilma kogu rahast, mis selle abieluga oleks tal õigus saada.



Mõeldud tehtud, Gial on vaja seda raha vennalastele.



Ma tõesti mõtlesin, et nüüd tuleb edasi see, kuidas Jason seob ka ennast selleks kolmeks nädalaks Gia eluga, et näidata talle, et ta saaks sellega hakkama, et ta pole vaid ennasttäis Dom, kellel kõik asjad taandatakse numbritesse, ka armastus. Kuid ei, loomulikult viib Jason Gia oma elamisse, järgneb tüüpiline BDSM stseen. Ja see, mis sellele järgneb jätab mulle mulje, et Jason ei taha endale naist – oi ei – tal on vaja kahte nukku, ühte voodisse (seda täispuhutavat, anatoomiliselt korrektsete aukudega) ning teist majast väljapoole (seda Barbi nukku, keda saab riietada ja teistele näidata ja ka sellel peaksid olema anatoomiliselt korrektsetes kohtades augud).



Ning kogu loo kirsiks oli see, et Gia, kes tagus rusikatega vastu rinda ning vandus, et ta ei taha olla trofee naine, et tema elus peab olema reaalne eesmärk, et ta tahab kuritegevusega võidelda, viskab esimesel võimalusel oma politseiniku märgi nurka ning hakkab heategevusorganisatsiooni juhtima – ühesõnaga hakkab tegema täpselt seda mida kõik biljonääride trofee naised teevad.



See oli selline tõsiselt pealiskaudne lihtsalt kirjutamise pärast kirjutatud lugu, siin polnud tugevat taustalugu ega ka häid karaktereid. Kahju.


Prince of Shadows

Raamat: Prince of Shadows by Rachel Caine (2014)
Hinne: B
Lühikokkuvõte:
https://www.goodreads.com/book/show/12788124-prince-of-shadows
Montague ja Capuletide majades on vaid üks eesmärk: võim. Poisid on sündinud võitlema ning surema au eest, ning – kui nad ellu jäävad – abielluma mõjuvõimu ning raha pärast, mitte armastuse pärast. Tüdrukud on vara, mida tuleb kasutada targasti. Kellegi soovid pole tähtsad. Nende saatus on määratud päevast kui nad sündisid.

Benvolio Montague, Romeo onupoeg, teab seda kõike hästi. Ta on valmis oma onupoja ja nende maja eest surema, kuid siiski elab ta hinges vastuhaku sädemeke. Öösiti on ta Varjude Prints, Verona parim varas – ning ta riskeerib kõigega, kui ta otsustab minna varastama Capuletide majast. Varastamise käigus näeb ta aga Rosalinet, tüdrukut kelle saatus on minna kloostrisse, ning nii saabki alguse kohutav needus, mis nõuab Veronas palju elusid ...

... ning muudab nende kõigi saatuse, igaveseks.

Romance, Drama, History, Remake of a Classic

Kes siis ei teaks Shakespeare Romeo ja Julia lugu? Kuid mis toimus enne seda kui Shakespeare lugu algab ja mis saab pärast seda kui tema lugu lõppeb? Miks needis Mercutio surres mõlemat maja? Kes oli see salapärane Rosaline kellesse Romeo raamatu alguses nii armunud oli?
Mercutio, Tybalt ja Benvolio
Rachel Caine raamat ongi siis Romeo onupojast Benvoliost, nende mõlemi sõbrast Mercutiost ja Romeo viimasest õhkamise objektist Rosalinest.

See lugu algab palju varasemast ajast kui algab Shakespeare lugu. Selles raamatus tutvustatakse palju lähemalt Montague maja hierarhiat, selles majas elavaid noori ja vanu. Samuti ka Capuletide maja ja nende hierarhiat. Lisaks ka Romeo ja Benvolio sõpra Mercutiot ja tema tumedaid saladusi.

Nad kõik on noored ja tuisupäised, kerged armuma ja kerged vihastama. Kui Mercutiot tabab kõige rängem saatuse hoop, on ta valmis milleks iganes, et kätte maksta nendele, kes tema õnne ära rikkusid, kuid kuna ta ei tea täpselt, kes on ta õnnetuse taga, siis tabab tema kättemaks ka neid, keda ta armastab.

Ja sealt ühtibki see lugu klassikalise loga, kuid siin raamatus ei ole Romeo ja Julieti armatus maailma ilusaim ja puhtaim armumine esimesest silmapilgust, oi ei, siin loos on nende armumise taga miskit palju tumedamat ja palju julmemat. Kuid lugu läheb ikkagi edasi oma tuntud teed, lihtsalt lisaks tuntud loole pakutakse lugejatele ka palju lisainfot ja nende kahe armunu lõpp jääb siiski muutmatuks, kuid kuidas lõppeb kogu Montague ja Capuletide lugu .... selleks tuleb teil endil raamatut lugeda.

Üldkokkuvõttes oli see üks huvitav versioon klassikalisest loost. Kui Shakespeare oleks näidendi asemel proosat kirjutanud oleks ta täpselt sama moodi kirjutatud olnud, Caine on väga hästi sama stiili ära tabanud.

esmaspäev, 17. veebruar 2014

A Long Way Down

Raamat: A Long Way Down by Nick Hornby (2005)
Hinne: C
Saage tuttavaks Martini, JJ, Jesse ja Mureeniga. Neli inimest, kes said kokku uusaastaööl: endine Hommikutelevisiooni juht, muusik, teismeline tüdruk ja ema. Kolm on Britid üks Ameeriklane. Nad kohtuvad üksteisega Topperi Maja katusel, Londoni kõige kuulsamas kohas nende jaoks, kes on otsustanud oma eluga lõpparve teha.

See naljakas, provokatiivne ja liigutav lugu on enesetappudest, mis on üllatavalt täis elu.
Drama, Comedy

Ma leidsin selle raamatu tänu sellele, et ma leidsin selle raamatu järgi tehtud filmi treileri. Sama autor on kirjutanud ka sellised raamatud nagu About a Boy, An Education, Fever Pitch, High Fidelity, millest kõigist on filmid tehtud.


Filmi treileri järgi, mis oli naljakas ja soe ja elav ja liigutav, arvasin ma, et ka raamat võiks olla midagi sarnast, kuid raamat oli masendav ja naljakas ja raske ja sügav ja mõtlemapanev.

Tegu on siis nelja inimesega, kes on jõudnud oma elus sellisesse punkti – kas pika planeerimise järel, või hetke tuju järel – kust nad enam edasi minna ei taha. Kõigil on omad väga head põhjused selleks, et minna kõrghoone katusele ning astuda see viimane samm. Kuid katusel kohtuvad nad siis teiste samasugustega. Martin on seal esimesena, tema järgi võtab viisakalt rivvi Maureen, kes on nõus kohad Martiniga vahetama, kui Martin veel aega vajab mõtlemiseks ja sedasi püüavadki nad koos kinni Jesse ning neid kõiki üllatab JJ.

Nad tulevad koos katuselt alla ja lepivad kokku et järgmine kohtumine on 14.02, et siis hüppavad koos (hahahhaha, mis päeval mina raamatut lugesin :)). Kuid ei lähe nii, et kohtume pooleteise kuu pärast. Meedia saab nende plaanist haisu ninna, kuna nii Martin kui ka Jesse on mingil määral ühiskonnale tuttavad nimed.

Seega tuleb neil kõigil koos otsustada, kas nad suhtlevad meediaga, mida ja kuidas nad räägivad ja mis edasi saab. Nad ei kannata eriti üskteist ja mida rohkem nad on sunnitud koos aega veetma seda vähem nad koos olla tahavad, kuid samas on nad neljakesi ainukesed, kellega nad saavad rääkida oma elus ja kes neid ka mõistavad. Seega lähevad nad koos reisile, et Maureenile rõõmu teha.

Reisilt tulles tahavad nad veelgi vähem üksteisega koos olla ning 14 veebruar tuleb üha ligemale.

14 veebruar lükkavad nad tähtaega veelgi kaugemale – väidetavalt muutub inimese elu 90 päeva jooksul peale enesetapukatset, seega on uus tähtaeg 31. Märts.

Vahepeal arvab Maureen, et ta saaks aidata Martinit ja Jesse et ta saaks aidata kõiki … kuid see ei käi nii lihtsalt. Keegi neist ei saa äkki maagiliselt uut huvitavat ja tegevusterohket elu, kõik läheb edasi nii nagu alati ja muutused nende elus on vaevumärgatavad, kuid soov sellest kõigest välja astuda jääb.

Kui saabub 31.03 otsustatakse vaadata mis on muutunud kuue kuu pärast.

Nagu ma juba ütlesin, oli tegu ühe üsnagi masendava kuid samas naljaka looga. Kirjutatud on ta päeviku stiilis – nelja erineva inimese päeviku stiilis siis. Kõik neli on väga erinevad inimesed ja neil on elust väga erinevad arusaamad ja erinevad ootused. Kuid nende ühine soov kas selle eluga ühele poole saada või siis edasielamise mõte leida, on see mis neid seob. Eks me kõik oleme oma elus jõudnud sellisesse punkti kust enam edasi minna ei tahaks ja tunneli lõpus valgust ei ole, kuid me kõik tõstame siiski ühe jala teise ette ja avame oma silmad ka järgmise päeva hommikul. Raske on, kuid midagi teha pole, tuleb võtta üks päev korraga.

See raamat meenutas mulle eelmise aasta Pöffil vaadatud filmi Hotel - see on ka lugu eluga puntrasse jooksnud inimestest, kes püüavad aidata üksteisel august välja ronida.

Ilmselgelt on film taas kord Hollywoodi farss, kuid treileri järgi vaadatav. Lisaks ka muusika, mida raamatus mainitakse ning, mis filmiga seotud on, kui te sellest aru saate, naerate nagu minagi naersin :)

The Shadow Princess

Raamat: The Shadow Princess by Mary Hart Perry (2014)
Hinne: D
Selleks et tabada ajaloo kõige kurikuulsamat mõrtsukat on printsess valmis kaotama oma perekonda, oma elu – ning oma südant …

London, 1888: aasta peale Kuninganna Viktoria 50 valitsemisaasta juubelit haarab linna aguleid enda kütkesse surmahirm. Mõrtsukas on tapnud jõhkralt juba kaks prostituuti ning need kaks mõrva on julmad isegi Londoni kõike näinud standardite järgi. Jutud nendest mõrvadest jõuavad ka Kuninganna Viktoria tütre Printsess Vickini, Saksamaa Keisri Frederick III leinava abikaasani. Kui ta vennatütar Printsess Maude talle külla tuleb, toob ta kaas veelgi kohutavama uudise – Metropolitan Politseil on kahtlusalune, ning see kahtlusalune on Vicki vennapoeg, kroonprints Eddy. Soovides oma perekonna nime puhtana hoida, kiirustab Vicki Inglismaale.

Politseiinspektor Thomas Edmondson usub, et mõrvade taga võib olla kuningliku pere liikme tegevuste kinnimätsimine. Ta ei kavatse peatuda millegi ees, et tõde päevavalgele tuua, ning mõrtsukale õiglane karistus määrata, enne kui ta uuesti tappa jõuab. Kuid kui Vicky ühineb temaga otsingutes, et leid mees, kes hiljem saab tuntuks kui Jack the Ripper, ei oska neist kumbki ette näha seda kõike hõlmavat külgetõmmet, mis toob kokku lihtrahva ja kuningliku perekonna esindaja – või seda millisesse ohtu nende armastus neid seab.
Romance, History, Murder Mystery

Eelmisel aastal lugesin ma sama autori raamatut Seducing the Princess mis oli siis Vicki nooremast õest Beatricest ja sellest kuidas ta oma abikaasaga tutvus –siis reaalsus segatuna ilukirjandusega ja salapärase mõrvariga. See oli selline tore lugu, mida oli hea lugeda, ning mis ei jätnud muljet nagu oleks püütud sea selga sadulat panna.

Kuid käesolev raamat? Kõige paremini saaksin ma teile seda raamatu seletada järgneva looga:
Kujutage ette, et te olete ostnud puzzle kellegi kuulsa kuningliku isiku pildiga – ütleme näiteks, et Austria krahvinna Sisi pildiga. Jõuate koju, võtate karbi välja, kallate tükid lauale ja avastate, et tegu polegi tavalise puzzlega, vaid kahepoolse puzzlega, ning teisel pool on samuti kuulus joonis, mida on väga paljudes erinevates versioonides järgi tehtud -  ütleme et selleks on da Vinci Virtuvia mees. Selleks et kahepoolset puzzlet kergem kokku panna oleks, on teil vaja klaaslauda. Nüüd kui teil ka klaaslaud olemas on, hakkate te puzzlet kokku panema. Kokkupaneku käigus avastate, et kumbki pilt pole päris originaal, mõlemad on osaliselt originaalid ja osaliselt kaasaegsed interpretatsioonid. Ning siis avastate et osad tükid kuuluvad küll nähtavalt sellesse puzzlesse kuid nad pole päris õieti välja lõigatud ja seega tuleb need tükid jõuga õigetesse kohtadesse lükata.

Lõppkokkuvõttes on teil puzzle tükkidest koos kaks kuulsat pilti, mis tegelikult pole päriselt need kaks kuulsat pilti, ning samas on nendes piltides sees tükid, mis on sinna jõuga juurde lükatud, sest muidu ei oleks pilt täielik.

Ühesõnaga on siin raamatus kokku kirjutatud kaks lugu: Printsess Vicky „armastuslugu“ inspektor Edmondsoniga ning kohutavad mõrvad Whitechapelis.

Ma saan aru, et Ripperi lood on populaarsed ja iga üks tahab lugu oma vaatevinklist kirjutada ja oma lõpplahendust anda ja ma pole sugugi selliste lugude vastu. Kuid kui seda teha siis tuleks seda teha ka hästi. The Shadow Princess on siis lugu kuidas vananev Printsess tuleb Londonisse, sekkub uurimisse, sest üheks kahtlusaluseks on tema vennapoeg, armub juhtivasse uurijasse, kantseldab oma teismelist tütart ja vennatütart, kes samuti soovivad ise müsteeriumit lahendada ja seega lähevad öösel – öösel! – Whitechapelisse otsima kedagi, kes oleks piisavalt kahtlane, et politsei tähelepanu neile pöörata Eddy asemel ja lõppkokkuvõttes lahendab Vicky praktiliselt ainuisikuliselt Whitechapeli mõrvamüsteeriumi – ah ja … lahendamise käigus ta ka kohtub mõrvari endaga.

See kõik on liiga utoopiline, liiga sunniviisiliselt kokku klopsitud – noored printsessid, kes käituvad kui tänapäeva teismelised (pärast mind tulgu või veeuputus, mina olen kõikvõimas ja ainuke õige inimene midagi ohtliku tegema); vananev printsess sekkub  politsei töösse, sest kes oleks siis veel parem kui leinav abikaasa otsimas elust veel mingitki mõtet. Ja loomulikult leiab ta uue elu mõtte noorest politseinikust, kes on paar aastat tagasi kaotanud oma abikaasa (naine läks tema juurest ära ühe lordihakatise juurde), kes on oma elu pühendanud Whitechapeli tänavate kurjategijatest puhtana hoidmisele. Ning otse loomulikult on nende esimesed mõtted üksteist nähes vaid sellest, kuidas nad ilma riieteta välja võiksid näha ning kuidas nad tahaks et nende käed libiseks üle üksteise paljaste kehade – tule taevas appi, kas saaks veel klišeelikumalt kirjutada.
 
Täiesti vabalt võiks öelda, et siin raamatus kohtusid sellised TV sarjad nagu Copper ja Ripper Street. Isegi Thomas Edmondsoni ja tema seersandi Clancy kirjeldus sarnaneb väga Copperi peategelaste inspektor Kevin Corcorani ja seersant Andrew O'Brieni välimusega.

See polnud kohe üldse hea lugu, kohe üldse mitte!