Raamat: Desperate
Measures (Kittredge Family Saga #1) by Linda Cajio (1989)
Hinne: C
Armastus on ideaalne
osa retseptis mille abiga edukas ja seksikas supermarketi juht tõmbab
erakliku naise endaga kaasa intrigeerivasse korporatiivse spiooni
mängu.
Ellen Kitteridge on
andnud endast parima, et üle saada personaalsest, kuid avalikkuse
silme ees toimunud tragöödiast. Ühegi mehe usaldamine – eriti
sellise, kes suisa kiirgab jõudu ning seksuaalsust nagu Joe Carlini
– pole sugugi kerge ... kuid kindlasti on see lõbus. Ta pole end
kunagi varem nii elavana tundud kui siis kui ta aitab Joel jälitada
seda, kes püüab varastada Carlini perekonna saladust. Spiooni mängu
mängimine, iga hetk täis särisevat kirge, on ta tema tavalisest
turvatsoonist välja viinud – ning nüüd mõtleb ta tõsiselt, kas
ta pole mitte liiga kaugele läinud.Carlini Foods on kogu Joe elu, kuid Ellen oma suurepärase seguga tugevast tibist ja õrnukesest, sunnib ta mõtlema, kui väga ta süda midagi enamat vajab. Saatus on teinud Ellenist Joe konspiratsiooni kaaslase, et firma musta lammast leida. Nüüd tuleb Joel lihtsalt leida ka võimalus hoida Ellenit enda ligi ka peale seda. Ellen võib küll olla minevikus haiget saanud, kuid Joe pole valmis loobuma parimast, mis tema elus temaga kunagi juhtunud on.
Romance,
History
Esiteks kaks asja, mida tasub meeles pidada – see raamat on esmakordselt ilmunud 1989, pea kakskümmend viis aastat tagasi ja kõik on kirjutatud täpselt tollele ajastule vastavalt. Teiseks, kuigi Goodreadi kokkuvõtes on Joe Supermarketi juht, siis tegelikult on ta raamatus siiski toiduainete tootmise firma juht.
Kuid mingem siis looga edasi. Alguses on mingi segane lugu rulluisu väljakul, kus Joe nagu jälitab kedagi ja Ellen aitab tal jalul püsida kuna Joe ei oska tegelikult rulluiskudega sõita. Väga segane lugu jätkub ka veel edasi, kui Joe paar päeva hiljem Elleni üles otsib, sest võib-olla Ellen nägi kellega Mario rääkis ... segane lugu.
Siis selgub, et Ellen on veel paar aastat tagasi olnud abielus ühe Itaalia Playboyst Printsiga, kes abiellus temaga vaid ta raha pärast. Lisaks sellele, et ta mees polnud talle truu ja kulutas raha kergemini kui liiv jookseb sõrmede vahelt, sai ka ta nelja aastane poeg õnnetuses surma. Seega on ta tagasi Ameerikas oma vanaema jures ja püüab avalikuse silme eest eemale hoida ning oma elu taas rööpasse saada.
Noh kuna Ellen nägi Mariot kellegiga rääkimas, viib Joe ta endaga kaasa Atlantic Citisse, kus Mario peaks kokku saama arvatava salajase spagetti sousti retsepti ostjaga. Ja nii edasi ....
Lõpuks loomulikult saab Mario oma teenitud palga ning Ellen ja Joe leiavad ühise õnneliku tuleviku.
Need kaks, Ellen ja Joe on nagu kaks elektriraid, sest iga kord kui nad puudutavad tunnevad nad särinat kätes, kõhus, alakõhus, varvastes, üle keha – ime et nad südarit ei saanud selle pideva särtsuga ... tõsiselt kaks elektriraid.
Kuid üldiselt oli kogu lugu kirjutatud täpselt kaheksakümnendate stiilis – mees oli tugev ja pealetükkiv ja kõigeks valmis et saada endale naist, keda ta tahab ning naine on tugev ja õrn ning haavatud ning ei nõustu ennem ütlema, et ta meest armastab, kui mees teda seda ütlema sunnib.
Võiks suisa öelda, et tegu on ajaloolise romaaniga :).
Esiteks kaks asja, mida tasub meeles pidada – see raamat on esmakordselt ilmunud 1989, pea kakskümmend viis aastat tagasi ja kõik on kirjutatud täpselt tollele ajastule vastavalt. Teiseks, kuigi Goodreadi kokkuvõtes on Joe Supermarketi juht, siis tegelikult on ta raamatus siiski toiduainete tootmise firma juht.
Kuid mingem siis looga edasi. Alguses on mingi segane lugu rulluisu väljakul, kus Joe nagu jälitab kedagi ja Ellen aitab tal jalul püsida kuna Joe ei oska tegelikult rulluiskudega sõita. Väga segane lugu jätkub ka veel edasi, kui Joe paar päeva hiljem Elleni üles otsib, sest võib-olla Ellen nägi kellega Mario rääkis ... segane lugu.
Siis selgub, et Ellen on veel paar aastat tagasi olnud abielus ühe Itaalia Playboyst Printsiga, kes abiellus temaga vaid ta raha pärast. Lisaks sellele, et ta mees polnud talle truu ja kulutas raha kergemini kui liiv jookseb sõrmede vahelt, sai ka ta nelja aastane poeg õnnetuses surma. Seega on ta tagasi Ameerikas oma vanaema jures ja püüab avalikuse silme eest eemale hoida ning oma elu taas rööpasse saada.
Noh kuna Ellen nägi Mariot kellegiga rääkimas, viib Joe ta endaga kaasa Atlantic Citisse, kus Mario peaks kokku saama arvatava salajase spagetti sousti retsepti ostjaga. Ja nii edasi ....
Lõpuks loomulikult saab Mario oma teenitud palga ning Ellen ja Joe leiavad ühise õnneliku tuleviku.
Need kaks, Ellen ja Joe on nagu kaks elektriraid, sest iga kord kui nad puudutavad tunnevad nad särinat kätes, kõhus, alakõhus, varvastes, üle keha – ime et nad südarit ei saanud selle pideva särtsuga ... tõsiselt kaks elektriraid.
Kuid üldiselt oli kogu lugu kirjutatud täpselt kaheksakümnendate stiilis – mees oli tugev ja pealetükkiv ja kõigeks valmis et saada endale naist, keda ta tahab ning naine on tugev ja õrn ning haavatud ning ei nõustu ennem ütlema, et ta meest armastab, kui mees teda seda ütlema sunnib.
Võiks suisa öelda, et tegu on ajaloolise romaaniga :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar