Ta on palgamõrvaritest ümbritsetud…
Aileeni vanematel, vennal ja kõigil tema naabritel on pehmelt öeldes üsna ebaharilikud ametid. Nii et jah, teda ümbritsevad palgamõrvarid. Kas see on natuke kummaline? Muidugi, aga sama kummaline on ka tema ise. Ja viimasel ajal on ta hakanud ühele oma naabrile hoopis teise pilguga vaatama. Kui üksikema palub mehelt tillukest teenet — aidata teda pärast aastaid kestnud kasinust — tõmbub mees kohe tagasi. Nii otsustab Aileen end taas maailma paisata ja uuesti kohtingutel käima hakata.
Ja tema on neist kõigist kõige hirmutavam…
Dante on Aileeni ihaldanud nii kaua, kui ta mäletab, kuid naise minevikutrauma tõttu on ta alati pidanud teda puutumatuks. Kui aga kaks erinevat jõuluvana üritavad teda mõne päeva jooksul röövida, muutuvad kõik reeglid olematuks. Midagi väga kummalist toimub, nii et Dante teeb seda, mida iga korralik palgamõrvar teeks — võtab enda peale naise kaitsmise. Ta hoiab Aileeni oma katuse all, oma käte vahel ja loodetavasti ka oma voodis, samal ajal kõrvaldades kõik ohud, mis naist ähvardavad. Kahju ainult, et Aileeni liiga uudishimulik perekond talle pidevalt jalgu jääb. Võib küll olla aasta kõige imelisem aeg, kuid oht on peagi neid kõiki tabamas.
Romance
See lühilugu on selline tüüpiline lugu, kus paariks saavad need, kes ei peaks mis iganes jabural põhjusel paariks saama. Jah, kõik need mürvalikud jõuluvanad, kes oma ülesandega hakkama ei saa, annavad loole oma humooriak poole, nagu ka pereliikmed kes pidevalt valel hetkel välja ilmuvad, kuid kuna ülejäänud on siiski üles ehitatud panule, ka siis kui kuulid ümebrringi vihisevad, siis jääb see kõik ikkagi igavaks. Kaua sa ikka viitsid lugeda sisemonoloogi teemal: Ma nii ihaldan teda, kuid ma ei tohi teda ihaldada ja oo mida ma kõike teeksin, kui ma ta kättesaaksin, ning ärgem unustage seda “Minu!” mõtet, kui asjad ohtlikuks muutuvad.
