2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

esmaspäev, 28. aprill 2014

On the Edge of Darkness

Raamat: On the Edge of Darkness by Barbara Erskine (1998)
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/383950.On_the_Edge_of_Darkness   
Adam Craig on neliteist kui ta kohtab ühel üksikul mäetipul, Kelti kivide kõrval, Soti mägismaal Bridit, eksootilist, mustlaslikult riietatud ning imelikult käituvat tüdrukut, kes teda paelub. Neist saavad sõbrad, aja möödudes kirglikud armastajad. Bird viib teadmatuses oleva Adama kuuendasse sajandisse, kus Brid õpib Druidi preestrinnaks, ning ta on kogunud juba väga palju teadmisi iidsetest müsteeriumitest ning võimsast maagiast. Bridi kiindumus Adamasse on aga võrdväärne reeturlikkusega Bridi inimeste jaoks ning selleks et pääseda hukkamisest põgeneb ta Adama järele tema aega Edinburgi, kuhu Adam on läinud meditsiini õppima. Aja möödudes tekivad aga Adamale uued sõbrad ning ka uued armastused, mis muudavad aga Bridi kontrollimatult vihaseks. Viiekümne aasta jooksul, läbi Šotimaa ja Inglismaa, jälitab Bridi Adamat kui kuri vari. Viimaks läheb selleks vaja Adama lapselast Bethi, et avastada saladus, mis aitab vabastada neid Bridi needusest.
Romance, Time Travel,

Barbara Erskine on üks fantastiline kirjanik. Kunagi ammu, u 15 aastat tagasi lugesin ma ta esimest raamatut, mis on ka eesti keelde tõlgitud. See raamat jäi minuga kohe väga kauaks, ikka tükk aega veel seedisin kõike loetut, kuid mis minuga ei jäänud oli raamatu pealkiri ja kirjaniku nimi. Aastaid hiljem hakkasin otsima, et mis selle raamatu pealkiri küll ometi oli. Sisu ju mäletan – tudeng laseb end oma õppejõul hüpnotiseerida ühes näidistunnis ja seega läheb tudeng tagasi oma eelmisesse ellu, kus tal oli võimukas ja julm abikaasa ning armukeseks abikaasa vend. Asi läheb aga hulluks siis kui neiu hakkab minevikku tagasi minema ka ilma hüpnoosita, suvalistes kohtades, suvelisel hetkel ja üks hetk on tal suisa raske minevikust tagasi saada. Lõpuks saab ta minevikust välja ja siis selgub, et tema õppejõud ja tema vend on tema mineviku abikaasa ja armuke.

No aga selle põhjal ju raamatut ei leia, eriti kui mäletad, et pealkiri oli mingi Punane emand või Punane krahvinna või … ühesõnaga viimase õlekõrrena kirjutasin Rahvusraamatukogu infoaadressile ja nemad oskasid mulle öelda, et tegu on Barbara Erskine raamatuga Hay Emand. Pärast seda otsisin ma ka kõik ta teised raamatud välja ning hakkasin neid otsast Waterstone raamatupoest tellima. Eesti keelde on tal tõlgitud veel ka teine raamat – Kesköö on üksildane paik – üks tõsiselt hea õduslugu kus Erskine kohtuks nagu Stephen Kingiga. Aga see selleks.

Nüüdseks olen ma siis oma lugemistega jõudnud juba tema kaheksanda raamatuni On the Edge of Darkness.

Taas kord on tegu ühe fantastilise looga, kus on ajas rändamist, armastust, õelaid hingi, maagiat, uskumatuid arusaamatusi, kohtutavaid õnnetusi ja üllatav lõpp.

Lugu siis poisist, kes kohtub tema lapsepõlve kõige raskemal hetkel ühe metsiku kuid huvitava tüdrukuga, kes aitab tal üle saada vanemate lahkuminekust ning teiste küla laste põlgusest. Igal suvel veedavad nad koos pikki päevi ja vahel ka öid. Mida vanemaks nad saavad seda intiimsemaks nende seiklused muutuvad, kuid see on ju lapsepõlve ja suve armastus ning peagi hakkab Adam mõtlema, et tegelikult ta ei taha Bridiga enam koos olla, sest ta tahab minna Edinburgi arstiks õppima. Ka Bridgil tuleb õppida, kuid kuna ta on rikkunud Druidide koodeksit, käies tulevikus Adamal külas, siis on Bridi onu valmis ta jumalatel ohverdama. Et hukkamisest pääseda põgeneb Brid tulevikku.

Kuid Adam on Edinburgis ja kool on talle tähtis ja siis tutvub ta seal Lizaga, kellesse ta armub, keda Brid ähvardab tappa ja siis ka Janega, kellega ta abiellub, siis armub ning lapse saab …
Brid on vahepeal hullumajja sattunud, sest kui Adam Edinburgist lahkus ja nendevaheline side nõrgemaks jäi, muutus ka Bridi tervis üha nõrgemaks. Kuid hullumajas olles jätkab ta siiski Adama jälgimist, nüüd siis kassi kujul, ühe väga julma kassi kujul. Ja ega ta ka Lizat pole rahule jätnud.

Adama ja Liza lapsed kasvavad üheskoos ja aja möödudes nad armuvad ja Liza tütar jääb rasedaks ja nii sünnibki Beth. Kahjuks suudab Bird oma armukadeduses tappa ka lapsed ja Liza abikaasa ja ka Adama abikaasa Jane.

Ja sedasi ongi möödunud sellest hetkest kui Adam kohtus mäenõlval ühe kummalise tüdrukuga üle viiekümne aasta, Adam on vana ja koondanud kogu oma viimsegi jõu otsimaks võimalust Bridiga taas kohtuda, et teda tagasi tema aega aidata. Selleks et tal see õnnestuks peab ta aga peaaegu ise elu kaotama, veel paar süütut inimest peab surema Bridi käe läbi ja lõpuks …
Kui te olete näinud filmi Mr. Nobody, siis te ilmselt kujutate ette kuidas see raamat lõppes. Kogu lugemise ajal ma mõtlesin, et see võiks nii lõppeda, sest kuigi see on Barbara Erskine raamat, siis ta ei saa ju nii julm olla ja näed, lõpp oligi nii nagu ma arvasin, kuid …

Fantastiline lugemine.

Hold Me Down Hard

Raamat: Hold Me Down Hard by Cathryn Fox (2013)
Hinne: F
Kui Eden Carver, Iowa talutüdruk kes on tulnud NY näitlejaks saama, otsustab võrgutada oma seksikat kõrvalkorteri politseiniku, peab ta tõsiselt järele mõtlema, et äkki on ta liiga suure suutäie võtnud.

Viimane asi mida ohvitser Jay Bennet tahab on minna üle piiri selle armsa ja süütu maatüdrukuga – vahet pole kui väga ta ka näksida ei tahaks. Nad pole lihtsalt sõbrad vaid naiivne tüdruk nagu Eden ei kuulu tema ohtlikusse maailma.

Kuid kui Eden palub Jayi end aidata rolli harjutusega, kuumenevad asjad mullitusest keemiseni, ning Jay tabab end tegemast just seda mida ta vandus, et ta kunagi ei tee. Ta teab, et ta peaks kiusatusest eemale hoidma, kuid kui kena väike Eden teda vastu hammustab, pöörab Jay maailm end peapeale. Kuna vastuhammustus muudab kõik.
Erotica

Kui ma vaid mäletaks miks ma seda raamatut NetGalleyst küsisin.

Tegu on ühe tõsiselt, tõsiselt, tõsiselt piinlikult halva erootilise lühilooga, mis tilgub kõikvõimalikest totratest klišeedest, kus üks loogikaviga ajab tomahoogiga teist taga ja tundeid on siin täpselt sama palju kui mõnes odavas pornofilmis. Vahepeal ma isegi mõtlesin, et äkki on tegu paroodiaga, sest nad ju harjutavad siin loos rolli, mis oleks nagu stseen mõnest pornofilmist, kuid ei vist ikka mitte, kirjanik on seda vist ikka tõesti tõsise erootilise armastusloona mõelnud.

See oli u. tund aega tõeliselt piinliku naermist ja lõpuks umbes sellist liigutust:

Crave the Night

Raamat: Crave The Night (Midnight Breed #12) by Lara Adrian (ilmub 15.08.14)
Hinne: C
Nathan on sündinud ja kasvatatud selleks et ta oleks emotsioonitu tapamasin ning seega on ta üks kõige ohtlikumatest vampiiridest. Nathan on Ordus – eliit sõdurite grupeering, kelle ülesandeks on kaitsta nii surelikke kui ka teisi vampiire – üks nendest kes täidab iga ülesande veatu täpsusega ning täieliku armuandmiseta. Nüüd on tema ülesandeks leida üks võimukas ning salapärane vaenlane. Kuid Nathani kaljukindel distsipliin ning väljaõpe ei pea vastu, kui tema tähelepanu tõmbab endale noor naine, keda ta mingil juhul ihaldada ei tohiks – neiu kes on pärit rikkast ning tuntud perest, kes on lubatud teisele Breed mehele, ning kes võib olla ka söödaks, et leida tema peidus olevat sihtmärki.

Jordana elab Bostonis priviligeeritud elu ühe tuntuima Breed perekonna liikmena. Teda ümbritsevad ilusad asjad ning kiibitsevad austajad, ning Jordanal pole millestki puudust – kuni selle hetkeni, kui tema teed ristuvad salapärase, võimsa Ordu sõdalasega ning ühtäkki tabab teda vääramatu impulss suudelda seda sõdalast, ning kumbki neist ei suuda seda suudlust unustada. Ükskõik kuidas Jordana ka ei püüaks eitada et tal on Nathani vastu tunded, ei suuda ta siiski eitada oma vajadust pääseda Nathanile ligemale, et murda läbi Nathani raudsetest emotsioonilistest müüridest ning leida seal taga leiduvat tegeliku meest. Kuid Nathanile lähenemine paneb ka Jordana enda elu ohtu, sundides teda riskima kõigega mida ta teab enda kohta ning oma mineviku kohta. Ning kõige ohtlikumaks võibki osutuda selle ahvatleva mehe armastamine.
Paranormal, Romance

Järjekordne Midnight Breed lugu. See on siis ilmumisjärjekorras üleeelmise raamatu Edge of Dawn järg, sest eelmisel sügisel ilmunud A Touch ofMidnight oli rohkem nagu eellugu kogu sarjale.

Seekord on siis lugu juba nii-öelda järgmise põlvkonna Ordu sõdalastest – eelmise põlvkonna sõdalaste lastest. Miks nii-öelda, sest Nathan pole Ordu sõdalase ja tema kaaslase ühine laps, vaid Nathan on üks Dragose laboratooriumi ’katsetest’, kuid siiski on tal vanust vaid kolmkümmend aastat, mitte paarsada nagu need teised sõdalased.

Aga muidu on tegu täiesti klassikalise Adriani looga – kaks noort inimest kohtuvad, üks on Ordu liige ja teine on ’Breedmate’. Esialgu püüavad nad mõlemad üksteist vältida, sest Nathanil on tähtis tema töö ja Jordana on lubanud oma isale, et tema kaaslaseks saab nende pere kauane tuttav.

Kuid armastus (ega ka kirjanik) ei küsi mida te tahate vaid laseb kirel ja tunnetel otsustada, seega leiavadki me kangelased üksteist peagi voodist ja dušši alt ja laua pealt ja … tüüpilised seksi stseenid kõige imelikumates kohtades. Kuid ka see ei kinnita neile, et nad kaks on üksteise jaoks loodud, seega tuleb avaldada saladus, mis seab me kangelased olematu valiku ette, kas nad seovad veresideme või ….

Ühesõnaga, kogu lugu toimub kui meeletu keeristorm vaid natuke rohkem kui nädala jooksul – Jordana suudleb Nathanit selleks, et Nathan ei tormaks segama Jordana sõbrannat, pärast seda püüavad nad mõlemad teha nägu et midagi pole juhtunud. Vahepeal on peast ilma jäänud mingi suur tegelane ja vampiiride ja Ordu vaenlane (see osa oli siis veel sellest eelmisest raamatust), kes on kuidagi seotud Breedmate sünnilooga, ja kaotab pea ka teine salapärane tegelane kes oli arvatavasti selle teise kaaskonspiraator. Uurimise käik viib me kahte kangelast ühe uuesti kokku ja seega armuvad nad ka üha sügavamalt ning Jordana ütleb ära peretuttavale, kellega ta oleks pidanud paari nädala pärast enne oma 25 sünnipäeva veresideme looma, kuid nüüd ronib ta voodisse Nathaniga, ja peagi pärast seda süüdistab teda selles, et Nathan võrgutas teda vaid selleks, et Jaordana isale ligidale saada. Siis selgub nii mõnigi saladus Jordana minevikust, mis seletab nii mõndagi kuid samas mitte piisavalt ja saladuseks jääb siiski see, kes on see, kes käib ringi mööda maailma, magab inimnaistega et nood sünnitaks Breedmatesid, ning mis on ikkagi Jordana erilised võimed.

Me noorpaar peab kõigi nende uudiste valguses otsuse langetama, millest sõltub Jordana ja ka kõigi vampiiride elu. Ja see kõik toimub ülima kiirusega.

Kui ma kunagi hakkasin lugema Midnight Breed sarja, siis meenutas ta mulle vägagi Black Dagger Brothehood sarja, kuid nüüd kui mängu tulevad Atlanlased ja Selena (tuntud ka kui Artemis) hakkab ta äkki meenutama hoopis Dark Hunter sarja. :)

Ühesõnaga, oli see üks klassikaline Ardiani lugu, mis aegajalt ajab vihale, aegajalt naerma, kuid üldkokkuvõttes on tegu siiski ühe toreda lugemisega.

kolmapäev, 23. aprill 2014

Chasing Eternity

Raamat: Chasing Eternity by Diann Ducharme (2012)
Hinne: B
Geneetika ning pikaealisuse doktorant Ryan Abernathy tarbib päevas vaid teatud hulga kaloreid, ta seltsielu on väga kasin, ta kardab üle kõige surma, kuid ta elu, mis on täis õppimist ning harjutusi on tühi. Tema pikaealisuse uuringutele saadetakse vihje ühe Iiri arsti poolt, kes teab kahte pikaealist kaksikut - Cleona ja Catherine Owen – kes elavad ühel eraldatud saarel Iirimaa läänerannikul. Ryan on vabatahtlikult nõus minema arja uurima, lootes saada naistelt DNA proovid ning sellega jõuda lähemale ta suurimale soovile, leida lahendus eluea pikendamise küsimusele, ning vanusega kaasnevate haiguste vähendamisele, ning võib-olla ka leida ravim surma enda vastu.

Saarel kohtub Ryan Cleona imeilusa kuid lapseliku lapselapsega, Aislinguga, kes hoolitseb vana naise eest, kuid ei suuda Ryanile esitada ühtegi ametliku dokumenti, mis tõestaks naiste vanust. Aisling, kes igatseb kaaslase järele ning on väsinud olemast vaid hooldaja, tõmbab Ryabi oma maailma rääkides talle lugusid, mida ta on kuulnud, kui ta oli veel väike: lugusid sellest, kuidas tema ja ta sugulased on viimased sellele saarel vanasti elanud klannist, kes olid aastatuhandete jooksul suutnud elada uskumatult pikka elu, tänu klanni sisestele abieludele ning isolatsioonile muust maailmast. Ryan ei usu Aislingit, kuid kui ta on kuulnud ka jutte kohaliku kõrtsipidaja käest, ning satub ka hauakivile, millel on uskumatud daatumid, muutub ta huvi selle ebatavalise pere vastu üha suuremaks. Ryani uudishimu üha süveneb, ning samuti muutub üha uudishimulikumaks ka Iiri nunn Õde Ignatius, kes usub, et ta tunneb Catherines ära nunna, kes kadus tema kloostrist kuuskümmend aastat tagasi. Nii teadlane kui ka nunn peavad selgust saama oma enese sügavalt juurdunus uskumustes selleks et leida tõde nende inimeste kohta, nii olevikust kui ka minevikust, sellel Celti saarel.
Fantasy, Romace, Science, Ireland

See oli üks iseenesest armas, kuid samas natuke imelik armastuslugu teadusest, DNA’st Iirimaast ja Iirlastest, müütidest, armastusest ja usust.

Aegajalt kui jutt läks väga teaduslikuks genoomidest ja pikaealisusest ja DNA’st, siis muutus lugu natuke segaseks (kuigi mitte igavaks), kuid üleüldiselt oli kirjutatud üks väga huvitav lugu väga heade tegelastega.
 
Wikipedias on olemas suisa nimekiri maailma kõige vanematest kaksikutest.

See oli üks armas, tiba imelik, kuid hea lugu.

teisipäev, 22. aprill 2014

World Book Night 2014



Homme, William Shakespeare sünnipäeval, tähistatakse taas kord Maailma Raamatu Ööd (World Book Night). Eelmise aasta raamatuvalikut võite vaadata siit kuid selleaastased raamatud on siis järgmised:


Rivers of London by Ben Aaronovitch
Four Warned by Jeffrey Archer
After the Funeral by Agatha Christie
Short Stories by Rolad Dahl
Confessions of a GP by Dr Benjamin Daniels
Hello Mum by Bernardine Evaristo
Getting Rid of Matthew by Jane Fallon
Theodore Boone by John Grisham
The Humans by Matt Haig
The Perfect Murder by Peter James
Tales of the City by Armistead Maupin
Geezer Girls by Dreda Say Mitchell
CHERUB: The Recruit by Robert Muchamore
Whatever it Takes by Adele Parks
Black Hills by Nora Roberts
The Boy with the Topknot by Sathnam Sanghera
Gorky Park by Martin Cruz Smith
59 Seconds by Richard Wiseman


Siin on nii klassikat kui ka uuemat kirjandust. Seekord pole ma neist ühtegi ise kunagi lugenud, kuid raamatud on head, ega muidu neid siia nimekirja ei pandaks.

Head raamatuööd kõigile lugejatele!

esmaspäev, 21. aprill 2014

The Well of Tears

Raamat: The Well of Tears (Dream Stewards #1) by Roberta Trahan (2012)
Hinne: B
Legendaarsest Cameloti ja Valvurite ajast on möödunud rohkem kui viissada aastat ja see maagiline ordu kelle ülesandeks on kaitsta maagia ja võimu teadmisi on nõrgestunud tänu ajale, korratusele ning usaldamatusele.

Uus kuningas Hywel, keda on lubatud ettekuulutuses, on tulnud oma krooni nõutama. Kuid tema teekond trooni poole saab olema raske, kuna seda ääristavad need kes püüavad teda takistada – vaenlaseid on nii omade kui ka võõraste seas. Hyweli tulemist saadab suure kurja saabumine, mis päästab valla hävitavad jõud, mis ähvardavad teda ennast hävitada ning avada ka väravad põrgulikule armeele, mis lendaks üle kogu maa ning tõmbaks kõik ühte kohutavasse hirmu ja pimeduse aega.

Alwen soontes voolab iidse võlurite suguvõsa veri ning seega on ta vannutatud kaitsma Valvureid iga hinna eest ja nüüd on ta valmis täitma oma vannet.

Kui aga must maagia hakkab ähvardama talle kõige kallimate elusid, ning Valvurite ordu väge õõnestab reeturlik vandenõu, mõistab Alwen, et kuninga elu – ning ka muu reaalsuse ellujäämine – võib nõuda ta oma elu ohverdust.
Paranormal, Fantasy, Action, History

Roberta Trahani raamat The Well of Tears on iseenesest väga huvitav raamat. Selles on kõik mida on vaja üheks huvitavaks ajalooliseks fantaasia raamatuks – nõiad, võlurid, haldjad, must ja valge maagia, rüütlid, metslased, armastus – kuid midagi jäi nagu puudu.

Lugedes seda lugu, jäi mul mulje nagu oleks ühe suurema ja mahukama sarja eellooga, kus tutvustatakse kõiki tähtsamaid tegelasi, nende tausta, nende omavahelist seotust, sündmusi mis on neid toonud sellesse hetke ning sündmusi mis on tekitanud selle käesoleva hetke pinge. See kõik oleks nagu sissejuhatus millelegi suuremale, võimsamale.

Ärge saage must valesti aru, lugu polnud sugugi igav, kuid jäi selline mulje nagu ta oleks olnud poolik, nagu poleks jõutud teda veel korralikult käima joosta. Üks näide sellest, kas raamat on tugev või mitte on tavaliselt see, kui kergesti ma raamatu käest panen ja muid asju tegema asun ja selle raamatu kõrvalt võtsin ma väga kergelt teisi raamatuid lugeda ning filme vaadata. Aga kui ma lugesin, siis oli huvitav ja kerge lugemine ja lugemine läks ka kiiresti, kuid lihtsalt see miski jäi puudu, et ta oleks olnud piisavalt huvitav, et lugeda algusest lõpuni ühe hingetõmbega.
 
Järgmine lugu sellest sarjast, The Keys to the Realms, on ka juba lugeris ootamas oma järge, sest tahaks ju teada, mis edasi saab.

Polnud ju üldsegi mitte halb raamat, hästi kirjutatud, huvitavad tegelased, kütkestavad sidemed nende vahel ja põnevad sündmused – lihtsalt see kõik jättis sissejuhatava mulje.

esmaspäev, 14. aprill 2014

The King


UK cover
Raamat: The King (Black Dagger Brotherhood #12) by J.R. Ward (2014)
Hinne: C
Elagu Kuningas …
Pärast seda kui Wart, Warthi poeg on sajandeid keeldunud troonist, on ta oma kaaslase abiga taas nõustunud oma õlule võtma oma isast jäänud mantli. Kuid kroon istub ta peas raskelt. Mida tulisemaks läheb sõda vampiiride ja Vähelaste kogukonna vahel, ning kui sinna lisandub ka veel oht Värdjate Kamba poolt, on Warth sunnitud tegema otsuseid, mid seavad ohtu kõik mida – ja keda – ta armastab.
US cover

Beth Randall arvas, et ta oli valmis selleks mis teda ootab, kui ta abiellus viimase puhtaverelise vampiiriga maailmas: kuigi see polnud just kõige lihtsam asi. Kuid kui Beth otsustab, et ta tahab last, siis pole ta valmis Warthi vastusega – või selle lõhega, mille tema soov nende vahele tekitab.

Jääb üle vaid küsida, kas võitu saab tõeline armastus … või võidab siiski piinav saatus?
Paranormal, Romance

Et siis kaheteistkümnes raamat BDB sarjast. Kuningas. Peategelasteks on nagu esimeseski raamatus Warth ja Beth. Kuid mitte ainult. Nagu ka Lover at Last raamatus, on ka siin siis Layla, Xcori, Assaili ja Marisoli ja Trezi ja Selena lood. Lisaks vaadati tagasi ka kaugesse minevikku Warth esimese ja Ahna ellu enne praeguse Warthi sündi.

Aga mis siis öelda selle raamatu kohta? See oli üks üllatavalt igav ja halb raamat.

Kui varem olid Vennaskonna raamatud täis võitlusi ja põnevust ja ärevust ja äärmiselt kuuma seksi ja romantilisi hetki (nii mõnigi kord suudeti ka minusugune kivisüda nutma saada) siis mida raamat edasi seda igavamaks asi kipub minema. Vähemlasi polnud selles raamatus peaaegu üldse, Värdjate Kamp püüdis korraldada troonipööret, kuid seda veretult ja vaikselt ning nende katse nurjus.

Ning kui rääkida seksi stseenidest, siis need olid suisa haledad. Nendes stseenides puudus kirg, iha, romantika, seksiti selle pärast, et ammu polnud saanud, et nii on kombeks, et vaja oli, et unustada halbu asju, et märgistada oma kaaslast, et vabaneda neitsinahast … kuid mitte kordagi selle pärast, et see annaks raamatule särinat juurde, ja kordagi ei toimunud midagi pikemalt kui paar nirust lehekülge … väga, väga nõrk.

Lisaks sellele, et Beth soiub oma lapse saamise soovi ja tülitseb Warthiga selle pärast (ma korraks isegi mõtlesin et Ward tõmbab mütsist välja Videviku lapse loo, kuid õnneks mitte, kuid samas ei veninud seekordset rasedust ka elevandi pikkusesse, jäädi ikka inimliku üheksa kuu juurde), püüavad ka need kolm teist paari oma suhteid korda saada – Layla on endiselt rase ja endiselt truu oma kuningale ning Xcor tundub suunduvat sinna suunda, mis võib selle loo väga igavaks teha ning sel juhul võiks Värdjate Kamp tagasi Vanale Mandrile minna. Assail on üha enam seotud Marisloliga, on üha rohkem sõltuvuses narkootikumidest ja võimust ning Sola põgeneb ta juurest koos vanaemaga Floridasse. Trez ja Selena lugu meenutas mulle ühte Jessica Birdi raamatut – His Comfort and Joy – nagu oleks Ward ära kasutanud ühe oma vanadest käsikirjadest :).

Aga üldkokkuvõttes oli vahepeal selline tunne, nagu see võiks olla sarja viimane raamat – meenutati eelmisi lugusid, kohtusime taas kõigi eelmiste raamatute kangelastega … nagu tavaliselt viimastes raamatutes ikka. Kuid samas jäi õhku nii mõnigi küsimus ja nii mõnigi sündmus jäi poolikuks, nagu ta oleks ära unustanud, et selle loo oleks võinud ka lõpuni välja kirjutada. Ma tõesti loodan, et järgmine raamat saab taas ree peale ja lugu muutub taas huvitavaks ja põnevaks ning raamat saab taas olema täis seksi ja võitlust ja ootusärevust.
 
Ja palun, aitab nendest õnnelike lõppude jurast!

Järgmine raamat peaks olema vendadest Varjudest - jah, jah ma tean, Varjud on meie mõistes mustanahalised, aga ma ei leidund ühtegi pilti kahest kuumast mustanahalisest mehest koos kassiga, seega - need on minu iAm ja Trez :)

teisipäev, 8. aprill 2014

The Scandalous Adventure of the Sister of the Bride

Raamat: The Scandalous Adventure of the Sister of the Bride (Millworth Manor #3) by Victoria Alexander (2014)
Hinne: A
Pruut ja peigmees kutsuvad kogu südamest oma pulma 
Pruudi õe, Delilah, väga kombeka lese Leedi Hargate ja Samule Russelli, peigmehe sõbra, vägagi vallalise, tibake ebasünndsa poissmehe.

Leedi Hargate ja hr. Russell, on eelnevalt kohtunud ühel unustamatul ööl New Yorgis, kui ettevaatus – ja riided – heideti kus kurat, kuid nüüd eelistavad nad teeselda, et nad pole varem kohtunud.

Leedil on plaanis hoiduda armastusest, ning kõigist sellega seotud komplikatsioonidest, iga hinnaga. Härrasmees plaanib aga tema meelt muuta.

Külalised on kutsutud nautima Millworthi mõisa paljusid võlusid – suurepärast maastiku, külluslikult möbleeritud ruume ning vaikseid nurgakesi – ning võimalust avastada, et see üks öö võis olla alles algus …
History, Romance

See väga pika nimega raamat on siis järg raamatutele ja novellile What Happens At Christmas, Lord Stillwell’s Excellent Engagements ja The Importance of Being Wicked (deem kõik need raamatud on tõsiselt pikkade nimedega :)).

Igatahes on tegemist ühe vägagi suurepärase looga. Peategelasteks on siis kaks noort inimest – Delilah ja Samuel – kes mõlemad on kogenud õnnetut armastust. Sellele vaatamata pole Samuel siiski kaotanud usku armastusse ja saatusesse, kuid Delilah ei usu, et abielus oleks vajalik armastus, kuna tema kogemus ühepoolsest armastusest oli väga ebameeldiv, kuid abielu, mis oli loodud varalistele ja seisuselistele alustaladele on kindel. Kuid ühel ööl New Yorgis lasi Delilah oma korsetipaelad vabaks ja veetis unustamatu öö Samueliga, keda ta oli pidanud lihtsalt üheks oma tulevase õemehe äripartneri ametnikuks ja ei arvanud teda enam kunagi nägevat.
 
Kuid nüüd õe pulma lähenedes tuleb Samuel Inglismaale oma sõbra pulma kaasas uusim leiutis Saksamaalt – motorvagon hr. Benzilt.

Delilah üllatus on suur, kui tuleb välja et Samuel polegi lihtne ametnik, vaid vägagi rikas ärimees, kuid siiski ta on Ameeriklane ja seega pole tal tiitlit. Kuid Samuel ei tulnud vaid pulma, ta tuligi Inglismaale mõttega kohtuda taas Delilahiga, sest tema teadis, et Delilah on vaid saatjadaam, mitte pruudi õde.

No ja nii siis ongi, et esialgu teesklevad need kaks, Delilah õhutusel, et nad pole varem kohtunud, vaidlevad pidevalt üksteisega tuliselt igasugustel huvitavatel teemadel (progress, armastus, abielu …), veedavad veel koos ühe tulise öö, saavad Londonis teada Delilah surnud abikaasat puudutava tõe, mis päästab Delilahi ajutisest finantsilisest raskusest, kuid samas kindlustab veelgi tema uskumust sellesse, et armastust pole abielusse vaja.

Need kaks tegelast on lausa suurepäraselt kirjutatud, nende dialoogid on kaasahaaravad ja vahel suisa nakatavalt naljakad ja tihti ülimalt tulised. Kogu lugu on äärmiselt hästi kirjutatud. Üle pika aja on see esimene ajalooline armastusromaan, kus peategelased ei varja mingit mõttetut „saladust“ mille paljastamise tagajärjel peaks muutuma kogu nende senine elu. Lugu on ju iseenesest lihtne, täis nalja, üllatusi, armastust, sest kõrvaltvaataja jaoks – lugeja jaoks – on Deliah ja Samuel ideaalne paar, nad armastavad üksteist, nad lihtsalt ei julge endile seda tunnistada, nad mõistavad üksteist paremini kui mõni teine paar, kes on aastaid koos elanud, nad vaidlevad nagu iga teine eluterve paar ja nendevaheline keemia on äärmiselt plahvatusohtlik.

See oli üks tõeliselt suurepärane lugemine. Nüüd tuleb veel vaid leida aega, et eelnevad raamatud läbi lugeda ennem kui neljas raamat ilmub.

esmaspäev, 7. aprill 2014

Silver Skin

Raamat: Silver Skin (Cold Iron #2) by D.L. McDermott (2014)
Hinne: B
Helene Whitney on hakanud aega kaotama. Mitte et tal jääks aega väheks, vaid kadunud on tunnid ta päevast, mille kohta tal pole ühtegi mälestust, mida ta sellel ajal teinud on. Aasta tagasi oleks ta selle kõik kirjutanud ületöötamisest tekkinud väsimuse arvele, kuid see oli enne seda kui ta sai teada Headest Naabritest, Haldjarahvast, Ilusatest Inimestest ning Haldjatest.

Iidsed, surematud, kavalad ja julmad, tegelased müütidest ning legendidest valitsevad Iirlaste kogukondi Lõuna Bostonis ja Charlestownis ning keegi neist on kasutanud maagiat, et röövida ja kasutada Helenet tundide kaupa iga päev, saades sedasi ligipääsu Heleni töökohaks olevas muuseumis olevatele kollektsioonidele ning otsimaks iidseid Haldjate maagia objekte.

Helene ainus võimalus pääseda selle tundmatu ründaja haardest on pöörduda Haldja võluri Miach MacCechti poole, mehe poole, keda Helene ei usalda – ning mehe poole kelle võludele ta vastu seista ei suuda.
Paranormal, Romance

Järg siis raamatule Cold Iron.

Seekord on peategelaseks Bethi parim sõbranna Helene. Juba esimeses raamatus jäi ta silma Miachile ja kuigi Miach saatis Helenele lilli ja kingitusi ja püüdis muud moodi Helenet oma voodisse meelitada, jäi Helene siiski enesekindlaks, kuna ta on haldjatest näinud siiski rohkem halba poolt kui head, siis ei soovi ta ühegagi neist end siduda.

Sellepärast siis ongi, et Helene on igapäevaselt olnud mäluaukudes juba kuu, enne kui ta viimases hädas siiski Miachi poole pöördub.

Keegi on tõesti Helene nahale kirjutanud sõnasidumise ja mälukaotuse märgi ning samas sidunud ta ka käsutäitmise loitsuga. Kui sõnasidumise märgist saab Miach kergesti lahti, siis mälu märk ja käsutäitmise loits on palju keerukamad, ning kui see pahalane veel ka Helene elu kallale läheb ja Miach tema päästmise käigus rauaga mürgitab, muutub kõik veelgi keerukamaks.

Nagu ka esimese raamatus on seegi kord lugu väga huvitav ja tegelased hästi kirjutatud. Lisaks peategelastele tutvustatakse veel uusi tegelasi, kes mängivad ilmselt tähtsat osa kolmandas raamatus. Selle raamatu lõpuks said õiged inimesed kokku ja valed olendid tulid tagasi meie maailma, kuid eks kolmas raamat näitab kuidas see kõik lõppeb.

Hea raamat.

Illusion

Raamat: Illusion (Chronicles of Nick #5) by Sherrilyn Kenyon (2014)
Hinne: B
Ole ettevaatlik, mida soovid …
Su soov võib täide minna.

Nick Gautier on oma saatusest väsinud. Ta ei taha olla deemoni poeg, kelle saatuseks on maailmale lõpp peale teha. Samuti ei taha ta ka näha enam ühtegi teist deemonit või muud paranormaalset elukat, kes tahab teda tappa või vangistada. Ta tahab olla lihtsalt tavaline poiss kellel on tavalised probleemid, nagu kõigil teistelgi.

Kuid normaalsus pole üldsegi nii normaalne nagu arvata võiks. Kui ta tõmmatakse alternatiivsesse reaalsusesse, kus ta ema on abielus ta mentoriga ning tema Atlantise jumalast parim sõber on tavaline nohik, hakkab ta aru saama, et mitte ükski elu pole ilma raskusteta, ning igal inimesel on oma kindel kohta universumis … isegi siis kui ta on vihatud deemoni poeg.

Kuid mis kõige tähtsam, ta hakkab mõistma, et ta võimed polegi vaid needus nagu ta siiani on arvanud ja et iga maailm vajab oma kangelast, eriti sellist, kelle tõusu ta vaenlased ettegi kujutada ei oska, et ta hakkab kaitsma neid keda ta peaks hävitama.

Vanad vaenlased ja uued sõbrad saavad kokku suures võitluses, mis kas aitab Nicki tagasi ta oma maailma või hävitab ta igaveseks.
Adventure, Paranormal, YA
 
Tegemist on siis järjega raamatutele Infinity, Invisible, Infamous ja Inferno.

Selles raamatus ärkab Nick üles teises reaalsuse ja teises kehas ning tema ümber on inimesed, kes võivad küll välja näha või kõlada kui tema sõbrad ja vaenlased ta oma reaalsusest, kuid nagu ta isegi on selles reaalsuses teine on muutunud ka teised tema ümber. Õnneks pole nad mitte kõik halvemaks muutunud, mõni on ikka ka paremaks muutunud. Kuid tagasi oma reaalsusesse Nick siiski ilma võitluseta ei saa ja selle võitluse käigus õpib ta nii mõndagi enda, oma mineviku, oma tuleviku ja teda ümbritsevate inimeste kohta ning saab endale ka paar uut (kõigi eelduste kohaselt vägagi ohtlikku) sõpra.

Nicki Kroonikaid lugedes ma ikka mõtlen aegajalt, et kindlasti on neid inimesi, kes loevad ainult Nicki kroonikaid ja ei tea mitte midagi DH või WH kohta, seega kõik need vihjed mõningate tegelaste kohta keda varem pole Nicki Kroonikates mainitud jooksevad neil mööda külgi maha. Nagu näiteks siin raamatus, kui hakati vihjama, kes on Kody isa … kui see raamat oleks ilmunud enne viimast DH raamatut, siis poleks ka peasarja lugejad kergesti aru saanud, kellest on jutt, sest see oleks ilmselgelt olnud ilmvõimatu et Kody võiks olla selle tegelase tütar, kuid kuna Illusion ilmus peale siis sain need kaks väga kergesti ka kiiresti kokku viia. Ning samas kui peasarja lugejad ei loe Nicki Kroonikaid, siis jäävad nad ilma nendest huvitavatest vihjetest, kelle lood võivad tulla veel peasarja raamatutesse. Mind näiteks hakkas vägagi huvitama, kes saab olema … abikaasa. :)

Ja siis oli siin raamatus veel üks koht, mis jäi mind kummitama - And it had been written on the Mashuani tablet that a Malachai would be born who could turn against his dark nature and become an instrument for good. One who could restore balance and make sure that the world didn’t end. That he held it in tandem with his brother. And so long as they stood united, nothing could destroy the world or universe. – kes on Nicki vend? Kas see võiks olla …?

Vot siis nii palju küsimusi jäi õhku ja lugu oli väga huvitav ja kaasahaarav, klassikaline Kenyon. Lausa lust lugeda!