The King

UK cover

Raamat: The King (Black Dagger Brotherhood #12) by J.R. Ward (2014)

Hinne: C

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/18427989-the-king   

Elagu Kuningas …

Pärast seda kui Wart, Warthi poeg on sajandeid keeldunud troonist, on ta oma kaaslase abiga taas nõustunud oma õlule võtma oma isast jäänud mantli. Kuid kroon istub ta peas raskelt. Mida tulisemaks läheb sõda vampiiride ja Vähelaste kogukonna vahel, ning kui sinna lisandub ka veel oht Värdjate Kamba poolt, on Warth sunnitud tegema otsuseid, mid seavad ohtu kõik mida – ja keda – ta armastab.

US cover

Beth Randall arvas, et ta oli valmis selleks mis teda ootab, kui ta abiellus viimase puhtaverelise vampiiriga maailmas: kuigi see polnud just kõige lihtsam asi. Kuid kui Beth otsustab, et ta tahab last, siis pole ta valmis Warthi vastusega – või selle lõhega, mille tema soov nende vahele tekitab.

Jääb üle vaid küsida, kas võitu saab tõeline armastus … või võidab siiski piinav saatus?

Paranormal, Romance

Et siis kaheteistkümnes raamat BDB sarjast. Kuningas. Peategelasteks on nagu esimeseski raamatus Warth ja Beth. Kuid mitte ainult. Nagu ka Lover at Last raamatus, on ka siin siis Layla, Xcori, Assaili ja Marisoli ja Trezi ja Selena lood. Lisaks vaadati tagasi ka kaugesse minevikku Warth esimese ja Ahna ellu enne praeguse Warthi sündi.

Aga mis siis öelda selle raamatu kohta? See oli üks üllatavalt igav ja halb raamat.

Kui varem olid Vennaskonna raamatud täis võitlusi ja põnevust ja ärevust ja äärmiselt kuuma seksi ja romantilisi hetki (nii mõnigi kord suudeti ka minusugune kivisüda nutma saada) siis mida raamat edasi seda igavamaks asi kipub minema. Vähemlasi polnud selles raamatus peaaegu üldse, Värdjate Kamp püüdis korraldada troonipööret, kuid seda veretult ja vaikselt ning nende katse nurjus.

Ning kui rääkida seksi stseenidest, siis need olid suisa haledad. Nendes stseenides puudus kirg, iha, romantika, seksiti selle pärast, et ammu polnud saanud, et nii on kombeks, et vaja oli, et unustada halbu asju, et märgistada oma kaaslast, et vabaneda neitsinahast … kuid mitte kordagi selle pärast, et see annaks raamatule särinat juurde, ja kordagi ei toimunud midagi pikemalt kui paar nirust lehekülge … väga, väga nõrk.

Lisaks sellele, et Beth soiub oma lapse saamise soovi ja tülitseb Warthiga selle pärast (ma korraks isegi mõtlesin et Ward tõmbab mütsist välja Videviku lapse loo, kuid õnneks mitte, kuid samas ei veninud seekordset rasedust ka elevandi pikkusesse, jäädi ikka inimliku üheksa kuu juurde), püüavad ka need kolm teist paari oma suhteid korda saada – Layla on endiselt rase ja endiselt truu oma kuningale ning Xcor tundub suunduvat sinna suunda, mis võib selle loo väga igavaks teha ning sel juhul võiks Värdjate Kamp tagasi Vanale Mandrile minna. Assail on üha enam seotud Marisloliga, on üha rohkem sõltuvuses narkootikumidest ja võimust ning Sola põgeneb ta juurest koos vanaemaga Floridasse. Trez ja Selena lugu meenutas mulle ühte Jessica Birdi raamatut – His Comfort and Joy – nagu oleks Ward ära kasutanud ühe oma vanadest käsikirjadest :).

Aga üldkokkuvõttes oli vahepeal selline tunne, nagu see võiks olla sarja viimane raamat – meenutati eelmisi lugusid, kohtusime taas kõigi eelmiste raamatute kangelastega … nagu tavaliselt viimastes raamatutes ikka. Kuid samas jäi õhku nii mõnigi küsimus ja nii mõnigi sündmus jäi poolikuks, nagu ta oleks ära unustanud, et selle loo oleks võinud ka lõpuni välja kirjutada. Ma tõesti loodan, et järgmine raamat saab taas ree peale ja lugu muutub taas huvitavaks ja põnevaks ning raamat saab taas olema täis seksi ja võitlust ja ootusärevust.

 

Ja palun, aitab nendest õnnelike lõppude jurast!

Järgmine raamat peaks olema vendadest Varjudest - jah, jah ma tean, Varjud on meie mõistes mustanahalised, aga ma ei leidund ühtegi pilti kahest kuumast mustanahalisest mehest koos kassiga, seega - need on minu iAm ja Trez :)