2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

teisipäev, 30. juuni 2015

2 Busy 4 love



Raamat: 2 Busy 4 Love by Lucy Hepburn (2010)
Hinne: C
Christy on uhke, et ta on efektiivne personaalne assistent, keda abistab tema alati käes olev IPhone. Kui ta oma telefoni oma õe kihluspeo päeval rongi unustab, on Christy kindel, et kogu ta päev on rikutud – seda siis seniks kuni ta saab laenata telefoni ja helistada Willile, sellele kenale noormehele, kes tema telefoni üles korjas et esimesel võimalusel see Chrityle tagasi anda. Will on samuti hüivatud oma pereprobleemide lahendamisega, seega ei saa ta Christyga kohtuda enne kui alles õhtul, kuid äkki saab probleemi ka teisiti lahendada. Willist saab Christi isiklik assistent, kes otsib Christy jaoks läbi kogu päeva ta telefonist talle aadresse ja päevakava ja muid vajalikke kontakte.

Christi tormab üle kogu New York City päev läbi, et siiski täita kõiki oma klientide nõudmisi vaatamata oma õe kihluspeole. Tal tuleb päästa hellitatud koeri kannatamatute hoolitsejate juur3st, toppida suuri araabia vaipu tillukestesse taksodesse, vältida Twitteri kasutajatest selstkonnastaare, ning seda kõike kuulates telefonist Willi rahustavat ja juhendavat häält. Will püüab ise tegeleda oma pahura isa ja tema tuulepea assistendiga, ning ühel hetkel tabab ta end mõttelt, et ta loeb omaette tunde, kui ta lõpuks saab näost näkku rääkida naisega, kes pole teda võlunud muuga kui tema meela hääle ning liigagi keeruka telefoniga.
Romance, Comedy

2 Buzy 4 Love võiks vabalt olla Hallmark romantikafilm. Selleks on sellel lool kõik eeldused olemas. Kaks noort inimest, kes kohtuvad kõige ettearvamatumal moel, kes on sunnitud üksteisega suhtlema ja nad satuvad mõlemad pidevalt naljakatesse situatsioonidesse, ning kuigi lugejad võivad juba ammu aimata, kui väike linnake on New York ja kuidas kõik kõiki tunnevad, siis nemad ja neid ümbritsevad tabavad neid siduvad seosed alles üsnagi loo lõpus.

Lugu on siis Christyst, kaasaegsest naisest, kellel on oma äri, kelle telefon on tema personaalne assistent, kaastööline, usaldusalune ning alati abivalmis võlur. Seega kui ta unustab oma telefoni rongi, leiab ta end ühtäkki maailmast, kus kõik polegi enam vaid ta sõrmeotsa ja äppi kaugusel, ning ta peab rääkima inimestega ja abi paluma, selle asemel et ise alati kõigile abi pakkuda.

Kuna ta siis on ilma telefonist, kes ta päeva planeeriks, talle õige suuna kätte näitaks ning infot kontrolliks, võtab ta lennujaamast kaasa vale inimese, jääb hiljaks oma unelmate korteri eest sissemakse tegemisele, läheb keemilisse puhastusse kleiti kätte saama ja saab hoopis vaiba, hilineb enamusele järgmistest kokkusaamistest, määrib taas vaiba, peaaegu kaotab hindamatu tiaara ning mis kõige tähtsam, leiab paar uut sõpra ja peaaegu armub.

Will läheb oma vanaisa maja müüki kinnitama, kuid kuna ta isa on oma allkirjaga lollitanud, siis tuleb Willil ka isa vaatama mina. Kogu tee kodulinna on Will pidanud kannatama tema vastas istuva tüdruku pidevad juttu telefoniga, ning siis unustab ta ka veel telefoni rongi. Will võtab telefoni kaasa lootuses see talle tagastada, ning peagi helistabki tüdruk oma telefonile, kuid lihtsalt aja ja koha kokkuleppimise asemel, hakkab tüdruk tal pidevalt abi paluma, kuid Will ei tunne seda tüüpi telefone, seega võtab see kõik aega, kuid aeg on see mida Willil sel päeval jagub. Kuna Willi isa assistendil on sellel päeval kihluspidu, siis lubab ta Willi linna viia, kui Will paar käiku temaga koos viitsib teha ja lõpuks istubki Will peopaigaks oleva hotelli esisel trepil ja ripub telefoni otsas Christyga, aidates, rahustades ja õhutades teda, kuni Will tüdrukusse armub.

Seega on see tegelikult 24 tunni romants, väikses New Yorgi Linnas, kus kõik tunnevad kõiki :), ning selleks et need kaks üksteisesse armuks on vaja sellest vaid poolt aega, ning nad näevad üksteist algatuseks vaid hetkeks, kuid nad räägivad selle 10+ tunni jooksul pea lakkamatult. Sellest võiks saada tõsiselt tore rom/com. Tegemist oli ühe kerge, naljaka, ladusa ja kiire looga.

Hea lugemine.

A Lady at Willowgrove Hall



Raamat: A Lady at Willowgrove Hall (Whispers on the Moors #3) by Sarah E. Ladd (2014)
Hinne: D
Willowgrove Hall on täis saladusi, kuid peagi tuuakse kõik peidetu päevavalgele.

Cecily Fairel on saladus – ning ta teeb kõik endast oleneva, et seda ka salajas hoida. Kuid kui ta saabub Willogrove Halli, et asuda tööle leedi saatjadaamina, satub ta vastakuti selle ainukese inimesega, kes teab tema mineviku kohta tõtt.

Nathaniel Stanton on Willogrove Halli valitseja ning ta on pühendunud sellele, et mõisa omanikke ja neid ümbritsevaid teenindada. Mitte miski ei jää talle märkamata – kaasa arvatud ka proua uus, kena saatjadaam. Ta on kindel, et kenad preili Fairil on midagi varjata, ning tema eesmärk on see saladus teada saada. Kuid ka Nathaniel on oma saladus: ta on Willogrove endise omaniku ebaseaduslik poeg. Armumine polnud tal kunagi plaanis … seda siis seni, kuni ta kohtus Cecily Fairega.

Kui Willowgrove proua sureb, muutub kõik. Cecily lahkub öö varjus kartuses, et tema saladus võidakse paljastada ja ta asub teele oma ammu kadunud õe otsingule. Kui testament on ette loetud, muutuvad Nathanieli plaanuid tuleviku suhtes seoses tema pärituga. Cecily ja Nathaniel on sunnitud tegema otsuseid, mis muudavad nende elu täielikult. Kas nende armastus on piisavalt tugev, et sellele kõigele vastu panna?
Romance, History

See oli üks imelik lugu. Ta polnud imelik selle pärast, et tegu oli kristliku ajaloolise armastuslooga, vaid selle pärast, et selle loo ajaliin oli täiesti segamini, lugu oli täis lõputuid kordusi, aastaajad on selles loos uskumatud ning inimestel on selektiivne pimedus.

Lugu on siis Cecilyst, kellel on kaksikõde ja sepast isa, ning kes oli nooruses armunud oma piirkonna lordi poega. Kui ta isa noorte armastuse ja plaanid avastas, saatis ta Cecily tütarlastekooli. Viis aastat hiljem kui Cecily on maha rahunenud, temast on saanud ideaalne õpilane ja siis õpetaja, pakutakse talle tööd Willowgrove proua saatjadaamine. Ta võtab koha vastu ja alustab teed oma uuele ametikohale. Kuna on kevad (ärgem seda unustagem) siis on suured tulvaveed minema uhtnud Willowgrovesse viiva silla ning postitõld paneb ta maha mõningad miilid enne sihtkohta. Cecilyl ei jää muud üle, kui võtta oma komps ning läbi pori ja vihma jalgsi edasi minna. Tema õnneks on mõisa valitseja seal ümbruskonnas, näeb teda ning kutsub ta ööseks koju oma ema ja õe hoolitsuse alla.

Nathaniel, Willowgrove mõisa valitseja, on ameti üle võtnud pärast oma isa surma ning tema ema on kunagi ammu olnud majaproua teenistuses. Nathanielil on saladus, ning kuigi see ei muudaks tema elus midagi, kui see välja tuleks, vaataksid inimesed tema ja ta õdede peale siiski halvasti.

Cecily on väga üllatunud, kui ta näeb järgmisel päeval mõisamajja jõudes seal oma lapsepõlve armastust, ning ta kardab, et nende saladus tuleb ilmsiks ning tema reputatsioon saab rikutud.

Järgmise nelja pluss päeva jooksul juhtub väga palju ning see on ka põhiline koht, kus ajaliin vägagi segamini on, sest üsna tihti pannakse inimesi kahte kohta korraga või kirjeldatakse sündmusi nii, et lausa võimatu oleks, et need üksteise järel toimuks, seega pidid tegelased olema kahes kohas korraga. Või siis oli kirjeldus nii, et mina lugesin asju valesti. Ning nende nelja pluss päeva jooksul jõuab Cecily harjuda asjadega mida ta näeb vaid korra või kaks ning ta uus tööandja jõuab talle ka tüütuks muutuda, kuigi pärast ta vanaprouat kogu südamest armastab. Lisaks käib ta täisõites roosiajas roose korjamas (ärgem unustagem, et tegemist on varakevadega). See on ka see aeg, kus inimestel ilmneb see selektiivne pimedus, sest kuigi Nathaniel mõtleb korduvalt, et ta on kui oma isa peegelpilt, siis ei näe mitte keegi, kes pilti vaatab, et Nathaniel on mõisa omaniku poeg. Samamoodi on lood ka siis, kui on juttu Cecily kaksikõest, et mitte keegi ei tule selle peale, et kui Cecily kaksik on tõesti temaga sarnane, siis ei peaks ju raske olema leida punapäist õmblejannat, palju neid siis ikka olla saab.

Igatahes, pärast seda kui te olete lugenud juba päris mitmendat korda Cecily saladusest, tema kadunud õest ja Nathanieli saladusest ja tema unistustest, siis tahaks alustada ühe toreda joogimänguga ja raamatu lõppu ei näeks, sest see pideva kordamine hakkab tõsiselt pinda käima.

Kui pool loost oli surutus nelja pluss päeva, siis ülejäänud lugu toimub kahe või kolme või nelja kuu jooksu, see on üks tõsiselt segane koht, ja loo lõpp on kohe eriti kiirustatud.

Loo mõte oli ju hea kuid teostus oli tõsiselt puudulik. Kahju.

neljapäev, 25. juuni 2015

Tiffany Girl



Raamat: Tiffany Girl by Deeanne Gist (2015)
Hinne: B
1893 aastal Chicagos toimunud Maailma Näitus ärgitas kogu Ameerika tegudele ning Louis Tiffany – eksklusiivse Viienda Avenüü juveeliäri pärija – haaras kinni võimalusest näidata seal kõrgtasemel värvitud klaasist tehtud kabelit, mida mitte keegi polnud veel kunagi näinud.

Kuid kui Louisi unelm ähvardab klaasilõikajate streigi tõttu teostamata jääda vaid paar kuud enne näituse avamist, pöördub mees abi saamiseks ootamatusse suunda: ta kutsub appi New Yorgi kunstiinstituudi naisõpilased. Neiud on valmis uuteks seiklusteks, seega tõstavad nad üles oma seelikud, kolivad pansionisse, võtavad kätte klaasilõikurid ning nad saavad tuntuks kui „Tiffany tüdrukud“.

See on südantsoojendav lugu impulsiivsest Flossie Jaynest, kenast lootustandvast kunstnikust, kes on Louisi enda poolt valitud abistama Tiffany kabeli lõpetamisel. Kuigi Flossie on rõõmus, et temast on saanud iseseisev Uus Naine ajal kui enamus nõrgemast sugupoolest püsis kodus, leiab Flossie peagi, et maailm polegi nii sõbralik, kui ta oli oodanud. Selles maailmas on nii Cassanovalike mehi kui ka ebaharilikke abielupaare ning halvustavaid lauluõpetajaid, kuid Flossie võtab endale siiski ülesandeks muuta pansion  koduks ja samas püüab ta ka lõpule viia Tiffany kabeli ning teha endale ka kunstimaailmas nime.

Mida rohkem ta endale väljakutseid kogub, seda enam muutub ta suureimaks vastaseks ta oma süda. Kes või mis saab tema üle võidu? Kas tema unistused või võluv naaber pansionaadist?
Romance, History

See on siis lugu Flossiest, Uuest Naiset, tüdrukust, kes tahab õppida kunsti ning hoida endale ka kõik raha mida ta teeninud on, mitte seda oma isale anda. Tal on õnne, ning ta saab tööle Tiffany klaasikotta, ta kolib pansionaati ning ta on õnnelik, et ta leiab endale seal uue „pere“.

Teine peategelane on Reeve, ajalehe reporter, kes elab ka pansionaadist, kes vaatleb enda ümber toimuvat, kuid ta ei osale teda ümbritsevas elus. Flossie igavesti rõõmus ja pulbitsev iseloom häirivad Reevet tõsiselt ja ta kirjutab naljaviluks temast ja nende pansionaadist ühe satiirilise lookese, mis kogemata satub ta toimetaja kätte, kellele lugu meeldib,selle  trükki laseb ning lisa nõuab.

Seega ongi siin loos siis üks pisut tuulepea tüdruk, tujukas kirjanik ning ärgem unustagem kirjaniku kassi, kelle nimi on Kass (kujutlege vaid :)). Kas see meenutab teile midagi? Ei ei, see ei ole Hommikusöök Tiffany juures, see on Tiffani tüdruk. :)

Ja nii siis ongi, et Flossie töötab Tiffany juures, Reeve kirjutab oma paljastusi Uute Naiste kohta, ning satiiri pansionaadi elust ning isegi kui talle ei meeldi eriti see uus värskendav tuul, mille Flossie on nende kõigi igavasse ellu toonud, harjub Reeve temaga siiski peagi. Kuid siis muutub äkki kõik.

Pansionaadi uusimad elanikud, kes on Flossie kunstnikuosavust taevani kiitnud, on tegelikult petised, kes röövivad Flossielt tema raha, ning ta maali, ning ka palju muid asju teiste pansionaadi elanike tubadest. Samuti saab ka kõigile teatavaks, et Reeve on selle satiirilookese taga ning et tema suurimaks inspiratsiooniks on Flossie. Kõik mis senini oli olnud suur rõõm, on nüüd ühtäkki vägagi kohutav. Pärast seda kui Reeve on pansionaadist välja kolinud kaotab Flossie ka oma töö Tiffany juures ning ajad lähevad tema jaoks veelgi kohutavamaks.

Läheb pikka aega enne kui Flossie hakkab tundma end taas õnnelikuna ning sama aega vajab ka Reeve, et ta asuks vaatlejast kaasaelavaks. Ning see on ka lõpuks see aeg, kui need kaks lõpuks kokku saaks ning oma elud ühendaks.

Lisaks sellele kenale armastusloole on siin ka tõsiselt huvitav ajalooline taust kogu loole. Lähemalt räägitakse Tiffany klaasitööstusest, Maailma näitusest, elust pansionaadis ning YMCA ühiselamutes ning muudest huvitavatest asjadest, mis toimusid sellel ajajärgul. See oli üks tõsiselt huvitav lugemine.