2020

Artemiz's 2020 book montage

King nr 39
Jagatud saladused


Artemiz's favorite books »

pühapäev, 29. detsember 2019

Marina


Raamat: Marina by Carlos Ruiz Zafon, tõlk Kai Aareleid (1999, 2014) Varrak, RR, A
Hinne: B
Barcelona tänavatel hulkudes kuuleb viieteistaastane Óscar mahajäetuna paistvast häärberist lummavat aariat. Poiss hiilib majja ja tutvub Marinaga, kes elab seal koos oma kurbusest muserdatud isaga ning kannab ka ise endas seletamatut nukrusepitserit. Marinast ja tema isast saab Óscarile otsekui uus pere, maailm, kuhu internaatkooli argipäevast põgeneda. Noored hakkavad jälitama looritatud naist, kes külastab vanal surnuaial nimetut hauda, ja jõuavad tasapisi aastakümnete eest tulekahjus hukkunud ärimehe ja tema armastatu saladuse jälile. Mänguna alanud seiklus muutub aga ohtlikuks tegelikkuseks, kui inimesed Marina ja Óscari ümber hakkavad surema ja mineviku varjud ärkavad ellu. Kas saatust ja surma saab üle kavaldada?
Fiction, Mystery, Horror, Cothic, YA

Marina on kolmas Zafoni noortele mõeldud raamatutest. Ka siin on oma müsteeriumid, oma hüljatud lossid, fantastilised olevused ja noorte esimene armastus, mis mõjutab neid kogu nende järgnevas elus.

Samas on see ka nagu Zafoni kummardus õuduskirjanduse emale, Mary Shelleyle. See on tema versioon Frankensteini koletisest. Ta on isegi ühele tegelastest andnud Shelley nime.

Seda müsteeriumit lugedes elad koos noortega külmades rõsketes lossides, jooksed mööda Barcelona erinevaid linnaosasid, avastad koletuslikke marionette täis talveaia, ning äratad oma uurimistega elukad, kes kas ei taha või ei saa surra, ning kaudselt põhjustad ka nii mõnegi inimese surma. Kõige selle põnevuse ja jubeduse keskel tärkab sõprus kahe noore inimese vahel, mis võiks edasi kasvada armastuseks kui talle vaid aega antaks.

Algusest peale on teada, et see kõik ei saa lõppeda hästi, miks muidu leitakse peategelane üksinda ja segaduses rongijaamast, kuid see teekond kuidas ta oma tavalisest koolipoisipäevast sinna jõuab on põnev ja õõvastav.

Suurepärane lugemine.

reede, 27. detsember 2019

A Simple Favor


Raamat: A Simple Favor by Darcey Bell (2017)
Hinne: B
Ta on su parim sõbranna
Ta teab su saladusi
Sellepärast ongi ta ohtlik

Kõik saab alguse lihtsast palvest – kahe ema vahelised tavalised üksteise väljaaitamised. Kui Stephanie parim sõbranna, Emily, palub tal tema poja, Nicky, pärast kooli koos oma pojaga koju viia, on ta rõõmuga nõus. Nicky ja Staphanie poeg Miles on samas lasteaiarühmas ja parimad sõbrad, ning need kaks viieaastast armastavad koos olla – täpselt nagu ka nende emad. Stephanie on lesk ja kodune ema, kes peab elustiili blogi Connecticutis. Ta tunneb end üksildasena kuni ta kohtab Emilyga, erudeeritud PR tegelasega, kelle Manhattani töö nõuab tal kogu ta aja.

Kui Emily ei tule oma pojale järgi. Ta ei vasta oma telefonile ega vasta ka sõnumitele. Stephanie teab, et midagi on valesti – Emily ei jätaks Nickyt mingil juhul maha, vahet ei ole mida politsei ütleb. Hirmununa pöördub Stephanie abi saamiseks oma blogi järgijate poole. Samuti ka Emily abikaasa Seani poole, nii emotsionaalse toe saamiseks kui ka asja arutamiseks. See on vähim mida Staphanie saab oma parima sõbra heaks teha. Ja siis saavad nad teada, et Emily on surnud. Emily kadumise õudusunenägu on möödas.

Või kas ikka on? Peagi hakkab Stephanie nägema, et mitte miski – ei sõprus, armastus või isegi lihtne palve – pole sugugi nii lihtne kui tundub.
Mystery, Fiction, Thriller

Kuna see film nüüd kinodes oligi, möödunud sügisel? Raamatu ostsin ma ka umbes samal ajal, kuid lugemiseni jõudsin alles nüüd.

Wow, oli see alles lugu. Ma ju teadsin, mida oodata, kuidas loole sõlmi peale keeratakse, kuid sellele vaatamata oli ikkagi põnevus üleval kuni viimase leheni, sest kuigi film oli väga lähedane raamatule, ei saanud siiski kõik üks ühele olla ja need väikesed erinevused andsidki loole oma vürtsi juurde.

Mingil määral meenutas see lugu raamatuna meenutas mulle Kadunud ja Tüdruk rongis. Selline psühholoogiline kriminaalne põnevik. Ämblikuvõrk mida keegi punub, mingil hetkel, kuid kes on ämblik ja kes kärbes, kelle püüdmiseks seda punutakse, ning kellel on suuremad saladused ja kes oskab paremini valetada.

Seda lugu lugedes ootad, et teatud asjad juhtuksid ja kui nad juhtuvad, siis tabab see ikka sind ootamatult ja lugedes tabad end ikka ja jälle mõttelt, et kas ise oleksid ka sama kergesti lollitatav või näeksid sa kiiremini läbi need, kes sind lollitada püüavad. Kas me peaksime kartma tänapäeval kõiki ja kõikjal või on veel ka ausaid inimesi alles jäänud? Ja kas kõik kaksikud on alati ohtlikud – üks oma deemonliku kurikavalusega ning teine oma hukutava nõrkusega?

Hea lugemine pimedasse talveõhtusse lumeootusesse.

Digipöörane kool


Raamat: Digipöörane kool by Ilmar Tomusk, illustratsioonid Hillar Mets (2015)Tammerramat, RR, A
Hinne: C
Välismaa ärimehed leiavad kooli arvutiklassist ürgvanad arvutid, mis viiakse Jaapani arvutimuuseumi. Vastutasuks saab kool kõige kaasaegsema digikooli sisustuse. Pikemalt mõtlemata hakkab direktor Margus Metsavaht koolis täielikku digiõpet korraldama. Esimese klassi lapsed saavad tavalise aabitsa asemel tahvelarvuti koos digitaalse aabitsaga, vanemates klassides loobutakse vihikutest ja raamatutest ning kogu õppetöö hakkab käima ainult arvuti ja interneti abil. Direktor, kes ennast digimaailmas veel päris kindlalt ei tunne, teeb endale Facebooki konto. Koolijuht on digipöördest vaimustuses ja õpilased on rahul, sest internet on lausa põhjatu tarkuseallikas.
Kas aga kõik läheb nii libedalt, nagu alguses plaanitud? Kas internet aitab tõesti paremini õppida või toob digipööre lisaks uutele teadmistele kaasa ka halbu üllatusi?
Children

Seda lugu lugedes meenusid mulle sõnad infoüleküllus, suurandmed, identiteedivargus, plagiaat, õpianalüütika, infootsing, bibliokaeve. See humoorikas „tiigrihüpe“ on ilmselt nüüdseks nii mõneski koolis läbi viidud, ilmselt mitte nii äärmuslikul viisil. Selline kergem „Black Mirrori“ versioon :).

Humoorikas vahepala ükskõik mis vanuses lugejatele.