2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

reede, 22. juuni 2018

Varjuõde

Raamat: The Shadow Sisters (The Seven Sisters #3) by Lucinda Riley, tõlge Faina Laksberg (2016, 2017) Varrak, RR, A
Hinne: B
Star D’Aplièse seisab oma elus ristteel, kui ootamatult sureb tema armastatud isa – saladuslik miljardär, keda tema kuus lapsendatud tütart kutsuvad Pa Saltiks. Mees on jätnud igaühele neist vihje nende tegeliku päritolu kohta, aga Star – õdedest kõige mõistatuslikum – kardab katkestada talle senini turvatunnet pakkunud lähedast suhet õde CeCega. Meeleheitesse sattununa otsustab ta siiski hakata uurima esimest talle jäetud vihjet, mis viib ta ühte Londoni antikvariaati, ning tema ees avaneb täiesti uus maailm.
 
Sada aastat varem annab isepäine ja sõltumatu Flora MacNichol endale tõotuse, et ei abiellu kunagi. Ta on õnnelik ja tunneb end turvaliselt oma Lake Districti kodus, mille läheduses elab ka tema suur eeskuju Beatrix Potter, kuid siis viivad salasepitsused ta Londonisse, kõrgseltskonnas palju kõneainet pakkunud naise Alice Keppeli koju. Florat lõhestab kirglik armastus ja kohustused oma perekonna ees, aga ta tunneb, et on vaid ettur suures mängus – mille reegleid teavad kõik peale tema –, kuni kohtumine saladusliku härrasmehega annab vastused, mida Flora on otsinud kogu elu.
Romance, Drama, History

Jah, lugesin selle raamatu veel kord läbi, seekord tõlkes ja olen ikka seda meelt, et see osa on võrreldes teiste seni ilmunud õdede raamatutega kõige nõrgem, kuid siiski väga hea.
Otsisin ka nüüd vihjeid, kuidas Pa Salt võiks olla Stari vanematega kokku puutunud, kuid nii otsest vihjet nagu on olnud teistes raamatutes, siin küll pole. Üks idee mul tekkis, kuid eks aeg näitab, kas mu kahtlus võib tõeks osutuda.

Aegajalt ikka juhtub, et järjest satuvad raamatud, mis on üksteisega kuidagi seotud ja seega oli pärast Elizabethi raamatut väga huvitav seda raamatut lugeda, kuna siin oli ju juttu tema vanavanaisast.

Pikemalt ma seekord seda raamatut ei lahka, sest pikemalt on kirjas juba eelmises arvustuses siin.

teisipäev, 19. juuni 2018

Princess: The Early Life of Queen Elizabeth II


Raamat: Princess: The Early Life of Queen Elizabeth II by Jane Dismore (2018)
Hinne: B
20. novembri, 2017, tähistasid Kuninganna ja Edinburgi krahv oma seitsmekümnendat pulma aastapäeva. Printsess Elizabeth oli armunud Kreeka prints Philipisse, ambitsioonikasse mereväe kadetti, juba kolmeteistkümne aastasena, ning nad abiellusid, kui printsess oli 21. Kui Elizabeth aga sai äkki Kuningannaks juba kahekümne viieselt, muutusis nende elud igaveseks. Philips on olnud Elizabethile suurimaks toetajaks, kuid Elizabethil on tugev põhi all ka juba sünnist saati, sest temas hakati järeltulijat vormima väga varasest east saati.
Selles raamats on kokku pandud materjale teistest raamatutest ja uusi intervjuusid lähedaste sõprade ja sugulastega, kes on Kuningannat tundnud juba lapseeast saati, seega on selles raamatus esitatu värskem ja sügavam vaade printsessi elule, kuidas see säras kuid piiras. Põnevad detailid ja lookesed toovad temast välja uued küljed, rõhutavad ajastut, milles ta kasvas ning inimesi, kes teda ümbritsesid. Leedi Desbrough ja erasekretär söör Alec Hardingu arhiivid, toovad päevavalgele seni nägematud kirjad printsessidelt ja teistelt kuningliku perekonna liikmetelt, andes lugejatele võimaluse heita pilk nende elude ja mõtete intiimsesse sisemaailma. Siin on kurbust, kui suri ta amm, Alah, tema rõõmu ta laste üle, tema melanhooliat värske abikaasana, kui Philip pidi minema tagasi oma laevale, tema isa õrnemaid külgi. Siin on ka kirjeldusi tema ema perekonnast, Bowes Lyonsitest, kes olid tema elus tähtsal kohal, kuid on siiani ilmunud raamatutes väga vähe mainitud. Pööratakse ka tähelepanu Elizabethi ema sünniga seotus müsteeriumile. Autor pöörab erilist tähelepanu ka sellele kuidas sõda mõjus nende perele ja kuidas printsessi onud, Windsori krahv ja David Bowes Lyon, oma pidevate vastaseisudega tegid nende elu raskemaks. Vastupidiselt Elizabethi lapsepõlvele oli Philipi elu pidevas segaduses, kuigi mingil määral jooksid nende elud paralleelselt.
Biography, History

Kes on nüüdismaailma kõige kuulsam riigipea (mitte valitud vaid sünnijärgse õigusjärgne valitseja)? Loomulikult Elizabeth II. Ta on kõige kauem valitsenud, tema perega on seotud kõige rohkem skandaale, tema pereliikmed on kõige pikaealisemad ja tema pere noorimad esindajad on tänapäeva pressi lemmikud. Seoses Elizabeth II pojapoegade laste sündimiste ja pulmadega on Briti kuninglik pere viimasel ajal pidevalt meedia huviorbiidis.

Kuigi see polnud väga ammu, kui pöörati tähelepanu tema isa kokutamisele – Kuninga kõne – või siis sellele, kuidas pärast sõda said printsessid „linnaloa“ – Printsessid linna peal – ja BBC on teinud ka armsa dokumentaalid, kus vaadatakse kuningapere kodus tehtud filmikesi ja sugulased ning töötajad räägivad oma mälestusi, pole siiski ükski neist keskendud ainult Elizabethile, sellele kuidas ta kasvas, kuidas teda juba sünnist saati nähti kui troonipärijat, kuigi sellele hetkel oli ta järjekorras kolmas, peale oma isa ja onu, kui ta vanaisaga peaks midagi juhtuma, kuid ta oli Brittide lemmik printsess. Isegi ta vanaisa on oma kirjades märkinud, et Elizabeth peab saama õige hariduse ja koolituse, et olla valmis riiki esindama, kuna ka tema ei uskunud, et ta onu võiks kuningaks saada.

Samamoodi pole ma kunagi selle peale mõelnud, miks tuntakse kuninganna ema täpselt niiviisi, Kuninganna Ema, kui kõik teised kuningannad on endiselt oma nimega jätkanud, kui ka nende abikaasad on troonilt lahkunud. Põhjus on väga lihtne, Elizabeth sai oma nime emalt ja seega ei saanud olla ju korraga kahte kuninganna Elizabethi, isegi kui üks neist oli lisandiga II. Ja kas teie teadsite, et lisaks sellele, et kuningannale meeldivad väga ta corgi koerad, on ta ka suur hobuste armastaja?

See oli üks huvitav lugemine, mitte ainult selle pärast, et sedasi sai teada palju rohkem kuningliku pere argipäevast või Elizabethi taustast, see oli lihtsalt hästi kokku pandud infokogum, mida oli huvitav lugeda. See pole liialt keskendunud skandaalidele või Philipi armulugudele enne abielu, või Elizabethi suhetele oma vanemate ja õega. See on Elizabethi elu, aasta aastalt kuni tema kroonimiseni. Ainus asi, mis mind tõsiselt häiris, oli raamatu lõpp – see oli liiga järsk, ilma kokkuvõtliku tagasivaateta. Isegi kui raamatu sissejuhatus oli Elizabethi kroonimise eelne, oleks oodanud lõpus ikkagi rohkemat, kui lihtsalt fakti, et Kuningas oli surnud ja uueks Kuningannaks sai Elizabeth ja Philip on tema kõrval olnud tema jõuallikaks läbi kõigi nende aastate.

reede, 15. juuni 2018

Nahata tüdruk


Raamat: Pigen uden hud (Grønland – Greenland #1) by Mads Peder Nordbo tõlge Astrid Madsen (2017, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: B
Kui jäälõhest avastatakse mumifritseeunud viikingi laip, saadetakse nooruke ajakirjanik Matthew Cave sellest lugu kirjutama. Järgmisel päeval on muumia kadunud, ning muumiavahti jäetud politseinik leitakse alasti ning lahti lõigatult – täpselt nii nagu kõhutava sarimõrvade ohvrid samas Nooki linnakeses 1970’ndatel.

Mida sügavamale Matthew oma uurimistega läheb, seda enam raputab teda arusaamine, kui iseenesest mõistetavalt suhtuvad kohalikud väärasse käitumisse ja julmusesse. Ta ei saa usaldada isegi politseid, kuna ta hakkab kahtlustama kinni mätsimist. Alles siis kui ta kohtab kohalikku grööni naist, Tupaarnaqi, kes on süüdi mõistetud oma vanemate ja väikeste õdede tapmises, hakkab Matt mõistma, kui kaugele see lugu ulatuda võib – ja millisesse ohtu ta end pannud on.
Drama, Criminal suspence

Nahata tüdruk on ükstüüpiline Skandinaavia kriminaalne lugu, aga väga hästi kirjutatud ja väga hästi üles ehitatud lugu. Siin on õõvastavaid hetki, kui loed sellest, milleks on võimelised inimesed kui nad on eraldatud kultuuris, mida meie normiks peame. Samamoodi on ka õõvastavad mõrvade kirjeldused ning ka see, kui rahulikult inimesed sellesse suhtuvad. On see siis väikese küla mentaliteet või kahe rahvuse kokkupõrge või eraldatud nurgakese karistamatus, kuid normaalne see väike Nuuk ei ole ja ainukesed, kes saavadki midagi ära teha, on väljaspoolt tulnud võõrad, kes ei ole suguluses/tuttavad/ära ostaetud kohalike poliitikute poolt. Aga huvitaval kombel on need uustulnukad enamasti ise kogenud mingisugust traumat, mis on nende elu muutnud ning neist alkohoolikud ning ahelsuitsetajad teinud. Seega üks katkine inimene tuleb parandama oma uut ümbrust. Lombakas aitab pimedat.

Huvitav oleks teada, kas Skandinaavia kirjanikud kirjutavad ka muus žanris raamatuid, kui kriminaalsed põnevikud ja mitte lihtsalt kriminaalsed põnevikud vaid ikka inimeste haigemat poolt näitavad kriminaalsed põnevikud? Või on lihtsalt asi selles, et tõlgitakse neid rohkem.

Nahata tüdruk pole lihtne lugemine, kuid kriminullide austajatele vägagi hea raamat.