2020

Artemiz's 2020 book montage

Lume ja tuha hingus
King nr 39
Jagatud saladused
Mina, Meg ja meie klass
Meie uues kodus kummitab
Ekraani taga
Soovipuu
Pärlipüüdja. Legend silmaterast
Kriiksujad
Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri
Üks väike valge tuvi
Koletis öös
Draakoni ärkamine
Kui sõnadest jääb puudu
Lumeõde
Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud
Sõnad sügavas sinises
Hurda graal
The Heretics Apprentice
Edward Tulane’i imetabane teekond


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 25. november 2020

Watson on the Orient Express

Raamat: Watson on the Orient Express (Sherlock Holmes and Lucy James Mystery #8) by Anna Elliott, Charles Veley (2020) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/52999376-watson-on-the-orient-express     

Surmkindel mõrvaplaan. Salakaval peibutis. Ja mitmeid maid hõlmav võidujooks ajaga, et tabada mõrvarit …

London, 1898. Watsonit hoitakse vangis kurikalvala kriminaalse pahari ja tema jõmmide kamba poolt, ning ta kuuleb pealt mõrvaplaani, mis ei ohusta vaid Sherlock Holmesi elu vaid võib algatada ka sõja. Kui tal oleks mingitki lootust röövijate kohutavaid plaane nurjata, peab ta põgenema ja ruttu.

Kuid kõige raskemaks osutub tuttava ohu eest hoiduda. Watson püütakse peagi taas kinni ja ta ärkab vanglas, kahtlustatuna topeltmõrvas, seljas lord Harwelli riided, kes on kaduma läinud. Et ennast päästa ja mõrva ära hoida, asub Watson mängima ohtliku kassi-hiire mängu, mis viib teda piinarikkale reisile Orient Expressiga Constantinopolisse.


Samal ajal kutsutakse Sherlock ja Lucy uurima lord Harwelli kadumist. Harwelli leidmise teeb tähtsamaks ka see, et ta on tähtis osaline diplomaatilistes läbirääkimistes, mis toimuvad Constantinopolis. Ja just siis, kui Holmes uurimisse süüvib, saab ta telegrammi Watsonilt. Seega istuvad nad Luciga järgmisele Orient Expressile lootuses päästa Watsonit, ning ära hoida need kohutavad plaanid, mis võiks kogu Euroopa sõtta tõmmata.


Nende edu tundub olevat seda ebakindlam, et nende vaenlane tundub nende plaani igal sammul rikkuvat ning Watson, Holmes ja Lucy tunduvad olevat veelgi kohutavama plaani sihtmärgid. Kas need kolm kartmatut detektiivi suudavad ära hoida mõrva ning segada pahari plaane igaveseks? Või jäävad nad hiljaks?

Mystery


Kuna see on sarja kaheksas osa, siis peaks alustama sellega, et avada natuke sarja tausta. Selles fanfiction, mida kirjutab isa-tütre duo, on andnud Holmesile tütre Lucy, kes on tulnud Ameerikast, olnud näitlejanna ja esimeses raamatus avastasid nad oma sugulussidemed ja lahendasid ka koos esimese müsteeriumi. Kaheksandaks osaks on Lucy juba abielus politseinikuga ja lahendanud palju juhtumeid koos isa ja onu Johniga, teda on tulistatud, noaga torgatud ja püütud mürgitada.


Selles osas, mis pealkirja järgi võiks olla austusavaldus mitte ainult Arthur Conan Doyle’le vaid ka Agatha Christiele, on ühekorraga õhus mitu juhtumit - Watson on röövitud, lord Harwell on kadunud, Watsonit süüdistatakse mõrvas, plaanitakse atendaati tähtsale Prantsuse diplomaadile, Sherlockile ning ühtlasi ka naisele, keda Sherlock on juba ammu taga ajanud.


Lugu räägitakse Watsoni ja Lucy seisukohalt, jälgides neid nende paari päeva jooksul, kus nad püüavad elus püsida ja neid ümbritsevaid päästa, ning on aeg ajalt üksteise kõrval, kuid ei näe üksteist, kuni nad siis lõpuks on kõik õiges kohas õigel hetkel, mõistes üksteist poolelt sõnalt. 


See kiire lugu on päris hästi kirjutatud, kuid kuna lugu on lühike, siis on kõik need sada ja üks vihjet/ähvardust/lahendust/seletust üksteise otsa pressitud ning totaalselt segamini aetud. Ja tänu sellele kiirustamisele puudub siit loost ka hing, põnev müsteerium. Alles jõuad ühte juhtumisse sisse elada, kui juba visatakse järgmine vihje juurde ja lükatakse järgmisesse linna ning järgmisesse juhtumisse ja siis on juba kõik selge ja kõik head päästetud. Tänu sellele kiirusele jääb ära Shelocki tüüpiline juhtumi lahenduse käik ning Watson (väidetavalt osav detektiiv) teeb ühe vea teise otsa ning usub kõike mida tuntud mürgitaja talle räägib.


Loetav, kuid mitte üksiseisev raamat. Minu jaoks oli see sarja esimene raamat ja kuna ma ei teadnud, mis varem oli toimunud, ning kuidas peategelased kõik üksteisega seotud on, ning raamatus on ka väga vähesed tagasihoidlikud vihjed selle kohta, siis jäi mul ilmselt nii mõnigi huvitav nüanss mõistmata. Võrreldes mõne teise Sherlock Holmesi lugude uusversiooniga, ei ole see kõige tugevam ega põnevam.


teisipäev, 24. november 2020

Naljakas tüdruk

Raamat: Funny Girl by Nick Hornby, tõlge Triin Tael (2015) Varrak, RR, A  Hinne: B Lühikokkuvõte:https://www.goodreads.com/book/show/23534010-funny-girl    

Aja nad naerma ja nad on igaveseks sinu …


On kuumad kuuemümnendad ja rahvas on võlutud ootamatust komöödiatähest Sophie Straw’st, endisest Blackbooli kaunitarist, kes tahab vaid inimesi naerma ajada, nagu ka tema kangelanna Lucille Ball.



Kaadri taga on näitlejatel ja teistel asjaosalistel parim aeg nende elus. Kuid kui sarja sisu hakkab liialt sarnanema ende oma eluga ja elu hakkab jäljendama kunsti, peavad nad valima.


Komöödiat armastavad autorid Tony ja Bill, varjavad mõlemad saladust. Oxbridges haridusega direktor Dennis armastab oma tööd kuid vihkab oma abielu. Meespeategelane Clive arvab, et teda ootavad ees paremad ajad. Ja Sophie Straw, kes on muutnud oma nime ja jätnud selja taha oma vana elu, peab otsustama, kas jätkata nii või muuta kanalit.

Drama, Humor, History


Lugedes seda raamatut, meenus mulle esmalt üks teine “Naljakas tüdruk”, kus oli ka peaosas Barbara, Barbara Streisand, kes mängib Fanny Brice’t, kes soovib samuti saada komöödiatäheks, kuid möödunud sajandi alguses ju polnud veel televisiooni, seega soovib tema saada teatritäheks.

Järgmisena, lugedes Tony’st, Billist ja Dennisest ja nende proovist saada BBC’sse hitsarja, meenutas mulle kohe väga John Cleese raamat “Igatahes …”, sest ta kirjeldas seal vägagi elavalt, kuidas BBC’s komöödiasarjad sündisid ja surid ning kuidas stsenaariume kirjutati.


Kui veelgi kaugemale kirjanduse ajalukku minna, kus kirjeldatakse lihtsa tüdruku tõusu teatrilaval staari staatusesse, siis võiks võtta Theodore Dreiseri raamatu “Õde Carrie”.

Seda lugu on huvitav lugeda. Siin on koos mitme inimese lugu, kuidas nad on jõudnud sellesse hetke, kui sündis “Barbara (ja Jim)”. Mismoodi nende elu sellest muutub, kuidas nad muutustega hakkama saavad, kuidas nad kuulsusega hakkama saavad. 


Lisaks väljamõeldud karakteritele ja saadetele on siin ka reaalsed näitlejad ja saated. Sophie, Tony, Billy, Clive ja Dennise lugu on emotsionaalne ja lugedes on vägagi kerge sellesse maailma sisse sukelduda ja elada koos nendega ühe hooaja teise järel, lootes et naljad vaatajatele meeldivad ja et igaks nädalaks suudavad nad midagi uut ja värsket neile pakkuda. Ning lisaks ekraani elule ei ole ka nende igapäevaelu keerukas ja äratundmishetki pakkuv.


Nick Hornby oskab kirjutada raamatuid, mis on mõnes mõttes masendav, kuid teisalt kerge ja humoorikas ja ka seda raamatut lugedes ei pea pettuma. Hea lugemine.


laupäev, 21. november 2020

Magickal Mystery Lore

Raamat: Magickal Mystery Lore (An Abrakadabra Mystery # 4) by Sharon Pape (2019)  Hinne: C Lühikokkuvõte:https://www.goodreads.com/book/show/43268859-magickal-mystery-lore   

Uue-Cameli laadapäev on päev täis rõõmsaid sündmusi selle New Yorki osariigi linnakese elanikele. Kailyn Wilde, tänapäevane nõid iidsest suguvõsast, jätab oma kosmeetika ja nõiajoogi poe Abracadabra - ja oma kassi Sashkatu - et minna laadale koos tädi Tillyga, kes ennustab tulevikku. Seltsiks on neile legendaarne võlur Merlin, kes on avastanud ajarännakuga kaasnaevad modernse maailma võllud, nagu näites krõbekartulid ja magus plaksumais, kuid karusell on isegi parem kui tema müstilises ettekujutuses.


Kuid tõeline karusellisõit algab hiljem, kui Kailyni poe kõrval oleva kommipoe omanik Lolly tormab Abracadabrasse uudisega surnukehast. Ohvri selga on torgatud üks Lolly kommitöötlemise nugadest, kuid vaatamata sellele kleepuvale tõendile, on Lolly vaid üks võimalikest kahtlusalustest, kellel oli nii põhjus kui ka võimalus.


Samal ajal uurib Merlin perekonna vanu käsikirju ja elektromagneetilisi jooni ja see tekitab ebatavalisi segadusi. Kui need kaks uurimist omavahel ristuvad, peab Kailyn tegema kõik endast oleneva, et katastroofi ära hoida ...

Magic, Criminal Mystery, Thriller


Kõiksugused raamatukoguhoidjad, kinnisvara ja vanavara müüjad on populaarsed isehakanud detektiivid, kes uurivad ja lahendavad nende linnakeses ja ümbruskonnas toimuvaid mõrvasid ja teisi kuritöid. Täpselt samamoodi on lood ka Kaitlyn Wildega, kes koos oma poiss-sõbra Travisega lahendavad nende muidu nii vaikses ilmanurgakese toimuvaid mõrvasid. Kui tavaliselt sellistes sarjades teevad uurijad tihedalt koostööd kohaliku politseiga (kes tegelikult peaks mõrvu uurima), siis siin on nad rivaalid ja Kailyn “müüb” end kuritegu uurima just sellega, et nemad Travisega lahendavad kuritöö kiiremini.


Seekordne tapmine tundub esialgu olevat nagu põhjuseta, kõigile tundub ohver meeldivat ja kõik armastasid teda, kuid siis hakkab põhjuseid üksteise järel üha juurde tulema ja ohvriga seotud saladused muutuvad üha imelikumaks ning kahtlusaluseid tuleb ka juurde. Kui siis aga Kailyn röövitakse ...


Lisaks kuritöö lahendamisele on Kailyn ja kõik talle eelnenud emad ja vanaemad maagiliste võimetega, igaühel oma erilised võimed - Tilly küpsetab ja ennustab, Kailyn kirjutab häid loitse, oskab teleporteerimist, asju liigutada, inimesi mõjutada - kuid nad on seda siiani saladuses hoidnud läbi kõigi sajandite, isegi kui Kailyn Merlini Arturi ümarlauast kogemata nende aega tõi, kuid nüüd võib üks pisike heategu nende hästi hoitud saladuse päevavalgele tuua.


Selline hoogne, vahel humoorikas, vahel loogika vigadega cozy krimilugu, mida on päris hea vahelduseks lugeda.


teisipäev, 17. november 2020

Macbeth

Raamat: Macbeth by Jo Nesbo, tõlge Sigrid Tooming (2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55368296-macbeth  

Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna.

Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan.

Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane.

Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.

Mystery, Thriller, Crime, Retelling 


See osa Hogarth Shakespeare sarjast, on siis see neetud Šoti näidend, mis on toodud peaaegu tänapäeva. 


Nesbo kirjutatud uusversioon on minu jaoks vägagi visuaalne. Macbethi muutumine sõbralikust ja abivalmist politseinikust pidevas narkouimas olevaks võimuahneks türanniks näen mina kui koomiksikangelase muutumist pahariks, nagu Batmanist saaks tema negatiivne vastand, nagu näiteks Ämblikmehest sai Must Ämblik.


Lugedes jooksevad mul pidevalt silmade ees kaadrid kõigist DC maailma koomiksite ekraniseeringutest, kus vihma sajab Gotham või Starling Citys pidevalt ja head inimesed muutuvad tahtmatult halvaks. Lisaks DC maailmale võite lisada veel ka selle Blade Runneri Los Angelese, pimeda ja märja patulinna, ning seega võite ka juba lisada Sin City enda.


Et siis, see klassikaline lugu, kuidas üks valele hetkel öeldud vale sõna valele inimesele võib muuta kogu linna/riigi ajaloo, on kirjutatud nii, et sellest saaks suurepärane koomiks kokku panna.


Ma nautisin selle Šoti näidendi lugemist ka teist korda!

teisipäev, 10. november 2020

Death by Shakespeare: Snakebites, Stabbings and Broken Hearts

Raamat: Death by Shakespeare: Snakebites, Stabbings and Broken Hearts by Kathryn Harkup (2020)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/52462653-death-by-shakespeare  

Kas surm läbi maohammustuse on tõesti nii rahulik, nagu Cleopatra surm tundub olevat? Kuidas sai Julia 72 tundi surnu tunduda ning siis taas täiesti tervena ärgata? Kas on tõesti võimalik kedagi tappa mürki kõrva valades? Kui kaua võis aega minna enne kui leedi Macbethi magamatusest suri ? Selle raamatu lugejad saavad teada, kuidas kõik need meeldejäävad surmad Shakespeare lugudest päriselus välja võiks näha.


Lauliku elupäevil oli surm osa igapäevaelust. Katk, epideemiad ja avalikud hukkamised olid tavapärased sündmused, ning võimalus, et teatrist koju minnes nähti kedagi suremas või surnukeha, oli päris suur. Surm on miski, mis on esindatud läbi Shakespeare loomingu, ja kohe kindlasti ei hoidnud ta tagasi surma verisest kujutamisest ka laval. Ta ei pidanud välja mõtlema uusi jubedaid viise kuidas oma tegelasi tappa, kui igapäevaelu pakkus piisavalt inspiratsiooni.


Shakespeare ajastu oli ka aeg, kui tehti palju teaduslikke avastusi. Inimkeha, selle ehitus ning kuidas sellele mõjuvad haigused, olid teadmised, mis täiendasid tuhandeid aastaid kasutatud Kreeka tarkusi, ning ka Shakespeare ise vihjab nendele avastustele ja meditsiinilistele uuendustele oma teostes, nagu näiteks vereringe ja süüfilise ravimeetodid.


Shakespeare kasutas 74 erinevat meetodit, kuidas tappa oma tegelasi ja publik kogeb endiselt samu emotsioone - šokk, kurbus, hirm - nagu 400 aastat tagasi, kui toimusid esietendused. Kuid kui reaalsed on need surmad ja kas Shakespeare saaks neid teaduslikult tõestada?

Nonfiction, Study 


See uurimus ja ülevaade on väga huvitav. Esiteks antakse lugejale väike ülevaade Shakespeare elust, niipalju kui sellest teada on ja siis võetakse ükshaaval ette tema kasutatud suremise meetodid - surmanuhtlus, haigused, sõjad, mürgid, enesetapp, kättemaks. Lisaks surmade põhjalikule lahtiseletamisele lisatakse ka ajaloolist tausta nende surmade võimalikkusest kuueteistkümnendal ja seitsmeteistkümnendal sajandil ning ka tänapäeval või kas üldse on kasutatud surm võimalik ja kui palju see valu võis tekitada. Ja kõik seletused on vägagi üksikasjalik, seega on parem mitte lugemise ajal süüa või siis pärast lugemist söömist plaanida :).


Lugedes seda ülevaadet surmadest Shakespeare loomingus tuli mul tahtmatult meelde üks teine võrreldavalt verine autor :), kuid Kathrin Harkup on samasugused uurimused kokkupannud ka Agatha Christie lemmiks mürgi, arseeni, kohta ja Mary Shelley Frankensteini loomise taguse teaduse kohta.


Väga põnev lugemine!



pühapäev, 8. november 2020

Mexican Gothic

Raamat: Mexican Gothic by Silvia Moreno-Garcia (2020)  Hinne: C Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/53152636-mexican-gothic  

Pärast seda kui Noemi Taboada saab meeleheitliku kirja oma värskelt abiellunud nõbult, kes anub enda päästmist salapärasest hukatusest, suundub Noemi High Place nimelisse majja Mehhiko ääremaale. Ta pole kindel, mis teda ees ootab - tema nõbu abikaasa, kena Inglane, on talle võõras ja Noemi ei tunne ka seda piirkonda.


Noemi pole ka just päästja tüüpi. Ta on glamuurne debütant ja tema šikid kleidid ja perfektne punane huulepulk sobivad rohkem kokteilipidudele kui amatöörlikule uurimisele. Kuid ta on ka sitke ja tark, allutamatu tahtega ning ta ei karda, ei oma nõbu uut abikaasat, kes on pahaendeline ja ahvatlev, ega ka nõbu äia, iidset perepead kes tundub olevat Noemist lummatud. Ta ei karda ka maja, kus nad elavad, kuigi see hakkab end pressima Noemi unenägudesse piltidega verest ja hukatusest.


Ainus, kes selles ebasõbralikus peres talle abi osutab, on pere noorim poeg. Arg ja õrn, tundub ta tahtvat Noemit aidata, kuid tundub ka perekonna tumedat minevikku varjavat. Sest High Place seinad varjavad palju saladusi. Perekonna kunagine suur varandus ja lagunenud kaevanduse impeerium on olnud maja seinade vahel uurivate silmade eest kaitstud, kuid Noemi uurib üha edasi, kuni ta jõuab lugudeni julmusest ja hullusest.


Ja Noemi, olles lummatud High Place kohutavast kuid ahvatlevast maailmast, võib peagi avastada, et tal ei õnnestugi kunagi sellest mõistatuslikust majast lahkuda.

Horror, Fiction, Gothic, Mystery 


See oli lugu, mis pakub põnevust ja kõhedust. Noor neiu, kes on harjunud igapäevaselt šampust jooma ja noormeestega flirtima, saab oma nõbult, kes aasta varem salapäraselt ja üllatavalt ruttu abiellus ja siis koos värske abikaasaga pealinnast kaugel asuvasse külasse High Place nimelisse mõisasse sõitis, kirja mis on täis seosetuid lauseid täis ohtu ja hirmu.

Noemi isa saadab ta Catalina juurde, et uurida, miks tundub et Catalina kardab oma abikaasat, Virgilit ja kardab oma elu pärast. Koht kus Catalina elab asub mäe tipus, udu sees, maja on rõske ja hallitus ronib mööda seinu. Majas pole palju elanikke. Peale Catalina, tema abikaasa ja äia, elavad seal veel abikaasa õde ja õepoeg ning paar teenijat. Noemit ei lubata oma nõbu juurde kohe, kuna ta olevat haige ja vajavat palju puhkust ja arst tuleb alles järgmine nädal. 

Nii siis veedabki Noemi seal majas aega, uurides tubade sisu ja maja ümbrust, koos noore Francisega (õepoeg) ja püüab aru saada, mis haigus Catalinat vaevab, mis selles majas valesti on ja miks on kõikjal kujutis oma saba õgivast ussist. Kui päeval häirib teda maja elanike imelik käitumine ja maja masendav õhkkond, siis öösel piinavad teda liigagi realistlikud unenäod, mis hakkavad tasapisi ka päevadesse imbuma.


Kokkuvõtlikult võiks öelda, et see lugu on saanud inspiratsiooni Daphne du Maurier, Stephen King ja Edgar Allan Poe lugudest, ning mõnestki hiljutisest õudus/musta komöödia filmist. Siin on kummituslik maamõis, salapärane perekonnasaladus, mürgine õhkkond ja liitlased, keda ei oska oodatagi.  Lugu pole nii õõvastav kui võiks olla (või olen lihtsalt mina tuimaks muutunud), kuid huvitav on lugu ikkagi (isegi, kui ma aimasin üsna ruttu, mis on kõige kurja juur, kuid see tuleb ilmselt sellest, et ma oleks nagu hiljuti lugenud või vaadanud midagi, kus oli ka sama pahar) ja käest on seda ka raske panna.


Hea lugemine, kuid mina seda siiski õuduslooks ei peaks.


neljapäev, 5. november 2020

Even Cowgirls Get the Blues

Raamat: Even Cowgirls Get the Blues by Tom Robbins (1976) Hinne: C Lühikokkuvõte:   https://www.goodreads.com/book/show/7572.Even_Cowgirls_Get_the_Blues 

Vabahingega hääletaja Sissy Henshaw hääletab üle 1970-ndate segaduses ja paranoilise Ameerika, kogudes teadmisi ja kogemusi, sõpru ja armsamaid ning igasuguseid imelikke tuttavaid.

Fiction, Humor, 


See raamat on mind oodanud üle 20 aasta. Pärast seda kui ma olin 1997 aastal filmi vaadanud ja K.D. Langi poolt filmi jaoks tehtud muusikat lõpmatuseni kuulanud, kingiti mulle ka raamat ja ma hakkasin seda isegi lugema, kuid ma mäletan, et lugemine läks väga aeglaselt ja lõpuni ma ei jõudnudki. Nüüd, kui ma lõpuks raamatu algusest lõpuni läbi lugenud olen, võin öelda, et kui ma oleks isegi suutnud raamatu lõpuni läbi närida, poleks ma sellest ilmselt aru saanud, sest siis polnud mul veel sellist kogemust ja lugemust ja maailm polnud veel nii ära keeranud. See raamat on vaid paar aastat noorem kui ma ise, kuid huvitaval kombel on teemad, mida Robbins siin raamatus käsitleb nii uskumatult tänapäevased.


Isegi kui raamatu algus võib olla segane ja raskesti jälgitav, siis ühel hetkel hakkab kõik sujuvalt jooksma ja mida sügavamale Sissy maailma minna, jälgides tema vestlusi dr Robbinsi ja Chinkiga, seda huvitavamaks lugu läheb. Lugu peaks olema humoorikas, kuid kas siis erinev kultuuritaust või ajavahe, kuid huumorit ma siit palju ei leidnud, küll aga leidsin ma end ühel hetkel nutu äärel. Ja ma ei usu ikka veel, et Sissy ülisuured pöidlad, mis arstide sõnul olid igati töökorras liikmed, takistasid tal paljusid asju teha, lihtsalt sellepärast, et nad olid suured.


See on selline raamat, mida võiks lugeda, kuid mida ei julgeks kellegile soovitada, sest see võib solvata, ärritada, igav olla, arusaamatuks jääda, kuid mul pole kahju, et ma raamatu läbi lugesin ja mul on hea meel, et ma seda nüüd tegin, mitte varem.




laupäev, 31. oktoober 2020

A Deadly Education

Raamat: A Deadly Education (The Scholomance #1) by Naomi Novik (2020)  Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50548197-a-deadly-education   

Scholomance esimene õppetund: Õppimine pole veel kunagi nii surmav olnud.


Scholomance on maagiliselt andekate laste kool, kus läbikukkumine tähendab ilmselt surma (tegelt ka) - kuni tüdruk, nimega El, hakkab lahti harutama kooli saladusi.


Selles koolis pole õpetajaid, pole vaheaega ega sõpru, kui nad pole just kasulikud edaspidiseks. Ellujäämine on tähtsam kui ükski hinneteleht, kuna kool ei lase oma õpilastel lahkuda enne kui nad on kas lõpetanud … või surnud! Reeglid on petlikult lihtsad: ära liigu koridorides üksi. Ole valmis koletisteks, kes peidavad end kõikjale.


El’il on eriline ettevalmistus koolis valitsevateks ohtudeks. Tal ei pruugi küll olla liitlasi, kuid tema valduses on tumedad jõud, mille abil ta võiks liigutada mägesid, või tappa tuhandeid. El’i jaoks oleks lihtne hakkama saada koolis ringi luusivate koletistega. Milles siis probleem? Tema tumeda maagia jõud võib tappa ka kõik ülejäänud õpilased.

Fantasy, Magic, Horror, Paranormal, YA


“Surmav haridus” viskab lugejad koheselt keset konflikti ja sealt edasi pole aega hinge tõmmata. El (Galadriel) on tüdruk, kellest kõik ringiga mööda käivad, isegi kui nad ei tea miks, kuid El ei hooli sellest, ta on harjunud sellega. Ta võib ise kontrollida oma tuba, oma lõunalaua ja raamatukogu laua alust ja ümbrust, et olla kindel, et ükski pisipahalane pole end kuhugi peitnud. Tal pole vaja Orioni, et too tuleks oma “valgel ratsul” ja ta päästaks, Orionil on niigi austajaid rohkem kui kellelgi kunagi varem on olnud ja kõige vähem on tal vaja, et Orion hakkaks kahtlustama, et El on pahatar ja tõmbaks ka teiste tähelepanu Elile.


See surmav maagiline kool on nagu segu “Harry Potterist” ja “Labürindi jooksjast”. Siia kogutakse lapsed kogu maailmast, olgu nad siis maagilisest perest või mitte, kui nad on saanud neliteist. Seda kooli pole meie tasandil olemas, see on üles ehitatud nagu Dante põrgu, igale aastale on oma korrus, igal aastal on omad tunnid ja ülesanded. Mida allapoole õpilased jõuavad, seda raskemaks läheb, kuid mida kõrgemal seda ahvatlevamad on nad paharitele/koletistele/kollidel/vaimudele ja teistele musta maagia olenditele, et neid süüa, et neis peituv maagia kätte saada. Mida madalamal seda rohkem on nad kogunud loitse ja maagilisi esemeid, et võidelda kõigi nende olenditega, kes püüavad kooli sisse saada, et maagiat lastelt kätte saada. Kui õpilased on saanud üheksateist ja nad on koolis olnud viis aastat, siis jõuavad nad kõige alumisele ringile, kus nad lükatakse nn lõpetamise saal, kus neid ootavad kõik need kurjad olendid, kes pole end ülespoole suruda saanud. Kooli “lõpetavad” need, kes suudavad elusalt kooli ainsast uksest, mis on ühenduses meie maailmaga, välja tulla. 


Et siis maagiline kool, kus lapsed peavad ise hakkama saama ja põgenema kurjade elukate ja puhastava tule eest, ning söövad seda mis pole mürgitatud või roiskunud või paharitest nakatunud ja kooli seinte sees ning põrandate all on hammasrattad, mis panevad kogu selle kaadervärgi tööle.


Esimesest leheküljest saati ei ole ühtegi rahulikku hetke, isegi kui El meenutab oma elu enne kooli. Täpselt nii nagu õpilased peavad pidevalt valvel olema, et mitte koolis ära eksida ja ringi hulkuva kurja vaimu õhtusöögiks saada, peab ka lugeja pidevalt valmis olema, sest pidevalt on midagi oodata ja raamatut ei saa kuidagi käest panna.


Vägagi kaasakiskuv lugemine. Arvestades raamatu lõppu, võib teine osa veelgi huvitavam tulla.


neljapäev, 29. oktoober 2020

Kuidas leida armastust raamatupoes

Raamat: How to Find Love in a Bookshop by Veronica Henry, tõlge Kristi Alaküla (2016) Eesti Raamat, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43835669-kuidas-leida-armastust-raamatupoes  

See on üks võluv lugu raamatupoest, selle leinavast omanikust, teda toetavast lugevast kogukonnast ning raamatute erakordsest võimest parandada südameid.


Nightingale raamatupood asub idüllilise külakese peatänaval ja on iga lugeja unistuste raamatupood - õdus ja tervitav koht, kuhu lugemishuvilised põgeneda saavad. Kuid poe omanik Emilia Nightingale on pärast isa surma poe lahti hoidmisega raskustes ja soov pood maha müüa muutub iga päevaga tugevamaks. Kinnisvaraarendajad keerutavad poe ümber, kuid Emilia truud kliendid on muutunud talle lähedaseks nagu pereliikmed ja ta ei suudaks ka murda isale antud lubadust, hoida pood lahti.


Sarah on Peasebrooki mõisa omanik, kes on paaril viimasel aastal kasutanud raamatupoodi võimalusena põgeneda ja tema tiheda raamatupoe külastuse taga polnud vaid huvi lugemise vastu. Jackson on oma suhtega tupikusse jooksnud ja pöördub nüüd Emilia poole, et leida raamatut, millega leida tee oma poja juurde. Arahingeline Thomasina, kes peab pop-up restorani kahele oma väikses majakese, on armunud mehesse, kellega ta kohtus kokaraamatute nurgas, kuid ta ei suudaks ilmaski koguda piisavalt julgust, et mehele oma tundeid tunnistada.


Tere tulemast
Nightingale raamatupoodi, mis on tulvil romantikat, kaua hoitud saladusi ja ootamatut lootust tulevikule - ja seda mitte vaid raamatukaante vahel. See on lugu Emiliast, unustamatutest karakteritest, kes on tema poe klientideks ja nende lemmikraamatutest. Drama, Romance

See on armas lugu raamatutes ja lugejatest, mõni neist alles pistab varvast raamatute sügavasse maailma, mõni neist on juba ammu sukeldunud kõige sügavustesse nurka ja osa neist püsib vaid teatud raamatute maailmas.


Kui enamus raamatutest hoiab kõige raskema osa lõppu, siis see raamat algab raskelt, kui aga pisarad on kuivatatud, siis edasi läheb lugu väga südamlikult. See pole vaid ühe inimese või ühe paari lugu, siin on koos paljude inimeste lood, mis on omavahel seotud ning põimuvad üha enam, mida kaugemale lugedes jõuab.


Selles mõttes on see selline tüüpiline raamatupoe raamat, kus tuuakse välja autori/tegelaste lemmikraamatud, luuakse huvitavad situatsioonid, kus loetu või raamatu valimine või raamatupood nende elu muudab. Selles loos on mitu kihti, sest kõigil tähtsatel tegelastel on oma ajalugu, mis on neid toonud sellesse hetke ja et seletada nende tegevusi, on vaja heita ka pilk selja taha. Selle väikese linna elanikud, olgu nad elanud seal kogu oma elu või alles paar aastat, on omavahel seotud ja nende kõigi soov on hoida oma linnas raamatupoodi. Kuigi Emilia ei taha neilt otse abi vastu võtta, siis leiavad nad siiski võimaluse talle oma abikäe ulatada, kas siis tulles välja uute ideedega kuidas aidata tal äri jätkata või küsides hoopis Emilia abi, et ta annaks neile võimaluse end taas tegusana tunda.


Armas kogukonna ühtehoidmise lugu, millele annavad värvi peategelaste valitud kümme tähtsaimat raamatut, neile tähtsal teemal. Neid lugedes hakkasin isegi mõtlema, millised oleksid minu kümme tähtsaimat raamatut, kas mul õnnestuks need 10 raamatut panna ühise nime alla, või täpsemalt, kui ma ei suuda esialgses valikus piirduda kümnega, kas ma leiaks teema, mille alla leida kümme tähtsaimat. Pärast pikka mõtlemist panin ma kokku 10 raamatut, millega ma alateadlikult võrdlen endiselt kõiki loetavaid raamatuid (ja see nimekiri ei ole tegelikult lõplik :) ):

Bullerby lapsed - Astrid Lindgren

Une-Mati, Päris-Mati ja Tups - Dagmar Normet

Kadri - Silvia Rannamaa

Krabat - Otfried Preussler

Jane Eyre - Charlotte Bronte

Kui jumalad surid - Günter Krupkat

Novellid - Edgar Allan Poe

Marsi kroonikad - Ray Bradbury

Krahv Monte Cristo - Alexandre Dumas

Kus on rändurite kodu? - Aleksandr Mirer


Mulle meeldivad sellised lood raamatutest ja nende raamatutega seotud suhted ja sellest, kuidas nendest raamatutega seotud suhetest kasvavad välja muud suhted või sõprused. See oli tore lugemine, emotsionaalselt puhastav ja kosutav ning raamatute kohapealt inspiratsiooni jagav.


Hea lugemine.


Witness to Death

Raamat: Witness to Death by Heather Graham (1985)  Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/51129530-witness-to-death  

Lorna Doria pole kedagi tapnud. Ta on tapmist pealt näinud. Kuid ikkagi on tema see, kellest saab vang, samas kui mõrvar saab kautsjoni vastu vabadusse. Olles süüdistjaja peamine tunnistaja, arvab Lorna, et ta võib end oma New Englandi väikelinnas turvaliselt tunda. Kuid õigusorganis nii ei arva - ja tema kaitsmine oli antud New Yorgi salapolitseinikule Andrew Trudeaule. Kuid nendevaheline tugev külgetõmme on seda rikkunud …


Nüüd, kui Andrew on Lorna ihukaitsja, pole tal muud valikut kui leppida sellega, et mees on pidevalt kohal. Ta kinnitab endale, et ta saab sellega hakkama, ta on täiskasvanud ja teda pole kerge endast välja viia - kuid Andrewga pole ta arvestanud. Nad on üksteisega täielikud vastandid, kuid miski siiski neid seob, miski peale neid ähvardava ohu. Kuid kuna Andrew on politseinik, on tema elu alati ohus, seega peab Lorna otsustama, kas ta suudab sellega elada - kui neid ähvardav mõrtsukas neile üldse tulevikku jätab ...

Romance, Criminal Mystery


Ma valisin selle raamatu NetGalley valikust ilmselt autori järgi, sest millegi pärast ma arvasin, et ma tean seda autorit, sest nimi oli tuttav, kuid sama nimega on lihtsalt ka üks näitlejanna. :)


Lugema hakates teadsin ma, et tegu on käesoleval aastal ilmunud raamatuga, üksiseisva raamatuga, kuid mida kaugemale ma looga jõudsin seda enam sain ma aru, et see raamat on ilmselt sarja teine raamat (kuna ma püüdsin eellugu leida Goodreadsi telefoni äpis, siis mul ei õnnestunud eellugu leida) ning kui olin pool raamatut läbi saanud hakkasin kahtlema, kas ikka on tegu käesoleval sajandil kirjutatud looga. Võttes seekord raamatu lehe Goodreadsis lahti arvutis, saingi aru, et tegelikult on raamat ilmunud esimest korda aastal 1985 ja see seletas nii mõndagi imelikku asja. 1985 aastal oli raamatu pealkiri “An Angel’s Share” (olles lugenud raamatut, ei saa ma aru, miks selline nimi) ja eellugu on “Sensuous Angel”.


Esimene asi, mis imelik tundus oli see, kui Lorna saadab oma sõbrannale kirja, et seletada, kus ta on ja miks ta seal on. Kirja! Mitte sõnumi või e-kirja, Kirja. Ok, ka seda võib veel tegelikult normaalseks pidada, sest kui sa ikka oled viidud turvamajja, kuna sind püütakse tappa, kuna sa oled olnud seal kus poleks pidanud olema ja näinud midagi mida poleks pidanud nägema, siis tundub loogiline, et tal pole telefoni käepärast ja ainuke võimalus võib tõesti olla kirja saatmine.


Isegi see võib olla enam vähem arusaadav, et see turvamees/politseinik käitub Lornaga üsnagi “peremehelikult” ja suitsetab ilma küsimata tema kodus ning eeldab täiesti loomulikult, et Lorna kodus on tuhatoos olemas, kuigi Lorna ise ei suitseta, sest tegu on ikkagi armastusromaaniga ja siin võivad kangelased olla sellised mölakad ja ikkagi kangelannadele meeldida.


Kui siis nad aga põgenevad Chicagos arvatava jälitaja eest, ning peituvad laguneva maja hoovi, kus nad saadavad mööda tunde külmetades ja oodates, et jälitaja tähelepanu hajuks, siis tekib küll küsimus - miks nad politseisse ei helista, mis nende telefonidega juhtunud on. 


Ja siis ma leidsingi, et raamat on kirjutatud aastal 1985. Seega on ju normaalne, et neil polnud taskus telefoni, et uudiseid saadeti kirjaga, et politsei annab suvalisele helistajale, kes väidab, et on peategelaste tuttav infot nende majutuskoha, linna külastuse eesmärgi ja edasiste plaanide kohta. Ja seegi pole ime, et pahalane arvab, et tal õnnestub kangelanna tappa, ning keegi ei suuda teda palgamõrtsukatega siduda, ning peategelaste kaitseingel arvab, et saab kurilase peatada kui temalt ta äri üle ostab.


See on möödunud sajandi lõpu lugu, mis on riietatud uue sajandi riietesse. Seda praegu lugedes saab suurepärase trenni silmalihastele, sest iga natukese aja tagant tuleb tahtmine silmi pööritada, sest see lugu ikka nii jabur, et ei tea kas naerda või raamat pooleli jätta. Arvestades, et tegu on “ajaloolise” looga, siis on lugu loetav, kuid muidu ...