2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 16. oktoober 2018

If Cats Disappeared from the World


Raamat: If Cats Disappeared from the World by Genki Kawamura, tõlge Eric Selland (2012, 2018)
Hinne: A
Peategelase elupäevad on nummerdatud. Ta on oma perest võõrdunud, elab üksi, kaaslaseks vaid kass Kapsas, ning ta polnud sugugi valmis selleks, et ta arst teatab talle, et tal on veel mõned kuud elada jäänud. Kui enne veel kui ta saab oma viimaste soovide nimekirja kokku panna, ilmub tema juude Kurat ning teeb talle pakkumise: selleks et saada juurde ühte lisapäeva oma allesjäänud elule, tuleb tal valida üks asi, mis võiks maailmast kaduda. Ja nii algab üks vägagi imelik nädal ...

Kuidas sa saad otsustada, mis on see mis teeb elu elamis väärseks? Kuidas sa saad valida, ilma milleta sa hakkama saksid neist asjadest, mis sulle kallid on? Kuradiga tegeledes viib me peategelane end – ja oma kalli kassi – kuristiku servale.

See on lugu kaotusest ja leppimisest, ühe mehe teekond selleni, mis kaasaegses elus tõesti tähtis on.
Drama

Me kõik elame oma elu nagu see ei lõppeks kunagi, kuigi elu on ainus surmaga lõppev haigus, mille vastu pole siiani ravimit leitud. Vahe meie ja selle loo peategelase vahel on selles, et meie ei tea, palju meile veel elada on jäänud.

Kui arst on talle andnud esialgse negatiivse prognoosi ja Kurat veel omakorda lühendab seda aega drastiliselt, siis on tal kaks võimalust, kas kerida end oma kassi ümber kerra, meenutades oma ema ja oma esimest kassi, või mõelda Kuradi pakkumise peale ning otsustada, mis oleks see asi, mille kadumine maailmast oleks väärt ühte lisa elupäeva. Esimesed pakkumised on tolm kapi pealt, või prügi vannitoa põrandalt, kuid see ei saa olla miski nii triviaalne, see asi, millest ta oleks valmis loobuma, peab olema miski, mis on talle tähtis, millest ta võiks puudust tunda.

Seega pakub ta välja telefoni. Ta elab üksi, ta pole oma isaga juba aastaid rääkinud, ta sõbrad on ta elust kadunud … milleks talle telefon. Kurat annab talle enne telefoni kaotamist veel viimase võimaluse teha üks telefonikõne. Kuid kellele sa helistad? Kellel sa ütled telefoni teel, et sa oled suremas, kes oleks selleks talle piisavalt lähedane …

Üks lisa päev, kuid kui ta tahab järgmist lisapäeva peab ta valima järgmise asja, mis võiks maailmast kaduda. Kuid seekord ei anna Kurat talle valikuvõimalust, ta ütleb, mille ta kaotab, ning ka seekord annab talle viimase võimaluse veel nautida seda, mis on siiani olnud tema põhiline hobi – vaadata veel viimast korda filmi. Mis oleks see film mida teie tahaksite veel üks kord näha enne kui te enam ühtegi filmi ei näe? Minu esimene mõte oli, et ma tahaks veel kord vaadata Princess Pride filmi ja siis teisena mõtlesin, et tahaks veelkord vaadata Highlanderit. Freek ma tean :).

Ok. Telefonid, filmid … mis järgmiseks? Mis on see millest me peategelane pole nõus loobuma? Mis on see, mis talle meenub, kui ta meenutab, kuidas ta nende kaduvate asjadega esimest korda kokku puutus, mis oli see mis minu hinge kinni tõmbas ja silmad pisaratesse uputas?

See on lühike, lihtne, kuid nii emotsionaalne ja suurepärane lugu sellest, mis meile tegelikult tähtis on, sest tahes tahtmata, hakkad ise samamoodi mõtlema, mis oleks need asjad, millest mina oleks nõus loobuma, mis minu jaoks oleks ühte lisapäeva väärt ja mis oleks see mille ma pigem alles jätaksin ja oma elust loobuksin. Kas me oleme pigem isekad või empaatilised ja ei suudaks teistele halba teha? See on ilus lugu tähtsatest asjadest meie elus.

Seda lugu lugedes oli mul tunne, et sellest võiks saada suurepärane anime ja kuna raamatu autor on ka filmiprodutsent, kelle film Sinu nimi on olnud ka JAFF programmis, siis ma ei imestaks üldse, kui ka see lugu ekraanile jõuab.

Nõiasigidik


Raamat: Hag-seed (Hogharth Shakespeare #4) by Margaret Atwood, tõlge Riina Jesmin (2016, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: A
Shakespeare'i «Tormi» ainetel loodud «Nõiasigidik» on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest.

Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare'i «Torm» ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, loodab ta tüki abil ka oma hingehaavu ravida.

Olukord võtab aga ootamatu pöörde, kui Felix reedetakse. Üleelamistest räsituna elab Felix kõrvalises paigas väikeses lobudikus, kus teda kummitavad mälestused nii armastatud ja kaotatud tütrest kui ka kättemaksust. Kaksteist aastat hiljem saab Felix oma võimaluse ja kättemaksuplaan hakkab kuju võtma kohaliku vangla seinte vahel, kus mees vangidele teatritunde annab. Uuesti «Tormi» lavastama asudes seab ta oma reetjale kuratlikult kavala püünise. Kui kõik hästi läheb, õnnestub Felixil vaenlane võita ja taas jalule tõusta. Aga elul – ja veelgi enam teatril – on kombeks üllatada.
Humor, Drama, Fantasy, Thriller, Classic Retell

Mind on originaalne Torm oodanud juba päris pikka aega, kuid see on endiselt lugemata, nagu on ka vaatamata film Torm Helen Mirreniga, kuid see uusversioon, mille lõpus on originaali kokkuvõte läbi loetud.

Mida siis selle kohta öelda. Selle on kirjutanud Margaret Atwood, seega loomulikult on see hea raamat. Minu jaoks on see segu kolmest raamatust, üks neist on Atwoodi enda Alias Grace, mille kirjutamiselt saadud vanglalugusid on ta ka kasutanud ära selles loos. Teisena meenutas see lugu mulle vägagi Lisa Mantchevi Theatre Illuminata sarja ja kolmandana sellel aastal loetud Darren Dashi Midsummer Bottom. Et siis Shakespeare näidendite uued versioonid, kus näidend on näidendist näidendis.

Torm on lugu kättemaksust, mida on pikalt haudunud mees, kes on kaotanud elus kõik, mis on talle tähtis ja ta on end ise saatnud eraldatusse, kuni ta leiab võimaluse taas inimkonnaga suhelda ning see suhtlus annab talle ootamatu võimaluse kättemaksta neile, kes kunagi röövisid talt elumõtte. Kui originaali mitte teada, nagu mina, siis on see lugu sellest, kuidas lavastatakse Tormi uusversiooni vangide poolt, kinnipidamisasutuses, kuidas nad löövad kõik rollid väiksemate osadeni lahti, arutavad läbi kõik juhtumid, kõik sammud, kõik mõtted ja lausutud sõnad, tõlgivad need tänapäevasesse keelde ja mõtetesse ning pakuvad ka välja võimalused, kuidas lugu võiks edasi minna peale kardina langemist. See annab sellest loost hästi üksikasjaliku ja sügava ülevaate, kuid samas, on tegelikult see lugu üles ehitatud täpselt samamoodi nagu on ka originaal, et siis näidend näidendist näidendis, kus vang juhendab vange, kuidas mängida vange, kes vabanevad vanglast.

Loole annab oma erilise värvingu see, et kui tavaliselt ajavad vanglalugudes üks vandesõna teist roppust taga, siis siin tohivad kinnipeetavad kasutada vaid neid vandesõnu, mida Shakespeare on kasutanud oma näidendis. Sedasi on seda lugu palju huvitavam lugeda ja loodetavasti kirgastab ka lugejate tavapärast vandesõnade kollektsiooni :).

Igatahes, suurepärane uusversioon klassikast. Nüüd tuleks siis ka klassika ära lugeda.

Banners of Silk


Raamat: Banners of Silk by Rosalind Laker (1981) 
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32609949-banners-of-silk
Edukas elus, kuid armastuses …

Louise Vernet kasvas üles Pariisi slumis, ning sai täisealiseks keset II vabariigi ilu ja valu. Ta juhtis moemaailma, riietades enamust nii tiitlitega kui tuntud naisi, ühiskonnas, kus isegi patt pidi olema stiilne.
Pierre de Gand, keisri enda ristipoeg, õpetas Louise Vernetile, mida tähendab armastus ja olla armastatud. Kuid see kõik hävitati reetmisega. 

Robert Prestbury, Inglane kes väitis enda olevat härrasmees, meelitas Louise Victorialiku abielu lõksu. See oli liit, mis vangistas Louise Roberti haardesse, milles mees kasutas teda vaid kasu saamiseks ning piinas teda oma lõbuks.

Will Russell kasvatas Louises peidus olevat geeniust ning pakkus talle rahalist tagatist, mille abiga naine teenis endale varanduse. Selleks ei läinud palju aega, et Louise võlg Willi ees kasvab nii suureks, et ta peab tasumiseks südame mängu panema.

Louise Verneti elus on olnud palju mehi, kes on tema kirge ja ambitsiooni õhutanud – kuid vaid üks neist oleks pakkunud talle õnne …?

Kas tema elu saab kunagi õnnelik olema?

Louis Napoleoni Pariisist kuninganna Victoria Inglismaale, masenduse sügavustest õnnestumiste tipphetkedeni. See on ühe julge naise lugu, tema saatus – ja Prantsuse kõrgmoe maailm, mida ta luua aitas. 
Romance, Drama, History 

Siidilipud on ühe naise lugu hetkest kui ta tüdrukutirtsuna valvab oma ema hauda, et meditsiinitudengid ei tuleks tema keha öösel röövima, kuni hetkeni, kui ta usaldab oma poja tema isa kasvatada, ning suundub ise tagasi oma Londoni õmblussalongi juhatama.

Et kui te oleta näinud Lusy Worsley sarjasid ETVst, kus ta tutvustab brittide magamiskombeid, või leiutisi või suffagrettide ajaloost, siis teil on ka ettekujutus, kuidas see raamat on üles ehitatud. Siin on päris ajalugu ja siin on väljamõeldist. Suurem osa on jutustus Louise elust ja tema elust läbi käivate mõjukate isikute taustast, ning siis on natuke ka isikliku draamat.

 Seda raamatut ja ka teisi Rosalind Lakeri raamatuid on hea lugeda, kuna siin on reaalne ajalugu segunenud väljamõeldisega. Selles raamatus on peategelane Louise, õmblejanna kellel on suured unistused, kuid temaga kõrvuti jookseb tegelikult Pariisi kõrgmoe maailmas suurt nime teinud Charles FredericWorth’i lugu. Sest pärast seda kui Louise on pimedalt kalmistult koos õmblejanna Charlottega koju läinud ja juba paar aastakest tema juures õmblustööd õppinud ja aidanud tal kojutoodud tööga lisaraha teenida, satub nende ukse taha just Pariisi jõudnud Worth, kellel on kaasas vaid natuke raha ja kes teab heal juhul kahte sõna prantsuse keeles. Kuid Worht leiab peagi töö, siis ei meeldi Charlottile see Inglane nende korteris üldsegi mitte, seega tõstab ta tema asjad esimesel võimalusel ukse taha.

Aastad lähevad, Louise saab juhuse tahtel samasse õmbluslaongi, kus töötab Charlotte ja ta on seal väga edukas. Samas salongis töötab ka juurdelõikajana Will Russell, kes on tulnud kaheks aastaks Pariisi, et õppida siin, moe südames veel seda, mida ta moest ei tea, et minna siis koju tagasi ja oma ära luua. Kuna Louise on õppinud Charlesi kõrvalt natuke Inglise keelt, siis norib ta Willi kallal ja kihlveo korras, hakkab Will talle juurdelõikamist ja inglise keelt õpetama. Neist saab hea paar, kuid enne kui Louise oma õppeajaga lõpule saab vahetud õmblustöökoja ülevaataja ja tema ei luba Louisel enam edasi õppida. Kuid Louise ja Will leiavad siiski võimaluse kuidas jätkata, kuni ülevaataja rikub ära Louise viimase töö ja seega kaotab ka Louise töö. Kuid ka Will korjab oma asjad kokku ja läheb tagasi Inglismaale, et abielluda oma kihlatuga.

Tööd otsides satub Louise Charlesi juurde, kes on selleks hetkeks saanud juba vägagi tuntud disaineriks, kuigi ta ei tööta siis veel oma nime all. Charles teab kui tubli Louise on ja palkab ta otsekohe oma alluvusse, esialgu õmblema, hiljem tema paremaks käeks, kes võtab klientide mõõdud ja teeb vastavalt Charelsi näpunäidetele viimased kohandused.

Charlesi kuulsus üha kasvab, sest ta tutvustab naistele julgeid ja naiselikke kleite jäiga kleit on tehtud täpselt tema kandaja keha eripära arvestades, sest ükski keha pole täpselt selline kui teine. Ta pole oma meistriteoseid veel keisrinnale tutvustanud, kuid nende lähikondsed juba kannavad tema moodi.

Kuid Louise ellu on tulnud ka armastus, seda Pierre de Gandi näol. See noor sõdur on keisri ristipoeg, kuid see on veel aeg, kus suurest revolutsioonist pole palju möödas ja abiellumisel ei olnud ühiskonna seisusel tähtsust, kui sa just polnud keisri lähikondlane. Kui Pierre oleks saanud abiellumiseks loa ennem, kui temast sai keisri ihukaitsja ja enne Krimmi sõda, siis oleks Louise elu hoopis teist moodi läinud, kuid kõik läks nii nagu pidi – Pierre abiellus pärast sõda Stephaniega ja Louisele kasvatada jääb ilus poisslaps, Paul-Michel. 

Pärast Krimmi sõda on Pariis elunautlejate paradiis ja Worthi aktsiad üha tõusevad, kuni ta lööb lahku oma senisest leivaisast ja loob oma äri, mis saab tuule tiibadesse, kui tema kliendiks saab von Metternichi printsess. Kuid saatus viib Louise Londonisse koos Robert Prestburyga, kes on talle lubanud, et saab Louise poja isaks ja kui ta oma isa kord sureb, saab Louise üle võtta nende pere õmblusäri.

Londonisse jõudes selgub aga, et lubatud õmblusäri on hoopis leinariiete pood. Vale nr 1. Robert saadaks Paul-Micheli esimesel võimalusel internaati. Vale nr 2. Ja kuigi ta jätab äri eest vastutamise Louisele, siis mängib ta poe raamatupidamisega nii, et ta saaks täita oma tulutute kihlvedudega tühjasid taskuid ja hoida oma armukest mugavas pesas. Vale nr 3. Kui siis aga ettevõtlik Louise on poodi müüki võtnud Willi Bostoni tänava tehase valmis kleite, millega väidetavalt olla Roberit isa nõus olnud – vale nr 4 – saabub poodi isa, näeb neid kleite ja saab südamerabanduse. Nüüd on äri Roberit ema oma ja loodetud pärandust ei tule kunagi, kuna Roberi isa pole teda kunagi oma pojaks pidanud.

Aga Louise on juba ammu kahtlustanud, et kui ta ise midagi ette ei võta, siis ei ole peagi kodu ei temal, ega ka ta pojal, seega on nad koos Williga pannud kogu oma raha musta kanga ostmisesse, kui kuninganna Victoria armastatud abikaasa haigeks jääb ja talle paranemist ei lubata.

Nüüd on Louisel raha, et osta endale oma maja ja oma äripind ja alustada oma unistuste täideviimist. Jah, ta peab ka rahuldama oma ahne abikaasa tujusid, kuid ta ei lase endale enam kunagi pähe astuda. Kuid kui midagi väga hästi läheb, peab ju kuskilt ka mindagi halba tulema. Ükskõik mida saatus Louise teele ka ei veeretaks, kõigest püüab ta üle saada, olgu see siis kadeda armukese julm laastamistöö õmblustöökojas olevate kleitide kallal, või poja põgenemine internaadist või isegi preislaste piiramisrõngasse jäämine Pariisis – Louise saab sellega hakkama. Ta ajab pea püsti, näeb hetke masenduse taga head ja astub vastu homsele lootusega vaid heale.

Nagu ma juba ütlesin, suurepärane ajalooline romaan, kus reaalne ajalugu põimub väljamõeldud looga ja annab suurepärase ülevaate üheksateistkümnenda sajandi lõpu moest Pariisis ja Londonis.
Ilmselt üks kuulsamaid Worth'i kelite, keisrinna Sisi seiljas.