2020

Artemiz's 2020 book montage

Lume ja tuha hingus
King nr 39
Jagatud saladused
Mina, Meg ja meie klass
Meie uues kodus kummitab
Ekraani taga
Soovipuu
Pärlipüüdja. Legend silmaterast
Kriiksujad
Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri
Üks väike valge tuvi
Koletis öös
Draakoni ärkamine
Kui sõnadest jääb puudu
Lumeõde
Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud
Sõnad sügavas sinises
Hurda graal
The Heretics Apprentice
Edward Tulane’i imetabane teekond


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 12. august 2020

Midnight Sun

Raamat: Midnight Sun (The Twilight Saga #5) by Stephenie Meyer (2020) Pegasus, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53287484-midnight-sun

Kui Edward Cullen ja Bella Swan “Videvikus” kohtusid, sündis ikooniline armastuslugu. Kuid siiani olid fännid kuulnud vaid Bella poolset lugu. Lõpuks ometi saavad lugejad kogeda seda lugu Edwardi silmade läbi.


See Edwardi poolt räägitud lugu võtab uue ja palju tumedama varjundi. Bellaga kohtumine on Edwardi jaoks kogu tema vampiiri elu jooksul kõige ärritavam ja huvitavam hetk. Mida enam lugejad saavad teada Edwardi eelnenud elu ja tema sisemise mõttemaailma kohta, seda enam mõistavad nad, miks see hetk tema jaoks nii raske on. Kuidas saab ta õigustada oma südamele järgnemist, kui sellega juhib ta ju Bella ohtudesse?

Romance, Drama, YA


Kuna ma olen lugenud läbi kõik “Videviku” sarja raamatud ja lugenud ka esimesi peatükke sellest raamatust, mis lekkisid internetiavarustesse ja siis avaldati ka ametlikult raamatusaaga kodulehel, siis oli ju täiesti loomulik, et kui raamat täis pikkuses ilmus, tuli ta läbi lugeda, mis sest et oodata tuli kümme aastat. 


Peamine põhjus, miks ma lugeda tahtsin oligi seesama mida sisukokkuvõttes lubatakse - loo rääkimist Edwardi silmade läbi, mis peaks tähendama, et siin on juures infot, mida lugeja veel ei tea, mida ta ei saagi teada, sest Bella ei teadnud ju mida Edward tegi sellel ajal, kui nad koos polnud. Kuid … enamus raamatust on samm sammult täpselt sama, mis oli esimene raamat, väikeste lisanditega ümbritsevate mõttemaailmast, kuid enamus neist mõtetest on tuttavad, kuna neid on kasutatud filmis. Vaid raamatu lõpu poole, kui Alice viib Bella peitu Phoenixisse ja Edward juhib Jamesi kõrvale, pakutakse lugejatele tõesti midagi, mida ta varem pole lugenud või mida Edward ise pole juba Bellale eelnevates raamatutes rääkinud - Kiired ja vihased autosõitu ning Ocean’s 11 tüüpi salaoperatsioon planeerimist. Lugedes neid stseene tuleb tahtmatult tunne, et neid kirjutades on mõeldud, kuidas need filmis välja näeks.


Aga peategelane on ju ikkagi Edward ja tema sisemine mõttemaailm, tema tume, agoonias, piinlev, armastav, ihkav, vihkav, raevutsev, lõpmatut moraali lugev mõttemaailm. See üle sajandi vana inimvare/vampiir on siiski kinni jäänud oma 17 aasta juurde, kui ta muudeti. Lõpmatuseni võib lugeda sellest, kuidas ta on koletis, kuidas tema külm kivine nahk on eemaletõukav, kuidas tema sätendav nahk on paanikat tekitav ja kõik kes seda näevad jooksevad karjudes minema, kui ta peaks Bellat kasvõi puudutama, siis ta lõhub/tapab ta. Tõsi, kui te olete vähegi vaadanud Ameerikas tehtud filme või telesarju, siis neil on millegi uue ja tundmatu puhul ikka esmalt komme karjuda, siis tulistada ja alles hiljem küsimusi esitada, seega on mingis mõttes see tema lõputu ootus, et nüüd hakkab Bella karjuma ja jookseb minema, täiesti loogiline. Kui aga see sama jauramine ei lõppe ka pärast seda, kui Bella on igati välja näidanud, et tema mõttemaailm pole sama piiratud, siis ei jää muud üle kui pöörduda süüdistavad pilgud Edwardit kasvatanud “täiskasvanute” poole. See sisemonoloog näitab ilmselgelt, et kuigi ta on õppinud paljudes koolides ja ülikoolides ning raamatutarkust on tal palju, pole keegi vaevaks võtnud, et noormehega koos maha istuda ning talle selgitada, kuidas olendite vahel tegelikult asjad toimuvad, kui nad üksteise vastu armastust ja iha tunnevad. Hakka või arvama, et äkki Meyer on ühinenud Arthur Conan Doyle ja Ian Fleminguga? :) Kuigi Edward süüdistab Bellat märterluses, siis Meyer on tegelikult talle märtri omadused andnud ja ämbritäie tuhka sinna juurde, mida ta pidevalt endale pähe saab raputada. Edward võiks ka saada endale uue keskmise nime - Assume (eeldama) sest Bella saab öelda vaid poole oma mõttest, kui Edward juba hulleimat eeldab ja iga Bella liigutuse peale samamoodi, ta eeldab kõigest ainult halba ning on alati kindel, et tema eeldatud tulemus on ainuvõimalik ja õige. :)


Aga oli ka lõbusaid hetki kogu selle soigumise sees. Ma ei tea kuida ma seda Videvikku lugedes ei märganud, kuid see koht, kus Edward esimest korda Bellale oma sätendavat nahka näitab ja jaurab, kuidas see peab kohe kindlasti Bellale vastik olema, pani mind hoopis mõtlema, et milline teismeline loobuks millestki sätendavast, mis põhimõtteliselt oleks nagu ta oma isiklik ükssarv? :)


Ja Bella raamatust ei saa mitte kuidagi aru, kui väga on Jacob algusest peale nagu väike rõõmus kutsikas, kelle mõtted on täpselt sama lihtsad nagu kutsikal - Näe Bella :)! Miski haiseb :(! Bella :)! - lugejal jääb vaid ette kujutada, kuidas ta sitsib ja saba liputab, või siis pea maas tema juurde tuleb, sest peremees käskis, kuid kui Bella teda pähe patsutab “Tubli koer!” on tal saba jälle rõngas :).


Aga kas siis tasub lugeda? Jah, miks ka mitte! Kui te juba olete kunagi Videviku sarja lugema hakanud, siis on ju loogiline, et loete ka selle “täiendava” raamatu läbi, tuletate meelde kuidas esimest korda lugesite, filmi vaatasite, kuulate filmimuusikat ja võibolla otsite ka filmid uuesti välja. Või siis otsite ühiseid jooni Hallide varjunditega :).


pühapäev, 9. august 2020

Mr. Malcolm's List

Raamat: Mr. Malcolm’s List by Suzanne Allain (2009)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48910455-mr-malcolm-s-list 

On üleüldiselt teada, et kui ennasttäis poissmees otsib naist, kes vastaks täpselt tema nõudmistele - siis on ta ära teeninud kõik mida ta saab.


Aulik Jeremy Malcolm otsib abkaasat, kuid mitte listast iga abikaasat. Tema plaan on vältida varanduse jahtijaid ning leida pea ideaalne naine, kes vastaks kõigile tema nimekirjas olevatele kriteeriumitele. Kuid pärast aastate pikkuseid otsinguid, hakkab ta kahtlema, kas ta ikka leiab seda täiuseideaali. Ja siis saabub linna Selina Dalton …


Selina, kirikuõpetaja tütar, kes pole just väga rikas ning pole ka tuttav kõrgseltskonnaga, on rõõmus kui ta saab kutse oma sõbrannalt Julialt, tulla Londonisse. Seda seniks kuni ta saab teada, et teda on vaja plaanis hr Malcolmile hätte maksta. Selina pole Julia skeemis osalemisest väga huvitatud, eriti pärast seda kui ta kohtub selle vastupandamatu hr. Malcolmiga, kes tundub olevad otse vastupidine sellele ennasttäis lurjust, keda Julia on kirjeldanud.


Kuid kui hr. Malcolm hakkab Selinat vastavalt oma kättedaamatutele standarditele hindama, otsustab Selina, et ka tal on oma nõudmised. Ning kui Malcolm tahab neid nõudmisi täita, peab ta näitama oma tõelist palet ...

Humor, Romance, History


Ma valisin selle raamatu lugemiseks, kuna hiljuti tuli uudis, et Sam Heughan on osaline selle raamatu filmi versioonis. Veel pole teada, keda ta kehastama hakkab, kui teada on see, et mitte peaosalist. 


Lugu saab alguse sellest, kui Malcolm ja tema sõber Cassie räägivad naistest ja Cassie hoiatab Malcolmi, et tema nõbu Julia on tema peale väga vihane, kuna Malcolm olla neiu vastu üles näidanud huvi, kuid siis ta taas hüljanud. Malcolm on üllatunud, kuna kõik mida ta tegi oli see, et ta saatis Juliat kord teatrisse, rääkis temaga natuke ja saatis ta siis koju. Kuna neiu vastused ei vastanud tema ootustele (Julia pani täielikult puusse vastates küsimusele hetkepoliitika kohta) ja enamus ajast olla ta silmi üleliia pilgutanud ja minestamist teeselnud, siis polnud Malcolmil mingit huvi temaga edasi suhelda. Malcolm tunnistas, et tal on teatud kriteeriumid, millele tema tulevane abikaasa peaks vastama - umbes nii nagu teised mehed ostetavaid hobuseid hindavad.


Kui Julia siis Cassie käest kuuleb, kuidas teda hinnati, vastavalt mingile nimekirjale, saab tema haavatud ukus veelgi rohkem haavatud ja ta vannub verist kättemaksu. Mis siis kui võtaks ühe tavalise tüdruku, õpetaks talle kätte kõik need asjad mille järgi Malcolm naisi hindab ja siis kui ta on armunud, esitaks neiu talle omalt poolt nimekirja, millele tema ei vasta. Seega tuleb kirjutada ja sobilik kandidaat kohale kutsuda.


Selina on aastaid olnud proua Ossory seltsidaamiks, kuid pärast tema surma on ta küll majanduslikult kindlustatud, kui tal pole ühtki kindlat plaani mida edasi teha või kuhu elama asuda, sest oma praegusest elukohast peab ta lahkuma. Seega kui tuleb Julia kiri, võtab ta pakkumise vastu. Esialgu tunneb ta Juliale kaasa ja on valmis teda aitama, kuid kui ta aga esimesel ballil hr Malcolmiga tuttavaks saab enne kui Julia jõuab neid tutvustada, siis hakkab ta kahtlema, kas ikka on õigustatud Julia sõjaretkel tema käsilane olla.


Ja nii see lugu jätkubki, Julia püüab Malcolmi võrku püüda ja Selina vastab täiesti juhuslikult kõigile Malcolmi nõuetele. Ühel hetkel Selina isegi püüab käituda vastupidiselt kui Malcolm ootab, kuid ta siiski ei suuda oma tõelist mina varjata. Kui siis aga Julia oma suures armukadeduses (vaatamata sellele, et vahepeal on ta hakanud huvi tundma hr Ossory vastu) rikub ära Malcolmi ja Selina suhted, peavad teised vahele astuma, et noored suurt viga ei teeks ja igaveseks üksteisest lahku ei läheks.


See lugu ei saakski õnnetult lõppeda, siin lihtsalt peab olema lõpuks õnnelikud topeltpulmad.


Kuidas seda lugu siis iseloomustada? Algab nagu George Bernard Shaw “Pygmalion” kui Julia tahab ei kellestki teha seltskonna kaunitari, kuid jätkub nagu Jane Austeni “Emma”. Üle üldiselt on see vägagi austenilik lugu. Siin on põikpäiseid noori, kosjamoori, piinlikust tekitavaid sugulasi, arusaamatusi, romantikat ja armastust, mis tärkab ilma et osalised seda tähele paneks, kuid kui nad lõpuks seda mõistavad, ei suuda nad ilma selleta olla. Autor nimetab seda farsiks ja alguses ja lõpus ongi lugu humoorikas, kui vahepeal kaob huumor ära ja alles jääb vaid kättemaks, põikpäisus ning armastus.


Lugu oli loetav, kuid film … lühifilm on juba valminud ja see ei tõota midagi head.

Kuid üks Panic at Disco lugu sobis selle loo juurde eriti hästi.



reede, 7. august 2020

Kellassepa tütar

Raamat: The Clockmaker’s Daughter by Kate Morton, tõlge Lii Tõnismann (2018, 2020) Varrak, RR, A  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53917552-kellassepa-t-tar

Minu päris nime ei mäleta keegi. Tõde tolle suve kohta, ei tea keegi peale minu.


1862 aasta suvel läksid kirgliku ja andeka kunstniku Edward Radcliffe juhtimisel grupp noori kunstnike Birchwoodi mõisasse, Thamesi kaldal. Neil oli plaan: veeta suvekuud eraldatuses täis inspiratsiooni ja loovust. Kuid selleks ajaks, kui nende külastus lõppeb, on üks naine surnuks tulistatud ja teine jäljetult kadunud, kadunud on ka hindamatu perekonnareliikvia ja Edward Radcliffe elust on järel vaid varemed.


Üle saja viiekümne aasta hiljem, leiab noor Londoni arhivaar, Eloide Winslow, nahast koti, milles on kaks arvatavasti mitte kokkukuuluvat asja: aegunud foto kütkestavast naisest viktoriaanikus riietuses ja kunstniku joonistusplokk, milles on joonistus kahekordse katusega majast, mis asub jõekäänakus.


Miks on see Birchwoodi mõis Eloidile nii tuttav? Ja kes on see kaunis naine fotol? Kas ta reedab oma saladuse?

Fantasy, Romance, History


Kellassepa tütar on taas üks raamat, mida võib iseloomustada kui sibulat. Siin on mitu erinevat jutustajat, mitu erinevat ajastut, erinevad sündmuste toimumiste kohad ja sündmuste ülevaated erinevate jutustajate poolt erinevate nurkade alt.


Lugu liigub läbi mitme ajastu, läbi mitmete inimeste, algab salapärase leiuga ja hargneb sealt edasi viies lugeja kaasa peategelaste algusesse, pakkudes ülevaadet neid tabanud tragöödiatest ja tasahilju neid siduvaid niidikesi paljastades.


Selle sibula erinevad kihid on täis inimsaatusi, mis lugejal silma märjaks võivad võtta, tuues lagedale nende ajastule omast julmust olgu see siis inimeste vahelistes suhetes või nende ajastuga kokkulangenud sõdades. Nagu ikka sellistes perekonna/ninkonna tragöödiates usutakse seda, kes esimesena räägib või seda, kes oma vale kõige veenvamalt esitab.


See lugu seob omavahel kunstnike ajast, kus punapäine neidis oli muusa keda kõik kunstnikud ihaldasid ja kui neidis leiti, jagati teda või kadestati üksteist tema pärast. Siin on sõjast kaasa saadud hingelisi traumasid, olgu siis kannataja kas täiskasvanud või lapsed. Kuid on ka neid, kes pole sõda kogenud, keda pole hullutanud muusad, kuid kes siiski on kuidagi katki. Neid kõiki on tabanud valus kaotus noores eas, mis on jätnud neisse tühimiku, mida ei saa mitte millegagi täita, isegi kui nad seda proovivad, täites endi või teiste soove, pühendades end täielikult oma tööle, hirm ja kaotus on seed, mis jätavad inimestesse sügavad jäljed.


Põnev lugu, mis annab lugejale võimaluse mõistatada, mis siis tegelikult juhtus, ning mida kaugemale lugu jõuab saab näha, kui täppi need arvamused läksid.


Kuid … mulle ei anna rahu üks osa sellest jutust - see kuidas Kahvatu Joe ja Birdi kohtusid, see lugu on mulle millegipärast nii tuttav, nagu ma oleks seda juba varem lugenud, veelgi rohkem tundub mulle, et olen seda varem filmis näinud. Isegi see miks Kahvatu Joe talle Birdie nimeks annab … ja ka see kuidas nad edaspidises elus suhtlevad ja millest räägivad … see kõik oli ikka vägagi tuttav, tuleks vaid meelde, kust ma seda tean.


Hea raamat, lugu on pidevalt põnev, kuid lõpuks oleks võinud ju selle muinasjutu ju ka ikkagi lugejateni tuua.


kolmapäev, 5. august 2020

The Mark of the Tala

Raamat:
The Mark of the Tala (The Twelve Kingdoms #1) by Jeffe Kennedy (2014) 

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18371373-the-mark-of-the-tala

Tundmatuse kuninganna


Muinasjutud räägivad kolmest õest, ülemkuninga tütardest. Vanim neist on vapper sõdalane-naine, kuningriigi pärijanna. Noorim on neist kaunim koos oma unistuste printsiga. Keegi ei räägi eriti keskmisest printsessist, Andromedast. Andi, see teine.


Andile sobib, et ta on nähtamatu. Ta naudib oma hobuse seltsi rohkem kui kõrgseltskonda, ning ta oskab varjudesse sulanduda. Seda päevani kui ta kohtab ratsutades imelikku meest, kes on huntide ja ronkade seltskonnas, kes valitseb maad kus elavad kujumuutjad ja deemonid. Maad mis Andi arvates oli vaid legend - kuni mees nõuab teda enda kõrvale selle maa kuningannaks.


Hetkega muutub kõik: Andi isa, tark kuningas, muutub sõjapealikuks, kahtjustajaks ja strateegiks. Sosinates kutsutakse tema ema reeturiks ja nõiaks. Andi ei tea, kas ta võib oma enda instinkte usaldada, mida enam ta näeb nägemusi ning ta keha hakkab ta vastu mässama.


Andi jaoks on saabunud aeg, kui ta peab tõe enda koha teada saama ...

Fantasy, Romance, Paranormal


Tala märk algab nagu üks tavaline muinasjutt ikka - elasid kord kolm õde, kõige vanem oli tark ja osav võitlusväljal, kui mitte ilus, kõige noorem oli ilusaim printsess kogu kaheteistkümnes kunigriigis ja keskmine õde ei olnud ei väga tark ega väga ilus, kuid temas oli miski, mis pani inimesed pigem pilgu kõrvale pöörama kui tema olemasolu tunnistama. Nende isa, kaheteistkümne kuningriigi ülemkuningas oli oma tütarde üle uhke, isegi kui ta oma keskmist tütart tähele ei pannud, kuid vanim tütar aitas tal nende riiki juhtida ja noorim oli talle silmarõõmuks. Siis tuli vanimale tütrele kosilane, keda isa väga soosis, kuid kosilane armus esimesest pilgust noorimasse ja noorim printsi. Keskmine tütar aitas vanimal isa veenda, et ei ole mõtet neid kahte lahutada, sest siis jääks nad kogu eluks üksteise järele igatsema.


Kui pulmapidu sai peetud sai keskmine tütar taas varjudesse kaduda ja oma armastatud ratsuga mööda laia kuningriiki lennata. Ühel sellisel avastusretkel sattus ta erkrohelise rohuga lagendikule, kus ta hobune komistas ja kukkus kui nende vastas seisis mees mustas, ümbritsetuna suurekasvulistest huntidest.


Võõras ei ole ju kunagi kuningriigis teretulnud, eriti selline, kellest õhkub ohtu ja hirmu kuid samas äärmist ahvatlust. Andi, kelle lugu see on, võitleb võõraga, haavab teda, kuid võõras saab tast siiski kinni ning lunana nõuab suudlust. No mis see üks suudlus siis ikka ära ei ole. Kuid see polnud lihtsalt suudlus, sest noormehe huuled olid haavast verised ja ta hammustas ka Andi huule verele ja nende ühisest verest sündis lind. Ja nii algabki lugu, mis loomulikult ei saa täielikult õnnelikult lõppeda.


Kui esimene pool raamatut on täiesti sobilik ka lastele unejutuks lugeda, vaatamata sellele, et siin on veriseid võtlusi, usaldamatust ja pettusi, siis pärast seda kui Andi on lõpuks salaja organiseerinud oma võimaluse Rayfe nõudmistele vastata ning nõustunud tema kuningannaks hakkama, muutub lugu vaid täiskasvanutele sobilikuks. Muinasjutt jätkub endiselt - Andi saab teate oma ammu surnud emalt, ta õpib kuju muutma, oma uut kuningriiki maagiaga kaitsma ning nägemusi tõsiselt võtma, kuid selle kõige seas on ka noorte abiellunute voodirõõmude üksikasjaline kirjeldus.


See muinasjutt koos oma erootilise osaga, on tegelikult päris andekas lugu, kus on kuningas, kes taganeb oma antud lubadustest, kuna ta ihaldab endale saada rohkem, kui talle on lubatud, siin on kolm õde, kes on olnud väga lähedased, kuid kui üks neist astub välja tavalisest rutiinist, hakkavad teised teda tagasi tõmbama, sest tema ideed ei sobi kokku nende uskumustega, kui siis aga seni varjus olnud õde saab lõpuks astuda oma tõelisesse rolli, kasvada ja areneda, peavad nad kas tema uue olemusega leppima või siis talle verist kättemaksu vanduma. Selline tüüpiline ahnuse, arenemise, kaotuse ja uute liitude sõlmimise lugu. Piisavalt huvita, et tekib huvi ja sarja järgmiseid raamatuid lugeda.


pühapäev, 2. august 2020

The Book of Bera

Raamat: The Book of Bera (The Book of Bera #1) by Suzie Wilde (2017) 

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32565780-the-book-of-bera

Bera, Viikingite ühe andekaima teadjanaise tütar, on üles kasvanud üksildases Jääga-ääristatud mere ranniku külas. Kuid ta ema suri, kui ta oli veel väike jättes Bera üksi koos tema andega, ilma et sa suudaks talitseda oma vaimu-kaksikut taliseda või mõisa nägemusi tuleviku kohta.

Kui need puudujäägid viivad tema lapsepõlvesõbra surmani rivallitseva klanni käe läbi, vanub Bera kättemaksu. Kuna ta isa on müünud ta naiseks selle sama klanni pealikule, pakutakse talle kättemaksu võimalust varem kui ta lootagi oskas …

Mida tugevamaks Bera võimed muutuvad, muutuvad ka tema nägemused eesootavast katastroofist üha kohutavamaks, kuni tal on vaid üks valik: kas hoida kinni oma kättemaksust või mitte? Või juhib ta hoopis oma inimesed turvalisse kohta, enne kui on liiga hilja?

History, Drama, Fantasy


Bera raamat on täiskasvanuks saamise lugu. Teismelise tüdruku lugu, kes pirtsutab ja muudab meelt nagu tuulelipp tormis. Tema lugu algab suure kaotusega, jätkub segadustega, aga aja möödudes õpib ta järjest rohkem tundma ennast, inimesi enda ümber, teeb pidevalt valesid valikuid ja otsuseid, ning lõpuks leiab ta oma tõelise eesmärgi, oma tõelise sisemise jõu ning tõe, et kõik kättemaksud ei pruugigi olla täitudes rahuldust pakkuvad. Ning kõigil on saladused, mis oleks kõigi elud muutnud, kui neid oleks algusest peale teatud.


See on siis lugu, mille peategelane on teismeline tüdruk, kes püüab olla kõiges oma ema moodi, kuid kaotab oma parima sõbra püüdes päästa küla haigusest. Lisaks sellele kaotusele on ka ta isa ta kauba peale ära andnud selle sama klanni pealikule, kelle liige ta parima sõbra tappis. 

Bera küll teab, et ta on nagu ta emagi Valla/nõid/teadjanaine, sest ta näeb endiselt oma hinge-kaksikut, ta näeb surnute hingi, kes pole teispoolsusesse minna saanud ja ta kaitseb nende küla kurjade vaimude rünnakute eest, kuid see on ka kõik mida ta oskab, sest ta ei saa aru neist nägemustest, mida ta hing talle näitab ja oma suures soovis olla õige Valla on ta teinud rohkem kahju kui kasu.


Kui ta siis sinna teise külla kärutatakse, on ta seal üksi ja ainus asi mis tal tuld sees hoiab on võimalus võtta veritasu ta parima sõbra tappjalt. Kuid siis tuleb sinna ka tema isa ja ta ema parim sõbranna, kuna ta vana koduküla ähvardanud haigus tegi külas suurpuhastuse, on ta esialgu rõõmus, kuid kui isa hakkab tema kohta laimu levitama ja ema sõbranna alandab teda igal võimalusel, tunneb ta end veelgi rohkem üksinda.


Kuid … Bera on teismeline, seega kõigub ta meeleolu nagu tuulelipp, siinsamas tunneb ta oma vaimu-teisikust puudust, kui see kohale ilmub, siis on tema peale vihane ja loobib teda pidevalt asjadega, kuigi ta teab, et need lendavad temast läbi sest ta on kõigest vaim. Kuna Bera on abikaasaks ostetud, siis armub ta küla seppa, või vähemalt arvab ta nii. Lisaks sellele, et Bera sai ootamatu abikaasa sai ta ka poja, kes teda vihkab. Bera püüab anda endast taas parima, kuid ta pole veel piisavalt elukogenud, et mõista kuna tema abi vajatakse, kuna inimesed on tõeliselt tänulikud, kuna nad teevad vaid nägu, kuna ta peab teiste vigu varjama, kuna neile võimaluse andma oma vigu tunnistada.


Kogu tegevus toimub kuskil kauges ajas, kuskil fjordi kaldal, ajal kui naised olid veel müüdavad, nõiad/teadjanaised on veel tähtsad, vaalu on veel meres ja ookeanis küllaldaselt ning põhjamaade mehed käivad lähedasel suurel saarel rüüsteretkedel ja nad pole veel midagi kuulnud põhjas olevast suurest saarest, kus valitsevad tuli ja tuhk. Aegajalt autor küll unustab, millise ajastu ta oma loo jaoks on valinud, kasutades sõnu või võrdlusi, mis ei ole ajastule sobilikud, kuid pole põhjust liialt norivad olla, sest lugu iseenesest on ju hea - seda võib võtta kui ühte võimalust kuidas viikingid Islandile jõudsid. 


See oli loetav raamat, kuigi aegajalt oli küll kogu see teismelise tujutsemine liiast, sest ma lihtsalt ei kujuta ette, et tollel kaugel ajal oleks teismelistel aega ellujäämise kõrvalt tujutseda ja mossitada, kuid ju olid ka nemad vaid inimesed. Kui kogu see teismelise osa kõrvale jätta, on see huvitav lugu kättemaksust, pettusest, perest ja rändest.

kolmapäev, 29. juuli 2020

Lume ja tuha hingus II

Raamat:
A Breath of Snow and Ashes (Outlander #6/II) by Diana Gabaldon, tõlge Krista Suits (2005, 2020) Varrak, RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/54000708-lume-ja-tuha-hingus

Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarja kuuenda raamatu „Lume ja tuha hingus” II osa jõuab otse Ameerika iseseisvussõja keerisesse, kus tuleb hakata pooli valima. Neis poliitilistes tõmbetuultes on Fraseritel ja MacKenziedel üha raskem säilitada Põhja-Carolina mägede rüppe kõrvalisse paika rajatud kodus varasemat rahulikku elu. Briti kroonile ustavust vandunud Jamie Fraser leiab end kahe tule vahelt, tundes, et võlgneb truudust hoopis vabaduseideaalidele. See raamat on täis kummitusi – luusigu need siis kullast ligi tõmmatuna Hector Cameroni hauakambri ümber või painaku Jamiet valusad mälestused Cullodeni lahingust ja Ardsmuiri vangla jubedustest ning ajarändureid Claire’i, Briannat ja Rogerit teadmised saabuvatest keerulistest aegadest. Kas jääda trotsima surmaohtu või minna tagasi oma aega? Ja kuigi kõik märgid on õhus, et kokkupõrkest ei pääse, loodab Jamie Fraser ikka, et ehk tema perekonna ajarändurite teadmised lähenevatest keerulistest aegadest ei osutugi täitunuks – aga seda näitab ainult aeg.

History, Romance, Drama


Lume ja tuha hinguse teine osa toob Fraseri mäele uusi kannatusi ja üllatusi ja aeg liigub ühe ligemale sellele kuupäevale, mis oli ajalehe artiklis kus räägiti suure maja põlengust ning omanike surmast. Kuid enne veel kui see kuupäev kukub, pannakse Claire ja Jamie suhted proovile, perekonna liikmete tervised proovile, sõlmitakse paar üllatavat liitu ning tehakse üllatavaid ohverdusi.


Lugedes seda uuesti üle, jäid mul silma mõningad asjad, mida esimesel korral ei märganudki, nagu näiteks see, et võibolla oli Claire ja Brianna Bostoni  kodu seinal kogu aeg dokument, kus oli Jamie allkiri. See oleks võinud olla järjekordne ninanips Franki poolt, sest üha enam jääb ju mulje, et ta teadis, et Claire ja Brianna tagasi lähevad. Ja siis ei leidnud ma sellest raamatust ühte asja, mida ma ingliskeelsest variandist mäletan, kuid teades, et nende raamatute US ja UK variandid on mingil määral erinevad, siis poleks see ka ime, kui see mida ma mäletan oli raamatu teises versioonis. Nimelt see kui Roger ja Jemmie mõlemad keelt ühtmoodi rulli keeravad - see pidavat samuti päritav oskus olema.


Selles osas toob Gabaldon sisse igasuguseid erinevaid suheteversioone ja seksuaalseid eelistusi, mis olid siis ja on ka praegu üllatavad, andes neile omapoolse kas positiivse või negatiivse tooni. Ja nagu ikka annab ta vastused teemadele, mis mõnes varasemas raamatus õhku rippuma jäid, kuid samas liiguvad siit edasi teised teemad järgmistesse raamatutesse.


Ja kui rääkida raamatu põhjal tehtavast telesarjast, siis on mul tunne, et viienda hooaja kaks viimast osa teevad lühikese kokkuvõtte kuuendast raamatust, et äkki jäetakse kuues raamat üldse vahele ja minnakse kohe seitsmenda juurde edasi. Ei saa ka öelda, et selline imelik lükke on stsenaristide idee, sest eelviimasele osale kirjutas sisu Gabaldon ise. Ju nad siis teavad täpselt kuidas nad tahavad jätkata ja millele rohkem keskenduda, et nad kuuendast raamatust tähtsaimad hetked viienda hooaja lõpus ära näitasid. Kuna telesarjas Malvat pole, siis on ju loomulik, et kõik temaga seotu jääb ära. Aga kõik muu … kõige rohkem tahaks ma näha, kelle nad täiskasvanud Williamit mängima võtavad.


See on hea raamatusari ja selle osa lõppedes oleks kohe nii väga tahtnud järgmise osaga koheselt jätkata.


reede, 24. juuli 2020

Brazen and a Beast

Raamat:
Brazen and the Beast (The Bareknuckle Bastards #2) by Sarah MacLean (2019)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/40215803-brazen-and-the-beast

Leedi plaan

Kui leedi Henrietta Sedley kuulutab oma kahekümne üheksanda aasta tema aastaks, planeerib ta sel aastal pärida isa äri, teenida omaenda rikkuse ja elada omanda elu. Kuid esmalt plaanib ta kogeda naudinguid, millest ta on ilma jäänud kui paadunud vanatüdruk. Kõik läheb nii nagu peab … kuni ta avastab kõige kenama mehe, keda ta eales näinud on, oma vankrist kinniseotuna, ning see ähvardab rikkuda tema aasta veel ennem, kui see alanudki on.


Sohilapse ettepanek

Kui Whit, Govent Gardeni kuningas, keda kogu maailma teab kui Koletis, ärkab vankrist Hattie jalge ees, ei saa ta teisiti kui imetleda võõrast naist, kes ta vabastab - eriti siis kui ta avastab, et naine on teel õhtule täis naudinguid … tema tagahoovis. Whit on rõõmuga valmis pakkuma Hattiele kõike mida ta soovib … teatud hinna eest.


Ootamatu kirg

Peagi leiavad Hattie ja Whit endid rivaalidena nii äris kui naudingutes. Hattie ei loobu oma plaanidest, Whit ei loobu oma võimust … ja kumbki ei pane tähelegi, et kui nad ettevaatlikud ei ole, pole neil muud võimalust kui loobuda kõigest … ka oma südametest.

History, Romance, Drama


Kui ma selle sarja kolmandat osa lugesin ja ka kui ma arvustust kirjutasin, olin ma kogu aeg kinde, et ma olen teist osa lugenud. Kui ma aga eelnevatele raamatutele viidet panemas olin, sain ma aru, et ma polegi teist osa lugenud. Ma ei teadnudki Whiti ja Hattie lugu, kuid kuna ma olen nii paljusid MacLean raamatuid lugenud, siis mul oli täielik ettekujutus, mis nende raamatus toimus, toetudes nendele vihjetele, mis kolmandas osas olid. Kuid lugemata ma siiski seda raamatut jätta ei saanud.


Seega, Henrietta ja Whiti lugu.

Henrietta on rikka merekaubanduse omaniku, kes on oma teenete eest saanud aristokraadi tiitli, tütar, kelle suurimaks sooviks on isalt pereäri üle võtta, sest tema on selles palju osavam, kui tema noorem vend, kes tegelikult äri pärib, kuna isa ei näe mingit võimalust, kuidas naine võiks sellist äri vedada. Seega otsustab ta, et ta teeb nii, et isa annab talle äri. Esimene samm, kõrvaldada võimalus, et isa teda abielluma sunniks, seega korraldab ta endale paar tundi bordellis (selles samas bordellis, mida Rusikakangelaste õde peab). Kuid enne veel, kui ta kodust minema saab hakata, leiab ta vankrist kinniseotud ja meelemärkuseta mehepuraka. Kui nad juba sõitma hakkavad, tuleb mees meelemärkusele ja Hattie aitab ta pärast väikest vestlust ja suudlust õrna lükkega tõllauksest välja.


Whit oli tegelemas just oma viimase saadetise transportimisega, kui nende saadetist rünnati ja keegi ta oimetuks lõi, siiski mitte ennem, kui ta ühele ründajale noa jalga viskas. Kui ta siis vankris meelemärkusele tuli, oli tema koha ilusaim olend keda ta kunagi näinud oli, seega oli ju loomulik, et kui ta vankrist välja lennates tasakaalu leidis, asus ta koheselt neiut jälitama ning oma õe bordellis asus ta loomulikult tellitud gigolo asemele. Whit teab, et selle rünnaku taga oli Ewan, seega on Hattie lüli, kuidas ta oma vennale lähedale saaks. 


Ja nii algabki nende kahe tango, kus mõlemal tantsupartneril on oma eesmärk, mõlemad püüavad oma eesmärke saavutada ning tasapisi kobades jõuavad nad armumise äärele, ning kukuvad vaieldes ja võisteldes sealt äärest üle, vaid selleks et maandudes teha järgmisel lollid sammud, mille käigus (Ewani kaasabil) Hattie pea elu kaotab, kuid seda on ju vaja selleks, et Whitt lõpuks endale tunnistaks, et ta Hattieta elada ei saa.


Selles raamatus on samuti suur osa erootikal, kuid lisaks sellele on siin ka humoorikat sõnamängu, põnevat tagaajamist Govent Gardenis ja kahe eraldi seisva isiksuse sulandumist üheks tugevaks pereks. Siia sisse oli toodud ka teiste MacLeani sarjade kangelasi, nagu ikka.


Hea suvine lugemine.


Kreeka kangelased

Raamat: Heroes: Mortals and Monsters, Quests and Adventures (Stephen Fry’s Great Mythology #2) by Stephen Fry, tõlkinud Allan Eichenbaum (2018, 2020) Varrak, RR, A

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53755160-kreeka-kangelased

Stephen Fry Kreeka müütide sarja teine raamat. Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks. Sarja esimeses raamatus saime lähemalt tuttavaks uhkete jumalatega, nüüd aga näeme, milleks on suutelised võimas Herakles, vapper Iason, kaval Theseus ja teised, kes püüavad täita võimatuid ülesandeid ja viia ellu unistusi, pälvivad ühtede jumalate soosingu ja langevad teiste raevu alla, püüdlevad kõrgele ja langevad kõrgelt, kuid ei ole kaugeltki lihtsalt jumalate mängukannid. Kätte on jõudnud surelike kangelaste aeg. 

History


Kui Müüdid on loetud on täiesti loogiline, et järgmisena tulevad Kangelased. 

Kui paljud Kreeka kangelased teile tuttavad on? Loomulikult on Herakles tuttav ja ka Oidipus on nimi mida on kuuldud. Võibolla pole ka võõrad Perseus Theseus, Orpheus ja Jason, kuid kas te oskate öelda, millega nad hakkama said, et neist kangelased said? Lisaks on ka teisi kangelasi, kellest pole ilmselt kuulnudki, tegelased nagu Bellerophontes või Atalante.


Mis neid kangelasi ühendab - nad peavad täitma ülesandeid, mis tavasureliku elutee koheselt lõpule viiks, kuid nemad saavad nendega mängeldes hakkama, ning küsivad, mis järgmiseks teha on vaja. Nad peavad pikka viha ja maksavad julmalt kätte neile, kes neid solvanud on või siis teiste elu põrguks on teinud. 


Kõik need kangelaste lood nõretavad verest nagu ühed korralikud muinasjutud ikka ja nagu Fry’gi välja toob põrkuvad need lood üksteisega ajajoonel ning legendide erinevates versioonides on juurde lisatud tegelasi, kes on sinna lisatud vaid selle pärast, et pered on laulikutele maksnud, et nende pere saaks oma juured kangelaste ja jumalateni ajada. Seega, nagu muinasjutud ikka, on ka need legendid liikunud suust suhu, ühest piirkonnast teise, muutunud on ajaline joon ja tegelaste nimed, kuid iga muinasjutt ja legend saab alguse millestki tõelisest, mille ümber koguneb ülejäänud helkiv kiht, nagu ka pärl koguneb liivatera ümber.


Kreeka müüdid ja kangelased on suurepärane lugemine ja nüüd ootab veel ka Trooja lugu.


esmaspäev, 20. juuli 2020

Daring and the Duke

Raamat: Daring and the Duke (The Bareknuckle Bastards #3) by Sarah MacLean (2020)
Hinne: B
Grace Condry on kogu oma elu oma mineviku eest põgenenud. Lapsena reetis teda ta ainus armastus ning teda kasvatasid tänavad, kuid nüüd peidab ta end kõigi silme all, kui Londoni pimedate nurkade kuninganna. Gracel on vahe meel ning jõuline paremsirge, ning ta pole veel kohanud vaenlast, kellest ta üle poleks … kuni ta kunagine armastus tagasi tuleb.

Sihikindel ja hoolimatu Ewan, Marwicki hertsog, on aastakümneid veetnud otsides naist keda ta pole kunagi lakanud armastamast. Ammu tõmmatud loos võis küll talle Grace maksma minna, kuid Ewan on valmis kõigeks, et teda tagasi võita … ning temast oma hertsoginna teha.

Leppimine on viimane asi, mida Grace soovib. Ta ei suuda minevikku andestada ning vannub kättemaksu. Kuid kättemaks tähendab ju seda, et Ewan tuleb läheduses hoida, seega muutub vaenlane peagi millekski muuks - millekski millele ta vastu ei suuda panna, isegi kui tema ehitatud maailm ja elu … ja süda, mida ta vandus enam kunagi kellegile anda, satuvad ohtu.
History, Romance, Drama

Sarah MacLearni raamatud on tavaliselt hästi kaasakiskuvad. Nendes on alati tugevad ja iseseisvad kangelannad, kes ei lase end alistada ja täidavad oma ihad just täpselt nii nagu nemad soovivad. Tavaliselt on tema lood seotud mingi reaalse ajaloolise faktiga ja annavad seega lugejale ka ülevaate ülemöödunud Londoni elust ja olust. Tema lood on alati täis põnevust ja intriige ning loomulikult ka armastust. Kuid sellest raamatust on tavaline MacLean kadunud :(

See on siis rusikakangelase kolmiku kolmas raamat, kus Whiti ja Devili õde leiab oma armastuse. Kuid tema armastus ei tule kuskilt viiendast nurgast, et aidata tal hakkama saada nende kolmanda vennaga, kes neid kõiki juba aastaid kimbutanud on, Grace armastus on seesama poiss, kes neid kolme nende isa juurest põgenema sundis ja neid tappa on püüdnud. Või kas ikka on? Äkki on tegu sellise klassikalise arusaamatusega, kus tegutsetakse enne kui tausta on uuritud või on keegi pahatahtlikult valetanud ja sedasi kättemaksu masina tööle lükanud ja nüüd on seda väga raske peatada?

Noh igatahes, pärast seda kui Grace on Ewani peale viimast plahvatust terveks ravinud, oma viha rusikate abil tema peal välja valanud ja ta minema saatnud, arvab ta et sellega on siis nüüd need asjad ühelpool. Aga tundub, et ta ikkagi ei tunne ma “venda” nii hästi kui ta arvas, sest vaid aasta hiljem on Ewan Londonis tagasi ning asub kavalusega Gracet uuesti enda poole meelitama. Ja loomulikult kuulub selle meelitamise juurde ka rohke intiimne kontakt - midagi rohkem ei saa nad ju endale lubada, sest nad tõotasid, et nende isa liin lõppeb siin ja uuel hertsogil ei saa olema järglasi.

Kui muidu on Grace tugev ja enesekindel naine, siis Ewan on tema krüptoniit ja tema kätes ei pea ta kaua vastu. Tõsi ta on, et lõpp lahenduseks on vaja ühe poole lähikontakti surmaga, kuid lõpp on siiski muinasjutuliselt ilus. 

Lugedes ei saanud ma aru, mis on selle loo ajalooline külg, kuid autor annab sellest korraliku ülevaate raamatu lõpus - tegevus toimub kuninganna Victoria ajastu alguspäevil, kui seadused olid ebamäärased ja naistel oli rohkem võimalusi oma soovide rahuldamiseks ja vabaduste realiseerimiseks, seega oligi võimalik Gracel pidada Londonis "klubi" naistele, kus kõiki nende "patuseid" soove täideti, kas siis ilusate noormeeste poolt, või osavate kokkade või muude meistrimeeste poolt. Seda aega ei olnud aga pikalt ja Victoria ajastu on tuntud selle poolest, et naistel puudusid igasugused õigused.

See oli hea lugu, kuid selles loos oli teistega  võrreldes liiga palju seda intiimse armastuse poolt ja liiga vähe põnevust ning intriige - “paharid” olid teada algusest peale, keegi ei püüdnud armunute vahele kiilu taguda, pigem püüti neid intensiivselt kokku viia ja seega oli see liialt roosamanna, siit puudus see tüüpiline salapärane mahhinatsioon ja situatsiooni koomika, mis iseloomustab tema teisi raamatuid.

Hea, lihtne suvine lugemine.

laupäev, 11. juuli 2020

Kreeka müüdid


 Raamat: Mythos: The Greek Myths Retold (Stephen Fry’s Great Mythology #1) by Stephen Fry, tõlge Allan Eichenbaum (2017, 2020) Varrak, RR, A
Hinne: A
Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry poolt ümber jutustatuna saavad nad veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks. Majesteetlik ja naistemaias Zeus, armukade Hera, armutu Artemis, särav Apollon ja paljud teised tuttavad, kuid siiski kauged tegelased saavad inimliku näo ja ärkavad taas kord ellu. Raamatust, kus jutustatakse Kreeka jumalate, titaanide ja teiste ajaloo koidiku müütiliste olendite sünnist ja elust enne inimesest kangelaste tulekut, saame muuhulgas teada, miks pole mõistlik oma naist pahandada, isegi kui oled suur jumal Uranos, miks valmistas Athena sünd jumalate kuningale Zeusile omajagu peavalu, miks ei ole olemas rohelisi ja koobaltsiniseid inimesi ning palju muud.
History, Fantasy

Ma olen seda raamatut juba kord lugenud ja sellest ka kord kirjutanud, kuid seda oli uuesti täpselt sama hea lugeda kui esimest korda. Ka seekord olin ma eriti huvitatud jumalannast, kellelt ma oma nime olen saanud, ning hea oli taas kord üle lugeda lugusid mida ma olen ka teistest raamatutest lugenud ja mis mulle täiesti võõrad kord olid.

Lugedes võrdlesin ma neid tegelasi tahtmatult Sherrilyn Kenyoni erinevate sarjade tegelastega, kes peaks nagu olema needsamad iidsed erinevate tasemete jumalad tänapäevases maailmas (kuigi Kenyoni sarja peategelased on vennad Archeron ja Styxx, mis müütides on jõed allmaailmas). Ja endiselt jäin ma mõtisklema, kas selle raamatu jumalate biseksuaalsus on tingitud sellest, et autor on Stephen Fry, või on tõesti kõik varasemad lood lihtsalt redigeeritud lastele lugemiseks ja välja on jäetud jumalate kirg kõige elava vastu. Samas on huvitav, et jumalad ihaldavad nii tüdrukuid kui poisse, kuid jumalannad vaid poisse.

Igatahes, on Fry geniaalne autor, kes oskab vanad müüdid kergelt loetavaks teha ja ideaalselt huvitavat lisainfot juurde lisada. Mul on hea meel, et tema järgmine raamat „Kangelased“ on juba tõlgitud, ning loodetavasti saame peagi lugeda ka sarja kolmandat raamatut „Trooja“.