2022

The Last Graduate


Artemiz's favorite books »

Reede, 29. juuli 2022

A Magic Steeped in Poison

Raamat: A Magic Steeped in Poison (The Book of Tea #1) by Judy I. Lin (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/56978089-a-magic-steeped-in-poison          

Kunagi vaatasin ma oma käsi uhkusega. Nüüd neid vaadates mõtlen vaid “Need on käed, mis matsid mu ema”.

Ningi jaoks on ainus hullem asi kui ema kaotus, teadmine, et ema surmas on süüdi ta ise. Tema oli see, kes teadmatult keetis selle tee, mis ema tappis - mürgitatud tee, mis nüüd ähvardab talt ka ta õe, Shu, võtta.

Kui Ning kuuleb võistlusest, millega otsitakse kuningriigi suurimat shennong-shid - iidse maagilise teetegemise meistrit - rändab ta pealinna, et võistluses osaleda. Võitja tasuks on teene printsessilt, mis võib olla ainus võimalus Ningi õe päästmiseks.

Kuid kõik need võistlejate vahelised ärategemised, õukonna verine poliitika ja salapärane (ning kenake) poissi, kellel on kohutav saladus, võivad tähendada seda, et Ningi elu võib olla suuremas ohus, kui kunagi varem.

Fantasy, Magic, YA


Kuidas iseloomustada “Maagiast läbiimbunud mürki”? See on nagu düstoopiline YA romaan, kuid tegevus ei toimu mitte kaugel tulevikus vaid kaugel minevikus ja mitte maailmasõjast räsitud Euroopas/Ameerikas vaid hoopis maagilises hiinas, mis pole maailmasõjast räsitud.

Ning on teismeline hiinlanna, kelle ema on surnud mürgitatud teed juues, ning sama mürgi toimega on haigestunud ka tema noorem õde. Seega on Ningi jaoks ainus võimalus õde päästa, minna pealinna, kus kuningakoda on välja kuulutanud uue õukonna “tee maagi” leidmise võistlused. Kui Ning suudab võistlused võita, saab ta ligipääsu kuningakoja ravimiladudele ja sedasi saaks ta päästa oma õe.

Loomulikult ei võistle osalised vaid kohtunike antud ülesannetel vaid ka väljaspool võistlusi omavahel, vahendeid valimata ja vahel ka oma mentorite heakskiidul. Ningil ei ole kerge, sest temal pole mentorit, pole kohalikke toetajaid, kuid see poleks YA fantaasia, kui ta ei leiaks toetajaid ja sõpru ootamatutest kohtadest.

Kogu see lugu on täis toitu ja teed, erinevaid maitseid ja aroome, fantastilist loodust ja traditsioonilisi rõivaid. Ning, kes on tulnud vaesunud arsti ja maagi perekonnast, kellel oli tihti varuks nälg, saab pealinnas kogeda täis kõhtu, uusi rõivaid ja uusi esmaklassilisi teelehti ja lisandeid, mida nende provintsis ei kasvanud ja ka mingi hinna eest osta poleks saanud. Oma uute tuttavate abiga kogeb ta asju, millest ta unistadagi poleks osanud loota, kuid samas võib tema usaldatavus talle julmalt kätte maksta.


Võistlused, tee, maagia, sõprussuhted, õukonna poliitika, saladused - see on põnev lugu, millega on kerge kaasa minna, ning lõpuks ometi raamat, kus juuakse teed :). 

Ja see lõpp … järgmine osa, palun!!! :)

Teisipäev, 19. juuli 2022

Dead Water

Raamat: Dead Water by A.C. Fletcher (2022)  Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59112721-dead-water              

Vees on midagi …

Põhja Atlandi äärel on üks saar. Saare elanikud on väliselt kokkuhoidev kogukond - kuid neil kõigil on oma saladused, mõned neist palju tumedamad kui teised. Ning kui mingi imelik segadus neid kõiki endasse tõmbab, tulevad need saladused ka päevavalgele. Praam jääb tulemata ja side maismaaga lõigatakse läbi. Ajutised ebameeldivused kasvavad õudusunenäotaoliseks olukorraks ning üle saare hakkavad levima kuulujutud. Kunagine kokkuhoidev kogukond kistakse julmalt lõhki - ning mis iganes on selle põhjuseks, peagi ei küsi enam keegi miks see juhtus, vaid kes, kui keegi üldse, selle üle elab.

Thriller, Horror  


Ma pole enam ammu õuduslugusid ei lugenud ega ka näinud, pole lihtsalt kas kätte sattunud või pole olnud tahtmist ennast vabatahtlikult hirmutada. Kuid nüüd, kui mul oli vaja raamatut, milles on esmatähtis vesi, tuli lugemist ootavate raamatute nimekirjast esimesena välja see raamat. Kuid isegi, kui selle juures on märge - horror - on see pigem õudusugemetega psühholoogiline põnevik.


“Surnud vesi” on üks kuradima põnev lugu, mis toimub väiksel saarel, millel on elanikke üks sadakond, kes elatuvad kalapüügist ja natuke ka turismist. Üheks nädalavahetuseks sõidavad pooled elanikud mandrile, et osaleda folkloorifestivalil/võistlusel, kus näidatakse oma tantsu, pillimängu ja laulu oskusi. Saarele jäävad need, kellel pole huvi folkloori vastu, kellel on raske liikuda, kes peavad tööd tegema ja kes on alles saarele tulnud, et siin uut elu alustada või siis kunagist elu uuesti proovida.

Sig on noor lesk, kes käib igal hommikul iga ilmaga vabasukeldumas, et oma mõtted korda saada ja ülejäänud päevaga hakkama saada. Matt on Sigi surnud abikaasa nõbu ja omalmoel Sigi kaitsja, kuigi nad pole peale Johni surma enam sõbrad olnud. Evie on Johni õetütar, kes jäi ratastooli pärast autoavariid, mis röövis talt vanemad ja Sig ei taha end tema tädiks nimetada, sest ta pole tema veresugulane, seega elab Evie vanavanematega, kuid sel nädalavahetusel on ta Sigi juures. Kathleen on Matti vanatädi, kes elab üksi ja peab silmas saarel toimuvaid muutusi nii inimestes, kui ka loomades. Tom on tulnud saarele koos isa, kasuema ja poolõega, sest isa on võtnud vastu ajutise saarearsti töökoha. Varangian on viiking, keda tema rändamine on viinud kõrbesse, kus ta on käitunud andestamatult ja seega on kohalikud talle peale pannud needuse.


Need ja veel paar tegelast on need, kelle tegemisi lugu ühe nädalavahetuse jooksul jälgib. Lisaks jälgivad saarel toimuvat ka paar kaarnaid, kes on märganud saarele ilmunud pahatahtliku pimedust, mis on puudutanud nii loomi kui ka inimesi. Keegi on lõhkunud saarel kõrgunud kivikülvi ja tundub, et selle alt on ka midagi leitud, mille oleks pidanud rahule jätma. Sig leiab rannale uhutud vesti, mille taskus on metallkarp, mille sees on imelikust materjalist tehtud kaustik, täis imeliku kirja. Saarele tulevad telekommunikatsiooni firma töötajad, kes peaks saarel interneti levikut parandama, kuid lolli vea tõttu lõikavad saare üldse levist ära, ning saarele jõudev torm tähendab ka seda, et ilmselt jääb järgmine päev mandrilt praam tulemata.


Kui õhtu saabub, hakkab saarel midagi imeliku toimuma. Inimesed lähevad lihtsalt sadamasse ja viskuvad vette. Kuid see pole veel kõik. Mõned inimesed hakkavad vett oksendama, nende silmadest hakkab vett jooksma ning nad kattuvad üleni veekorraga, mis muudkui voolab ja voolab ja voolab, neist on saanud veezombid. Kathleen teab, et saarele on tulnud kurjus ja ainus viis teisi sellest päästa on, kui ta ise nende juurest lahkub ja end kindlasse kohta matab. Kuid kas sellest ka tegelikult abi on?


Ja selline see lugu ongi - saar, mida on tabanud miski kuri, väike seltskond inimesi, kes on mingi ime läbi sellest kurjast pääseda suutnud, iidne needus mis on valla pääsenud. On neid, kes usuvad asju mida ei saa ratsionaalselt seletada ja on neid, kes vajavad kõige jaoks tõestatud seletust, ning keelduvad kõike muud uskumast.


See on lugu, mida lugedes saab nii mitmelgi korral mõelda - miks see just nii läks? Ja samamoodi saab ka mõelda - miks just nemad? Mul on mõned teooriad, miks. Näiteks kui selle kõige põhjus on see, siis kas see tähendab seda, et nad kõik on kuidagi seotud selle algusega, kuna algusest on ju laiali läinud mitmed harud ja mingil põhjusel on nad sellele saarele tagasi jõudnud. Aga kui põhjus on hoopis see, siis mismoodi nemad sellest puutumata jäid, sest nad ju kõik tarbisid vett. Ühesõnaga, kui olin raamatu lõpetanud tekkis tahtmine uuesti lugeda ja leida need seletused, mida ma esmasel lugemisel ei pruukinud tähele panna.

Kuigi algus on aeglane, tutvustades kõiki peategelasi, nende taustalugusid, saladusi ja saart ennast, ning põnevus kasvab rahulikult, kuni jõuab haripunkti ja kogu lugu on vägagi filmilik, oli seda tõsiselt hea lugeda. See oli umbes samamoodi nagu Sigi sukeldumine, et alguses tahab kopsudes oleva õhk tagasi pinnale tirida ja siis teatud sügavusest haarab gravitatsioon sukeldujast kinni ja hakkab allapoole tirima - lugemist alustades ei tundu lugu eriliselt siduvat, kuid kui lugu juba sõrmst kinni saab, siis on väga raske taas välja saada, ning raamatu lõppedes tabas mind väiksekujuline raamatupohmakas (pole ikka veel uue raamatuga alustanud).


Hea lugemine!

Esmaspäev, 18. juuli 2022

Mõrv Mallowan Hallis

Raamat: Murder at Mallowan Hall by Colleen Cambridge, tõlge Reelika Haapanen (2022) ER, RR, A  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61431571-m-rv-mallowan-hallis         

Peidus Devoni lainjate roheliste küngaste vahel, ühendab Mallowan Hall Inglise traditsiooni parimaid osi 1930. aastate moodsate mugavustega. Majapidajanna Phyllida Bright, kes on võimekas ja ka isikupärane, juhib suurt majapidamist oma väga elegantsesse kindasse kätketud raudse rusikaga. Kuid Mallowan Hall erineb teistest maalilistest maamajadest ühe asja poolest suuresti …


Häärber on koduks arheoloog Max Mallowanile ja tema kuulsale naisele Agatha Christiele. Phyllida on ustav ja kaitsev krimikirjaniku suhtes, kes on ühtaegu nii tema sõber kui ka tööandja. Kirgliku detektiivkirjanduse austajana tuleb Phyllidal päriselus alles leida see härrasmees, kes on sama lummav nagu proua Agatha belglasest kangelane Hercule Poirot. Aga olles küll harjunud mõrva ja selle meetoditega, mis on sagedaseks jututeemaks, ei ole Phyllida valmis nägema väga ehtsat, väga surnud inimest raamatukogu põrandal lebamas …


Endine rindeõde Phyllida reageerib sellele praktilise terve mõistuse … ja suure uudishimuga. Peagi saab selgeks, et ohver oli saabunud Mallowan Halli nädalavahetuse majapeo ajal pettuse teel. Nüüd ei ole Phyllidal mitte ainult majatäis nõudlikke külalisi, kellega tegeleda – koos häiritud ja ärevate teenijatega –, vaid ka hordide kaupa väljas ootavaid ajakirjanikke. Kui leitakse veel üks surnukeha – sel korral üks majateenijaist –, otsustab Phyllida minna monsieur Poirot’ jälgedes, tegemaks kindlaks, kes Mallowanide külalistest on tapja. Saanud abi nägusalt külaarstilt doktor Bhattilt ja häärberi töötajatelt, kogub Phyllida vihjed kokku. Aga ometi on ta liigagi teadlik sellest, et tapja peab endiselt olema ligidal ja valmis uuesti ründama. Ja ainult Phyllida enda taibukus suudaks ära hoida selle, et tema enda lugu kui lõigatult ei lõppeks … 

Mystery, Thriller 


Kuidas on kõige parem seda lugu iseloomustada - milline oleks Downton Abbey, kui selle oleks kirjutanud Julian Fellowes koos Agatha Christiega :).


Täitsa tõsiselt, siin on chriestiliku krimi ja fellowesliku ülemise ja alumise korruse draamat, ning lisaks on siin suurepärased karakterid ning taustal särisevad lood, mis loodetavasti jätkuvad sarja järgmistes osades.


Kuigi lugu on seotud Christiega ja tema tuntuima detektivi Hercule Poirotiga, ei ole nemad siiski siin kõige tähtsamad, kõige tähtsam on ikkagi Phyllida ja Mallowan Halli teeniaskond. Oma roll on ka maja peremeestel ja nende külalistel (üks neist on ju ikkagi esimene ohver :)), kuid nemad jäävad Phyllida ja tema kasside, härra Dobble ning härra Bradfordi ja teiste teise korruse töötajate varju.


Phyllida on sõjas karastunud ja hakkaja naisterahvas ning kuna tema sõber/tööandja kirjutab pidevalt kuritegudest ja nende lahendamisest, siis on ta kõiki tema raamatuid lugenud (nagu ka kõik teised selles majas) ja seega kui ta leiab laiba, siis tundub talle täiesti enesestmõistetav, et ta peab “ebakompetentsete” politseinike eest uurimise enda peale võtma. Kuid sellega kaasneb valetamist, varjamist ja politseile info jagamist vastavalt vajadusele, mis mingil määral küll uurimist segab, kuid lõppkokkuvõttes jõuab Phyllida ikkagi klassikalise juhtumi lahenduseni, kus ta kutsub kokku kõik kahtlusalused (ja teised asjaga seotud tegelased) ning räägib lahti kogu loo. 


Pole midagi öelda, kuni Phyllida lõpukõneni polnud ma kindel, kes on see külm ja kalkuleeriv mõrvar, kes suutis ninapidi vedada nii kogenud politseinike kui ka amatöör uurijaid. Hästi andekas lugu ja ootamatu lõpplahendus. Siia on sisse pandud palju punaseid heeringaid, kuid nad on oskuslikult hõbedaseks võõbatud ja seega ei näe neid ennem, kui alles lõpus. Igati väärikas Christie fanfiction!

Book Lovers

Raamat: Book Lovers by Emily Henry (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58690308-book-lovers               

Üks suvi. Kaks rivaali. Sisupööre, mida neist kumbki poleks osanud näha …


Nora Stephensi elu on raamatutes - ta loeb neid - ja ta pole sugugi kangelanna tüüpi. Ta pole see järjekindel, ega lihtne unelmate tüdruk ja kohe kindlasti pole ta kellegi kullake. Tõsi on see, et ainukesed inimesed, kelle jaoks ta kangelane on, on tema kliendid, kelle jaoks on ta kindlameelne kirjandusagent ja tema armastatud õele.

See on ka põhjus, miks ta on nõus minema Sunshine Falli, Põhja Carolinas, terveks augustikuuks, kui Libbi korraldab neile õdede reisi. Norat ootab “väikelinn muutus” ja Libby on kindel, et just siin saab Noras oma enda loo kangelanna. Kuid lilleaasa piknike ja kena kohaliku arsti või musklites baarmaniga kohtumise asemel satub Nora kokku Charlie Lastraga, tusatseva toimetajaga linnast. See oleks isegi võinud ju olla meet-cute, kui nad poleks juba varem kohtunud ka ükski neist kohtumistest pole olnud kena.

Kui Nora teabki, et ta pole mingi ideaalne kangelanna, siis Charlie teab, et tema pole kellegi kangelane, kuid kui nad ühe uuesti ja uuesti kohtuvad - nii paljusid juhuslikke kohtumisi ei laseks ükski endast lugupidav toimetaja läbi - hakkavad nad mõistma, et võibolla ei need lood, mis nad ise enda kohta on kirjutanud, ei pruugigi õiged olla.

Romance, Humor,  


Kujutage ette kõiki armastusromaane mida te olete lugenud ja kõiki rom-come mida te olete näinud, eriti neid, kus peategelased peavad koos töötama, kuid nad ei salli üksteist mingil arusaamatul põhjusel, kuid siis peavad nad millegi pärast minema kuhugi väikesesse linnakesse/külakesse kuskil karup%&#¤#, ning mida rohkem nad koos aega veedavad, seda rohkem nad armuvad (sest tegelikult oli esialgne viha kogu aeg armumine olnud). Tuleb ju tuttav lugu ette? Või siis see versioon, kus peategelane peab minema kuskile väiksesse kohta, et üle võtta surnud sugulase äri või peab ta parendama suurfirma väikest osakonda või mingi muu selline olukord, kus peategelane üldse olla ei tahaks, sest ta on harjunud oma suurlinna rutiiniga ja pole nõus kontsakingi kummikute vastu vahetama.


Vot see raamat räägib kõigist neist klišeedest ja on ka ise kokku pandud kõigist võimalikest klišeedest. See kõik on naljakas kuid samas hakkab ka üks hetk tüütama, sest siin pole mitte midagi originaalset, kõik on etteaimatav ja juba varem loetud.


Nora on karjäärinaine, kes on endale pähe võtnud, et vaid tema ja mitte keegi teine suudab tema klientidele kõige paremad diilid välja kaubelda, nende raamatutele kõige paremad toimetajad ja kirjastajad leida, ning samas usub ta ka et vaid tema saab oma õele kõige paremat elu pakkuda, seega ta valetab ja manipuleerib, et õde saaks kätte ka selle abi, mida ta ei taha vastu võtta. Ja tal on vihavaenlane, kellega ta on vaid kord lõunal käinud ja kuna vahetult enne seda kohtumist jättis ta järjekordne poisssõber ta maha ühe väikelinna kaunitari pärast ja see toimetaja, kellega ta kohtumas oli, et kiitnud heaks raamatut, mida pakuti talle toimetada, on ta mehe peale vihane, isegi aastaid hiljem, kui raamat on siiski ilmunud ja tohutut kuulsust saavutanud.


Charlie on toimetaja, keda kõik kiidavad ja kes ei võta ükskõik millist raamatut toimetada, kuid kui talle pakuti Dusti Fieldingu uut raamatut toimetamiseks, on tal omad põhjused, miks ta sellest loobus, ning ta ei leia, et ta peaks mingile agendile enda valikuid põhjendama, mõelgu see neiu pealegi, et ta ei usu raamatusse.


Ja siis aastaid hiljem, veab Nora õde Libby neid kuuks ajaks sinna väikelinna, kus toimub selle menuki tegevus ja “üllatus” on see, keda Nora seal kohtab.

Nagu juba öeldud, on see lugu täis klišeesid, seega pole ju mingi ime, kui ilmnevad saladused ja tagamõtted ja kui “vaenlased” leiavad ootamatu ühise keele ning eesmärgi ja kui on selgunud need saladused ja tagamõtted, siis ollakse solvunud ja nördinud, kuid proloogi ajaks on kõik täpselt nii nagu peab.


Jah, see lugu on naljakas ja andekalt kirjutatud ja kirjastamisega seotud inimestele on seda muhe lugeda, kuid mingil hetkel väsib ära sellest etteaimatavusest ja tšhekklisti järgi kirjutatud loost.

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Nõod

Raamat: The Cousins by Karen M. McManus, tõlge Hels Kure (2022) ER, RR, A 

Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60540452-n-od         

Milly, Aubrey ja Jonah Story on nõod, kuid nad vaevu tunnevad üksteist ega ole kunagi kohtunud oma vanaemaga. Too rikas ja eraklik proua ütles oma lastest lahti juba enne Milly, Aubrey ja Jonah’ sündi. Nii et kui noored saavad kirja, milles nad kutsutakse suveks saarel olevasse kuurordisse tööle, on nad üllatunud … ja neis tärkab uudishimu. Nende kõigi vanemad teevad ühe asja vägagi selgeks: minemata jätmine ei ole valik. See võib olla võimalus vanaema silmis taas heasse kirja saada. Aga kui nõod saarele saabuvad, on otsekohe ilmne, et vanaemal on nendega muud plaanid. Ja mida kauemaks Milly, Aubrey ja Jonah sinna jäävad, seda rohkem nad mõistavad, kui salapärane – ja sünge – on nende perekonna minevik. Saladusi on kõigil Storydel. Mis tahes see ka oli, mis nende pere aastate eest lõhki kiskus, see ei näi veel kaugeltki läbi olevat....

Mystery, YA, Thriller 


Kui te olete lugenud või näinud Karen M. McManuse esimest raamatut “Üks meist valetab”, siis mingis mõttes te teate mida oodata. Kuid samas ka mitte. Selles krimipõnevikus on nii palju saladusi, et mitte kedagi ei saa usaldada ja mitte milleski ei saa kindel olla. Kuid siiski võib ära aimata, kuidas see lugu lõppeb, küsimus on lihtsalt, kes selle kõige taga on.


Milli, Aubrey ja Jonah Story on nõbud, kes pole üksteist aastaid näinud, sest nende vanemad ei taha üksteisega suhelda. Nende vanemad Adam, Anders ja Allison, ning nende vend Archer on üles kasvanud Gull Cove’i saarel, nagu ikka rikkad võsukesed on nad üles kasvades teinud palju küsitavaid asju, kuid kui nende ema nad pärandusest ilma jätab ja keeldub nendega suhtlemisest, ei tea nad, mis selle põhjuseks on. Nüüd kui vanaema saadab täiesti tühjast kohast nõbudele kutse tulla suveks saarele kuurordisse tööle, mõeldakse loomulikult et selle taga on võimalus taas emaga head suhted taastada ja pärimisvõimalust saada. Kuid kas ikka on?


Nõbud pole tegelikult saarele oodatud ja vanaema saadaks nad pigem saarelt minema, kui anda neile võimalust ja kas nad kõik ikka on nõbud, ning millised saladused on veel seotud ühe vanema raamatuga, teise vanema noorpõlvearmastusega ning kolmanda vanema kinnisideega ja kas kadunud vend ikka on niiväga kadunud?


Seda võiks võtta kui jooksu läbi luksusliku labürindi, ning iga kord kui sulle tundub, et ees ootab  mereääres laiuv perekonna häärber, kasvab teele uus põõsas ja sa pead suunda muutma, ning viimased meetrid, kui häärber on juba käega katsuda  …


Miks ma võrdlen seda McManuse esimese raamatuga, sest ka siin peavad noored, kes muidu kunagi koos midagi ei teeks, üheskoos lahendama neid kokku toonud saladused, ning nende endi saladused seovad neid hoopis tugevamalt kokku, mitte ei paiska neid lahku, nagu arvata võiks. 


Hoogne ja kaasahaarav põnevik.

Neli tuult

Raamat: The Four Winds by Kristin Hannah, tõlge Krista Suits (2022) V, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60434391-neli-tuult               

1930. aastate Texas. Börsikrahhile, majandussurutisele ja üleüldisele töötusele lisandub aastatepikkune põud ning Suure tasandiku farmerite senine elu hävib kõrvetavates tuultes ja tolmutormides.

Elsa Martinellil tuleb otsustada, kas jääda armsasse kodutallu ja oodata vihma, mida ei tule ega tule, või võtta oma kaks last ning siirduda läände otsima paremat elu.

Kui tolmutormid seavad ohtu poja elu, on otsus küps. Kunagi vagur linna­tüdruk ning seejärel ilmetu maanaine, ilmutab Elsa nüüd endas peituvat hämmastavat meelekindlust, vaprust ja armastust.

Drama 


“Neli tuult” on ühe neiu dramaatiline lugu. Samas on see ka ühe osariigi, ühe riigi dramaatiline lugu. Ameerika oma piiratu rikkusega, kus igaüks, kes on nõus tööd tegema täidab oma unistuse ja leiab rikkuse, kuid mis siis kui see, alles suhteliselt hiljuti “avastatud” ja eurooplastega (üle)asustatud maalahmakas hakkab vastu nendele, kes seal elavad, paneb neid proovile viimse piirini. Ja kui ka loodus ei pane oma uusi elanike proovile, siis elanikud ise on need, kes panevad üksteise kannatuse ja vastupidavuse proovile. Tulge Ameerikasse(Californiasse), kus iga huviline leiab töö ja saab rikkaks, kuid seda niikaua, kuni te olete õiget värvi, õige taustaga, tulnud üle õige laevaga ja teil on kaasas õige kogus mammonat.


Elsa on õiget värvi, õige taustaga ja ta vanemad on tulnud üle õige laevaga ning neil on piisavalt mammonat - kuid Elsa pole piisavalt ilus, et mehele saada. Seega kui esimene mees talle tähelepanu pöörab, kui ta on otsustanud oma vanemate vastu mässama hakata, siis loomulikult on sellel just sellised tagajärjed, nagu oodata oligi.


Nüüd ei sobi enam Elsa oma perele, ei sobi ka ta mees, sest ta pole õigest rahvusest, ei sobi ka ta lapsed, sest need pole õiget värvi. Kuid Elsa sobib oma uuele perele, sest ta on töökas ja sihikindel. Kui poleks tulnud põuda ja liivatorme, kui abikaasa ei jätaks oma pere ning põgeneks nelja tuule poole ja kui Elsa tütar ei süüdistaks kõiges ema, oleks ta elu olnud täpselt selline nagu ta unistada oskaks. Kuid kõik need halvad asjad juhtusid ja selleks, et päästa oma poja elu, peab ka Elsa oma lapsed kokku pakkima ja minema sinna, kus lubatakse piimajõgesid ja pudrumägesid.


California, unistuste maailm, kus vaesest poisist saab rikkur ja ilusast tüdrukust filmistaar. Kui sa oled aga looduskatastroofi eest põgeneja, tuled osariiki kogu majapidamine autokastis ja oled nõus tegema ka kõige kontimurdvat tööd, et lapsed kuidagi ära toita ja külm talv üle elada, siis ei oota sind siia keegi. Vahet ei ole, et nad kõik on ameeriklased, kui sa pole californialane, oled sa sissetungija, laisk, kriminaal, muiduleivasööja ja kedagi ei huvita tõde.


1930. aastad Euroopas olid ühest sõjast ülesaamise, naudingute ning uueks sõjaks valmistumise aastad, 1930-ndad Ameerikas olid majandusraskuste, sisemise massimigratsiooni, nälja ja raskuste aastad.


Elsa lugu läbi kõige selle on hingekriipiv ja masendav. Ta on just selline töökas ja visa hing, nagu kõik need sisserändajad, kes end paari sendiga taskus üles töötasid, ning tema teele heidetakse mitmeid katseid, kuid see kõik ei murra teda. Ta ei kaota usku inimlikku headusesse, ega ka lootust, et tema lastel saab olema kergem. Seda kõike ei ole kerge lugeda, kuid pooleli ka jätta ei saa.

Teisipäev, 28. juuni 2022

Sügavmustad sügislained

 Raamat: Blå, blå höstvågor (Cilla Storm #2) by Christoffer Holst, tõlge Mari Tuulik (2022) ER, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61151322-s-gavmustad-s-gislained               

Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi. Oluline tegevuspaik, Stockholmi saarestikus asuv Bullholmeni saar on meile tuttav juba sarja esimesest raamatust „Veripunased suveunenäod“. Cillal on saarel suvemaja ning heaks naabriks särtsakas Rosie, pensionil politseiuurija, kes võiks vanuse poolest olla talle emaks. Boonusena on Rosiel ka väga sümpaatne ja Cilla meelest paljutõotav poeg. Need tegelased toovad krimiraamatusse ka mahedamaid ja humoorikamaid noote. Sõbrannad lähevad nädalalõppu veetma saarel avatud spaasse ning satuvad uhkesse pulma. Peagi leitakse vanni uppunult üks pulmakülalistest ‒ pruudi psühhoterapeut. Et politsei peab juhtumit vaid lihtsaks õnnetuseks, asuvad uudishimulikud naised asja omal käel uurima. Ning teevad üllatavaid ja kaugele ulatuvaid avastusi ...

Criminal Mystery 


“Sügavmustad sügislained” on mõnus ja hoogne järg möödunud aastal ilmunud “Veipunastele suveunenägudele”. 


Sügis on käes, ladistab vihma, kõik ootavad lund, Cilla kirjutab tõsikirmi taskuhäälingule tekste juhtumitest, mis on leidnud lahenduse, mis on endiselt saladused, ning mis on veel käimas. Ta naudib oma tööd, ta naudib hetkelist koduta olemist ja sõprade diivanil magamist, ta naudiks ka oma suhteid suvekodu naabrinaise pojaga, kui ta lõpuks ometi saaks aru, kas neil ikka on suhe või on nad lihtsalt sõbrad, kes aegajalt õhtusöögil käivad ja vahel ka linade vahele jõuavad.


Kuid siis satub tema huviorbiiti üks ammune lahendamata kadumise lugu ja naabrinaine viib ta tagasi nende suvitussaarele, kus on just avatud uus spa. Spa esimesed külalised on üks pulmaseltskond ning loosivõitjad, ning esimesel hommikul äratab neid pruudi karjatus, kui ta leiab oma psühholoogi vannis uppununa.


Kuid kuidas see kõik on seotud selle kadumisjuhtumiga? Ja kuidas on sellega seotud Cilla loo kõrval jooksev Ella lugu, kes on Iirimaal oma vanemate maja tühjaks tegemas? Ning miks pidi psühholoog surema ja kes oli see, kes selleks oma abistava käe ulatas?


Võiks öelda, et väike maailm ja kõik on kõigiga seotud, kuid siin on siiski autori käsi mängus :). Cilla huvi Laila kadumise vastu, Ella ja Madeleine seotus saarega, see on kõik nii kavalalt ja andekalt üles ehitatud. Laila kadumise põhjus selgub tasapisi, Ella leiud Iirimaal lisavad sellele veelgi valgust, Madeleine põhjused just sellel saarel pulmi pidada on kõik sellega seotud, ning ühtekokku saab Cilla lisaks juhtumi lahendusele ka suurepärase loo taskuhäälingu tarbeks. Ning nagu muuseas saab natuke selgemaks ka tema suhe Adamaga. 


Isegi kui tegevus toimub talve ootavas vihmases ja külmas Rootsis, siis on see ikkagi üks hea suvelugemine - põnev, humoorikas ja täpselt parajalt särisev.

Kaunis maailm, kus sa oled

Raamat: Beautiful World, Where Are You by Sally Rooney, tõlge Triin Tael (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60878409-kaunis-maailm-kus-sa-oled             

Kirjanik Alice tutvub Tinderis laotöölise Felixiga ning kutsub ta endaga Rooma. Samal ajal tohterdab Alice’i parim sõbranna Eileen Dublinis oma murtud südant ja leiab end taas flirtimas lapsepõlvekaaslase Simoniga. Alice, Felix, Eileen ja Simon ihaldavad üksteist, kuid saadavad vastakaid signaale, tõmbuvad ja kaugenevad, saavad haiget. Nad seksivad, muretsevad seksi pärast, kuid ka oma sõpruse ja kogu maailma pärast.

Drama, Romance 


“Kaunis maailm, kus sa oled” on minu jaoks erootika sugemetega suhtedraama. Ja suhteid on siin palju. Suhted sõprade vahel, suhted meeste ja naiste vahel, suhted meeste vahel ja naiste vahel. Suhted tööandjatega ja töötajatega. Suhted naabritega ja külaelanikega. Suhted ümbritsevaga. Ja mis kõige tähtsam, suhted iseendaga.


Alice on kirjanik, mõneti nagu autor isegi, kelle esimesed raamatud on olnud väga populaarsed, kuid kolmandat raamatut ette valmistades tabab teda masendus ja seega jäävad tahaplaanile kõik raamatuga seotud asjad, ning ta pühendab aja iseendale, rendib väikeses mereäärses linnas vana kirikla ning püüab oma ellu meeshinge leida. Esimene katse tundub aia taha minevat, kuid saatus (autori käsi :)) lükkab neid üha uuesti kokku. Felix ja Alice on täiesti erineva taustaga, seega nende ühine Rooma reis, näib olevat totaalne katastroof, kuid autor, ei jäta jonni, midagi need kaks ju võiks siiski ühist leida.


Eileen elab Dublinis, elab väikeses korteris, töötab kirjastus ajakirjad, teenib miinimum tasu, kuid ta on oma eluga rahul … niivõrd, kuivõrd. Jah, ta on üksik ja ta jälgib endiselt, mida ta ex teeb, ning kui tal on raske pöördub ta oma esimese armastuse, kena naabripoisi poole abi saamiseks ja Simon aitab teda ka alati, sest Simoni jaoks on need üksikud hetked, mis ta saab Eileeniga olla ülimalt tähtsad. Kuid Eileenil on endast piisavalt madal enesehinnang, et uskuda, et Simoni jaoks on kuskil keegi noorem ja kenam ja seksikam, kes teeks ta palju õnnelikumaks, kui see tavalise välimusega endine naabritüdruk. Isegi kui Simon teeb Eileenile igati selgeks, et ainus naine keda ta tahab on Eileen, leiab neiu piisavalt põhjuseid teda mitte uskuda.


Kui olete lugenud Rooney esimest kahte raamatut, siis teate, et selline kokku-lahku-tonnidega-arusaamatusi on tema stiil ja lõpuks leiavad peategelase nende jaoks kõige õigema lahenduse nagu nii. Kuid see, et põhimõtteliselt kordab Rooney oma eelnevaid lugusid, lisades siia kuumemaid füüsilisi hetki, ei sega üleüldse, sest see kuidas ta annab edasi tegelaste mõtteid ja tõekspidamisi ja arengut, see on nii kaasakiskuv.


Mõnus lugemine, kui on üks rahulik hetk iseenda jaoks.

Esmaspäev, 27. juuni 2022

Kinnisidee

Raamat: Conviction (Anna and Fin #1) by Denise Mina, tõlge Piret Lemetti (2022) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61025932-kinnisidee              

Ühe tavalise päeva hommikul teatab Anna abikaasa, et jätab naise tolle parima sõbranna pärast maha ja läheb nende kahte tütart kaasa võttes uue kallimaga reisile.

Anna, kelle turvaline ja mugav maailm on kokku varisenud, leiab põgenemistee selles, mida on juba aastaid armastanud: temast veel halvemas olukorras olevate inimeste lugude kuulamises. Seda võimalust pakub tõsielukrimi taskuhääling. Istudes, klapid peas, keset oma senise elu varemeid, tunneb ta korraga ära ühe ohvri nime ja tema peas võtab võimust kinnisidee: Anna leiab, et on ainus inimene, kes teab, mis juhtus ta vana tuttavaga tegelikult.

Naine, kellel pole midagi kaotada, pühendub loo uurimisele. Paraku ei oska ta aimatagi, et ta minevik ja olevik kihutavad kokkupõrkekursil, ja kogu maailm, mille üles ehitamise nimel ta on nii palju vaeva näinud, sööstab vabalangusesse.

Thriller, Mystery 


Kuidas oleks “Kinnisideed” kõige parem tutvustada? Vales elatud elu saab ootamatu lõpu, kuid sellest saab alguse uus ja huvitavam elu? Tagasihoidliku koduperenaise kirg viib ta maailma, millest ta püüdis eemale hoida? Minevikku ei saa igavesti saladuses hoida, kuid alati ei pea paljastused katastroofi tähendama? Need kõik on omamoodi õiged, kuid siiski mitte päris.


Kõik saab alguse ühel rahulikul hommikul, kui Anna kuulab oma turvalises kodus taskuhäälingut, kus on teemaks aasta tagasi toimunud salapärane laevahukk. Ja selle laevahukuga on seotud keegi, keda Anna on kohanud, kellega koos paar suitsu teinud ja maailma asju arutanud. Ning siis selgub, et sellega on seotud veel üks inimene, kes Anna eelmises elus on juba kord püüdnud teda igaveseks vaikima sundida.


Kuid see taskuhääling ei ole katalüsaator, mis muudab täielikult Anna senist elu. Kodust minema minema sunnib teda hoopis uudis, mida ta abikaasa talle teatab, mida tema abikaasa on juba kord oma eksabikaasale teatanud. Kui Anna esialgsest puuga-pähe-saamise tundest üle saab, otsustab ta minna sõitma, eemale ahvatlustest, millest tagasiteed ei oleks. Kuid ta ei lähe sõitma üksi, ootamatult on ta saanud endale ka reisikaaslase, abikaasa uue silmarõõmu abikaasa, kuulsa muusiku, kes on veelgi pimedamas masenduses kui Anna. Anna püüab Finist lahti saada, kuid kahel sihitult uitaval amatöör detektiivil on kergem ellu jääda ja soovitud eesmärgini jõuda kui ühel, ning palju kasu on ka sellest, et tänu Finile jälgib nende tegevust kogu some.


Nende tegevus on ohtlik, sest nad ärritavad sipelgapesa, mille kuninganna haare ulatub sügavale ja kaugele ning seni pole keegi tema vastu astunutest kaua siin ilmas olnud. Olgu see siis algaja õnn või jumal hoiab rumalaid, kuid nende torkimisest on kasu ja seni lahendamatuks peetud juhtum leiab lahenduse.


Lahenduse leiab ka Anna elu senine segadus ning esialgne kohutav olukord saab hoopis parema lahenduse, kui see muidu oleks võinud saada.


Seda on nii põnev lugeda! See kuidas autor toob taskuhäälinguga sisse võimaluse tutvustada kuriteoga seotud paharite tausta, ning annab ka põhjuse minna tagasi Anna elus hetke, kui ta esimest korda pidi autosse istuma ja uut elu alustama,  … hästi põnevalt üles ehitatud. Isegi kui algus võib natuke venida ja segane olla, siis tasub rahulikult edasi lugeda, sest see on ju mõistatav, Anna vajab aega, et isegi mõista, mis just toimus, kuid kui lugu juba kord käima läheb, siis on see üks pöörane sõit ja igavat hetke ei ole.

Minu suurejooneline surm

Raamat: Min storslagna död (Skärblackatrilogin #2) by Jenny Jägerfeld, tõlge Kadi-Riin Haasma (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61151696-minu-suurejooneline-surm             

Sigge on tagasi! (Ja ei sure ära, isegi haigeks ei jää!) Pärast Stockholmist ärakolimist on Sigge elu palju paremaks läinud! Vanaema hotell tundub nagu päris kodu ja koolis ei ole keegi tema vastu nõme. Veel paremaks läheb asi siis, kui lahedad kaksikud Sixten ja Karl-Johan kutsuvad ta oma hiphopbändi nimega 6 10 Mushroom, mis peab esinema kooli jõulukontserdil. Aga mida lähemale kontsert jõuab, seda rohkem Sigge närvi läheb – kaksikud ei paista nimelt lugude harjutamise ega isegi nende kirjutamise vastu kuigivõrd huvi tundvat. Miks on nii raske leida uusi sõpru, ilma et samal ajal ei veaks alt oma parimat sõpra? Kas populaarseks saamise hind on saamine kellekski, kes sa tegelikult pole?

Children, 


Nagu ma juba ka esimese osa juures ütlesin, tuletab see  raamat vägagi Segasummasuvila lugusid meelde, lihtsalt Pipi lapselapsed peavad lahendama tänapäevasemaid probleeme. :) Sigge ja tema erakordse pere ja sõprade jõululugu, eneseleidmise lugu.


Sigge, tema ema ja kaks õde ning nende vanaema elavad vanaema väikelinna hotellis, millel on vägagi suurejooneline nimi, kuid pärast nende sinnakolimist on lisaks neile vaid üks klient, kes on tegelikult nagu rohkem onu eest kui maksev klient. Üks tema õdedest pole endiselt üles leidnud oma valjuse nuppu, mis seisab pidevalt maksimumi peal, ning teine õde on küll rääkima hakanud, kuid ta eelistab rääkida vähe, ning kui võimalik siis Elvise sõnadega, tarides ringi pingviini topist. Sobilik Segasummasuvila seltskond, kas pole?


Kui esimese raamatus põdes Sigge uude kooli minekut, kuna eelmises koolis oli ta tõsise kiusamise osaliseks saanud, siin nüüd on tal sõber, kelle ta suve lõpus leidis ja tema üllatuseks võtavad ka uued klassivennad, kaksikud, ta enda kampa. Nüüd peab ta jagama oma aega oma naabritüdruku ja kaksikute vahel.

Ja siis kisuvad kaksikud ta bänditegemisse, millega minna esinema kooli jõulukontserdil …


Sigge üheti naudib oma “populaarsust” teisalt kardab ta pidevalt, et see võib talle vastu keerata ja eelmise kooli õudus taas korduda. Ja kuna kaksikud on äärmiselt intensiivsed vennad, kes ehitavad sõnadega uusi maailmu, kuid reaalsuses ei saa pea midagi tehtud, siis jääb Siggel nende kõrvalt Juno jaoks vähe aega. Mida teha, kuidas olla hea sõber kõigile ja lisaks leida aega ka enda soovidele ja huvidele, unustamata ka pere?


See on hea ja hoogne ja humoorikas lugu, kuid mulle ei meeldi, et autor tegi Siggest klišee - kui sulle meeldib see ja see ja sa käitud nii ja nii, siis tähendab oled see. Ma saan aru, et see on poliitiliselt korrektne ja ka selliseid lugusid vajavad noored lugejad samuti, kuid …