Artemiz's 2019 book montage

Third Grave Dead Ahead


Artemiz's favorite books »

neljapäev, 31. jaanuar 2019

Old Celtic Romances


Raamat: Old Celtic Romances: Including the Three Sorrows of Irish Storytelling by P.W. Joyce (1879, 2017) 
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/39113186-old-celtic-romances 
Esimest korda avaldati see raamat aastal 1879 ja on sellest ajast saati olnud Kelti mütoloogiate klassikaline kogum. Raamat on koostatud tuntud folkloristi poolt, kes valis välja lood ja tõlkis need haruldaste Kelti käsikirjade pealt lihtsamasse, igapäevasesse Inglise keelde. Kuna paljud neist lugudest põhinevad reaalsetel ajaloolistel sündmustel ning legendidel, on nad olnud paljudele põlvkondadele rikkalikuks allikaks. Need lood on täis vapraid sõdalasi, kenasid neidusid ning koletisi. Neile kellele meeldivad Keldi mütoloogiad ja legendid pakub see kogumik tunde lugemisnaudingut vanimatest ning armastatud Iiri rahvajuttudest. 
History, Drama, Romance, 

Nagu ma juba varemgi olen öelnud, siis mulle meeldivad kõiksugu vanad müüdid ja legendid. Vanad Keldi romansid on just selline raamat, mis mulle sobis. Kuid see oli ka väga üllatav lugemine. 

Nagu vanad müüdid ikka, olid ka need lood täis kangelasi ja kurjameid ja koletisi ja kauneid neidiseid ning pikki reise ja veriseid lahinguid. Aga mida siin lugudes polnud olid õnnelikud lõpud ja õpetussõnad lugejatele. Need olid kas pikemad või lühemad lood kas ühe isiku või perekonna juhtumistest. Võiks öelda, et suurem osa lugudest uppusid verre, sest tundus et vanadel keltidel oli kombeks esmalt rünnata ja siis küsimusi küsida ja kui juba rünnati, siis ikka suurte armeedega (Fena) ja raiuti üksteist ikka seni kuni nende jalgealune maa oli verest läbi ligunenud.

Aga sarnaselt verele olid lood läbi imbunud ka maagiast, olgu see siis vana druiidide maagia või muu, kuid osa lugusid olid ümbritsetud rohelise maagilise uduga. Maagiat oli nii halba kui ka head, oli võõrasemasid kes nõidusid ära oma õdede lapsi või onusid, kes panid oma nõbudele peale needuseid, kuid oli ka head maagiat, et päästa kangelasi ja nende armastatuid või siis ravida kangelaste haavu kas salvidega või maagiliste õuntega.

 Ja nagu müütidega ikka on kõik kangelased suuremad kui tavaelanikud ja elasid kauem kui tavasurelikud ja kui keegi oli koletis, siis oli ta kõige räigem koletis ja kenad neidised on ikka kaunimad kui keegi kunagi näinud on ja kui keegi juba viha pidas, siis tegi ta seda kaua ja salakavalalt ja julmalt ning kui armastati, siis kogu hingest, kuni surmani.

 Kuid lisaks sellele kõigele oli lugude koguja siia lisanud ka ääremärkusi selle kohta, mismoodi on need vanad lood seotud reaalselt teada olevate faktidega, millised on legendides mainitud kohtade nimed tänapäeval ja millised uskumused on säilinud tänapäevani (näiteks on Iirimaal endiselt igas veekogus oma koletis). Lood on ritta seatud nii, et esimene lugu algab ajal, kui Iirimaal ei olnud veel ristiusku, kuid see lõppeb peategelaste ristimisega, mille järel nad otsekohe surevad ja nende hinged lähevad taevasse. Siin on ka kaks pikemat seikluse kirjeldust, mis on mingil määral väga sarnased, kuid üks neist on vanem, seega pikem ja mitte nii kristliku maailmaga seotud, kuid teine on lühem ja põhimõtteliselt kujutab endast kangelaste reisi läbi põrgu erinevate tasandite ja kui nad sealt taas lahkuvad, siis loomulikult nad kohe surevad. Lood ongi läbi põimunud nii druiididest, vanadust uskumustest kui ka ristiusust ja mida raamatu lõpu poole seda enam domineerib lugudes ristiusk ja iidsed suurt kasvu Dedannad kaovad.

 Need olid huvitavad lood, kuigi aegajalt tuli mul lugedes meeletult uni peale, kuid see võis olla ka tingitud sellest, et ma lugesin seda Kindlest, PDF versioonis, kus kirja suurus oli 4 ning ma ei saanud muuta kirja suurust, seega oli selle lugemine omaette pingutus. Aga huvitav oli ta ikkagi, vaatamata sellele, et lood tilkusid verest ja mitte ükski kangelane ei jäänud ellu, ning suurem osa lugudest rääkis rännakutest, mis võeti ette selleks, et kätte maksta kellegile, kes kuskil lahingu käigus oli tapnud kellegi isa, või siis keegi oli saanud endale noore naise, keda ihaldas kõrges vanuses kuningas ja seega pidid noored põgenema või saadeti keegi retkele lootuses, et need sealt retkelt kunagi ei naase. Julmad kui huvitavad lood, mis natuke meenutasid me oma hiigelkasvu iidseid kangelasi (ühes loos ma tõesti arvasin, et Suur Tõll on oma hobusega sinna jõudnud).

Hea lugemine!

esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Kortermaja


Raamat: Kortermaja by Dagmar Lamp (2014)
Hinne: C
Tere tulemast kortermajja!

Meie kortermajas elavad täiesti tavalised inimesed. Või kas nad ikka on nii tavalised? Oled sa kunagi mõelnud, mis elu elab su naaber teisel pool seina? Või miks naabrinaine trepikojas teinekord nutab?

“Kortermaja” on jutukogu, kus iga peatükk on sissevaade ühe korteri igapäeva. Siin on lugusid armastusest ja vihkamisest, ükskõiksusest ja hullumeelsusest, siin on afääre ja isegi kummitusi.
Drama, Romance, Humor

See on selline raamat, mida ma asusin lugema eelarvamusega või pigem eelhirmuga – millisest majast ta need lood on võtnud ja kui palju neist on reaalsete korterite lood, kui paljud fantaasia. See eelhirm ei leidnud põhjust, kuigi paar lugu tundusid tuttavad ja paar nime võiks siduda reaalsete naabritega, siis otsest seost ei saa ühegi korteriga teha.

Need on andekad lühilood. Poliitiliselt korrektne kogum igasuguseid erinevat tüüpi inimeste ja peretüüpide lugusid (kuigi puudub sisserännanute lugu). Siin on huumorit, on draamat, on õnne on armastust – pimedat, vanemate, kiusliku, üllatavat ja vastu armastuseta. On nii noorte elu alustajate kui ka kogenud elajate lugusid nende viimases vaatuses. On üksikuid inimesi, on igasuguseid erinevaid ja erinevate suurustega peresid.

Lühidalt võiks öelda, et see kortermaja esindab tüüpilist depressiivset Eesti väikelinna (kortermaja), sest kuigi paar lugu on ka positiivsed, on enamus neist siiski mitte otseselt negatiivsed, kuid depressiivsed.

Kiire lugemine üheks õhtuks.

neljapäev, 24. jaanuar 2019

Seventh Grave and No Body


Raamat: Seventh Grave and No Body (Charley Davidson #7) by Darynda Jones (2014)
Hinne: B
Kaksteist. Kaksteist kõige ohtlikumat elukat, keda iial on loodud põrgutuledes, on sealt põgenenud ja luusivad nüüd mööda meie dimensiooni, ning nende ainus eesmärk on rebida Charley Davidsoni kõri ribadeks, ning viia siis ta elutu ning läbitambitud keha saatanale õhtusöögiks. Vot sedasi siis. Kuid nagu ikka, on Charleyl muudki probleeme, kui üks kari ärritunud põrgukoeri. Esiteks, on ta isa kadunud, ja mida enam ta püüab talle ta jälgi mööda järgneda, seda enam selgub, et isa on läbi viimas oma enda uurimus, mis paneb Charleyt kahtlema kõiges, mida ta siiani on oma isast teadnud. Lisaks on ta endine parim sõber nüüd teda kummitamas ööpäeva ringselt, ja ta jalustrabavalt kena kihlatut on asunud piirama kohalik kuulsus, seega võib vabalt öelda, et Charleyl pole olnud just kõige parem nädal.

Põrgust natuke põhjapoole, paari sammu kaugusel igavikust, on koht mille nimeks on Maa, ning Charley Davidson, erekordne vikatimees(naine), teeb kõik, mis tema võimuses, et Maad kaitsta.

Meil pole lootustki.
Fantasy, Romance, Mystery, Paranormal, Humor

Seitsmes. Kas teate milliseid raamatuid mulle see osa meenutas? Meyeri Videviku armukolm(neli) nurka. Hamiltoni ühte Anita Blake abikaasadest. Ja selles osas on Charley kõige rohkem Kummituse lausuja telesarja peategelase moodi.

Aga muidu on Charley tulutoovad tööülesanded pea täielikult unustatud. Kuid kes jõuabki mõelda söögi või rendi peale, kui iga hetk võib tühjast kohast kosta urinat ja sellele järgneda peagi paar vahedate kihvadega lõugu ja suisa neli pikka jäset, millel on pikad ja teravad küünised. Ning selliseid pakendeid võib olla korraga suisa kaksteist ja nende kõigi eesmärk on Charley ribadeks tõmmata ja võib-olla lõpuks ka tappa. Ja keegi on nad siia maailma kutsunud selleks, et nad Charley leiaks. Seega kes vajab igapäevaseid hüvesid, nagu kofeiini rikast kohvi, või üksinda tänaval käimist, need ongi ülehinnatud.

Noh igatahes, nüüd kui Beep ja põrgukoerad on siin, ei jäta Reyes Charleyt hetkekski üksi, ning kui Charleyl õnnestub ta juurest ka korraks põgeneda, on ta nii tige, et on valmis Charely ka oma endise vaenlase külge käeraudadega aheldama, kuid kui Reyes ise on ohus, ei hoia ka käerauad Charleyt tagasi. Üleüldiselt on see see osa, kus Charley avastab ühe uue võime teise järel, ning kasutab siin neid nii enda lõbustamiseks kui ka oma lähedaste kaitseks.

Selles osas juhtub niiiiiiiii palju ja iga juhtumi vahele mahub madin põrgulistega ning iga kord tundub, et see saab olema viimane, kuni ei olegi muud võimalust, kui võtta Zeus ja suruda ta kaheksanda ribi alt otse üles. Kuid see poleks Charley, kui ta ei ajaks Rocketit vihale sellega, et tarikub reegleid ning Rocket peab üksteise järel juba seinale uuristatud nimed uuesti maha kraapima.

Kuid Maailm ja teised paralleelid ja kõik need, kes Charleyt jälitavad, ei jäta ümber pööramata ühtki tema jaoks lähedast hinge, kui nad saavad sellega vaid Charleyle lähemale ja talle haiget tehes teda haavatavamaks muuta, sega peab ta lõpetama kõik käsil olevad juhtumid kiiresti, jätma viga saanud lähedased raske südamega arstide hoolde ning edasi liikunud lähedased nende eesmärkide juurde ning minema ise koos oma abikaasaga pühale maale, sest hetkel on kõige tähtsam Beep.

Ja endiselt on huvitav ja põnev ja meelelahutuslik.