2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

neljapäev, 10. jaanuar 2019

Fourth Grave Beneath My Feet

Raamat: Fourth Grave Beneath My Feet (Charely Davidson #4) by Darynda Jones (2012)
Hinne: B
Vahel on vikatimeheks(naiseks) olemine, lihtsalt, nüri. Ning kuna Charley viimane juhtum läks tiba rohkem kui nihu, siis on ta võtnud paar kuud, et oma imepärases enesehaletsuses kopitada. Kuid kui ta uksele ilmub naine, kes on kindel, et keegi püüab teda tappa, peab Chareley oma probleemidest üle saama … või vähemalt riidesse panema. Selge on see, et miski pole päris õige, kui kõik selle inimese lähedased vannuvad, et ta on hull. Kuid mida enam nad püüavad tema lugu uskumatuks pöörata, seda enam Charley usub tema juttu.

Samal ajal on seksitaks ja põletavalt kuum Saatana poeg, Reyes Farrow, vanglast välja saanud ning kadunud ka Chrarley elust, täpselt nii nagu ta on soovinud ja paari õigel hetkel visatud surmaähvardusega kinnitanud. Kuid Reyese puudumine on ta voodielu tõeliselt kuivaks muutnud. Kuigi Charely tähelepanu tõmbavad endale ka muud asjad, nagu näiteks see, et Albaquerques on tegutsemas seeria süütaja, siis ei saa ta siiski Reyesest kaua eemale hoida. Eriti, kui Reyes tundub olevat seotud nende süütamistega.

Ning just siis, kui Charely hakkas arvama, et ta elu võiks normaalseks muutuda, tõmmatakse ta taas tagasi kriminaalide, kättemaksu ning sinistes teksades saadana maailma.
Fantasy, Roamnce, Mystery, Humor

Neljas osa. Reyes on vanglast väljas. Charley ei ole kaks kuud kodust väljas käinud, et maailmaga silmitsi seista, seega on ta silmitsi olnud televiisori ja ostukanaliga ning ostab kokku kõike, mida ta ekraanil näeb … täielik ostuteraapia, kuid nagu kõik teraapiad on ka see kallis … aga siin saab raha tagasi, kui ostud tagasi saata.

Kaks kuud on piisavalt pikk aeg, et vähemalt algust teha PTSD’s ülesaamisega, kuid esmalt peab Chareley endale ja teistele tunnistama, et tal on PTSD. Aga siis see üks kord, kui ta julgeb korraks majast välja minna, või vähemalt esimesi samme välisukse poole hakkab tegema, ehmatatakse teda ja ta suunab Margareti neiu poole, kes on tulnud tema abi otsima. Ja siis on veel see, kuidas Reyes tema silmade all lihtsalt kaob ja naaberkorterisse tuleb uus üüriline, kes esmalt teeb väga häälekat remonti ja siis käivad kõik sugulased talle pinda, et ta isaga räägiks ja ära lepiks ning siis on veel need pangaröövlid, kes on talle millegipärast nii tuttavad ja siis veel see puurikaklus, millest Reyes osa võtab ja siis need rünnakud tema ja Reyese vastu … Charley sunnitakse/meelitatakse kodust välja, sest vaid tema suudab aidata või veelgi suurema jama kokku keerata.

Nagu ikka üks väga tegus lugu, sest kui Charley kord midagi teha võtab, siis sajab ju samaaegselt veel vähemalt 10 asja sisse, mis vajavad ka kohest lahendamist. Ja temaga ei saa kunagi kindel olla, kas tema vestluskaaslane/klient/vaenlane on elus või ainult vaim või deemon. Ning ei ole vist ühtegi meeshinge, kes teda ei ihaldaks, või siis vihkaks ja sooviks ta surma esimesel võimalusel. Aga lõpuks hakkab ta ka oma maagilisi sõrmi sirutama ja tegema asju, milleks ta ei teadnud, et ta võimeline on. Ja LÕPUKS saavad nad Reyesega oma suhted magamistoas selgeks „räägitud“ lihalikul tasandil. Ja nagu ikka peab loo jooksul vähemalt üks neist haiglas ära käima ja ma ei mõtle kellegi lähedase haigevoodil käimist.

Tõsi, on ka asju mis mind häirima on hakanud, kuid ma pean endale pidevalt meelde tuletama, et need raamatud on avaldatud ikkagi mitmekuiste vahedega ja mitte kõik ei ole neid lugenud üksteise järel, nagu mina seda teen, seega on ju täiesti loogiline, et on asju mida tuleb üle korrata, kuid kas seda on vaja teha alati täpselt samamoodi ja kas on vaja neid asju alati pikalt läbi nämmutada. Sest kui sa juba oled seda sarja lugema hakanud, siis sa mäletad (enamvähem), mis varem toimus, eriti kui tegu on peategelastega ja sa ei vaja alati üksikasjaliku meeldetuletust ning kui sa satud esimest korda juhuslikult ühele neist raamatutest, siis ei aita ka selline „meeldetuletus“ sul kõigest toimuvast aru saada. Aga see on minu kiiks, võib-olla teistele see meeldib, et nad ei pea oma mälu kasutama.

Aga muidu on see ju hea meelelahutus ja hea lugemine.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar