Hinne: B
Vahel on vikatimeheks(naiseks) olemine, lihtsalt, nüri. Ning kuna
Charley viimane juhtum läks tiba rohkem kui nihu, siis on ta võtnud paar kuud,
et oma imepärases enesehaletsuses kopitada. Kuid kui ta uksele ilmub naine, kes
on kindel, et keegi püüab teda tappa, peab Chareley oma probleemidest üle saama
… või vähemalt riidesse panema. Selge on see, et miski pole päris õige, kui
kõik selle inimese lähedased vannuvad, et ta on hull. Kuid mida enam nad
püüavad tema lugu uskumatuks pöörata, seda enam Charley usub tema juttu.
Samal ajal on seksitaks ja põletavalt kuum Saatana poeg, Reyes Farrow,
vanglast välja saanud ning kadunud ka Chrarley elust, täpselt nii nagu ta on
soovinud ja paari õigel hetkel visatud surmaähvardusega kinnitanud. Kuid Reyese
puudumine on ta voodielu tõeliselt kuivaks muutnud. Kuigi Charely tähelepanu
tõmbavad endale ka muud asjad, nagu näiteks see, et Albaquerques on tegutsemas
seeria süütaja, siis ei saa ta siiski Reyesest kaua eemale hoida. Eriti, kui
Reyes tundub olevat seotud nende süütamistega.
Ning just siis, kui Charely hakkas arvama, et ta elu võiks normaalseks muutuda,
tõmmatakse ta taas tagasi kriminaalide, kättemaksu ning sinistes teksades
saadana maailma.
Fantasy, Roamnce, Mystery, Humor
Neljas osa. Reyes on vanglast väljas. Charley ei ole kaks kuud
kodust väljas käinud, et maailmaga silmitsi seista, seega on ta silmitsi
olnud televiisori ja ostukanaliga ning ostab kokku kõike, mida ta ekraanil näeb …
täielik ostuteraapia, kuid nagu kõik teraapiad on ka see kallis … aga siin saab
raha tagasi, kui ostud tagasi saata.
Kaks kuud on piisavalt pikk aeg, et vähemalt algust teha PTSD’s
ülesaamisega, kuid esmalt peab Chareley endale ja teistele tunnistama, et tal
on PTSD. Aga siis see üks kord, kui ta julgeb korraks majast välja minna, või
vähemalt esimesi samme välisukse poole hakkab tegema, ehmatatakse teda ja ta
suunab Margareti neiu poole, kes on tulnud tema abi otsima. Ja siis on veel
see, kuidas Reyes tema silmade all lihtsalt kaob ja naaberkorterisse tuleb uus
üüriline, kes esmalt teeb väga häälekat remonti ja siis käivad kõik sugulased
talle pinda, et ta isaga räägiks ja ära lepiks ning siis on veel need
pangaröövlid, kes on talle millegipärast nii tuttavad ja siis veel see
puurikaklus, millest Reyes osa võtab ja siis need rünnakud tema ja Reyese vastu
… Charley sunnitakse/meelitatakse kodust välja, sest vaid tema suudab aidata või veelgi suurema jama kokku keerata.
Nagu ikka üks väga tegus lugu, sest kui Charley kord midagi teha võtab,
siis sajab ju samaaegselt veel vähemalt 10 asja sisse, mis vajavad ka kohest
lahendamist. Ja temaga ei saa kunagi kindel olla, kas tema vestluskaaslane/klient/vaenlane
on elus või ainult vaim või deemon. Ning ei ole vist ühtegi meeshinge, kes teda ei
ihaldaks, või siis vihkaks ja sooviks ta surma esimesel võimalusel. Aga lõpuks
hakkab ta ka oma maagilisi sõrmi sirutama ja tegema asju, milleks ta ei
teadnud, et ta võimeline on. Ja LÕPUKS saavad nad Reyesega oma suhted
magamistoas selgeks „räägitud“ lihalikul tasandil. Ja nagu ikka peab loo
jooksul vähemalt üks neist haiglas ära käima ja ma ei mõtle kellegi lähedase
haigevoodil käimist.
Tõsi, on ka asju mis mind häirima on hakanud, kuid ma pean endale
pidevalt meelde tuletama, et need raamatud on avaldatud ikkagi mitmekuiste
vahedega ja mitte kõik ei ole neid lugenud üksteise järel, nagu mina seda teen,
seega on ju täiesti loogiline, et on asju mida tuleb üle korrata, kuid kas seda
on vaja teha alati täpselt samamoodi ja kas on vaja neid asju alati pikalt läbi
nämmutada. Sest kui sa juba oled seda sarja lugema hakanud, siis sa mäletad
(enamvähem), mis varem toimus, eriti kui tegu on peategelastega ja sa ei vaja
alati üksikasjaliku meeldetuletust ning kui sa satud esimest korda juhuslikult
ühele neist raamatutest, siis ei aita ka selline „meeldetuletus“ sul kõigest
toimuvast aru saada. Aga see on minu kiiks, võib-olla teistele see meeldib, et
nad ei pea oma mälu kasutama.
Aga muidu on see ju hea meelelahutus ja hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar