Sixth Grave on the Edge

Raamat: Sixth Grave on the Edge (Charley Davidson #6) by Darynda Jones (2014)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16061295-sixth-grave-on-the-edge

Maailmas on vaid paar asja, mis võivava tulla vikatimehe(naise) ja tema kohvi vahele ja seksikas, tulikuum Saatanasigidik, on üks neist. Nüüd kui Reyes Farrow on palunud Charley Davidsoni kätt, arvab Charley, et on tulnud aeg uurida rohkem Reyese mineviku kohta, kuid Reyes ei taha oma minevikust rääkida. Kui aga FBI toimik Reyese lapsena röövimisest, satub Charley kätte, otsustab ta hakata asja uurima oma salapärase austaja teadmata. Sest mis võiks siis valesti minna?

Kuid kahjuks, on Charley töölauale langenud ka teine juhtum – juhtum millel võivad väga ohtlikud tagajärjed. Charleyle on vägagi nõudlike meeste poolt antud ülesandeks otsida üles tunnistaja, kes peaks peagi andma tunnistust nende bossi vastu, kes on juhtumisi ka kohaliku maffiaperekonna boss. Kui ta otsitu aadressi 48 tunni jooksul ei lea, hakkavad kaduma talle lähedased inimesed.

Lisaks sellele on tema poole pöördunud ka vägagi meeleheitlik mees, kes otsib abi, et saada tagasi oma kaardimängus kaotatud hing; ja jonnakas ema tahab leida oma poja hinge; ning siis veel üks kenake tumm poiss, kellel on uus võime näha surnuid sama selgelt kui ka elavaid. Charley käed on palle täis ja see, et Reyes on jälile saanud ta viimasele ettevõtmisele lisab lihtsalt veel tuld ta niigi tulisele loomusele. Charley õnneks on ta harjunud rööprähklema ning on alati valmis kõigiks uuteks väljakutseteks … eriti kui väljakutse on Reyes Farrow näoline.

Fantasy, Romance, Mystery, Paranormal, Humor

Kuues raamat ja see on vist esimene raamat, kus detektiiv Charely hakkab Vikatimees Charley tegevustes tahaplaanile jääma – või noh mitte päris, sest ka oma paranormaalsete probleemide juures kasutab ta oma detektiivi oskusi, kuid jah, neid tavalisi kadunud inimeste/petvate abikaasade lugusid ei ole enam nii palju.

Seekord siis esitab Reyes pidevalt Charelyle jah/ei vastusega küsimusi, et anda talle mõista, et see vastus mida ta talt ootab ei ole ju sugugi raske anda, lihtsalt jah või ei. Charley aga püüab samas mängida otsustamatut neiukest ning jääda endiselt selleks tavapäraseks isemeelseks Charleyks, kes ta alati on olnud, kes tormab peaees pimedasse, et vaid aidata tema poole pöördunud inimesi.

Ja samas on üks läbiv teema selles osas, et Charleylt oodatakse pidevalt, et ta teab asju, millest tal aimugi pole, kuid samas ei taha keegi talle ka rääkida, mis siis on need asjad, mida ta peaks teadma, teatades alati, et küll tal endal meenuvad need asjad kui aeg õige on. Kui ma õieti aru olen saanud, on ta oma vikatimehe ameti ise, eksimuste/õnnestumiste meetodil selgeks saanud, keegi pole talle rääkinud, kes ta on ja mis on tema ülesanded ja mis on tema võimed, kuid samas on ühtäkki tekkinud vajadus, et ta teaks kõike seda, mida keegi talle rääkinud ei ole, kuid keegi ei räägi talle ka, mis need asjad on ja kuidas ta selle kohta infot saaks.

Ja lisaks sellel on need kaks ülesannet, üks hinge otsimine ja teine tunnistaja otsimine, millest üks viib ta kokku ta endise vaenlasega ja teine tema üldise „vaenlasega“ kes võib hoopis osutuda ta liitlaseks. Ning siis veel see haihtunud sein ja ootamatu õhulend.

Kui ma poleks juba lugenud selle sarja kaugemas otsas olevaid raamatuid, oleks selle raamatu lõpp olnud mulle suureks üllatuseks, praegu ma lihtsalt tõdesin, et ahaaa, siin see siis alguse saigi, või s.t. et ma võin aimata, et see oli see hetk. Aga siin on veel teisigi „ahaa, siin see algas“ hetki, kuid samas on ikka veel paar asja, mida ma ikka veel ootan, et ka need välja tuleks, see tähendab kinnitust, et ma õieti mäletan.

Nagu ikka, hoogne ja humoorikas lugu, milles on müsteeriumeid, mis leiavad lahenduse selles raamatus, ning müsteeriumeid, mis on üle tulnud eelmisest raamatust ning neid mis lähevad edasi järgmistesse. Hea lugemine igatahes.