Igatsus

Raamat: Igatsus by Siiri Julge (2022) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60243317-igatsus           

Äsja ülikooli lõpetanud Karolin tunneb, et ta on lõpuks ometi vaba. Pärast Kasperist lahkuminekut ei hoia teda enam miski kinni Tallinnas. Ta igatseb alustada uut elu. On vaja veel vaid töökoht leida. Kui pakkumine tuleb Kärdla raamatukogust, otsustab ta kiirelt selle vastu võtta. Saarel ristub tema tee taas Erikuga, keda ta kohtas paari aasta eest. Karolinile tundub, et ta on leidnud oma unistuste mehe. Ent mida igatseb Erik? Koos sõbrannaga Hiiumaad avastades juhtub aga midagi, mis purustab suvise paradiisisaare idülli.

Criminal Mystery, NA

Kui tihti te ikka satute raamatule, kus peaosaline on õppinud sama eriala kui teie? Noh minu eriala lõpetanutest ei ole palju raamatuid kirjutatud :) Jah, raamatukoguhoidjatest on palju raamatuid kirjutatud, kuid see ei tähenda alati, et nad on infoteadust õppinud. Et siis, Karolin, värskelt infoteaduse lõpetanud, unistus on minna tööle väikekoha raamatukokku (ta on oma kursusel ainus, kes tahab minna tööle raamatukokku - see oli vägagi tuttav olukord) ja siis saab ta tööpakkumise Hiiumaalt. Ühelt poolt unistuse täitumine, teisalt, kas peab kohe Tallinnast Hiiumaale minema. Kuid samas saab ta niiviisi eemale oma viimasest poiss-sõbrast, kes pole ikka veel leppinud sellega, et nad on lõplikult lahku läinud. 

Hiiumaa on suvel ilus: päikeseloojangud, rannad, kohvikud, kontserdid, pealinnast külla sõitvad sõbrad. Karolin hakkab uskuma, et otsus kolida Kärdlasse võis ikkagi õige olla ja et saarel võib ta ka uue armastuse leida.

Kuid Hiiumaal, nagu ka igal teisel saarel ja ka mandril on oma mustad lambad või hundid lambanahas. Hiiumaal on “vabadusse lastud”  või oma vabaduse lõpuks saanud mees, kes on oma kunagistest metsaloomade ohverdustest edasi liikunud suuremate, kahel jalal kõndivate ohverduste juurde.

 

Kas nende kahe teed ristuvad, kas kohalik politsei suudab leida Hiiumaal kaduma läinud naised ja nende kadumiste korraldaja enne kui uus ohver saarele jõuab.

Selline omamoodi tüüpiline rootsi saarekrimi, lihtsalt tegevus toimub meie saarel. Lugu on lihtsalt loetav ja kui oled juba kindel, et sa tead, kes on pahar, suudab autor paar uut kurvi sisse visata, et saad oma kindluses kahtlema hakata. 

Hea lugemine.

Draakoni silmad

Raamat: Eyes of the Dragon by Stephen King, tõlge Eva Luts (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59554670-draakoni-silmad          

„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.

Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Fantasy, YA

Oli kas aasta 89 või 90, igatahes olin ma keskkoolis ja lõpuks oli mul inglise keele õpetaja, kes tegi õppimise huvitavaks ja soovitas keele õppimiseks raamatuid lugeda, filme vaadata ja kirjasõpru leida, kellele inglise keeles kirjutada. Esimene raamat, mida ma inglise keeles lugesin oli “Lorna Doone” lühiversioon, mille lõpus oli raskemate sõnade jaoks sõnastik ja teine raamat …

Teine raamat mille ma ingilise keeles, sõnaraamatu abiga (vähemalt esimesed 20lk) läbi lugesin oligi seesama mõnus muinasjutt. Et siis minu esimene Kingi oli tema ebatüüpiline lugu. Sellele jägnesid (ma ei mäleta mis järjekorras) Shining, Cujo, Dolores Claiborne, Pet Sematary, Misery ja veel palju teisi. Aga see raamat on mul endiselt meeles. Ma ei mäleta kõike, kuid ma mäletasin seda torni, suurätte ja kangastelgi.

See muinasjutt, mille King kirjutas oma tütrele, et seal oleks draakoneid ja põnevust ja maagiat, on kirjutatud täpselt sellises klassikalises stiilis, kus lugu annab edasi jutustaja, lisades loole oma kommentaare, andes vihjeid tulevale ja meenutades lugejale varem toimunut. Siin on tõesti draakon (kahjuks küll mitte kauaks) siin on kaks venda, kelle elusid suunab kurikaval maag (või mis iganes olend ta siis tegelikult on), kellel on omad eesmärgid, miks ta midagi teeb ja miks ta üha uuesti tuleb tagasi siia kuningriiki, et sel hetkel valitsevat kuningat piinata, ühel või teisel viisil. Puudub vaid klassikaline kolme reegel, kuid muigu on see üks täiesti vendade Grimmide vääriline muinasjutt.

Kuigi selles muinasjutus on mõningad õudusjutu elemendid, siis samasugused on ka Grimmide muinasjuttudes ja samaväärilised on ka Potteri lugudes, seega sobiks ka see suurepäraselt lastele unejutuks. Lugu mida on ikka ja jälle hea üle lugeda.

Poiss, kes nägi pimeduses

Raamat: Puika, kurš redzēja tumsā by Rasa Bugavičute-Pēce, tõlge Contra (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59340456-poiss-kes-n-gi-pimeduses          

Jēkabs on täiesti tavaline poiss, kes tahab kassipoega, lahedat jopet, sõpradega ujumas käia, tüdrukule telefonist sõnumeid saata. Samas üldse mitte tavaline, sest tema mõlemad vanemad on pimedad, aga ta ise näeb väga hästi. Ta tuli ilmale, sest tema ema elu eesmärk on saada hakkama kõigega, millega nägijadki – sealhulgas lapse sünnitamise ja üles kasvatamisega. Lugeja saab kaasa elada kümnele aastale Jēkabsi lapsepõlvest – kuidas on peaaegu sünnist saadik hoolitseda oma vanemate (ja vahel ka terve ühiselamutäie pimedate inimeste) eest, ja kuidas ta on aeg-ajalt sunnitud seda eelist kavalalt ära kasutama.

Drama, YA

See on üks vägagi emotsionaalne lugu poisist, kes elab oma pimedate vanemate kõrval. Pildikesed tema elust eelkooliealisena kuni lastega vanemate külastamiseni. Nendesse aastatesse mahub unistus oma kassist, mis lõppeb pisaratega, kui ta kassikese peab üksi metsa jätma, valetamist vanematele, kui ta suurest elevusest oma uue jope lõhub ja siis ära parandab, või kui ta hoovi poistega kodus arvutimänge mängib ja neile tasu eest võileibu teeb, või kui ta üksi vanavanemate juures olles endale sõbra välja mõtleb ja selle fantaasiaga liiga kaugele läheb, ning varastamine, kui ta on esimese armastusega sõnumeid saates liiga suure telefoniarve saab. 

Nende tavaliste lapsepõlves tehtavate vigade kõrval peab ta igapäevaselt oma vanemate eest hoolitsema, neid toitma, oma unistuste jaoks raha koguma, ema tujumuutustega hakkama saama ja isa tuimusest väljaraputamisega. Pole kerge olla laps, kui su vanemad ei näe kui sinuga midagi juhtub, kui sa pead neile kõike seletama, kõike hoidma nii nagu ema pannud on, et nad asjadele otsa ei komistaks, varjama nende eest oma tundeid, et nende elu mitte raskeks teha ja loomulikult ei ole need ka vanemad, keda tahaks oma koolikaaslastele tutvustada. 

Seda ei ole kerge lugeda täiskasvanuna ja ma ei kujuta ettegi, kuidas lastel või noortel täiskasvanutel seda lugeda oleks. Tõsi ta on, et oleks hea, kui lapsed saaksid ülevaate igasugustest peredest ja et nad aduksid, kui raske võib mõne lapse elu olla, kuid see raamat ei tundu olevat päris selline, mis neid lugema kutsuks.

Hea lugemine, kuid raske lugemine.

Juhused

Raamat: Juhused by Laura Evisalu (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57214324-juhused         

„Juhused” on lugu 15-aastasest Rainist, kes on enda meelest võrdlemisi tavaline poiss, aga jääb millegipärast ikka kõigile silma: tüdrukutele, kes talle koridoris järele vaatavad; õpetajatele, keda ta ärritab; ja isegi Sirelile, kes on temast 10 aastat vanem. Kohtumine Sireliga ja ülepeakaela armumine muudab Raini senised prioriteedid tühiseks, ta on valmis hülgama oma sõbrad, kooli ning range treeningurežiimi, mis peaks aitama tal tulla Euroopa meistriks ujumises. Üsna pea pole noormees enam kindel, kas seatud sihid on üldse püüdmist väärt. Juhused on need, mis aitavad Rainil lõpuks aru saada, kes ta tegelikult olla tahab.

Drama, Romance?, YA

Kui selle peaosas oleks Raini asemel Riina ja Sireli asemel Hobukastan, ei oleks see lihtsalt eneseavastuslik noorteraamat, vaid oleks kriminaalne lugu lasteahistajast, a là “Minu sünge Vanessa”, kuid kuna peategelane on noormees ja temaga suhtes on vanem naisterahvas, siis ei ole see kirjutatud kui midagi vale, võibolla hoiatav, kuid mitte karistatav (noh jah, siia on segatud ained, mille eest saab vastutusele võtta küll). 

Et siis, selline lugu, kus peategelane on 15 aastane Rain, kes käib põhikooli, Põhikooli viimases klassis. Tõsi, ta on tubli sportlane ja 190 pikk ja välimuselt jätab 18 aastase mulje, kuid sellegi poolest on ta vaid põhikooli õpilane, kes teeb seda mida temalt oodatakse. Kui ta aga armub (või siis usub, et on armunud), siis hakkab ta kahtlema kõiges, mida vanemad talt ootavad ja loomulikult on kõik õpetajad tema vastu ja nõuavad talt liiga palju. Tüüpiline teismelise suhtumine.

See tema suur armastus ei suhtu temasse kui lapsesse, vaid kui täiskasvanusse, laseb tal alkoholi juua, tutvustab talle intiimelu võlusid ja aineid, mis kõik neid elamusi veelgi suurendavad. Poiss on kõigest 15, vahepeal saab 16, kuid siiski vaid alaealine laps. Kuigi autor toob välja sellise elu tumedama poole, muudab ta siiski selle kõik nii glamuurseks, nagu see poleks sugugi vale. Hulleim mis Rainuga juhtub on see, et tal on mõnel hommikul pohmakas, et ta visatakse välja trennist, kus ta tegelikult käiagi ei taha, et tal on väike riid oma sõpradega ja et ta kallim valetab talle. Isegi ta vanemad ei reageeri hullemalt kui panevad ta paariks nädalaks koduaresti ja seda ka alles siis kui poiss ise kõigest räägib, nad ei pane õieti tähelegi, et poisi elus on midagi muutunud, või et ta teeb kõike täpselt nii palju, et jätta muljet, nagu oleks kõik korras.

See ei ole ilus eneseleidmise ega täiskasvanuks saamise lugu. See on ilusti esitatud väga vale lugu. Kui selle loo peategelased mõlemad oleks kümme aastat, võibolla isegi vaid viis aastat vanemad, ei häiriks mind see lugu nii väga, kuid vahet ei ole, kas poiss või tüdruk, kui ta on viisteist, on alkoholiks ja tõsisteks suheteks liiga vara. Miks need lapsed küll nii väga kiirustavad täiskasvanuks saamisega, seda saavad nad olla enamuse oma elust, kuid lihtsat lapsepõlve ei saa kunagi tagasi.

Jah, hästi kirjutatud lugu, kuid lugu ise ei olnud sugugi hea.

See ei ole #armastuslugu

Raamat: Not Your #lovestory by Sonia Hartl, tõlge Vivika Aleksejev (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58469076-see-ei-ole-armastuslugu     

Lugu internetikuulsusest sõltumisest ning virtuaalse elu jagamise karmist reaalsusest.

Macy Evansi unistuseks on teenida oma YouTube´i kanaliga piisavalt, et väikesest Honeyfieldi linnast minema saada. Kui neiu aga kohtab pesapallimängu ajal poissi nimega Eric ning kukutab kogemata hotdog’i ta sülle, saab sellest katastroofilisest kohtumisest internetis kulutulena leviv teema. Nüüd ei ummista Macy Youtube’i kanalit lojaalsed fännid, kes ootavad tüdruku arvustusi vanade filmide kohta, vaid internetitrollid, keda huvitab vaid tüdruku suhe Ericuga.

Eric on kõigeks valmis, et kätte saada oma viisteist minutit kuulsust. Macy aga kardab, et soovimatu tähelepanu võib rikkuda ta päriselu suhte samas väikelinnas elava Paxtoniga, kelle vastu tüdrukul tegelikult tunded on. Macy mõistab, et peaks valed lõpetama, kuid ta ei

suuda ignoreerida reklaamidest tulevat raha, mis väikelinnast pääseda aitaks, ning elevust, mis tüdrukut täidab iga kord, kui keegi ta videotele klikkab. Eric ei peaks ju olema ainus, kes sellest loost virtuaalseid hüvesid lõikab.

Aga kas klikkide ja jälgijate nimel suhte teesklemine on seda väärt, et tõelistele inimestele haiget teha? Mis juhtub tegelikult, kui saavutad kiire internetikuulsuse, millest paljud noored unistavad, ja mis sellega kaasneb?

Romance, YA

“See ei ole #armastuslugu” on tüüpiline noorteromaan, kus neidis, kellele meeldib iluspoiss leiab peagi, et selle ilu taga on peidus mölakas ja see kes tegelikult neidise tähelepanu ja armastust väärt on, on see tagasihoidlik töökaaslane, kellest ta ema on käskinud tal eemale hoida. Ei miskit uut siin päikese all.

Selles tänapäevases armastusloos on palju juttu eelmise sajandi viimaste kümnendite filmidest, sotsiaalmeedia ohtlikest lõksudest, unistustest ja armastusest. Siin on ka loogikavigu, mis rikuvad kogu elamuse.

Macy on oma ema viinud tema esimesel vabal päeval üle mitme aasta pesapalli mängule, kus ta põrkab kokku ühe kompu kutida ja nende selja taga istuv naine arvas, et teeb natuke nalja, teeb nende meet cutest pilti ja kerib sellest hetkest edasi lugu, mis oli kõike muud kui cute, ning siis ta laeb selle kõik Twitterisse. See “nali” võtab aga palju halvema pöörde, kui nalja võetakse kui tõde ning loomulikult pöörduvad interneti trollid neidise poole, mitte noormehe või esialgse postitaja poole. Noormees ja postitaja leiavad aga, et see on suurepärane võimalus oma kuulsust suurendada ja rahakotti täita. 

Ka neidisel on raha vaja, et ta saaks oma unistust täita, seega läheb ta alguses isegi selle lolli mänguga kaasa, kuid kui ta siis mõistab, et tal on sügavad tunded selle vastu, kelle vastu tal tundeid olla ei tohiks, peab ta valima, kas unistus üks või unistus kaks.

Macy suurim unistus on ära minna sellest väikelinnast, kuhu ta ema oli pidanud jääma, kuna ta jäi oma töökaaslasest rasedaks ja tal polnud võimalust lahkuda. Nüüd kogub Macy raha, et minna suurlinna, avada seal oma äri, kus oleks seotud tema kaks kirge - filmid ja kostüümid. Kuid ta ju armub kohalikku poissi ja ta sooviks temaga kogu oma ülejäänud elu veeta, kuid poisil on saladus, mis võib nende ühise tuleviku hävitada.

Ja nii siis ongi, et klassikaliste rom/comide taustal käib väikestviisi Twitteri ja Youtube sõda, armutakse, solvutakse, istutakse koos emaga tema vabadel päevadel maja taga Hamptonis, nauditakse kuumal kuival ajal nartsisse, kasvatatakse küülikuid, tikitakse lapitekke ja unistatakse võimalusest sellest väikelinnast kiirelt kaduda, või siis mitte. 

Loetav, kuid mitte väga hea lugu.

Kuidas hullus mulle ilmaelu seletas

Raamat: Wie der Wahnsinn mir die Welt erklärte  by Dita Zipfel, illustraator Ràn Flygenring, tõlge Piret Pääsuke (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59351814-kuidas-hullus-mulle-ilmaelu-seletas        

Kui Lucie satub nägema kuulutust, kus koera jalutamise eest pakutakse ülipalju raha, usub ta, et on võitnud jackpoti. Varsti selgub aga, et koer on ammu surnud ja kuulutuse on kirjutanud ilmselgelt hull vanamees, kes otsib oma eriskummalisele kokaraamatule variautorit. Loomulikult ei usu tüdruk sõnagi, kui vanamees jaurab midagi draakonisüdametest (mis on väga sarnased tomatitega) või libahuntide süljest (mis näeb kahtlaselt mee moodi välja). Sellest hoolimata proovib ta järele armastusejoogi retsepti. Mitte et Marvin talle päriselt meeldiks, aga no nii igaks juhuks ...

Children, Adventure

Kuidas hullus mulle ilmaelu seletas on taas kord selline saksa lasteraamat, mida lugedes hakkab silme ees jooksma nädalavahetustel ETV2 näidatavad Euroopa lastefilmid. Siin on imelikud täiskasvanud, imelikud vanemad, leidlikud lapsed, sõbrad, kes ei sobi kelelgi sõpradeks ning sõbrad, kes on parimad sõbrad keda endale soovida võiks tahta.

Samas on siin ka asju, mis ilmselt saksa kultuuriruumis on täiesti tavaline, kuid meil … ma ei usu, et siin see nii kergesti läbi läheks ja ma ei usu, et seda saaks lugeda ilma vanemliku seletuseta.

See on huvitav lugu ja huvitavad retseptid, ning seda kõike saadavad vägagi sobilikud joonistused. See lugu õpetab lastele tolerantsi ning ka seda, et alati tuleb vaadata esimese mulje taha, et teada saada millega tegelikult tegu on. Siin on põnevust ja nalja ja samuti ka kurbust ja õpetliku. Hea lugemine.

Raadio Popov

Raamat: Radio Popov by Anja Portin, illustraator Alvin Kanarbik, tõlge Triin Tael (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59132130-raadio-popov         

Üheksa-aastane Alfred elab peaaegu üksi. Alfred ei ole kunagi näinud oma ema ja alati tööreisidel viibiv isa õieti ei mäletagi enam, et ka Alfred on olemas. Ühel ööl lahkub Alfred kodust ja järgneb salapärasele hiilijale, kes pistab koos ajalehega postkasti veel üht-teist: õunu, villaseid sokke ja võileibu.

Algab unustamatu seiklus, mis muudab nii Alfredi kui ka paljude teiste üksildaste laste elu. Veider hiilija on Amanda Lehtla, postiljon, kes kuulub Õrnakõrvaliste sekka. Amanda kodust leiab Alfred vana raadiosaatja, mille on leiutanud vene füüsik Popov, ja alustab unustatud lastele öise salaraadiosaate tegemist.

Aga kuidas saavad Amanda ja Alfred lapsi aidata ning mida teeb Alfredi isa, kui märkab, et poeg on kadunud? Ja kes õigupoolest on Õrnakõrvalised?

Children, Adventure

Raadio Popov on kurb ja armas lugu.

 

Kurb, kuna tahaks nii väga uskuda, et tänapäevases heaoluühiskonnas ei ole enam hüljatud lapsi, et isegi kui lapsel on raske, on olemas lihtsalt leitavad võimalused abi leidmiseks. Kuid kui endiselt kirjutatakse sellel teemal raamatuid, siis tähendab see ju seda, et see on teema, mida peab lastele ja ka vanematele endiselt meelde tuletama ja sellega loodetavasti ka nende silmad avama, et saaks aidata neid lapsi, kellel on abi vaja.

Armas, kuna isegi kui algus on raske ja ega ka edasiminek just kergete seast pole, jõuab lugu ikkagi positiivse lõpuni. Jah, see on imelik, kui Amanda lubab Alfredil enda juures elada ja kui isa on välja ilmunud ei saada ta poissi tagasi koju, vaid hoopis varjab teda, et isa teda ei leiaks, kuid arvestades seda, kuidas isa edasi käitub, on Amanda tegevus täiesti põhjendatud. Lisaks on siin loos ka oma törtsuke maagiat, mis annab loole oma armsa varjundi.

See on tõesti selline lindgrenilik lastejutt, kus raske teema esitatakse armsalt, kuid samas õpetlikult. Millegagi ei liialdata ja midagi pole puudu, kurb kuid armas lugu.

Tähtedest võlutud

Raamat: Starry Eyes by Jenn Bennett, tõlge Liis Konovalov (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59430456-t-htedest-v-lutud         

Möödunud aasta sügisballist saati on endised parimad sõbrad ja nüüdsed suurimad vaenlased Zorie ja Lennon peensusteni lihvinud teineteise vältimise kunsti. Ka nende perekonnad on omavahel vaenujalal nagu tänapäevased Montagued ja Capulettid. Kui aga sõpruskonna ühine matk ootamatu pöörde võtab, leiavad Lennon ja Zorie end keset metsikut loodust. Ihuüksi. Ja koos. Mis võiks siin küll valesti minna? Teel turvalise tavaelu rüppe lahendavad nad omavahelisi erimeelsusi teravate torgete ja solvangute kaudu. Võitlus teineteise ja metsikute loodusjõududega tähendab aga, et metsast ühes tükis väljatulek ei pruugi enam võimalik olla. Mida sügavamale Põhja-Carolina (tegelikult ikka Põhja-Californias) kõnnumaale (tegelikult ikka metsadesse) nad jõuavad, seda enam kerkivad pinnale varjatud tunded ja saladused. Kas Zorie ja Lennoni suhe peab igapäevaelu survele vastu? Või olid tunnetepuhangus süüdi vaid värske metsaõhk ja lummava tähistaeva maagia? 

Romance, YA

Kuidas seda raamatut lühidalt iseloomustada - valetamisest ja vaikimisest välja kasvanud vihkamine leiab lahenduse kui valetamine välja tuleb ja räägitakse välja asjad, mida oleks pidanud juba ammu rääkima. Ja kogu see lugu toimub Californias, mitte Põhja-Carolinas.

Selline tüüpiline teismeliste lugu, kus “verivaenlased” tekivad sellest, et keegi räägib midagi, näeb midagi, kuuleb midagi ja selle asemel, et leida seletus, anda seletus, küsida küsimusi, keerab teismeline selja ja vannub enam kunagi teise poolega suhelda. Kuid siis lükkab saatus (loe: autor) noored kokku ja nad peavad suhtlema ning kui nad lõpuks on seletanud, küsinud, rääkinud, saab neist taas lahutamatu tervik, kuni vanemad välja ilmuvad ja nad natukeseks lahku kisuvad.

Raamat algab sellega, kuidas Zorie räägib oma verivaenlasest Lennonist. Miks on Lennon verivaenlane, tahab lugeja teada. Mida võis üks poiss küll teha, et temast saaks verivaenlane? Loomulikult ei midagi muud, kui jättis tüdruku ballile viimata ja lõpetas päevapealt temaga suhtlemise ja tema vanemad avasid sekslelude poe tüdruku vanemate massaaži salongi kõrval. Seega ei mingit lähisugulase/lemmiklooma tapmist, perekonna varanduse röövimist, perekonna mõisa maha põletamist - poiss jäi lihtsalt peole minemata ja ei seletanud oma tegu, seega saab temast verivaenlane :).

Ja siis lükatakse nad koos klassikaaslastega glämpingu tripile, mis oleks pidanud kestma nädal, kuid tänu teismeliste mõistuse keerukatele ja jaburatele käikudele lõppeb nende glämping juba järgmisel hommikul. Pole hullu, kuna nagunii oli plaan ka matkama minna, siis võib ju ka ülejäänud aja matkata, kuid kui juba midagi metsa hakka minema (nii otseses kui kaudses mõttes) siis mingu ikka täiega. Teiseks hommikuks on metsa jäänud need kaks verivaenlast ja neil on valida, kas jätkata koos matkamist Tähepeole, mis toimub ja asub paari päeva matkamise kaugusel, või matkata lähimasse turismikeskusesse. 

Zorie, kes pole mingi suur matkasõber ja Lennon kes on nende tüli aastal väga palju matkamas käinud asuvad siis ühiselt teele Tähepeole, sest kui raske see siis ikka olla saab. Täpselt nii raske kui autor tahab et see oleks :), sest kui juba karu ja suure tüliga alustati, siis tuleb jätkata koopasse eksimisega, puumaga, tormiga, äiksega, üleujutusega ja hilinemisega. Kuigi autor on Lennonist teinud kogenud matkaja, laseb ta tal siiski teha ka piisavalt palju algajavigu, et nende mõlemi elud ohtu seada.

Kui lõpuks metsast tagasi jõutakse on esmalt vaja vanematega asjad selgeks rääkida, siis vanematel omavahel ja siis lõpuks ka noortel ja siis tuleb õnnelikult elupäevade lõpuni (võibolla, võibolla ka mitte :)).

Vot siis selline lugu. Natuke arusaamatusi, natuke ilusat California loodust, natuke jaburaid hetki, mõningad hetked, kus vanem lugeja pead vangutab ja meenutab, kas ta oli ka ise selline selles eas :). Kui siin poleks nii palju jaburaid loogikavigu või siis tõlkevigu, siis võiks see ju isegi hea lugu olla, kuid praegu on see üks hea mõttega, kuid kehva teostusega lugu.

Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas

Raamat: The Smart Woman’s Guide to Murder  (Smart Woman’s Mystery #1) by Victoria Dowd, tõlge Piret Lemetti (2021) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58676260-reeglid-elluj-miseks-m-rvarlikus-seltskonnas        

Pärapõrgus asuv maamaja, mille paremad päevad on möödas.

Ootamatu lumesadu lõikab külalised ülejäänud maailmast lõplikult ära.

Ja siis algavad mõrvad.

Sapine ja salvava keelega Ursula Smart trügib oma ema raamatuklubi koosviibimisele, mis leiab aset nädalavahetusel üksildases maamajas. Ema ei ole sellest erilises vaimustuses. Nendega liituvad ema parim sõbranna Mirabelle, tädi Charlotte ja Joy, lisaks Bridget koos oma koera härra Bojanglesiga. Mis siis, et „Kadunud“ on neil ainuüksi sel aastal juba kolm korda läbi loetud, see üritus annab neile võimaluse linnakärast eemale pääseda ja pisut lõõgastuda. Aga keegi on selles asjas eriarvamusel.

Häärberi lähedalt leitakse surnukeha.

Kas nad on sattunud juhusliku mõrvari huviorbiiti? Või on keegi nende endi seast otsustanud verised tapatalgud korraldada?

Nüüd jääb loota, et nad suudavad omavahelised nääklused unustada piisavalt kauaks, et leida mõrvar enne, kui keegi jälle külmaks tehakse.

Nad vajavad reegleid, mis aitaks neil selles mõrvarlikus seltskonnas ellu jääda.

Mystery, Thriller, Crime

Ka teist korda seda raamatut lugeda oli meelelahutuslik ja põnev.

Kuid seekord ei jälginud ma enam sündmuste käiku, et teada saada, kes on mõrvar ja miks ta tegutseb, seekord jälgisin ma tegelasi, nende omavahelist suhtlemist ja suurepäraseid olustiku kirjeldusi.

Aga siis tegelased - kuus “raamatuklubi” liiget, pluss koer ja kolm kohaliku. Raamatuklubis on Pandora (rikas lesk, kes ei saa väga hästi läbi ei oma tütrega ega ka õega), tädi Charlotte (ei kannata teisi raamatuklubi liikmeid ega ka üldse ühtegi teist inimest, kui tegu pole just õetütrega, kellest ta vist natuke ikka hoolib), “tädi” Mirabelle (segane tegelane, püüab ema ja tütart üksteisest eemale hoida ja teha kõik, et tema ise kõige tähtsam oleks) ja Netu (varas, kes samuti teeb endast parima, et tütart ema silmis mustata) ning Ursula, kes pole küll raamatuklubi liige, kuid see on ta ainuke vaba nädalavahetus emaga koos olla. Ja siis on veel Bridget, kes suudab kogu raamatu jooksul 23 korda neile meelde tuletada, et nad on sinna eraldatud häärberisse tulnud siiski raamatust rääkima :), talle kuulub ka koer härra Bojangles, kes on nagu magnet alati kohal, kui kuskil on verd, mida lakkuda.

Kohalikud on häärberi teenindav rahvas ja ennustaja. Neil on omad saladused ja omad põhjused teha asju täpselt nii nagu nad teevad, kuid ennustaja oli täpselt samasugune nagu on ka Ursula lemmikraamatu ennustaja :)

Ja üleüldse, on siin nii palju vihjeid erinevatele raamatutele, nii klassikale kui ka uuemale kirjandusele ja samamoodi ka muule popkultuurile.

Kuid see mõrvamüsteerium ole ainus mida lugejatele pakutakse. Väga suurt rolli mängib ka Ursula mälestused tema isast ja isa surmast.

Vahel on tõsiselt raske aru saada, miks see seltskond üldse koos käib, kui nad tegelikult ei suuda üksteist eriti kannatada (rääkimata sellest, et nad tegelikult raamatuid ei loe ega ka räägi raamatutest), kuid samas on just see, et siin on nii erinevad isiksused koos, kelle vahel on rohkem konflikte kui tavaliselt krimiraamatutes, mis selle loo väga huvitavaks teeb, sest sellised konfliktid annavad neile kõigile põhjuse, miks just nemad võiksid olla need, kelle käed on verised ja sedasi on see lugu mõnusalt segane, kuni jõuab vägagi selge lõpuni.

Ning endiselt iseloomustan ma seda raamatut sedasi - võtke Agatha Christie “Ja ei jäänud teda ka” ning Stephen Kingi “Hiilgus” ja saategi selle raamatu, sest siin on seda christieliku suletud ruumi müsteeriumi ning kingiliku õudus krimi müsteeriumi.

Hea lugemine!

Draakoni valgus

Raamat: Drachenleuchten (Drachenerwachen #2) by Valija Zinck, tõlge Eve Sooneste (2020) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55927875-draakoni-valgus       

Jätkub lugu sümpaatsest draakonist, kellega tutvusime saksa kirjaniku Valija Zincki põnevas raamatus „Draakoni ärkamine”, mis valiti Eesti Lastekirjanduse Keskuses parimate 2019. aastal Eestis ilmunud lasteraamatute hulka.

Kui Berliini kesklinnas elavad õde-venda Janka ja Johann avastavad oma naaberkorteris proua Tossilo juures juhuslikult sinna sattunud noore draakoni, leiavad nad endale uue truu sõbra, aga alguse saab ka uskumatu rida seiklusi. Draakoni tegelikul omanikul, rahvusvahelisel energiakontsernil on muinasjutulise loomaga kurjad plaanid. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada ...

Children, Adventure

Kui te olete lugenud varem esimest osa ja ei mäleta enam, mis seal toimus, siis pole probleemi, teise osa alguses tehakse korralik kokkuvõte toimunust ja seega on kerge kohe uude osasse sisse minna, või siis õigemini mängu sisse minna ja saada teada, kuidas Janka ja Johann saavad proua Tossilo ja draakoni sealt taas välja tuua. 

Kogu see mängus ja Berliinis toimuv meenutab väga Lammutaja Ralfi multikaid - erinevate mängude tegelased saavad kokku, mõned tahavad koostööd teha, teised tahavad mässata ja endale mänguvaba ruumi teha, et nad ei peaks mängijatele samu asju nende mängurajal pakkuma. Lisaks tulevad ka loomulikult mängu paharid väljapoolt mänge, kes on valmis oma soove täitma ükskõik mis hinnaga, kuid lapsed on nutikad ja leiavad lahenduse ka kõige raskemas olukorras.

Ja üleüldse on see tore, tüüpiline saksa lastefilmide stiilis raamat, kus on tähtis pere ja sõprus ja laste fantaasia, ning kust ei puudu ka aktuaalsed teemad.

Väga hea lugemine.

Riley elu: Algaja õnn

Raamat: Life Of Riley: Beginner's Luck by Simon James Green, illustraator Aleksei Bitskoff, tõlge Mario Pulver (2021) Hinne: C 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57961036-riley-elu      

Halvasti ajastatud aevastus ja sellele järgnenud traumaatiline kokkupõrge rändlõbustuspargi ennustajaga ning Riley avastab, et ta on NEETUD.

Elu muutub kähku katastroofide sarjaks, kui ta teeb koolietenduse ajal püksid märjaks, liimib end kogemata klassikaaslaste külge, rikub ära kooli jalkameeskonna sponsorlepingu, ujutab oma kodu üle ja kaotab 4. klassi küüliku ära - Riley teab, et halb õnn jahib teda. Kuni ilmub uus kutt: Brad Chicago. Ta on ülilahe, viks ja stiilne ning tal on laitmatu kirjatarvete kollektsioon. Ja miskipärast tahab ta saada Riley sõbraks. Kas Riley jõuab vabaneda needusest enne, kui Brad avastab, et ta on üks kõndiv katastroof?

Children, 

Kui te olete juhuslikult poisslaps ja teil on vaja lugeda midagi väga jaburat ja väga naljakat ja väga katastroofilist ja väga jaburat, siis see sobib teile suurepäraselt.

Taas kord on peategelaseks noormees, kellel on probleeme enesekindlusega ja kelle eesmärk on populaarseks saada. Kuid kogu jama algabki sellest kui ta “ära neetakse” ja teda tabab üks jama teise järel. Ja siis tuleb kooli uus poiss, kes istub ta kõrvale (kas tundub tuttav? Vaadake eelmist raamatut :)) 

Kuid see on ju raamat, mida lugedes poistel igav ei tohiks hakata, seega on siin kõik nii üle võlli keeratud ja ühtegi neist asjadest ei tohiks päriselus teha aga lugeda on neid kindlasti põnev ja nalja saab nabani, noh vähemalt noorel lugejal on kindlasti lõbus, samas kui täiskasvanuna ei saa ma aru, miks on vaja nii palju valetada. 

Õigele lugejale kindlasti õige raamat.

Topelt-Felix

Raamat: Double Felix by Sally Harris, illustraator Maria Serrano, tõlge Jüri Kolk (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58753675-topelt-felix      

Üheteistkümneaastase Felix Twaini elu keerleb number kahe ümber.

Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa.

Asi on nii hulluks läinud, et Felixit hakkab ähvardama koolist väljaviskamise oht, sest direktor ei jaksa enam elu Felixi uskumatult keeruliste reeglite järgi seada. Ja siis saabub Charlie Pye ning keerab Felixi elu pea peale!

Children, 

See on väga hästi kirjutatud lugu poisist, kelle on OCD ja tüdrukust, kellel on düsleksia.

Autor on suurepäraselt ära seletanud millega Felix päevast päeva hakkama peab saama ja mida ta peab tegema, et ta suudaks toimida nii nagu “normaalsed” inimesed. Charlie on tüdruk, kes vahetab koole iga paari kuu takka, kuna ta elab koos ema ja vennaga paatelamus ja nad vahetavad tihti elukohti, seega on ta siiani saanud oma puudujääke varjata, kuid kaua sa ikka vaid koomikseid loed, sest seal on vähe sõnu ja palju pilte. Kuna Charlie vend on samuti eriline nagu ka Felix, siis tema ei võõrasta Felixit, nii nagu teised tema klassikaaslased. Sedasi saavadki need kaks erilist last kokku. Jah, kõik ei lähe kergelt, kuid koos vanemate ja õpetajate abiga, saavad Felix ja Charlie oma muredele lahenduse.

 

Taas kord üks raamat, mis oleks ideaalne biblioteraapia raamat, mis ei pruugi võibolla aidata neid lapsi, kes on samas olukorras kui Felix või Charlie, kuid kui seda loevad lapsed, kellel on klassis selliseid lapsi, siis nad mõistavad neid paremini.

Hea lugemine.

Päikesevalvaja

Raamat: Solvokteren by Maja Lunde, illustraator Lisa Aisato, tõlge Marit Hansen (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57312085-p-ikesevalvaja      

Lilli ei ole enam laps, aga ta pole ka veel teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see on kogu aeg olnud. Lillil on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik...

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik Lilli ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt tumedate puutüvede vahelt leiab ta teistsuguse, õitseva maailma. Sealt algab suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

Children, Drama

Kui te olete juhtumisi lugenud 2019 ilmunud "jõulujuttu" “Lumeõde” siis on teil aimdus, mida sellest raamatust oodata.

Seekord on muinasjutuline lugu külast suure metsa serval, kus sajab pidevalt vihma ja küla saab oma ainukese toidu väikese Lilli vanaisalt, kes iga kolme päeva tagant toob oma kasvuhoonest välja korvitäie puu ja juurvilju. Kasvuhoonesse ei tohi keegi minna, kuid väike Lilli astub kogemata keelust üle ja sellest alates hakkab asi teda huvitama. Uurimuse käigus satub ta orgu, kus on soe ja kuiv ja lilli ja toitu ja Poiss ja Koer ja kaks korda päevas ka natukeseks päikest.

Aga miks on päike luku taha pandud? Kes on see must ja põlemise järgi lõhnav kuju, kes ei luba päikest lahti lasta? Mis saab siis kui päike siiski lahti lasta? Kas Lilli ja Poiss suudavad päästa küla ja päikese?

Nagu ka “Lumeões” on siin ilusa loo taga tegelikult kaotusvalust ja leinast ülesaamine. See on südamlik ja raske lugu, kuid seda elustavad Lisa Aisato erakordsed pildid.