2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 29. detsember 2020

Pikaajaline kokkusaamine

Raamat: Pikaajaline kokkusaamine by Tauno Vahter (2020)  Hinne: C+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55834252-pikaajaline-kokkusaamine  

Tuntud režissöör leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hästi kavandatud enesetapul võivad olla soovimatud tagajärjed. Korteriühistu muretseb kõlbluse pärast.


Nende ja raamatu ülejäänud lugude ühendavaks elemendiks on põgusad või juhuslikud kohtumised, millest võivad tekkida veidrad kogemused ja üllatavad tagajärjed. 

Humor, Drama, Fantasy


Lühijutud. 

Lühijutud igasugustest imelikest asjadest, mis meid ümbritsevad või millega me elus kokku võime puutuda. Inspiratsioon nendeks lugudeks võis tulla kust iganes, mis iganes hetkel.

Need on huvitavad, segased, raskesti loetavad, humoorikad lood. Mõned neist toimuvad möödunud sajandil, mõned kohe lõppeval aastal.

Lühijutud.

Lühijutud, mis pakuvad igale lugejale midagi - õudust, tragöödiat, üllatust, meenutusi, äratundmisi.


Lühijutud.


Shadow of Night

Raamat: Shadow of Night (All Souls #2) by Deborah Harkness (2012)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/11559200-shadow-of-night      

Lugu algab sellest hetkest kui eelmine raamat lõppes, viies Diana ja Matthew läbi aja Elizabethi aegsesse Londonisse, kus neid kistakse maailma täis spioone, maagiat ning Matthew vanade sõprade vennaskonda, Öökooli. Mida kaugemale nad Ashmole 782 otsingul ja Dianale maagiat õpetaja otsingul jõuavad, seda enam Matthew minevik nende ümber koomale tõmbub ning neid lükatakse täiesti teistsugusele - ja väga ohtlikule - teekonnale.

Fantasy, Romance, History, Paranormal, Time Travel, Magic


Kui esimene raamat lõppeb hetkel, kui Diana ja Matthew on just astunud selle ohtliku sammu, et püüda minna ajas tagasi, et leida üles Ashmole 782 enne kui see jõuab raamatukogu sügavustesse kaduda, siis selles osas jõuavad nad õnnelikult kohale, aastasse 1590, Matthew maamajja Inglismaal, kus nad kohtuvad Matthew sõprade ja sugulastega. 


Ja need sõbrad ja sugulased ja “töökaaslased” ja naabrid, need on enamuses ajaloolised suurisiksused, kellega kokkusaamine on Diana kui ajaloolase jaoks “unistuse täitumine”, kuid ega niisama ei öelda, et parem on mitte oma iidolitega kohtuda … Lisaks nendele huvitavatele kohtumistele, on neil mõlemil siiski ka vaja kahte asja teha - raamat ja nõid. Tundub ju lihtne? Kuid kuna Matthew lihtsalt ei külasta minevikku, vaid võttis üle oma endise tema koha, peab ta taas kord tegema seda, mida ta kord juba teinud on ja seda kõike on palju ning leida selle vahele veel aega õiget nõida leida ja raamatu kohta maad kuulata … raskeks muudab asja veel ka see, et Matthew ei taha lihtsalt oma endiseid tegevusi korrata, vaid ta on piisavalt palju edasi arenenud, et ta tahab ka oma endiseid tegevusi muuta.


Ja nii ongi esimene pool raamatust suisa vihaleajav, kuna Matthew on enamasti saladustega seotud ja toob Dianat “järele katsuma” ühe vale nõia teise järel. Miks on veel vaja järgi proovida, kas Dianas ikka on maagiat? Kas tõesti sellised trikid nagu küünla süütamine või raamatulehtede pööramine on ainus viis selgeks teha, kelles on maagiat ja kelles pole? Lisaks sunnib selline tegevus neid Inglismaalt Prantsusmaale põgenema, kus Phillip lööb oma patriarhi rusika lauale ja teeb oma pojale selgeks, mida ta tegema peab, et oma “abikaasaga” koos olla. 


Seega, kui nende esimene ühine jõul ja aastalõpp mööda saab, veedavad nad oma teise jõulu ja aastavahetuse juba Londonis, kus on neil taas huvitavad kohtumised ja seiklused ja lõpuks ometi hakkavad Diana ja Matthew oma saladustest rääkima ning leiavad Dianale õige juhendaja, kes seletab Dianale, kes/mis ta on ja toob välja tema tulise ja tiivulise poole.


Ning siis reisivad nad raamatu vihje peale Prahasse kus Dianast saab Donna Diana ja ta kohtub veel teistegi ajalooliste isiksuste ja olevustega ning … Lõpp on tõsiselt põnev ja täis asju, mis panevad tõesti mõtlema, mis siis järgmises raamatus veel oodata võib. Ühtpidi võis nende minevikus viibimine ju kaasa tuua suuri muutusi, kuid samas jääb selline mulje, et äkki nad ikkagi pididki minevikku minema, et asjad oleksid olevikus täpselt sellised, nagu nad olid siis kui nad minevikku läksid. Et selline tüüpiline luubi hetk, nagu tavaliselt ajarännnuga kaasneb, aga eks seda, kui palju ja kuidas nende tegevus olevikku mõjutas saab teada edaspidi.


See aeglane ja tigedaks ajav algus meenutas liiatigi “Koidukuma”, kuid mida kaugemale lugu läheb, seda enam meenutas see mulle “Rändajat” :). Ja mitte ainult see, et Matthew püüab oma juba tehtud tegusid ja otsuseid muuta ja mõistab, et see pole võimalik, vaid ka see, et nagu Gabaldongi, kirjutab Harkness oma raamatusse sisse palju infonupukesi ja uue sisuliini algusi, mida selles raamatus rohkem ei seletada või puudutata, ning ainus lootus on neist täpsemalt lugeda järgmisest raamatust. Et kui algus vastu pidada, siis edasi läheb juba hoogsalt ja põnevalt. Kõik need lõimed ja sõlmed ja kadedus ja liitlased ja olevused ja lootused ja kaotused ja … mulle meeldis, mulle sobis see kuidas nad juba toimunud mineviku sees suudavad oma uute probleemidega hakkama saada, kuidas nad saavad hakkama ülimalt raskete emotsionaalsete hetkedega. Jah siin on vihaleajavaid hetki, kuid kõik see huvitav ja põnev kaalub selle kindlasti üle.


Saab näha, kuidas nad selle kõik ekraanile suudavad tuua.



neljapäev, 24. detsember 2020

The Butterfly Room

Raamat: The Butterfly Room by Lucinda Riley (2019)  Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53595457-the-butterfly-room      

Posy Montague tähistab peagi oma seitsmekümnendat sünnipäeva. Ta elab endiselt oma ilusas perekonnamajas, Admiral House'is, mis asub keset suurepärast Suffolki maakonda, kus ta oli elanud lapsepõlves, püüdes koos armastatud isaga liblikaid, ning seal kasvatas ta ka oma lapsi, kuid nüüd on aeg, kui ta peab tegema raske otsuse. Vaatamata sellele, et tema parimad mälestused on seotud selle majaga ja ta on viimased kakskümmend viis aastat loonud maja juurde erakordset aeda, on maja tema ümber kokku varisemas ja Posy teab, et on aeg maja maha müüa.


Ja siis saabub tema ellu keegi minevikust - Freddie, tema esimene armastus, kes viiskümmend aastat tagasi jättis ta murtud südamega. Posy näeb juba vaeva sellega, et leppida oma vanima poja, Sami, pidevalt ebaõnnestuvate äriplaanidega, ja noorema poja, Nicki, äkilise koju naasmisega peale kümmet aastat Austraalias, seega on tal raske uskuda Freddie uut huvi tema vastu. Ning kõigele lisaks on nii Freddiel kui ka Admiral House avaldamas Posyle kohutavat saladust ...
Drama, Romance

Kuigi selle raamatu peategelane on Posy, kes on kaotanud oma isa II maailmasõja lõpus ja kasvanud üles vanaema juures, kuna ta ema läks peale isa surma tagasi Prantsusmaale, on lisaks tema loole tähtsad ka kõigi tema perekonnaliikmete lood. Paari kuu jooksul keeratakse kogu Posy otsese ja kaudse pere elu pea peale. Et mõista Posy kiindumust lapsepõlvekodusse ja miks teda ootavad uudised talle nii rasked on, pakutakse lugejatele pildikesi Posy lapsepõlvest ja tema elust kuni ta tuli tagasi Admiral Hous’i. Ja kõik need noored, kes Posyt ümbritsevad, kelle elud samuti nende paari kuu jooksul muutuvad, neid ootavad armumised, üllatused minevikust ja mõned saavad lõpuks selle, mis neid juba ammu oodanud on.


Tegu on suurepärase libronovellaga, kus esialgne lihtne lugu kasvab üha salapärasemaks ja keerulisemaks ja dramaatilisemaks ja see pere, mis oli alguses vaid Posy ja tema kaks poega, kasvab raamatu lõpuks ikka päris korralikuks kärgpereks. See on lugu naiste tugevusest ja vastupidavusest, lugu saladustest, mis võivad tunduda nii suured, et kui need kõvasti välja ütelda löövad nad jalust, kuid aja möödudes muutuvad nad lihtsalt perekonna kroonikaks. Perekonnad selles loos ei ole tavalised raamatu perekonnad, kus kõik armastavad üksteist ja on valmis üksteise eest võitlema, need perekonnad on reaalsed perekonnad, neil on probleeme ja nad ei karda tunnistada, et nad pole ideaalsed. See on vanemate ja laste pimedast armastusest ning hetkedest, kui side silmadelt kistakse.


See on lugu, millest saaks suurepärane BBC miniseriaal, midagi umbes nagu Gold Digger või siis Liha ja veri. Seda lugedes sain naerda, nutta, ahhetada õudusest ja elada kaasa paljudele hinge katki käristavatele hetkedele. Ja poole raamatu pealt, kui kõik on veel endiselt lahtine ja segane, lasin ma oma fantaasial lennata, et kuidas võiks see libronovella lõppeda. Minu hullumeelne fantaasia oli peaaegu õige, vaid paar sugulussidet panin mööda. :) Kui see poleks perekondlik draama ning pikka vinnaga armastuslugu, võiks seda võtta kui ajaloolist kriminaalset põnevikku, mille siirded ulatuvad tänapäeva.


Suurepärane lugemine ja nii tahaks, et see ka ära tõlgitaks.

kolmapäev, 23. detsember 2020

Nõidade avastus

Raamat: A Discovery of Witches (All Souls Trilogy #1) by Deborah Harkness, tõlge Joonas Orav (2011)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17903306-n-idade-avastus      

See rikkaliku fantaasiaga lugu on sajanditevanusest vampiirist ja lummavast nõiast ning salapärasest käsikirjast, mis neid kokku seob.


Oxfordi Bodleiani raamatukogu kogude sügavast sisemusest tellib noor teadlane Diana Bishop pahaaimamatult nõiutud alkeemilise käsikirja, et lisada see oma uurimuse nimekirja. Diana on pärist vanast ning väärikast nõidade liinist, kuid ta ei taha midagi tegemist teha maagiaga, seega pärast pealiskaudset ülevaadet ja paari märkust, saadab ta raamatu tagasi kogudesse. Kuid tema avastus on kogu allmaailma üles äratanud ning raamatukogu külastavad ootamatutes kogustes deemoneid, nõidu ja vampiire. Diana on juhuslikult sattunud aardele, mida on taga aetud juba sajandid ning tema on ka ainus olend, kes on suutnud seda katva nõiduse murda.


Diana on tugev kangelanna, kes kohtub võrdse vastasega, Matthew Clairmontiga, vampiiriga, ning mida tugevamaks nende liit muutub, seda kuumemaks nende suhe muutub ja seda rohkem igaviku-vanu reegleid nad rikuvad.

Fantasy, Magic, Paranormal, Romance, Supernatural 


Sellest on juba poolteist aastat möödas, kui ma vaatasin selle raamatu järgi tehtud telesarja ja siis ma mõtlesin, et peaks raamatut lugema, kuid nüüd on vähem kui kuu veel, kui jõuab ekraanile teine hooaeg, seega on praegu õigeim aeg kõik kolm osa ära lugeda.


See oli tegelikult suurepärane lugemine, kui ära unustada kõik need kohad, mis olid liiatigi “Videviku” sarnased, siis kõik ülejäänu on tõsiselt kaasakiskuv - kõik see teadus ja ajalugu, erinevate olendite vahelised seadused ja sügavale juurdunud vastuolud, see on põnev. Tõsi, siin on mõningad kohad, kus autor on unustama oma tegelastele raamatu alguses antud iseloomustus ja pannud neid tegema või ütlema asju, mida nad ei peaks, kuid ju siis läks see mugav unustamine paremini kokku loo sujuvusega. Ja lugu on sujuv, liikudes Oxfordist, Prantsusmaale ja sealt edasi Ameerikasse ning siis …


Loetu teevad huvitavaks ka Diana ja Matthew taust, mis on neist teinud need kes nad on, neid ümbritsev pinna all pulbitsev konflikt, mis on juba ilmselt pikka aega otsinud võimalust plahvatada (seda on ette näinud juba mitu sugupõlve Diana esivanemaid) ning kõik need teised olendid, kes neid ümbritsevad ning lõpuks Bishopide elavas majas kokku saavad.


Üks asi mida ma selle raamatu puhul öelda ei saa, on see, et raamat EI OLNUD parem kui telesari. Minu jaoks oli telesari isegi parem, sest sellest on välja jäetud need tüütud ja ebavajalikud osad, mille juures raamatut lugedes mõtlesid, kas seda on ikka vaja, ning juurde on lisatud teisigi tausta lugusid, mis aitab veel paremini toimuvat mõista. Üldiselt võib öelda, et  ülejäänu osas on raamatus pea sõrmega järge veetud ja kõik ekraanile toodud. Võibolla kui ma oleks raamatut enne lugenud ja siis sarja vaadanud mõtleks ma teistpidi, kuid praegu võin ma küll öelda, et raamat ja sari täiendasid teineteist. 


See on hea paranormaalne armastuslugu, mis pakub lugejatele huvitavat teadust, ajalugu, põnevust läbi kogu raamatu. Ja kui saate, siis vaadake ka kindlasti telesarja.

laupäev, 19. detsember 2020

The Midnight Library

Raamat: The Midnight Library by Matt Haig (2020)  Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48693877-the-midnight-library      

“Elu ja surma vahel on raamatukogu ja selles raamatukogus on on lõputult riiuleid. Iga raamat pakub võimalust proovida elu, mida sa võiksid elada. Et näha kuidas elu oleks võinud minna, kui sa oleks teinud teisi otsuseid … Kas sa oleks teinud midagi teistmoodi, kui sul oleks võimalus oma kahetsusi uuesti teha?”


Kuskil universumi serval on raamatukogu, kus on lugematul hulgal raamatuid, igas neist lugu teistsugusest reaalsusest. Üks neist räägib sinu elu loo, nagu see on, selle kõrval teine raamat räägib loo, milline oleks sinu elu siis kui sa oleks teinud mingil eluhetkel teistsuguse otsuse. Me kõik mõtleme, milline meie elu võiks olla, kuid mis siis kui sul oleks võimalus minna sinna raamatukokku ja ise järele uurida? Kas mõni neist teistest eludest oleks tõesti paremad?

Nora Seed leiab end vastakuti sellise otsusega. Talle pakutakse võimalust muuta oma hetke elu uue vastu, valides teise ameti, jättes kellestki lahku minemata, realiseerides unistust saada glatsioloogiks, seega peab ta südaöises raamatukogus ringi liikudes endas otsusele jõudma, milline on tema jaoks tõeliselt rahuldust pakkuv elu ja mis on see mis teeb elu tema jaoks elamisväärseks.

Fantasy, Magical Realism, 


Päevad, kui kõik siin elus halvasti läheb, on meile kõigile tuttavad, kuid me kõik ei reageeri neile ühtemoodi. Mõne jaoks võib see olla viimane piisk karikasse ja ta otsustab alla anda, mõni näeb selles lootust, et halvemaks enam minna ei saa (optimistid ütleksid selle peale: Alati saab!) Meil kõigil on elus olnud hetki, mida me hiljem kahetseda võime, sest alati jääb närima mõte, et kui me oleks teise otsuse teinud, siis oleks me äkki seda musta hetke vältinud, et tolle otsuse taga võis meid oodata õnnelik elu, selle põrgu asemel, kust me end hetkel leiame. Mis siis kui me saaks neid kahetsetud otsustavaid hetki uuesti teha ja lisaks neile otsustavatele hetkedele ka teisi väiksemaid otsuseid muuta ja vaadata, kuidas siis meie elu oleks võinud minna.


Kas me ise oleme endale selgeks teinud, miks me neid hetk kahetseme, kas need otsused mida me tegime olid mõjutatud meie oma soovidest/unistustest või mõjutas meid keegi meie lähedane, keda meie otsus mõjutas.


Noora kohutav päev algab juba eelneval õhtul, kui ta saab teada, et ta kass on auto ette jäänud, järgmine päev, kui ta tööle, muusikapoodi, hiljaks jääb, laseb poe omanik ta lahti, teel koju saab ka kokku endise koolikaaslasega, kes räägib oma “õnnelikust” elust, ja oma endise bändikaaslasega, kes ütleb talle, et ta vend on endiselt ta peale vihane ja ei taha temaga ilmselt kunagi enam rääkida ja siis unustab ta oma klaveriõpilase tunni ja kaotab need tunnid, ning ta naaber ei vaja enam ta abi rohtude toomisel apteegist. Iseenesest ju väikesed asjad, kuid kui koguda need kõik kokku väiksesse neiusse, kellel emotsioonid olid nagunii suuremad kui ta neid ohjata suutis, siis tema jaoks oli seda kõike liiga palju ja jõudu edasi minna tal enam pole. 


Ja niiviisi satubki ta südaöisesse raamatukokku, kus riiulitel on rohelised raamatud, iga raamat natuke erinevas toonis roheline, kuid kõik on rohelised ja vastu võtab teda tema kooliraamatukoguhoidja pr Elm. Mida Nora raamatukogus avastab, mida teada saab, kas ta leiab uue ja parema elu … lugege ise.


Meeles tasuks pidada ühte pr Elmi tarkust 

You don’t have to understand life. You just have to live it.

Kõige parem oleks seda raamatut iseloomustada vist nii: siin on natuke filmist “See imetabane elu”, natuke seriaalist, “Being Erica” ja ka  Claire Northi raamatust “Harry Augusti esimesed viisteist elu”. See on lugu elust ja võimalustest, otsustest ja kahetsustest. Suurepäraselt kokku pandud teekond sügavast masendusest arusaamiseni, mis on kõige tähtsam, ilma milleta pole ükskõik kui edukas elu see elu, mis sind õnnelikus võiks teha. Nagu juba öeldud, elu ei peagi mõistma, sa pead lihtsalt elama.


Hea lugemine!

neljapäev, 17. detsember 2020

Peer Gynt

Raamat: Peer Gynt by Henrik Ibsen, tõlge Paul-Eerik Rummo, Riina Hanso (2017)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38479204-peer-gynt      

Peer Gyntis uuritakse humoorikalt ja sügavuti inimkonna hüvesid, pahesid ning rumalusi. Inikonda esindab Peer Gynt, sarmikas kuid hoolimatu noor põllumees. Lugu põhineb Norra folklooril ja Ibseni fantaasial, ühildudes ka autori enda raske maailmaränduri eluga, vaadeldes Peeri elu kui ta on leidnud varanduse, kuulsuse - kuid mitte kunagi õnne - kuigi ta lõpuks leiab andestuse armastuses.

Drama, Plays, Classic


Ma olen selle klassikalise loo lugemisest mõelnud sellest ajast saati, kui ma esimest korda lugesin Lucinda Riley  “Tormiõde”, kuna seal on juttu sellest, kuidas “Peet Gynt” sai Edvard Grieg muusika ja lauljad sai. Mingis mõttes võib ”Peer Gynti” seiklusi võrrelda Lord Byron’i “Don Juan’i” reisidega või siis Mika Waltari “Sinuhe” lugudega.


Nüüd on see näidend siis loetud. Seda on huvitav lugeda, sest tahtmatult võrdled loetud ju oma mõttes  eelnevalt loetud raamatutega ja ka meie jaoks tänapäevase maailmaga. Ja täiesti uskumatu, et ma olen valinud jälle raamatu, mis sobib kokku eelneva raamatuga, ilma, et ma seda plaaninud oleks, sest taaskord on peategelane metsa pagendatud ja ta püüab oma pagendusest aru saada ja sellega hakkama saada. 

Ja see gyntilikus on tänapäeval täiesti tavaline inimeste olemus.

Lugege seda iseloomustust:

Gyntilik ise - see on kogum

ihasid,soove ja tahtmisi,

gyntilik ise on meretäis 

kujutelmi ja ootusi,

nägemusi ja nõudmisi,

lühidalt - kõik see, mis paisutab

just nimelt minu rinda

ja tänu millele olen

olemas, just niisugune,

nagu ma olen. 

Kas pole tõsi, see ongi enamuse tänapäeva inimeste olemus - kõige tähtsam olen mina. Seda kinnitab kogu ühiskond meie ümber - leia see mis sind õnnelikuks teeb ja tee kõik mis võimalik, et seda saavutada, või siis, ole see kes sa oled, tunne end oma kehas rahulolevana ja kui sind ümbritsevad sind ei aktsepteeri, siis tead küll millist sõrme neile näidata :). Seega on tänapäeval gyntilikkus norm, mitte erisus.


Lugeda seda, kuidas Peer pidevalt kellegile ära teeb, kuida ta kas purjus või kaine olles uskumatuid lugusid kokku luuletab ja kuidas ta oma meelt muudab hetke jooksul, võib olla ärritav, kuid mitte mingil juhul igav. Ja see “armastuslugu” on üks masendavamaid asju.


teisipäev, 15. detsember 2020

The Rumphulus

Raamat: The Rumphulus by Joseph G. Peterson (2020)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53263708-the-rumphulus      

Romulus ehitas Rooma linna ja need, kes linnaväravatest välja visati ei olnud Romuluse lapsed vaid hüljatud, kes elasid lobudikes, Rumphulused. Kuid see pole iidne Rooma, vaid metsatukk tänapäevases Ameerika äärelinnas.

Hüljatud ei mõista, miks nad on metsa pagendatud. Nad ei tea ka seda, kas suudavad kunagi koguda piisavalt julgust, et minna üle tee, mis on kui füüsiline ja psüühiline piir nende ja  tava ühiskonna vahel. Igapäevaselt seisavad nad silmitsi ränkade oludega ning ka ohtudega teiste hüljatute poolt, mõtiskledes oma pagenduses.

Seda seniks, kuni ühiskond tuleb ühele neist järgi.

Rumphulused on lasknud oma habemetel pikaks kasvada ja kui nad enam oma olukorraga leppida ei suuda, siis uluvad nad kui hundid, kuid nad pole hundid, vaid hüljatud linnaelanikud, kes uluvad valust.

Drama, Fantasy


See sajaleheline, lõputu segane ümber põõsa ja läbi metsatuka käimine/jooksmine paneb sind korduvalt mõtlema, miks keegi midagi sellist kirjutab ja mis veelgi tähtsam, miks ma seda loen. Kas sellel kõigel on mingi mõte? Miks need mehed on metsa neljakümneks päevaks pagendatud ja  siis aastateks sinna unustatud? Kas metsa pagendatud hakkavad metsa armastama või vihkama? Kas metsast pääsemiseks on neil tõesti vaja, et keegi nad koju viiks, nagu kena kivikese või männikäbi, mis peagi unustatakse toanurka tolmuma? Kas kord metsast päästetu ongi päästetu kultuursesse ühiskonda või naaseb ta peagi oma lobudiku ja puude juurde? Kas kultuuri ja seadusteta grupp muutub metsikuks ja võtab seaduse enda kätte?


See metsatukk ja kamp pagendatuid on nagu kamp vange, kes on vanglas võimu võtnud või laevahuku üle elanud üksikul saarel. Või siis töötud slummis või siis mentaalsete probleemidega isik kodulähedases metsatukas, kus ta kõneleb oma “saatusekaaslastega” arutledes metsa, elu, andestuse, metsast väljasaamise üle. Või on need hoopis kirja pandud mõtted, mis tekivad isolatsioonis, kui maailm on lukku pandud.


Õnneks läheb see jauramine kiiresti, kuigi vahel võib tekkida mulje, et oled lugemise koha käest kaotand ja loed uuesti juba loetut, kuna kordusi on palju. Kuid kas sellel jauramisel ja mingi mõte on ja kas kuhugi jõutakse? Mina ei leidnud ei mõtet ega ka lõppu.


esmaspäev, 14. detsember 2020

Düün

Raamat: Dune (Dune #1) by Frank Herbert, tõlge Urmas Alas (2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/56240790-d-n      

„Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda. 

Fantasy, Fiction, Adventure


Ühtpidi ma kartsin selle raamatu lugemist, teistpidi ootasin. Ma pole päris kindel, aga ma vist ikka olen näinud seda esimest Düüni filmi, kus peaosas Kyle MacLachlan ja kõrvalosas teeb kaasa Sting ja sellest ka hirm, kuna see ‘84 aasta film oli oma ajastu film ja jättis piisavalt keerulise ja pompoosse mulje. Eks raamat ongi alguses piisavalt segane, et ootasingi kogu raamatut sellist, et raske on paika panna, kes on kes ja kus mis toimub.


Kuid … pärast seda kui  oled üle saanud neist sarnasustest, mis on selle raamatu ja Edgar Rice Burroughsi Barsoom sarja vahel, on see üks väga põnev raamat, mis ei lase sind enne välja, kui raamat on läbi. Ja kui Herbert ongi saanud raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni Burroughsi raamatutest, siis ka tema enda raamat on olnud inspiratsiooniks nii mõnelegi teisele autorile. Siin oli päris mitu kohta, kus mu mõtted läksid raamatutele, mis on kirjutatud käesoleval sajandil. Kõrbes olevate koobaste kirjeldus tuli väga tuttav ette ja siis on siin see koht, kus Jessicast saab Kõrgeauline ema - ma tean, et ma olen lugenud vägagi sarnast kirjeldust sarnasele sündmusele, kuid ma ei suuda kuidagi meenutada, milline raamat/sari see on, mul on neli kandidaati, kuid et teada saada, milline neist, peaksin ma need neli üle lugema. Äkki on keegi teine seda lugedes leidnud sarnasusi?

See on raamat, mis on täis ulme fantaasiat ja erinevaid usundeid. Sündmusi vaadeldakse erinevate tegelaste vaatevinklist. Vägagi kerge on ära unustada, et Paul Atreides/Muad’Dib/Usul on tegelikult raamatu alguse ainult viisteist ja lõpuks vaid kaheksateist, sest ta ei käitu mitte kordagi nagu teismeline. See poliitline võimuvõitlus ja perekonna draama oma Marsi võtmes on väga hästi üles ehitatud andes väljavõtetega  printsess Irulani raamatutest idee, mis järgmises osas võib lugejat ees oodata, kuid samas võivad need väljavõtted ka lugejaid segadusse ajada.


Põnev lugemine.

neljapäev, 10. detsember 2020

The Silent Friend

Raamat: The Silent Friend by Diane Jeffrey (2020) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55529821-the-silent-friend      

Üks õhtu muutis kõik. Nii Laura kui Sandy elu muutus igaveseks ühe traagilise õhtu jooksul. Nüüd on nad ainukesed, kes üksteist mõistavad, ning neid ühendab see üks öö. Kuid ühel neist on saladus, mis võib nende hapra sõpruse hävitada. Vaid tema teab, kui lähedalt nende elud tegelikult seotud on. Kui see saladus peaks välja tulema, kas nende sõprus jääb püsima? Või rebib tõde neid lahku?

Drama, Fiction


See lühike sisututvustus, mida ametlikult raamatu kohta pakutakse ei anna tegeliku ülevaadet millega lugeja kokku puutub. Jah, kõige keskel on see üks õhtu, see üks õhtu, mida keegi oodata ei osanud, see õhtu mille tulemusel küsivad nii Laura kui ka Sandrina, kas nad oleks saanud midagi teistmoodi teha eelnevalt, kas nad oleks midagi saanud teha sellel õhtul ja siis see alatine küsimus, kui midagi kohutavat juhtub -”Miks mina?”.


Lugu keskendub kahele naisele, Laurale ja Sandrinale (Sandy). Laura on raamatukogutöötaja Belfastist, kes kaotas oma isa Belfasti rahutuste ajal. Sandrina on pereema Lyonist ja tema peres on kaks teismelist poissi, Anthoni ja Maxime.


Laura, kes muidu oli üsnagi tagasihoidlik neiu, kes kartis lennata, otsustas koos oma töökaaslastega Lyoni puhkama sõita ja kui nad seal juba on, minna ka Iiri bändi kontsertile, kes just samal ajal seal esines.


Sandrine on uhke oma kahe poja üle, neil mõlemal läheb koolis hästi, ühte ootab turismikool ja teine on keskkooli lõpetamas. Tema vanem poeg on tema isiklik ime, kuna mitte kaua enne kui ta Anthoniga rasedaks jäi kaotas ta oma esimese raseduse, tütre ja kui ta uuesti rasedaks jäi, oli nii tema õnn kui ka hirm suurem kui varem. Seega pärast esimese lapse sündi soovis ta võimalikult ruttu ka teist last, igaks juhuks.


Pärast seda saatusliku õhtut, on nad mõlemad katki, erinevalt katki, kuid siiski katki. Kui nad suhtlema hakkavad, siis on Sandrine eelisolukorras, kuna tema teab täpselt, kes Laura on, kuid Laura teab Sandrine kohta vaid seda, mida Sandrine talle räägib. Vaatamata sellele, on Laural Sandrinest abi, sest on asju, mida on kergem kirjutada kui öelda.


Minu kokkuvõte on võrdlemisi segane, ma tean, kuid segane on ta seepärast, et kui täpsemalt seletada, siis ütlen ma liiga palju ja lugejatel jääks ära võimalus ise aru saada, mis toimub. Seda lugu räägitakse hetkede kaupa enne ja pärast seda õhtut. Mõlemad peategelased jagavad oma elu enne ja pärast. Eriliseks teeb selle loo see, et tavaliselt ei vaadelda tragöödia ohvreid selle külje pealt, tavaliselt keskendutakse vaid ühe külje ohvritele ja neist mahajäänud lähedastele, ning ellujäänute süütundele ning PTSD'le, kuid siin antakse sõna ka teisele poolele ja nende lähedastele. See lugu on praeguse ajastu lugu, mida pole sugugi kerge lugeda, kuid kohe kindlasti paneb see lugu mõtlema.


Midagi erilist ja head.


teisipäev, 8. detsember 2020

Suvepäevad

Raamat: Summer Days (Fool’s Gold #7) by Susan Mallery, tõlge Raili Puskar (2012) Ersen, RR, A Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17259931-suvep-evad       

Ootamatu maadekonflikti tõttu leiab Rafe Stryker end kohast, kuhu tõotas enam mitte iial naasta: Fool’s Goldist, Castle’i rantšost. Ta on teeninud armutute vastastega rinda pistes miljoneid, kuid miski ei valmistanud teda ette vastamisi minekuks kangekaelse ja ilusa Heidi Simpsoniga. Ja Rafe on äärmiselt üllatunud, avastades, et peab Heidit ja kauboielu palju huvitavamaks, kui oli valmis tunnistama.


Heidile on Castle’i rantšo kodu, mida ta on kogu elu tahtnud. Pärast ratastel veedetud elu on elavaloomuline linalakk lõpuks ometigi kodusadama leidnud. Ta ei kavatse sellest võitluseta loobuda – ka mitte mehe pärast, kelle öised suudlused panevad teda ihkama midagi mitte nii väga... moraalset.


Ja sedamööda, kuidas neist kahest saavad kirglike vastaste asemel lihtsalt kirglikud, avastavad nad, et suvearmastus võib kesta kogu elu.

Romance


Kust siis alustada. Rohkem ma Susan Mallery raamatuid ei loe, ühest piisas, vahel oli tunne et liigagi palju sai. Ma ei mäleta, kes oli see autor, kelle intervjuu ma lugesin, kes rääkis oma kohtumisest mitme erineva autoriga, kelle seas oli ka “naistekate” autor, kes oli vägagi kindlalt öelnud, et tema kirjutab oma raamatud ühe soojaga, ilma et ta pärast kirjutatut üle loeks. See raamat on täpselt selline, mida pole pärast kirjutamist üle loetud, sest siis oleks autor ilmselt märganud neid jaburaid vigu, millest see lugu suisa kubiseb.


See oli tõsiselt jabur lugu. Raamatu alguse räägitakse sellest, kuidas kangelase ema on ostnud
osa rantšost põrsana kotis ning ka kangelane ise, kes on edukas ja kindlakäeline ärimees, on ostulepingule pimesi allakirjutanud. Samas ega kangelanna parem pole - tema on ostnud rantšo, milles osa on tema vanaisa maha müünud, et oma tuttava ravi eest maksta, ning kui see välja tuleb, siis ei küsi ta raha mitte vanaisalt või sellelt tuttavalt, kes nüüdseks terve on, vaid lubab ise kõik maksta. Ja siit see lugu siis alguse saabki, et kangelane tuleb oma ema ostetud kogu rantšot endale nõudma. Kuid kangelanna, oma blondide patsidega ja roheliste silmadega (selline korralik klassikalise Heidi nimekaim), kitsekarjaga ja sõpradega, kes on tema poolel vaatamata sellele pettusele, mis normaalses olukorras oleks süüdlased vangi saatnud ja sellega oleks lugu lõppenud, kuid siin tehakse hirvesilmi, ärimehest saab Adonis sadulas, kisutakse südamekeeli, korraldatakse lisapettusi, tehakse suuri plaane olematu omandiga, koostatakse “üllatus” loomade vanadekodu ning otse loomulikult leitakse “sisemised jumalannad” ja “koopamehed” üksteise paljastes kehades, millele järgneb loomulikult pettumus ja vihastamine, mis viib lõpptulemusena tagasi voodisse ning siis “igavese õnne” sadamasse. 


Lisaks neile eelmainitud asjadele oli siin suurel hulgal asju, mis annavad korraliku trenni silmalihastele ning ka kannatusele. Kokkuvõtteks oli see üks piisavalt jabur lugu, et rohkem selle sarja raamatuid lugeda ei taha, sest ilmselgelt poleks ka sealt midagi head oodata.


pühapäev, 6. detsember 2020

The Thursday Murder Club

Raamat: The Thursday Murder Club (Thursday Murder Club #1) by Richard Osman (2020) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/46000520-the-thursday-murder-club      

 Neli eakat, kellel on endiselt paar trikki varuks

Naispolitseinik,  kellel on käsil esimene juhtum

Julm mõrv

Tere tulemast Neljapäeva mõrva klubisse


Rahulikus pensionäride külas kohtuvad neli väga erinevat sõpra iga nädal puzzle toas, et arutada lahendamata juhtumeid. Nad kutsuvad end Neljapäeva mõrvade klubiks. Elizabeth, Joyce, Ibrahim ja Ron võivad küll olla pea kaheksakümmend, kuid nad on endiselt võimelised üllatama.


Kui kohalik arendaja leitakse surnuna ja laiba juurde on jäetud salapärane foto, leiab Neljapäeva mõrva klubi end äkitis keset reaalset juhtumit. Kas see ebatavaline kuid andekas seltskond suudab mõrvarid tabada ennem kui veelgi rohkem laipu kogunema hakkab?

Mystery, Crime, Fiction, Thriller, Humor


Elizabeth - endine salaagent? spioon? kes teab ...

Joyce - endine medõde

Ibrahim - endine psühholoog

Ron - endine ametiühingu esindaja

Penny - endine politseinik


Need on Neljapäeva mõrvade klubi liikmed. Algselt istusid puzzle toas koos Elizabeth, Ibrahim, Ron ja Penny, ning vaatasid üle lahendamata juhtumeid, mis Penny oli endaga kaasa võtnud, kui ta politseinikuna lõpetas, kuid kui Penny haiglasse viiakse, jääb neid kolm, kuni Elizabethil on vaja täpsustada üht meditsiinilist küsimust, pöördub ta Joyce poole, kuna medõena peaks tal selles vallas olema piisavalt teadmisi. Seega kui nende küla arendaja on avaldanud oma uued, elanikele vastuvõetamatud plaanid laiendada küla endise kloostri surnuaia arvelt ja hiljem leitakse arendaja partner tapetult, asuvad klubilised Elizabethi juhtimisel mõrva uurima. 


Loomulikult ei saa nad uurida ilma kohaliku politseita, seega kasutab Elizabeth oma laialdasi oskusi, ning tõmbab kavalalt enda poole ka endise Londoni politseiniku Donna ja tema ülemuse Chrisi. Ja siis saaks nagu kokku kõik tsiviilisikutest kriminalistid, kes kunagi raamatutes on krimilugusid uurinud ja Midsomeri mõrvad. :) Ühest laibast saab kaks ja siis kolm … Kahtlusaluseks võib olla ka lähim sõber, sest põhjuseid on igasuguseid nagu ka võimalusi.


Kuna lugu on räägitud mitme osalise poolt ja mitme erineva häälega, mõni peatükk pikem teine ülilühike, mõnes on selged vihjed ja teises kaudsed, siis ei saa kogu lugemise ajal mitte milleski kindel olla. Lugu muutub üha põnevamaks, mida rohkem uusi külgi ette keeratakse ja uusi lugusid ajaloost välja tõmmatakse. Väga põnevalt ja humoorikalt kokku pandud cozy müsteerium, hoides lugejaid pidevalt millegi uue ootuses.


Hea ja põnev lugemine!