See rikkaliku fantaasiaga lugu on sajanditevanusest vampiirist ja lummavast nõiast ning salapärasest käsikirjast, mis neid kokku seob.
Oxfordi Bodleiani raamatukogu kogude sügavast sisemusest tellib noor teadlane Diana Bishop pahaaimamatult nõiutud alkeemilise käsikirja, et lisada see oma uurimuse nimekirja. Diana on pärist vanast ning väärikast nõidade liinist, kuid ta ei taha midagi tegemist teha maagiaga, seega pärast pealiskaudset ülevaadet ja paari märkust, saadab ta raamatu tagasi kogudesse. Kuid tema avastus on kogu allmaailma üles äratanud ning raamatukogu külastavad ootamatutes kogustes deemoneid, nõidu ja vampiire. Diana on juhuslikult sattunud aardele, mida on taga aetud juba sajandid ning tema on ka ainus olend, kes on suutnud seda katva nõiduse murda.
Fantasy, Magic, Paranormal, Romance, Supernatural
Sellest on juba poolteist aastat möödas, kui ma vaatasin selle raamatu järgi tehtud telesarja ja siis ma mõtlesin, et peaks raamatut lugema, kuid nüüd on vähem kui kuu veel, kui jõuab ekraanile teine hooaeg, seega on praegu õigeim aeg kõik kolm osa ära lugeda.
See oli tegelikult suurepärane lugemine, kui ära unustada kõik need kohad, mis olid liiatigi “Videviku” sarnased, siis kõik ülejäänu on tõsiselt kaasakiskuv - kõik see teadus ja ajalugu, erinevate olendite vahelised seadused ja sügavale juurdunud vastuolud, see on põnev. Tõsi, siin on mõningad kohad, kus autor on unustama oma tegelastele raamatu alguses antud iseloomustus ja pannud neid tegema või ütlema asju, mida nad ei peaks, kuid ju siis läks see mugav unustamine paremini kokku loo sujuvusega. Ja lugu on sujuv, liikudes Oxfordist, Prantsusmaale ja sealt edasi Ameerikasse ning siis …
Loetu teevad huvitavaks ka Diana ja Matthew taust, mis on neist teinud need kes nad on, neid ümbritsev pinna all pulbitsev konflikt, mis on juba ilmselt pikka aega otsinud võimalust plahvatada (seda on ette näinud juba mitu sugupõlve Diana esivanemaid) ning kõik need teised olendid, kes neid ümbritsevad ning lõpuks Bishopide elavas majas kokku saavad.
Üks asi mida ma selle raamatu puhul öelda ei saa, on see, et raamat EI OLNUD parem kui telesari. Minu jaoks oli telesari isegi parem, sest sellest on välja jäetud need tüütud ja ebavajalikud osad, mille juures raamatut lugedes mõtlesid, kas seda on ikka vaja, ning juurde on lisatud teisigi tausta lugusid, mis aitab veel paremini toimuvat mõista. Üldiselt võib öelda, et ülejäänu osas on raamatus pea sõrmega järge veetud ja kõik ekraanile toodud. Võibolla kui ma oleks raamatut enne lugenud ja siis sarja vaadanud mõtleks ma teistpidi, kuid praegu võin ma küll öelda, et raamat ja sari täiendasid teineteist.
See on hea paranormaalne armastuslugu, mis pakub lugejatele huvitavat teadust, ajalugu, põnevust läbi kogu raamatu. Ja kui saate, siis vaadake ka kindlasti telesarja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar