Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 31. august 2016

I’m Still Here (Je Suis Là)



Raamat: I’m Still Here (Je Suis Là) by Clélie Avit (2015)
Hinne: B
Elsa on olnud koomas viis kuud. Kõik lootus, et ta veel ärkaks on kadunud ja tema arstid ning perekond peavad silmitsi seisma otsusega, kas lülitada välja teda elus hoidvad masinad … Kuid nad ei tea, et viimased paar nädalat, on Elsa hakanud teadvusele tulema; ta teab kus ta on ning ta kuuleb enda ümber rääkimist, kuid ta ei saa neile kuidagi märku anda, et ta on ikka veel siin.

Thibault on haiglas oma venda külastamas, kes on purjus peaga sõites põhjustanud avarii, mis tappis kaks teismelist tüdrukut. Thibaulti emotsioonid on laes ning ta vajab kohta, kus sellest kõigest eemalduda ning ta satub Elsa tuppa. Ta näeb neidu seal nii rahulikult lamamas ning ta ei suuda kuidagi uskuda, et Elsa ei ole lihtsalt unehõlmas.

Thibault hakkab Elsat külastama igal võimalusel. Ja ta saab Elsa kohta rohkem teada läbi Elsa sõprade ja perekonna, ning siis ta adub, et tal hakkavad tekkima tunded Elsa vastu. Ning kui Thibault Elsaga räägib, ei saa ta lahti tundest, et Elsa kuuleb igat ta sõna …

Elsa jaoks on iga Thibaulti külastus, kui sõõm värsket õhku. Lõpuks on tema juures keegi, kes räägib temaga kui reaalse inimesega. Kes paneb ta naerma. Ning kes annab talle põhjust võidelda …

Ning sedasi algabki armastuslugu, mis võib väga vabalt päästa nende mõlemi elud …
Romance, Drama

Ma olen ikka veel siin, on armas kuid samas ka kurb armastulugu, kus kaks noort inimest kes pole tegelikult kunagi kohtunud, üksteisesse armuvad. See meenutas mulle vägagi hiljuti loetud Antoine Lauraine raamatut Punane päevaraamat – samuti armastuslugu kahe noore vahel, kes reaalselt kohtunud pole, tüdruk on koomas ning poiss armub, uurides vaid ta käekotti ja selle sisu. Ja see oli selline lugu, mida oleks vägagi kerge filmiks teha.

Loo peategelased on Elsa ja Thibault. Elsa on haiglas, sügavas koomas ning ta arstid on juba lootuse kaotanud, et ta võiks kunagi ärgata. Kuid Elsa kuuleb enda ümber toimuvat ning tasapisi hakkab ta ka tundma end ümbritsevat tegevust, kuid kuna ta on kuulutatud lootusetuks juhtumiks, siis ei pööra keegi tähelepanu nendele väikestele muudatustele, mida ta on saavutanud, et nad märkaksid, et ta on ikka veel siin.

Thibault tuleb haiglasse koos oma emaga, et venda külastada. Ta pole ise tegelikult veel kordagi venna juurde läinud, sest ta on venna hooletuse pärast tema peale väga vihane, kuna vend põhjustas purjus peaga avarii, mis tappis kaks teismelist tüdrukut ja ta ei suuda oma vennale andestada. Seega siseneb ta ühel päeval kogemata valesse tuppa ja see osutub Elsa toaks. Thibault loeb ta haigekaart, räägib Elsaga ning ta tunneb end Elsa toas nii turvaliselt, et ta saab lõpuks magada.

Elsa sõbrad satuvad Thibaluti peale ja seega kuuleb ta Elsa õnnetuse ja ka tema enda kohta täpsemalt. Iga kord kui ta taas ema haiglasse peab tooma läheb ta ise hoopis Elsa tuppa ja mida rohkem ta haiglas on, seda tähtsamaks Elsa talle saab. Ja Thibault ootab kannatamatult, et Elsa ärkaks.

Elsale meeldib Thibault hääl, see on tema jaoks hääl, mis on täis värve nagu vikerkaar. Kuid ta kuuleb ka kuidas arstid ta vanematele peale käivad, et nad ära otsustaksid. Kuid Elsa on ju veel siin, ta tahab näha seda, kes on selle vikerkaare hääle taga, seega annab ta oma kehale käsu – keera pead ja ava silmad.

Sellel lool ei ole „elasid õnnelikult elu lõpuni“ lõppu, kuid lõpp on väga positiivne. Ja kuigi lugu meenutab ka väga oma stiililt Nicolas Sparksi, eriti lugu Elu Valikud ja Elsa kirjeldus toob elavalt silme ette Disney Elsa, siis on see ikkagi üks väga armas lugu.

esmaspäev, 29. august 2016

Saint's Blood



Raamat: Saint’s Blood (Greatcoats #3) by Sebastien de Castell (2015)
Hinne: B
Kuidas tappa Pühakut?

Falcio, Kest ja Brasti saavad seda peagi teada, kuna keegi on seda teada saanud ning esimesena on nad ette võtnud nende sõbra.

Hertsogid on juba hakanud otsima võimalust, kuidas taganeda oma lubadusest aidata Aline troonile, kuid kui üksteise järel hakatakse leidma pühakute surnukehi, hakkavad ka levima kuuldused, et Jumalad ise on selle vastu, et Aline troonile saaks. Nüüd hakkavad ka kirikud enda kaitseks tagasi tooma pühasüdureid, palgamõrtsukaid ning (mis kõige hullem) Inkvisiitoreid – see liigutus võib muuta kogu riigi teokraatlikuks. Ainus võimalus, kuidas Falcio seda muuta saaks, on leida Pühakute mõrtsukas. Tema otsingutel aitab teda vaid üks vihje: kohutav raudmask, mis muudab Pühakud haavatavaks, ajades neid hulluks. Kuid isegi kui Falcio leiab mõrtsuka, peab ta ikkagi oma ta võitma lahingus.

Ja see võib olla duell mida ükski vehkleja, ükskõik kui osav, ei saa lootagi võita.
Adventure, Fantasy

Ma lugesin sarja teist osa - Knight's Shadow -  ammu ja kuigi ma lubasin, et loen läbi ka esimese osa, olen ma nüüdseks lugenud ka kolmandat osa ja esimese juurde pole ma endiselt jõudnud. Ausalt, ma ei suutnud eriti meenutada, millest teine osa oli ja ma ei tahtnud ka üle lugeda, tahtsin oma mälu proovile panna, et kui palju meenub uut raamatut lugedes. Asialgu ei saanud ma midagi aru, sest raamat algab kirjeldusega ööst enne duelli, ja ma ei suutnud kuidagi meenutada, et Falcio oleks kedagi eelmise raamatu lõpus välja kutsunud. Kuid mida edasi, seda enam meenus mulle üks või teine asi nagu kaader filmist, kui mainiti üht või teist sündmust minevikust. Seega võib vabalt öelda, et seda raamatut võiks ka täiesti vabalt lugeda ilma, et eelnevatest midagi teab, kuid samas tekitab ta ka piisavalt huvi varem toimunu kohta.

Seekordne lugu nõretab verest, suurelt osalt Falcio verest, kuid piisavalt ka Pühakute verest ja teiste kangelaste või pahalaste verest. Falcio on see kes peab Aline nimel mitmeid duelle, olemata eelnevatest duellidest veel piisavalt paranenud, seega kui lossi saabub keegi maskiga kuju, kes sunnib kõiki põlvili, on Falciol väga raske püsti jääda, kuid see tal siiski õnnestub ja kui ta siis lõpuks saab sellelt kujult maski eest, tuleb sealt tagant välja Püha Birgid, Halastuse Pühak. Niipalju kui Birgid veel neile infot anda suudab, saavad nad teada, et keegi on hakanud Pühakuid püüdma, Maskiga vangistama ja neid verest tühjaks imema.

Seega, vaatamata sellele, et Falcio on viimasest duellist veel väga nõrk ja kui Brigid lõpuks siiski sureb, ükskõik kuidas Ethalia teda ka aidata ei püüaks, leiab Halastuse Pühak uue väärilise kandja ja Falcio asub koos Kesti, Brasti ja paari teise Hallkuuega otsima seda, kes Pühakuid hävitab.

Pärast paljusid võitlusi, uute õõvastavate faktide välja tulemist ning Valiana maskiga vangistamist, jõuavad Falcio, Kesti, Brasti ja Ethalia kaevandusse, kus nad avastavad, kes tegelikult selle kõige taga on ja mis on kõigi nende seni teada olevate asjade lõppmäng. Lisaks peab Falcio korra ka Kestil järel käima seal, kust tavaliselt tagasi ei tulda, kuid Falcio on juba kord selline põikpäine tegelane, et ta ei saa oma sõpradel lasta lihtsalt lahkuda.

Kui nad tagasi Aline juurde jõuavad, ootab neid ees nende kõige ohtlikum duell, kus neil tuleb ülekavaldada Jumal ja selle asemel et Jumal neid põlvili suruks, tuleb neil Jumal põlvili suruda.

Selles loos arutatakse siis põhjuseid, miks Jumalad oma väe kaotavad ja miks on kerge Pühakuid kinni püüda ja inimeste hoolimatust ning julmust. Kuidas kirikul on kerge inimesi enda võimusesse saada kui kuningaseaduste järgimine on käest lastud kuninga surma järel. Ja ka seda, et ükski pühak pole ainult ühe asja pühak, romantika ei pea olema vaid ilusad noored inimesed, roosiõielehed ja linnulaul, halastus pole vaid andestuse andmine vaid ka headuse eest võitlemine ning Vahvuse Jumal võib olla ka noor poiss, kes astub välja oma õe kaitseks.

De Castelli raamatud on kaasakiskuvad ja kuigi lugu on pikk, üks võitlus ajab teist taga ja lugu on täis verd ja julmust, on see kõik ikkagi huvitav, kuigi vahel tundub seda vehklemisteooriat liiga palju olevat, kuid see kõik käib loo juurde ja ilma selleta ei saaks.

neljapäev, 25. august 2016

The Relic Master



Raamat: The Relic Master by Christopher Buckley (2015)
Hinne: C
On aasta 1517. Dismas on reliikviate kütt: see kes muretseb „tõelised“ religioossed reliikviad rikastele ja mõjuvõimsatele klientidele. Tema kõige tähtsamad kliendid on Frederick Tark, Saxony Valija ning peagi Mainzi kardinaliks saav Albrecht. Samal ajal kui Frederick huvitub Martin Lutheri kirjutistest, jälgib Albrecht usu finantsili ning poliitilisi hüvesid ning otsib kardinali seisuse ostmiseks raha müües indulgentse. Kui Albrechti eesmärgid nõuavad üha suuremaid ning paremini turustatavaid reliikviaid, loovad Dismas ning tema kunstnikust sõber Dürer „kuulsa“ surilina, et müüa seda asjatundmatule aadlikule. Kahjuks aga annab Düreri hoolimatu auahnus võimaluse eristada tõelist võltsingust, seega saadetakse Dismas koos Düreriga ja nelja palgasõduriga varastama „tõelist“ Kristuse surilina (Chambéry Surilina), Euroopa kõige kuulsamat reliikviat.

Frederick; Luther; Albrecht; Cranach; Paracelus
Nende teel Savoysse, kus surilina pannakse väljanäitusele, satuvad nad võitlusesse kiimalise krahviga ning nendega ühineb kena apteekrineiu. Alles siis, kui nad jõuavad oma sihtpunkti, avastavad nad, et nad polegi ainukesed, kes on sinna tulnud selleks, et saada endale see kahtlase väärtusega reliikvia. Lugu on täis uskumatuid fakte kunstist, ajaloost, usust, poliitikast ning teadusest; Vatikani intriigidest.
History, Adventure

Hieronimus Bosch, Dance Macabre
Selle raamatu tutvustuse lubatakse „kaasakiskuvat ja humoorikat seiklust ühelt naljakamalt kirjanikult inglise kirjanduses.“ Kuna mul oli vaja Lugemise väljakutse jaoks ühte pööraselt naljakat raamatut, siis ma selle raamatu endale ka NetGallsys valisin, kuid … noh paar korda oli lugu tõesti turtsatama panev ja kaasahaarav oli ta ka, kuid naerda ma kohe kindlasti ei saanud, isegi itsitada mitte. KUID see lugu oli äärmiselt kaasahaarav – ma ei väsi end kordamast – ning kogu see päris ajalugu, mida sellesse loose on põimitud, tegi sellest ühe vägagi põneva raamatu. Ilmselt pole mu teadmised Katoliiklusest ja Luterlusest piisavad, et tabada kõiki neid peeneid vihjeid, mis teeks sellest loost naljaka loo, kuid sellele vaatamata nautisin ma selle loo seikluslikku külge vägagi.

Albrecht Dürer
Lugu on siis endisest palgasõdurist Dismasist, kes on oma endise ameti vahetanud teise, palju rahumeelsema ameti vastu (või nii na vähemalt arvas). Ta muretseb oma kahele aadlikust kliendile – Frederick Tark ja Kardinal Albrecht – reliikviaid. See oli aeg, kui reliikviad olid vägagi suures nõudmises, kuna nad suutsid luua imesid ja kui patusel oli piisavalt raha, et reliikviat näha või katsuda, siis said nad kas haigustest vabaks või lunastasid kõik oma patud ning nende puhastustules põlemise aeg lühenes mitmeid aastakümneid. Seega iga väikseimgi pühaku tükk oli kõrges nõudmises ning eriti hinnatud olid tükid, mis olid kuidagi seotud Jeesusega. Ning kõik muu oli saatanast või siis nõiakunst.

Chambéry suriline a.k.a Torino surilina
Dismasil oli olnud siiani hea elu, ta polnud kunagi edastanud kellegile võltsingut (vähemalt niipalju kui tema teadis) ning ta oli teeninud oma vahendusega piisavalt raha, et pensionile jääda ning vaiksesse mäekülakesse minna, maja osta, naine leida … kuid kahjuks kaotab ta oma raha sulist pankurile, seega vajab ta midagi suurt ja ruttu. Tema sõber, Saksa tuntuim maaler Albrecht Dürer, tuleb välja ideega, et miks mitte anda Kardinal Albrtechtile seda, mida ta ihaldab – Chambéry Surilina. Kuna selle surilina autentsuses on nagunii põhjust kahelda, miks mitte pakkuda talle siis uut võltsingut, keegi ei teeks nagunii kindlaks, mis on originaal.

Noh esialgu lähebki nende plaan hästi, kuid siis avastatakse nende pettus, Dismasi saadetakse esmalt piinamisele vanglakoobastesse ning seejärel ootab teda ees vabastusretk Savoysse, kus ta peab vabastama Chambéry surilina ning tooma selle Albrechtile. Ja nii saabki alguse raamatu kõige põnevam osa.

Teises osas on seiklust, hädas oleva neiu päästmist, võitlust, järjekordse meistriteose loomist, igasugustes huvitavates ja ohtlikes situatsioonides osalemist – see on see lõbus osa raamatust.

Huvitav lugemine, lihtsalt mitte see mida lubati, kuid kindlasti huvitav neile, keda huvitab ajalugu ning seiklused.