2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 31. juuli 2018

Wicked and the Wallflower


Raamat: Wicked and the Wallflower (The Bareknuckle Bastards #1) by Sarah MacLean (2018)
Hinne: B
Kui Metsik tuleb külla …
Kui salapärane võõras leiab tee Leedi Felicity Fairclothi magamistuppa, lubades aidata teda hertsogile mehele saamisega, on ta nõus – vaid ühel tingimusel. Ta on piisavalt elu näinud uskumaks, et on olemas kirg ja ilma selleta ta abielluda ei taha.

Kui Müürilill teeb ohtliku kokkuleppe …
Hertsogi ebaseaduslik poeg ja Londoni kõrvaltänavate kuningas, Devil, on kogu oma elu veetnud võimu kasutades ja võimalustest haarates ning üks vanatüdrukust müürilill on täpselt see mida ta vajab, et saavutada aastaid planeeritud kättemaks. Kõik mida ta tegema peab, on muuta see väike lihtne hiireke vastupandamatuks võrgutajaks, ja siis seadma üles lõksu et hävitada vaenlane.

Kire lubadus …
Kuid Felicity Fairclothis pole mitte miskit lihtne ja ta otsustab vägagi ruttu, et ta abielluks pigem Deviliga kui kellegi teisega. Devili hoolikalt seatud plaan lendab uppi, ning ta peab valima kõige selle vahel, mida ta kunagi tahtnud on … ning selle ühe asja vahel mida ta ihaldanud on.
Romance, History

Sarah MacLeani uus sari, The Bareknuckle Bastards, jätkab tema teiste sarjade, Love By Numbers, The Rules of Scoundrels ja Scandal & Scoundrel vaimus ja viib kokku kaks armastajat, kes tavaliselt kokku ei satuks – kõrgseltskonna esindaja ja end üles töötanud pööbel või siis põrmu langenud kõrgseltskonna esindaja.

Sedakorda on siis peategelasteks neiu, kellega kohtusime juba korraks ka eelmise sarja viimases raamatus The Day of the Duchess, kus Felicity oli üks neist neidudest, keda Seraphina pakkus oma abikaasale asenduseks. Noh ja nii siis ongi Felicity, kes juba enne seda perekond Havenite skandaali oli oma kaasaegsete hulgast välja tõugatud, jäänud riiulile, vanatüdrukuks. Tema pere viimane lootus teda mehel panna (ja perel on ka teine tagamõte nende tegevuse taga, millest teab kogu London, kuid Felicity ei tea) on pakkuda teda Marwicki hertsogile, kes on senini end linnast ja kõrgseltskonnast eemale hoidnud, kuid nüüd linna tulnud ja teatanud, et ta vajab abikaasat ja järglast.

Kuid Felicity pole rõõmus, et teda taas abiellumise turule veetakse ja Marwicki hertsogi poolvennad pole ka õnnelikud, et ta nendevahelisest kokkuleppest näib taganenud olevat. Nimelt, see Marwicki hertsog nagu ei olegi päris hertsog, vaid on nagu rohkem selline „poolsaare“ tüüpi hertsog, kes on oma tiitli saanud ebaseaduslikult, kui tema isa, kogus kokku oma kolm ebaseadusliku poega – 10 aastased Devil, Whit ja Ewan – ja andis neile ülesande omavahel selgeks võidelda, kes neist tiitli saab. Ja et asi veel eriti huvitav oleks, lisas ta sinna ka oma seadusliku tütre, samuti 10 aastase Grace. Kaks aastat olid lapsed ühte hoidnud ja vandunud mitte anda hertsogile seda rõõmu, et keegi neist kaotab, kuid lõpuks jäi siiski sõelale üks ja teised kolm põgenesid. Nende tee viis neid Londonisse, Govent Gardenisse, kus noormehed asusid raha teenima rusikatega, kuid kõige suuremaid summasid tõi sisse Grace ja tema rusikad. Peagi olid nad Govent Gardeni valitsejad.

No vot ja nüüd siis on uus Marwicki hertsog Londonis ja otsib abikaasat, kes talle sünnitaks uue pärija, kuigi lepiti kokku, et Marwicki krahvil ei saa kunagi olema järglasi, et see nimi sureb koos selle viimase „ebaseadusliku“ järglasega. Kuid äkki tal polegi plaani tegelikult naist leida, äkki on tema linna tuleku plaani taga midagi muud. Ja lugu pole ju mitte Felicitist ja Ewanist, vaid Felicitist ja Devilist.

Noh, Felicity, me rikutud reputatsiooniga vanatüdruk, kes lisaks kõigele on ka suurepärane lukumuukija, jääb silma Govent Garedeni kuningale Devilile, kui Devil on tulnud oma vennale kokkulepet meelde tuletama ja teeb diili hoopis Felicitiga, et temast saab uus hertsoginna, kuid Devili plaan on enne ametliku abielu Felicity süütus rikkuda ja perekonda uus ebaseaduslik pärija sokutada. Aga nagu ikka, kui plaanid on head, siis segab armastus enda vahele ning selle asemel, et külmalt Felicitit võrgutada ja teda oma vennale ahvatlevaks teha, armuvad nad hoopis üksteisesse. Kõik on ilus ja tundub nagu endiselt plaani järgi minevat, kuni Felicity saab teada, mis plaanid oli temaga tema perel ja mis plaanid olid temaga Devilil.

Aga see pole sedasorti raamat, kus kangelanna jääb mossitama ja soiguma teemal „Miks kõik mulle valetavad?“, vaid see on ikka see raamat, kus kangelanna kuulab põhjendused ära, mõtleb asja enda jaoks läbi ja läheb siis ning päästab oma elu armastuse eluohtlikust situatsioonist ja nad peavad tagasihoidlikud pulmad koos kõigi eelnevate raamatute kangelastega.

Võib-olla polnud see raamat nii tugev kui on olnud eelnevad MacLeani raamatud, kuid hea lugemine oli ta ikkagi. Siin on huumorit, põnevust ja mis kõige tähtsam, ta seob oma lugudega alati huvitavaid ajaloolisi fakte Londoni elanikest ja äridest. Seekordne huvitav lugu on näiteks sellest, kuidas toimus Londonis jääri.

reede, 27. juuli 2018

The Hollow Hills



Raamat: The Hollow Hills (Arthurian Saga #2) by Mary Stewart (1973)
Hinne: C
See on kaasahaarav ja põnev lugu sellest, kuidas võlur Merlin aitas Arthuril Briti kuningaks saada. See erakordne lugu muudab legendi Merlinist ja tema kaitsealusest Arthurist elavaks.
Fiction, Drama, History

Arthurist ja Merlinist on palju erinevaid lugusid kirjutatud, filme tehtud ja ka telesarju vändatud. Kuid see legend annab pidevalt kirjanikele võimalust uue nurga alt seda lugu vesta ja uusi versioone pakkuda sellest, kuidas tegelikult oleks võinud asjad toimuda. Kõige sarnasem lugu sellele raamatule on telesari Camelot.

See nelikümmend viis aastat tagasi ilmunud raamat, pakub lugejatele samuti uue versiooni, kuidas oleks võinud see vana legend tegelikult välja näha.

Õõnsad mäed on sarja teine raamat ja siin on juttu Arthuri sünnist, tema poisikese aastatest ja tema kuningaks saamisest. Loo jutustajaks on Merlin, kes vaatab tagasi oma olnud elule. Algab jutt sellest hetkest, kui ta põgeneb kuninga, Uther Pendragoni, Arthuri isa, juurest, kellel ta just oli aidanud mehe ihaldusobjekti ja Arthuri ema voodisse. Kuna kõik ei läinud päris nii nagu kuningas oli lootnud, siis kõige kergem oli tal ju karistada seda, kes teda oli aidanud. Aga Merlin teadis tänu oma nägemustele, et sellel ööl on eostatud järgmine kuningas ja ta teadis ka seda, et tema saab olema see, kes poisi üles kasvatab.

Seega ta ongi esialgu oma üksildases koopas, koos tema juurde põgenenud teise kuningat aidanud noormehega, parandab oma haavad ja läheb siis õigel ajal kuninga ja nüüdseks ka juba kuninganna juurde tagasi, et võtta laps ja viia ta kindlasse kohta, kust teda keegi leida ei oskaks.

Merlin annab Arthuri üle ta esimestele kasuvanematele, jätab Ralfi talle kaitsjaks ja asub ise mööda Euroopat ja lõunamaid rändama, et otsivat silma poisist eemale hoida. Oma reisidel kohtab ta uusi inimesi, saab uut infot ja kui aeg on õige, viib ta tee ta tagasi Inglismaale, üksildasse metsakabelisse, kus ta kohtub taas, nüüdseks juba üheksa aastase Arthuriga. Merlin ei ütle veel poisile, kes ta on, ta lihtsalt räägib noormehega oma reisidest, õpetab talle asju, mis poissi huvitavad ja vaatab kuidas poiss loob eluaegseid sõpruseid teiste kasulastega.

Kui Arthur on neliteist saanud on Inglismaa taas sõjas ja kuningas Uther on haigusest põdur. On aeg avaldada Arthur kogu briti rahvale ja tõestada, et tema on õige uus kuningas, kes liidab Britid üheks tugevaks riigiks. See on see kuulus kivist mõõga tõmbamise koht ja siin on lugu hooooooopis teistmoodi.

See oli huvitav lugemine just selle pärast et see polnud nagu tavaliselt kirjutatud Arthuri või mõne tema rüütli vaatenurgast vaid Merlini vaatenurgast. Ja Merlin ei olnud see tavaline habemega kookus tige vanamees, vaid kahekümnendates noor prints, kuninga poolvend, kes on maagiast puudutatud ja kes teab tulevikku. Hea lugemine ja nüüd tuleks leida aega ka ülejäänud osad kunagi läbi lugeda, sest see oli üks väga huvitavast vaatenurgast pakutud Arthuri ja Merlini lugu.

esmaspäev, 23. juuli 2018

Deverilli lossi tütred


Raamat: Daughters of Castle Deverille/Daughters of Ireland (Deverill Chronicles #2) by Santa Montefiore, tõlk Tiina Viil (2016, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: C
Lääne Iirimaa rikkalikult rohelisel rannikul asub Develillide loss, mis on olnud koduks juba paljudele Deverlilli põlvkondadele. Kuid kui loss satub Iiri ülestõusu ohvriks, on selle suguvõsamaja saatus kaalukausil – seda kuniks Celia Mayberry ja tema abikaasa ostavad maja ning vannuvad, et taastavad maja selle endises suursugususes. Celia jaoks on maja täis palju kalleid lapsepõlvemälestusi kui ta jooksis läbi mõisa valduste koos oma nõbu Kitti Develilliga ning nende kalli sõbranna Bridie Doylega.

Kuid mitte kõik pole selle üle rõõmsad. Kuigi Kitty on tänulik oma nõbule, et ta lossi ostis ja kindlustab sellega lossi perekonda jäämise, ei saa endalt raputada seda aega, kui tema oli lossi perenaine. Kuigi ta on oma uue eluga rahul koos oma abikaasa Robertiga ning nende kasupoja JPga, igatseb ta süda endiselt Jack O’Leary järele – mehe järele, keda ta endale ei saa. Kitty on seatud raskete valikute ette, ta peab valima kas enda südame murdmise, kuid loodetavasti lõpuks rõõmu leidmise või siis oma lähedastele haiget tegemise.

Birdie Doyle, kellest on saanud rikas ja New Yorgi seltskonna lemmik, on jõudnud kaugele võrreldes sellega, kui ta oli noor tüdruk Iirimaalt ning Deverilly lossi koka tütar. Kuid ka kogu oma raha eest, ei saa ta kustutada südamest valu, mida tekitas talle lapsest loobumine. Kui ta lõpuks armastuse leiab, sooviks ta nii väga tagasi oma armastatud kodumaale tulla – isegi siis kui ta peab seega vastamisi astuma naisega, kellele ta endiselt soovib kätte maksta.

Celia ei raiska ei aega ega raha, et palgata tööliseid Deverille lossi ülesehitama – isegi kui riik leiab end peagi Suure Depresiooni keskelt – kuid tal pole aimugi, et maailm tema ümber variseb peagi kokku. Ühtäkki on kõik see, mis seni oli tundunud nii kindel, vägagi ebakindel ja tal ei jää üle muud kui leida endast jõudu ehitada endale uus tulevik.
Drama, History

Kui Deverilli kroonikate esimene osa Armastuse ja Sõja laulud oli Libronivella, siis teine osa on lihtsalt perekonnakroonika. Raamatu esimesed sada+ lehekülge on iga tegelase eelneva loo kokkuvõte koos väikese sammukesega edasi, ülejäänud on aga kroonika sellest, mis edasi toimub.

Kui esimene raamat oli huvitav ja emotsionaalne, siis teine on palju rohkem kuiv kirjeldus. Kui hakkaks kokku panema selle loo armujoonist, siis tuleks sellest üks suur hulknurk, sest enamasti on ikka nii, et üks armastab teist ja kolmas armastab ühte ja vihkab teist kuna too armastab ühte ja neljas armastab teist kuid vihkab kolmandat …. Ühesõnaga kõik armastavad kedagi ja kõik vihkavad kedagi ja lugeja loeb seda ja vangutab pead, kui pimedad ja kergeusklikud ikka inimesed võivad olla, eriti kui nad on armunud ja halba räägitakse nende armastatust, või siis nende kire objekt süüdistab alusetult kedagi, kes kunagi on neile armas olnud.

Seekordne lugu ei olnud põnev, pigem etteaimatav ja üleüldse tundub nagu see teine raamat oleks kirjutatud lihtsalt esimese ja kolmanda raamatu vahepalana, et oleks ikka triloogia ja oleks paremini seletatud kuidas kõik need tegelased tagasi Iirimaale, Deverille lossi ja Ballinakellysse jõuavad.

Kerge suvine lugemine, kuid esimene raamat andis lootust palju paremaks, kui see raamat pakkus. Loodetavasti tuleb kolmas raamat parem.