Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 30. november 2016

Kaisuloomakirg. Amiguruumi tehnikas heegeldamine



Raamat:  Kaisuloomakirg. Amiguruumi tehnikas heegeldamine by Mari-Liis Lille (2016) Varrak, RR, A
Hinne: C
See raamat kutsub sind üles haarama heegelnõela, et valmistada lapsele üks vahva mänguasi. Oma käte ja südamega tehtul on teine hingus. See miski, mida me ei näe, aga tunneme. Küllap tabab sind juba oma esimese kaisulooma meisterdamise käigus pidurdamatu kirg luua üha uusi ja uusi lelusid!
Raamatust leiad 20 kaisulooma heegeldamise õpetused, mis ühendavad endas jaapanipärase amigurumi tehnika ja Euroopas armastatud kaisukarutraditsiooni. Siin on midagi nii poistele kui tüdrukutele, beebidest kuni koolilasteni. Kas oskad näiteks arvata, kes võiks olla Sasipea Siim? Või Teele Taevamanna? Või hoopis Ninatark Nelli? Raamatu kaante vahele piiludes saad selle järele uurida. Rõõmsat heegeldamist ja mõnusat kaisutamist!
„Kaisuloomakirg“ on järg Mari-Liis Lille esimesele mustriraamatule „Võluväega mänguasjad“, mida on saatnud suur edu nii Eestis kui ka kaugemal.
Crafts & Hobbies

Ma olen alati olnud see, kes teeb igasuguseid asju ise, mulle meeldib meisterdada. Seega oli Varraku pakutud Kaisulooma kirg ideaalne võimalus millegi uuega pikki pimedaid sügisõhtuid täita, või siis filmide/serjaalide vaatamise ajal sõrmedele midagi teha anda.

Need kaisuloomad mida saab heegeldada on väga armsad ja loomulikult, ilma suure süvenemiseta, otsustasin ma, et esimesena proovin ma ära teha väikse põdra, kuid kui ma juba täpsemalt uurisin, tõmbasin ma ikka oma ambitsiooni reaalsemasse kõrgusesse ning võtsin ette kerge jänisepoisi.

Mida ma siis õppisin:

  • Loe õpetus läbi!! Sest isegi kui sa arvad, et sa teada kõike, mis heegeldamise kohta teada on, siis uisapäisa tegema asudes, ei oska sa siiski arvestada selliste kavalte nõksudega mida teadjamad on sulle õpetuses pakkunud. Esialgu tuli mu jänise pea kandiline, kuna ja ei lugenud kuidas silmi nii kasvatada, et kasvatuskohad kohakuti ei jääks.
  • Mulle oleks nii meeldinud, kui see esimene kerge jänise muster oleks olnud kohe peale õpetuse osa ja seal oleks pikalt lahti kirjutatud, mida tähendab 1x ks, 2ks järgmisesse ks-sse. Tasapisi ma närisin sellest mõistatusest end läbi ja nii tuligi mul jänese pea esialgu kandiline :).
  • Ma avastasin seda, et kui kaisuloomal on palju väiksemaid tükke, mis kinnituvad suure keha külge, siis on kaval väiksed tükid esimestena valmis teha, sest siis saab need juba kohe alguses alles valmiva keha külge õmmelda/heegeldada, siis ei pea täistopitud kehale saba ja jäsemeid külge ponnistama.
  • Silmad ei peagi olema plastmassist! Väga armsad silmad saab ka õmmeldes või siis heegeldades :).
  • Ridade lugemisel on palju abi tavaliselt kudumise juures kasutatavatest silmamärkijatest.
  • Pinterest on täis igasuguseid põnevaid mustreid!!
  • Sama mustriga, kuid erinevast lõngast loomi tehes saate väga erineva suurusega loomad :).
  • Eestikeelseid Amigurumi loomade õpetusi ja mustreid leiab ka Kristi Tulluse blogist.

Igatahes, kui teil on huvi käsitöö vastu ja on aega või on vaja stressimaandajat, siis on Amigurumi loomakeste tegemine tore võimalus lastele rõõmu teha ja iseenda fantaasiat proovile panna. Mina olen juba lapsepõlvest saati tahtnud endale päris oma Une-Matit – ja nüüd on ta mul olemas! Järgmine väljakutse on Hambutu. :)

Head meisterdamist!

Someday, Someday, Maybe



Raamat: Someday, Someday, Maybe by Lauren Graham (2013)
Hinne: B
Franny Banks on New Yorgis elav algaja näitlejanna, kellel on jäänud vaid kuus kuud kolmeaastasest tähtajast, mille ta seadis iseendale NY tulles, et selleks ajaks peab ta olema midagi saavutanud. Kui seni on tema ainukesteks saavutusteks üheraline inetute jõulukampsunite reklaam ning ettekandja töö. Ta elab Brooklynis koos kahe toakaaslasega – ülikooli aegse parima sõbranna Janega ning ulmefilmide käsikirja kirjutaja Daniga, kes pole kohe üldse poisssõbra kandidaat – ning tal tunded tunded ta näitlemiskursusel käiva kahtlaselt võluva tüübi vastu ja ta otsib juukseproduktide kokteili, mis lõpuks aitaks tal ta metsikud juuksed kontrolli alla saada.

Samal ajal, kui ta unitab oma „tähtsast“ tööst õnnestub tal pääseda vaid pesuvahendi ja maapähklivõi prooviesinemisele. Raske on öelda, et kas tal saab otsa ennem aeg või raha, kuid igatahes tähendaks läbikukkumine seda, et tal pole mingeid oskusi, et reaalses maailmas hakkama saada. Franny isa tahab et ta tagasi koju tuleks ning õpetajaks hakkaks, ta agent ei helista talle tagasi ning tema kursusekaaslane Penelope, kes tundub teda toetavat, võin osutuda ka tõsisemaks konkurendiks.

Kunagi, kunagi, võib-olla on humoorikas ja tore debüütromaan eneseleidmisest, armastuse leidmisest ning mis kõige raksem, näitlejatöö leidmisest.
Romance, Fiction

25 novembril jõudis teleekraanidele Gilmore Türdukute neli uut osa – Gilmore Girls: A Year in the Life ja seoses sellega meenus mulle, et mul ootab juba ammu lugemisjärjekorras Lauren Grahami (Loralai Gilmore) raamat. Seega, esmalt vaatasin Gilmore tüdrukuid ja siis võtsin raamatu ette.

Kunagi, kunagi, võib-olla on tore lugu noorest näitlejannast, kes on kunagi endale lubanud, et kui ta kolme aastaga näitlemisega raha teenima ei hakka, siis ei saa temast veel üht tüüpilist NY ettekandjat, kes teeb seda tööd vaid ajutiselt, kuni ta leiab rolli, mis temast staari teeks. Kuid nüüd on jäänud vaid kuus kuud ja eelneva kahe ja poole aasta jooksul pole ta näitlemisega üldsegi edukas olnud.

Ta teeb ettekandjatööd, ta käib näitlejakursustel ja ees on ootamas kursuse näidisesinemine, mida tulevad vaatama paljud agendid nii teatrist kui ka filmitööstusest. Franny enda meelest läheb tal küll esinemine metsa, kuid vaatamata sellele, on temast huvitatud kaks agenti. Esimene on küll turvaline, kuid liiga rahulik, teine on hirmutav kuid kiire, ning ühtäkki on Franny-il prooviesinemised ja väike naerev osa pikaajalises taas ekraanile jõudvas telesarjas ning tema näitlejakursuse kõige edukam noormees tunneb tema vastu huvi.

Kuid see eufooria tipp on lühiajaline aga tähtaeg tuleb endiselt üha lähemale. Franny kaotab ettekandjatöö, agent ei anna talle prooviesinemisi, poisssõber teeb imelikke ettepanekuid …

Tähtaeg möödub ja Franny peab otsustama, kas alla anda või loota, et see mis esialgu tundus vale, võib olla just see õige ja seda paljude asjade kohta.

See lugu on kaasakiskuvalt humoorikas, mõtlemapanevalt vaimukas ning täpselt just selline mida võiks Lauren (Loralai) kirjutada :).

Ühe lõigu sellest raamatust tahan ma teienigi tuua:

FASTER- don’t talk down to the audience, take us for a spin, don’t spell everything out for us, we’re as smart as you – assume we can keep up;
FUNNIER – entertain us, help us see how ridiculous and beautiful life can be, give us a reason to feel better about our flaws;
LOUDER – deliver the story in the appropoate size, DON’t be indulgent or keep it to yourself, be generous – you’re there to reach US.


The Shadow Sister



Raamat: The Shadow Sister (The Seven Sisters #3) by Lucinda Reily (2016)
Hinne: B
Star D’Apliese on oma eluga teelahkmel pärast seda kui tema armastatud isa ootamatult sureb. Tema isaks on eraklik miljardäär, nimega Pa Salt, kes on kõik oma kuus tütart lapsendanud maailma eri paigust. Oma surma järel on ta jätnud neile kõigile vihjed nende tõelise päritolu kohta, kuid Star – õdedest kõige mõistatuslikum – ei taha väga kiirustada oma kaitsva õe, CeCe, turvalisest varjust välja astumisega. Viimses hädas järgneb ta esimesele vihjele mille isa talle jättis, ning see viib teda ühte Londoni vanaraamatu poodi, ning ka täiesti uude maailma …
Sada aastat tagasi, vandus põikpäine ning iseseisev Flora MacNichol, et ta ei abiellu kunagi. Ta oli õnnelik ja kaitstud oma Järvemaa kodus, elades oma iidoli, Beatrix Potteri läheduses. Temast sõltumatud asjaolud viivad teda aga Londonisse ning kuningas Edwardi aegse ühiskonna kõige kurikuulsama liikme, Alice Keppeli juurde. Flora ei suuda valida kirgliku armastuse ning perekonna kohustuste vahel, kuid siis avastab ta, et ta on vaid ettur suures mängus. Ta ei tea sellest mängust midagi, kuni ta kohtub ühe salapärase härrasmehega, kes annab vastused küsimustele, mis on kummitanud Florat kogu ta elu …

Mida rohkem Star saab Flora kohta teada, seda huvitavamaks läheb ka ta enda seiklus, astudes lõpuks välja oma õe varjust ning olles lõpuks valimis armastust vastu võtma.
History, Romance

Kolmas õde, Star, on see, kes selles raamatus oma juuri otsib. Star on see õde, kes saabus Atlantisesse peaaegu samaaegselt CeCe-ga, kelle eest CeCe rääkis aastaid. Koos käisid nad koolis ja reisimas – nad olid lahutamatu paar. Kuid sisimas on Star juba ammu mõelnud, et ta peaks ise oma elu elama. Ka Pa Salt lõpetab oma kirja tõdemusega, et tamm ja küpress ei kasva üksteise varjus.

Ainsad vihjed, mis Pa Salt Starile on jätnud, on raamatupoe aadress ja väike pantri kuju. Esialgu ei taha Star neile vihjetele seletust otsida, sest CeCe vajab teda ja tal on ta kokanduskursus …

Kuid siis lähevad nad Allyt toetama Theo matustele ja Star hakkab mõtlema lähedaste inimeste vajalikkusest. Kui ta juhuslikult satub ka veel paar korda selle raamatupoe juurde, kuhu Pa Salt ta saatis, annab ta saatusele alla, ning asub asja uurima. Esialgu hirmutab teda selle raamatupoe omanik, Oralando, kes on äärmiselt hajameelne ja salapärane, kuid kui mees talle tööd pakub, võtab Star selle rõõmuga vastu.

Lisaks tööle raamatupoes, võtab Oralndo ta ka kaasa maale oma nõbu sünnipäevale ja nii tutvub Star ka Marguerite, Rory ning Mousega, ning nende elukoha High Wealdiga. Mouse on see kes annab talle lugeda Flora MacNicholsi päevikute ümberjutustuse.

Flora elas oma perega Järvemaal, Esthwaite Hallis. Tal oli õnnelik lapsepõlv. Kui Flora jõudis ikka, kui ta oleks pidanud minema Londonisse oma esimesele hooajale, polnud perel piisavalt raha, kuid nüüd kui ta õde Aurelia on õigesse ikka jõudnud, võttis nende tädi enda kohustuseks Aureliat kõrgseltskonnale tutvustada. Ema ja Aurelia lähevad ära Londonisse , isa Šotimaale jahile ning Flora jääb üksi Järvemaale. Temale sobib see hästi, nii saab ta oma leidloomadega tegeleda ja maalida. Sellel ajal kui ta üksi on tuleb talle külla nende perekonna tuttav Archie, poiss (nüüd küll juba noormees) kes on talle juba lapsepõlvest saati ärritava olnud. Kuid nüüd, kui nad Archiega koos mägedes käivad ja aiataimedest räägivad ja Flora loomadega tegelevad, kasvab nende vahel miski, mida seal olla ei tohiks.

Ja siis viiakse Flora ära Londonisse, sest nende perekodu müüakse maha, et Aurelial oleks kaasavara. Londonis ei saa Flora aru, mis tema võõrustaja talle riideid ostab, miks ta teda seltskonnale tutvustab, miks paljud vallalised varakad mehed temast huvitatud on. Kuid Flora süda on murtud, sest see keda ta tahaks on talle kättesaamatu ja seega valib ta kõige kasulikuma pakkumise. Kuid pulmadeni nad ei jõuagi, sest see mäng, milles ta on teadmatuna osaline, peatub järsku, kui kõige tähtsam nupp laualt kaob.

Floral pole muud teha kui minna tagasi sinna kus ta ennast kõige õnnelikumana tundud on. Aastaid elab ta vaikselt Järvemaal, pidades väikest talu ja kogudes taas kokku leidloomade kogu, seda siis seniks kuni tema ellu tuleb ühtäkki ammu kadunud inimene. Tema külaline toob kaasa uudise, mis sunnib teda valikuid tegema. Koos oma uue perega elab Flora High Wealdis aastaid õnnelikult.

Star on segadusse kui ta Flora päevikuid loeb, sest ta ei saa aru, mismoodi saaks ta olla seotud selle perega, kellega ta küll tunneb end väga lähedasena, kuid ta ei näe nende vahel mingit seost ja samas ei taha ta ka endale valelootusi anda. Tasapisi selgub siiski kelle järglane kes on ja kuidas nad kõik omavahel seotud on.

Kõik oli väga tore, kuid raamatu lõpus tuleb Star välja ühe „saladusega“ mis oleks nagu hoopis teisest ajastust ja hoopis teisest raamatust, sest see ei sobi siia kohe üle üldse. Siiani on Stari esitletud ikka nagu intelligentset ja arukat tütarlast, kuid see „saladus“ jätab mulje nagu tal oleks kehaline deformatsioon, ja ta võiks olla kõigile surmavalt nakkav ja kui sellest teada saadaks siis oleks tema elu läbi. See oleks omasem ajaloolisesse armastusromaanile, mitte aga kaasaegsesse põnevusromaanile.

Kuid üleüldiselt oli taas kord tegu ühe väga huvitav raamatuga, mida ei saa kuidagi käest panna, kuigi kell näitab juba järgmise päeva varahommikut. Kõik need huvitavad ajaloolised tegelased – Beatrix Potter ja Alice Keppel – huvitavad ja kaasakiskuvad peresuhted ning loomulikult püüad lugedes ka mõistatada, mismoodi Pa Salt seekord peategelase perekonnaga seotud on. Ja rääkides veel neist kuulsatest nimedest, siis eelmine kord kui ma lugesin Beatrix Porresit, siis oli see raamat The Wednesday Daughters.