Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

laupäev, 28. veebruar 2015

Date by Mistake

Raamat: Date by Mistake by Candance Heavens, Gwen Hayes, Jill Monroe, Rosemary Clement-Moore and Shannon Leigh(2013) 
Hinne: F
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17565753-date-by-mistake 
Hr. Mehine ja Naabritüdruk, Gwen Hayes 
Mängu nimi on Võrgutamine, kui kaks rahvalemmikut rivaalitsevat kohtingute nõustajat nõustuvad üksteisega 'käima' et huvi oma kodulehtede vastu tõsta. Kuid kõik reeglid kaovad kui nad viivad oma võitluse võrgust voodisse. 

Magnaadi taaskohtumine, Candace Heaves ja Shannon Leigh 
Sädemed löövad lõkkele kui üks südamemurdja tuleb tagasi linna ning kohtub taas oma kunagise kallimaga. Mehe eesmärk on naine taas endale saada nii koosolekute ruumis ... kui ka magamistoas. 

Kirglik veenmine, Rosemary Clement-Moore 
Seksikas playboy, kes on endast maha jätnud terve rea murtud südameid, ei suuda kuidagi unustada tšellisti, kes kummitab ta fantaasiaid. Nüüd on tema kord kasutada oma veenmisvõimeid, et vaid tema on see, kes suudab naist rahuldada. 

Jätkame kohtumist, Jill Monroe 
Kui reporter ajab kogemata treenitud kehaga sõjaväelase segamini oma kriminaalse loo allikaga, avastab ta peagi, et täpselt sama lõbus kui on arutada lahti ta viimase loo saladusti, on ka lahti riieteda ta ihukaitsjat ... 
Romance, 

Eksikohtumine on kogumik halbu klišeesid.

Siin on siis neli lugu – kaks neist on kahest täiesti suvalisest kohtumisest ja kaks on kunagistest keskkooli/ülikooli kallimate taaskohtumisest üle pika aja. Asi mis neid nelja lugu seob, on koht – Port Calypso (nagu ma poleks just hiljuti lugenud ühest teiste Calypsost :)) - ning see, et kõik nad armuvad esimesest silmapilgust. Peale selle on nad kõik klassikalised Tarzani ja Jane lood.

Mehine Mees taob oma rinnatrummi ning möirgab ' Mina Tarzan, Sina Jane', tõlge: ma nägin sind, ma tahan sind, sa oled minu, ükski teine mees ei tohi sind puutuda, ma võin sind maha jätta, sind solvata, sind alandada, kuid see on ok, sest ma jumaldan sind, riietan sind silmadega lahti kohe kui sind näen ja pärast seda unistan kohe meie ühisest perest.

Sellel ajal, kui Mees oma paaritumistantsu tantsib, tantsib meie õrn Jane oma enda paaritumis tantsu ümber kodupuu, tõlge: algul ta vihkab teda, olgu mees siis ta rivaal, ex, allikas, ning isegi kui ta parem mina tuletab talle meelde, et ta on mehe peale vihane, ei suuda ta ikkagi mõelda millestki muust, kui sellest kuidas ta keha hakkab elama, kui mees teda puudutab ja kuidas ta tahab, et mees ta sees oleks ...

See on päris hea, et need lood nii lühikesed on ja lõppevad seal kus lõppevad, sest ma võin kihla vedada et kõik need paarid ... võib-olla mitte viimane ... ei püsi koos väga pikalt kui ükskord see esialgne kirg ning joovastus hääbuvad.

See raamat on suurepärane raamat silma lihaste treenimiseks, sest ma ei mäleta ühtki teist raamatut mida lugedes ma nii palju silmi oleks pööritanud, üks moment ma hakkasin juba kartma, et kui nii jätkub, siis ma nikastan oma silmalihaseid.

Peale selle, et selles raamatus ajas üks klišee teist taga, oli neis lühikestes lugudes ka häirivalt palju loogikavigu. Võib-olla oli viga lihtsalt minu NetGalley variandis, kuid isegi siis ei tohiks lugejateni jõuda nii must versioon. Ma mõtlesin lugemise ajal päris mitu korda, et ma ei loe seda raamatut lõpuni, kuid kuna ma olen uudishimulik ja tahan teada millega asi lõppeb ja mulle ei meeldi lõppu ette ära vaadata, siis tuli lõpuni vastupidada, eriti kuna see oli NetGalley raamat ja ma ei tahaks kirjutada arvustust asjast, mida ma lõpuni pole lugenud.

Kuid jah, mina paneks selle raamatu nimeks lihtsalt Mistake!

kolmapäev, 25. veebruar 2015

The 100



Raamat: The 100 (The Hundred #1) by Kass Morgan (2013)
Hinne: C+
Tulevikus elavad inimesed linnataolises kosmoselaevas, mis tiirleb ümber maakera, mille atmosfäär on mürgine. Mitte keegi ei tea kuna, või kas üldse, saab seda ammu mahajäetud planeeti taas inimestega asustada. Kuid kui kaasa võetud varud hakkavad otsa saama, ning inimeste arv üha tõuseb, peavad valitsuse juhid tegema raske otsuse ning taas maa endale võtma … enne kui on liiga hilja.

Seega saadetaksegi sada noort kriminaali maale ohtlikule missioonile, et Maa taas inimestele saaks. Pärast seda kui nende maandumiskapsel on peaaegu puruks kukkunud, jõuavad need teismelised metsikult ilusale planeedile, mida nad varem vaid kosmosest on näinud. Neid seatakse silmitsi selle tahumatu uue maailma ohtudega ja nad püüavad luua mingigi algelise kogukonna. Kuid neil kõigil on oma salajane minevik, ning nende kõigi tulevik on ebakindel. Selleks et ellu jääda peavad nad õppima üksteist usaldama – ning isegi armastama.

YA, Dystopia, Romance, Action

Eelmise aasta lõpupoole ühel laupäeva pärastlõunal hakkasin ma vaatama telesarja The 100 … ja kell oli järgmise päeva hommikul viis, kui ma esimese hooaja vaatamise lõpetasin … siis magasin paar tundi ja vaatasin ära kõik selleks hetkeks välja tulnud teise hooaja osad. Seega otsustasin ka raamatu läbi lugeda, sest tavaliselt ju ikka (kas siis telesarjade või filmide puhul) on raamatus kas rohkem infot või on telesarjadele palju juurde lisatud. Millises seisus on see raamat telesarjaga sellest räägin tiba hiljem, esmalt raamat.

Tegemist on ühe vägagi tüüpilise kuid hea noorte düstoopia romaaniga. Siin on teismelised neiud ja noormehed, armukolmnurgad, saladused, valed, mõistmatud täiskasvanud. See on huvitav lugu. Selle raamatu taga on huvitav idee, kuigi lõpptulemus oleks võinud kohati parem olla, kuid see ei olnud väga hull, lõppkokkuvõttes on tegu ikkagi hea looga.

Kui nüüd tagasi telesarja ja raamatu võrdluse juurde minna … noh taas kord on tegu ühe raamatumaitselise telesarjaga. See tähendab seda, et nagu ka Vampiiri päevikute puhul, on sellestki raamatust sarja jõudnud vaid üldine idee ja peategelaste nimed (või noh vähemalt enamus neist). Jah telesarjas on palju rohkem actionit, ning noored on palju julmemad ning üleüldiselt toimub nendes 13 osas palju rohkem kui esimese raamatus, kuid see ei oma üldse tähtsust. Kui lugeda raamatut ilma seda telesarjaga võrdlemata, siis on raamat väga hea, sest isegi raamatus on lugu kohati väga jõhker ja kohati isegi julmem kui telesari, ning see kõik on hea.

Mulle see raamat tõsiselt meeldis, sest ma võtsin seda samamoodi kui ma kunagi võtsin Bridget Jonese raamatuid – neil polnud filmidega midagi ühist, filmid olid osad 1.5 ja 2.5.
Clarke
Bellamy
Wells


Octavia
raamatus Glass, sarjas Raven
raamatus Luke , sarjas Finn

Trouble Brewing



Raamat: Trouble Brewing (Shakespeare Sisters #2) by Jane Tara (2013)
Hinne: B
Calypso Shakespeare teab mis teda tulevikus ootab ja seda mitte vaid selle pärast, et tal on erilised võimed.
Kõik „võimetega“ Shakespeare naise kogevad oma elu jooksul ühte tõelist armastust … probleem aga on selles, et Calypso tõeline armastus tuli ja läks ning see polnud just kõige õnnelikum.

Tal pole vaja kristall kuuli teadmiseks, et ta ei armu enam iial kellegisse. Ning isegi ta maagilised kokteilid ei suuda tema murtud südant parandada. Seega selle asemel rändab ta mööda maailma, segab baarides ja pubides kokteile lootes, et ta vähemalt suudab teistel inimestel aidata leida armastust.

Vähemalt selline oli ta plaan. Seda siis seniks kuni Taran Dee välja ilmub ning Calypso avastab, et tal on probleem kokteilide segamisega ….
Romance, Paranormal

Shakespeare õdede sarja teine raamat sattus mulle kätte Netgalleys (nagu ka Jane Tara teine raamat – Õnnelike lõppude raamatuklubi), ja see oli üks väga õnnestunud leid.

Tegu on siis raamatuga nõiast, kes on korra kogenud tõelist armastust, kuid ta on ka oma tõelise armastuse kaotanud, ning kui ta aastaid hiljem leiab kellegi, kes talle väga sügavale naha alla poeb, et suuda ta uskuda, et asi tõeline oleks, sest Shakespeare naised leiavad oma elus ju vaid ühe tõelise armastuse, või vähemalt nii räägitakse perekonna legendis.

Seega ongi siis lugu sellest, kuidas Calipso põgeneb Tarani eest, sest see ei saa ju olla tõsi, ja Taran järgneb Calipsole kõikjale, et aru saada, miks naine põgeneb ning miks ta ei suuda teda kuidagi minema lasta. Lisaks neile kahele on siin lisaks ka Calipso sõbranna Megani ja Tarani sõbra Simoni armastuslugu ning Calipso õe Nelli lugu, kuid enamasti siiski Calipso ja Taran.

Ma pole lugenud esimest selle sarja raamatut ega ka kolmandat, kuid see ei seganud lugemast seda raamatut ilma teadmata, mis varem juhtunud on. Küll aga tekkis mul huvi lugeda neid teisi raamatuid, sest loodetavasti on nad sama toredad, lõbusad ning armsad kui seegi lugu.

Ühel hetkel tabasin ma end mõttelt, et huvitaval kombel, kui tegu on Austraalia kirjanikuga, siis tema peategelased reisivad üle kogu ilma, igasugustes huvitavates kohtades, samas kui Ameerika kirjanikud hoiavad oma tegelasi enamasti kinni ühes linnas, vahest isegi ühes linnajaos ja kui mingi ime läbi nad siis ka reisivad, siis Inglismaale või Pariisi. Austraalia kirjanikel on palju rohkem julgust saata oma tegelased kohtadesse, mida nad ei pruugi kunagi ise oma silmaga näinudki olla. Mulle selline ilmarändurite lugu meeldib. Ja pealegi, kuna Calipso külastas oma rännakutel tavaliselt kindlaid baare, kus ta siis oma maagiaga kokteile tegi, siis ma tahaks väga teada, mis on see koht, mida ta Tallinnas väisas :).

Hea raamat.

esmaspäev, 23. veebruar 2015

Sometimes a Rogue



Raamat: Sometimes a Rogue (The Lost Lords #5) by Mary Jo Putney (2013)
Hinne: C+
Vahetevahel …
Isegi kõige paremini kasvatatud preilid vajavad vahel seiklusi. Kuid kui väga hästi kasvatatud preili Sarah Clarke-Townsend võtab hetke idee ajel oma raseda kaksiku koha, riskib ta sellega oma enda eluga. Kui need kes plaanisid ta õde röövida avastavad, et nad röövisid hoopis Sarah, maksab ta kindlasti selle eest oma eluga …

Lurjus …
Rob Carmichael on suutnud oma kohutava pere kiuste ellu jääda tänu sellele, et ta on selja keeranud oma pärandile ning temast on saanud edukas Bow Tänava detektiiv, kelle eriliseks andeks on päästa hätta sattunud preilinnasid. Kuid Sarah on üks preilina, kes on valmis kõigeks, mis tema poole saadetakse. Vahet pole, kas ta kihutab hobustega üle Iirimaa, koos oma võluva päästjaga või siis viskub ta oma päästja käte vahele, pakub ta Robile pidevalt väljakutseid.
History Romance, Criminal Mystery

Mõnikord lurjus (mõnikord kangelane) on suurepärane ajalooline armastusromaan, kus on ka natuke kriminaalset müsteeriumi.

Tegelikult oleks siin koos nagu kaks erinevat lugu. Esimene neist on siis lugu Sarahi röövimisest tema sünnitama hakkava kaksikõe asemel. Sellest kuidas Rob satub nagu tellituna olema täpselt õiges kohas õigel ajal, et kihutada oma sõbra (Sarah õe abikaasa) palvel Sarahit päästma. Nende teekond viib neid Iirimaale, kus Rob Sarahile lõpuks järgi jõuab ja ta röövlite sõrmede vahelt päästab. Tuhatnelja ratsutades, elu ohtu pannes, välimust muutes ning loodusjõududega võideldes jõuavad nad lõpuks tagasi Inglismaa rannikule.

Selleks hetkeks on pool raamatut läbi ja algab teine lugu. See on lugu sellest, kuidas Rob ja Sarah on laevahuku tagajärjel sattunud Robi perekonna valdustesse, ning kui nad siis poolsurnutena Robi isa mõisasse jõuavad, selgub, et Rob (keda ta pere on surnuks pidanud) on uus Kellingtoni krahv, sest viimase paari kuu jooksul on surnud nii ta isa kui ka ta vend. Kuna mõlemad mehed on olnud mängusõltlased ja pole mõisast eriti hoolinud, siis on valdused väga halvas olukorras ja raha pole kuskilt võtta. Robi vanaema, kes eeldab et mees on samasugune kui ta isa ja vend, on tema vastu väga okkaline ning ei taha alguses sugugi omaks võtta, et Rob on nüüd uus krahv. Kui siis ka selgub veel, et Robi esimene armastus (kelle ta isa on suure rahasummaga minema saatnud, sest tema poeg ei abiellu ju mingi lihtsa karjapiigaga) oli olnud rase ja Robil on teismeline tütar, on vanaema kohe eriti tige.

Kuid Sarah on nagu Kellingtoni hea ingel, kes suudab kõik omavahel ära lepitada, kes on onu juures üleskasvades saanud korraliku hariduse mõisa- ja majapidamises ja seega oskab Robile väga head nõu anda, ning ühel hetkel mõistab Rob, et tal on vägagi kasulik Sarahiga abielluda.

Kuigi läbi kogu raamatu räägivad/mõtlevad mõlemad, et nad on kogenud suurt armastust ja selle kaotanud, ning neil pole enam armastust, mida kellegiga jagada, kuid mida aeg edasi, seda sügavamalt nad üksteisesse kiinduvad ja lõpuks peavad nad mõlemad endile tunnistama, et tegelikult armastavad nad oma abikaasat kogu südamest.

See oli üks väga hea ajalooline armastuslugu. Siin oli põnevust ja nalja ja romantikat. Kuigi nende kahe vahel särisevad tunded esimesest hetkest saati, ei karga nad kohe voodisse – noh tegelikult kargavad küll, kuid seda mitte seksi pärast, vaid selle pärast, et üksi küünis magada oleks külm – vaid nende tunded kasvavad tasahilju ja aegamööda, ning üksteist igasugustes ohtlikes ja mitte ohtlikes situatsioonides tundma õppides saavad neist esmalt sõbrad, siis elukaaslased ja lõpuks armastajad, kes austavad üksteist, tunnevad üksteise nõrkusi ja tugevusi ning armastavad üksteist igas olukorras.

Kuigi tegu on sarja viienda raamatuga, ei tundud ma kordagi et ma peaksin lugema läbi esimesed neli raamatut, et aru saada, mis toimub. Mul tekkis küll huvi eelmiste raamatute vastu, kuid see raamat seisis väga hästi ka üksinda.

Üks väga hea lugemine!