Trouble Brewing

Raamat: Trouble Brewing (Shakespeare Sisters #2) by Jane Tara (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17843982-trouble-brewing

Calypso Shakespeare teab mis teda tulevikus ootab ja seda mitte vaid selle pärast, et tal on erilised võimed.

Kõik „võimetega“ Shakespeare naise kogevad oma elu jooksul ühte tõelist armastust … probleem aga on selles, et Calypso tõeline armastus tuli ja läks ning see polnud just kõige õnnelikum.

Tal pole vaja kristall kuuli teadmiseks, et ta ei armu enam iial kellegisse. Ning isegi ta maagilised kokteilid ei suuda tema murtud südant parandada. Seega selle asemel rändab ta mööda maailma, segab baarides ja pubides kokteile lootes, et ta vähemalt suudab teistel inimestel aidata leida armastust.

Vähemalt selline oli ta plaan. Seda siis seniks kuni Taran Dee välja ilmub ning Calypso avastab, et tal on probleem kokteilide segamisega ….

Romance, Paranormal

Shakespeare õdede sarja teine raamat sattus mulle kätte Netgalleys (nagu ka Jane Tara teine raamat – Õnnelike lõppude raamatuklubi), ja see oli üks väga õnnestunud leid.

Tegu on siis raamatuga nõiast, kes on korra kogenud tõelist armastust, kuid ta on ka oma tõelise armastuse kaotanud, ning kui ta aastaid hiljem leiab kellegi, kes talle väga sügavale naha alla poeb, et suuda ta uskuda, et asi tõeline oleks, sest Shakespeare naised leiavad oma elus ju vaid ühe tõelise armastuse, või vähemalt nii räägitakse perekonna legendis.

Seega ongi siis lugu sellest, kuidas Calipso põgeneb Tarani eest, sest see ei saa ju olla tõsi, ja Taran järgneb Calipsole kõikjale, et aru saada, miks naine põgeneb ning miks ta ei suuda teda kuidagi minema lasta. Lisaks neile kahele on siin lisaks ka Calipso sõbranna Megani ja Tarani sõbra Simoni armastuslugu ning Calipso õe Nelli lugu, kuid enamasti siiski Calipso ja Taran.

Ma pole lugenud esimest selle sarja raamatut ega ka kolmandat, kuid see ei seganud lugemast seda raamatut ilma teadmata, mis varem juhtunud on. Küll aga tekkis mul huvi lugeda neid teisi raamatuid, sest loodetavasti on nad sama toredad, lõbusad ning armsad kui seegi lugu.

Ühel hetkel tabasin ma end mõttelt, et huvitaval kombel, kui tegu on Austraalia kirjanikuga, siis tema peategelased reisivad üle kogu ilma, igasugustes huvitavates kohtades, samas kui Ameerika kirjanikud hoiavad oma tegelasi enamasti kinni ühes linnas, vahest isegi ühes linnajaos ja kui mingi ime läbi nad siis ka reisivad, siis Inglismaale või Pariisi. Austraalia kirjanikel on palju rohkem julgust saata oma tegelased kohtadesse, mida nad ei pruugi kunagi ise oma silmaga näinudki olla. Mulle selline ilmarändurite lugu meeldib. Ja pealegi, kuna Calipso külastas oma rännakutel tavaliselt kindlaid baare, kus ta siis oma maagiaga kokteile tegi, siis ma tahaks väga teada, mis on see koht, mida ta Tallinnas väisas :).

Hea raamat.