Hinne:
C
Lühikokkuvõte:
https://www.goodreads.com/book/show/11735983-insurgent
Vaid üks otsus võib sind muuta – või
siis sind hävitada. Kuid igal otsusel on tagajärjed, ning kui kõik kildid Tris
Priori ümber on rahutud, peab tema endiselt püüdma päästa neid, keda ta
armastab – ning ka iseennast – olles samas pidevalt kummitavate küsimuste,
leina ning andestuse küüsis, püüdes taas leida iseend, mõista teda ümbritsevat
poliitikat, lojaalsust ning armastust.
Päev kui
Trisist sai tema kildi liige oleks pidanud olema täis pidustusi ning
võidutunnet, kuid selle asemel lõppeb see päev uskumatus õuduses. Sõda tundub
nüüd üha reaalsem, kui kildide vahelised konfliktid ja ideoloogiate erinevused
üha suuremaks muutuvad. Ning sõja seisukorras tuleb valida pooli, saladused
paljastuvad ning otsused muutuvad veelgi lõplikumaks – ning veelgi tähtsamaks.
Tris on muutunud tänu ta oma otsustele ning samuti ka tänu teda pidevalt
jälitavale leinale ning süütundele, uutele uskumatutele avastustele ning
muutuvatele suhetele. Ta peab omaks võtma teadmise, et ta on Lahkulööja isegi
kui ta ei tea mille ta võib tänu sellele otsusele kaotada.
Oh jah … see oli siis Lahkulööja sarja teine raamat. Kui esimene raamat
oli segu kõiksugustest teistest tundud raamatutest ja sarjadest/filmidest, siis
see teine osa …
See raamat on täis saladusi ja valesid ning edasi tagasi käimisi ning
see lõpp … mingi hetk tekkis mul mõte, et kui tehtaks paroodiat kõigist neist
eelmisel aastal välja tulnud düstoopia filmidest (ja kindlasti ka juba tehakse
või siis ongi juba tehtud) siis üks stseen lõpu poole oleks umbes selline, et
Tris ja co põgenevad sellest linnast, mida kunagi tunti kui Chicago, ning teel „kuhugi“
jooksevad nad mööda kambast Glade lastest, nad noogutavad üksteisele ning
jätkavad oma teed. Mõlemat kampa jälitavad varjatud kaamerad ning täiskasvanud
nende kaamerate taga kontrollivad ning võrdlevad oma eksperimentide tulemusi.
See teine lugu oli suuremas osas Trisi ja Nelja vahelisest suhetest
(nende valedest, ning nende üskteise mitteusaldamisest), Trisi Traumajärgse
Stressi Sündroomist, tema pidevast soovist saada märtriks ja samas on see ka
sissejuhatus selle SUURE saladuse paljastamisele, mille täiskasvanud kunagi
välja mõtlesid, et luua ühiskonda kus nad praegu elavad.
Ma saan aru, et raamatu peategelased on alles teismelised ja nende
pidevat siia ja sinna hüplemist oma tujude ja usaldustega ma mõistan, kuid miks
peavad täiskasvanud kõik käituma kui psühhopaadid? Kas see peaks tõestama, et
sellises kinnises ühiskonnas elades muutuvad inimesed hulludeks? Kui eesmärk
oli leida ja kasvatada inimesi, kes oleks mitmekülgsed ning kes ei elaks vaid
teiste hävitamise nimel, siis selle ülesandega põrusid nad küll väga haledalt.
Ja kui nüüd rääkida juba ette filmist, siis … aaa ma ei saa aru sellest
esimesest treilerist, sest raamatus pole mitte midagi mitte ligilähedaseltki
sellist. Äkki on see teine film juba kolmandast raamatust? Jah ma lähen kinno, kuid selleks ajaks olen ma ilmselt juba raamatu unustanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar