Divergent (Lahkulööja)

Raamat: Divergent (Divergent #1) by Veronica Roth (2011)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/13335037-divergent

Beatrice Priori düstoopilises Chicagos on ühiskond jagatud viieks fraktsiooniks, iga üks neist pühendunud ühe vooruse parendamisele ning hoidmisele – Cantor (ausus), Abnegation (isetus), Dauntles (julgus), Amity (rahulikkus) ja Erudite (tarkus). Ühel teatud päeval aastas, peavad kõik tollel aastal kuueteistkümneseks saanud valima millisesse fraktsiooni nemad hakkavad kuuluma ning kelle tõekspidamisest kinni pidama kogu oma ülejäänud elu. Beatricel tuleb valida, kas jääda oma pere juurde või olla see kes ta tegelikult on – ta ei saa olla mõlemat. Seega teeb ta valiku, mis üllatab kõiki, isegi teda ennast.

Valikule järgneva äärmiselt võitlusliku sisseelamise käigus, valib Beatrice endale uueks nimeks Tris ning püüab üheskoos oma kaasalustajatega  elus püsida, et õigustada oma valikut. Üheskoos peavad kõik algajad läbima ülima füüsilise vastupidavuse teste ja intensiivseid psühholoogilisi simulatsioone, mille tulemused on üsnagi õõvastavad. Sisseelamine muudab neid kõiki, kuid Tris peab aru saama, kes tõesti on ta sõbrad – ning kuidas sobib ta uude valitud ellu armulugu vahel vihale ajava vahel suurepärase poisiga. Kuid Trisil on ka saladus, saladus mida ta peab kaitsma kõigi eest, kuna teda on hoiatatud, et selle paljastumisel ootab teda kõige tõenäolisemalt surm. Ning kui ta siis avastab rahutukstegeva ning üha kasvava konflikti, mis ähvardab hävitada näiliselt rahumeelse ühiskonna, mõistab Tris ka seda, et tema saladus võib aidata tal päästa need, keda ta armastab … viis siis see saladus hävitab ta enda.

YA, Dystopia, Romance, Action

Miks ma selle raamatu lugeda võtsin, loomulikult selle pärast, et kuu lõpus jõuab meieni selle raamatu filmiversioon.

Kuidas siis raamat oli? Minu jaoks oli see raamat segu järgmistest raamatutest:

Näljamängud

Harry Potteri sari

Keha

Olen number Neli

Ja siis film Snowpiecer ja TV sari Fear Factor.

Tegemist polnud ju iseenesest halva looga, lihtsalt see idee ideaalselt ühiskonnast, mis on jaotatud gruppideks vastavalt inimvoorustele tundus mäda juba algusest peale. Mõelge nüüd ise, mis juhtub näiteks siis kui üks tavaline segaklass lüüakse lahku kaheks eraldi klassiks – poiste ja tüdrukute klassideks. Eesmärgiks on loomulikult panna noored korralikumalt käituma, kui nad siiani käitunud on, kuid reaalsus on see, et kui inimeselt võetakse ära üks piirang ning seatakse teine palju suurem piirang, siis laseb ta end vabaks, läheb hulluks, hakkab plaane hauduma ning oma „vabaduse“ piire kompama. Inimene pole loodud käituma vaid ühte moodi, inimene on loodud muutlikuks ja tal peab olema vabadus olla täna see ja homme teine, tal peab olema vabadus põgenemiseks reaalsusest, ning kui seda piirata pole mäss ja sõda kaugel.

 

See lugu oli täis julmust, kuid seal oli ka nalja ja romantikat. Kuid sellest loost puudus üllatus moment, sest kõik need „üllatused“ või suured saladuste paljastamise hetked, olid rohkem „mul oli õigus!“ hetked. Enamus kavalaid süžeeliine olid läbinähtavad algusest peale, seega polnud mingi üllatus, kui tuli välja kes Neli tegelikult on või kes Trisi ema oli olnud või kes kogu selle asja taga on või …. Ei tegemist polnud halva või igava looga, lihtsalt liiga etteaimatav.

Kas ma loen ka järgmist osa? Ei tea, vaatab ennem filmi ära ja filmi kardan ma juba ette.

Padjaklubi arvamust sellest saamatust saab lugeda siit.