Hinne: A
Evelina Cooper, Sherlock Holmse õetütar, valmistub oma esimeseks
Londoni Hooajaks – kui vaid poleks üht mõrva, kadunud automaate, võlurit ning
rääkivat hiirt. Victoria ajastul valitseb armutu auruparunite nõukogu ja
mehaaniline võim on tõeline võim, ning võlukunst on impeeriumi vaenlane.
Evelina on salaja enda võimusesse saanud ihaldatud jõu – maagia mis paneb
masinad liikuma. Kas ta võib usaldada kena ja kavalat elumeest, kes paneb ta
südame kiiremini tuksuma või siis hurmavat trikiratsaniku, kes on valmis tegema
mida iganes, mida Evelina vaid palub?
Paranormal, Criminal, Romance, Seampunk
Alles ma siin lugesin ühte teist raamatut võluritest ja inimestest,
kelle soontes voolab ka võlurite verd (Cold Iron)ja nüüd siis taas kord raamat
võlurite järglasest. Kuid seekord pole tegu lihtsalt kellegagi, kelle on
võluvõimeid, Evelina on lisaks sellele ka Sherlocki õetütar. Ja ja, ma tean, ka
mina pole ühsetki Arthur Conan Doyle raamatust kunagi midagi Sherlocki õest
lugenud, ainult tema vennast Mycroftist, kuid nüüd on tal siis ka õde, kes
põgenes kodust koos hurmava sõduriga, kes oli omakorda põgenenud oma pere
juurest – sealt siis Evelina võluriveri – et teha karjääri sõjaväes. Evelina
isa ronis küll sõjaväes kõrgele kohale, kuid ta sai siiski sõjas surma enne kui
Evelina sündinudki oli ja kuna Holms pere oma tütart enam tagasi võtma nõus
polnud, läks Evelina ema oma mehevanemate juurde, tsirkusesse, kus siis Evelina
ka üles kasvas, kuni vanaema Holmes ikkagi talle järgi tuli ja ta kooli pani.
Nüüd siis aastaid hiljem, kui Evelina on õpetatud ja piisavalt vana, et
Hooajas osa võtta ja Kuningannale tutvustatud saada, on ta koos oma sõbranna
perega tagasi Londonis.
Evelinal on kaks saladust, esiteks see, et tal on
maagilised võimed (kõik kellel vähegi mingeid selliseid võimeid on on surmale
määratud kui seda tead saadakse) ja teiseks talle meeldib masinavärkidega
nikerdada. Ta ongi endale nikerdanud paar kena mehaanilist loomaksest – hiire ja
linnu, kelle sisse ta „vangistab“ paar maahaldjat, kes loomakesed elama panevad
ja talle kasulikku spioonitööd teevad.
Ja siis vapustab nende maja ühe teenija mõrv, mida Evelina tasakesi uurima
hakkab, sest ta mõistab, et kui see juhtum ta onu kätte peaks sattuma, lõppeb
ta sõbranna pere jaoks see lugu väga halvasti, kuna ilmselgelt on nii mõnigi
pereliige juhtumiga otsesemalt või kaugemalt seotud.
Samal ajal kui Evelina püüab süüdlasi leida, ilmub linna üks tegelane,
keda keegi eriti näha ei taha, kuid kellel on kindel plaan kõik enda heaks
tööle panna.
Ka Evelina lapsepõlvekallim, tsirkuses töötav trikiratsutaja Nick on
Londonis ja tahab taas Evelinat endale. Kuid Nick pole ainus, kes Evelina kohta
õrnu mõtteid soojendab. Ka Evelina sõbranna vend Tobias ihaldab Evelinat lisaks
sellele, et ka Tobiase isa annab oma pojale käsu Evelinat võrgutada, et tüdruk oma
nina mitte liiga sügavale pere saladustesse ei topiks.
Seega siis mõrvamüsteerium, salajane maagiline ja mehaaniline
müsteerium ja armukolmnurk, lisaks veel ka auruparunite poliitika ja tavalised
pereprobleemid, usaldus ja austus. Üks väga korralik ja põnev lugu.
Algusest peale meenutas see raamat mulle ühte teist väga armsat sarja –
Lisa Mantchevi, Theatre Illuminata sarja. Vahe on selles, et Theatre Illuminata
sari on rohkem nagu lastele või YA lugejatele, kuid The Baskerville Affair sari
on rohkem NA lugejale.
Ühesõnaga on Emma Jane Holloway loonud suurepärase Victoria aegse stemapunki
maailma, mis on täis maagiat, peaaegu kasutuid, kuid edevaid mehaanilisi
vidinaid, kriminaalset müsteeriumi, armastust, usaldust ja perekonna suhteid. Kuidas
see kõik edasi läheb saab lugeda kahest järgnevast raamatust ka kolmest
vahepealsest lühiloost. Kas ma leian aega, et edasi lugeda? Kindlasti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar