2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

pühapäev, 31. juuli 2016

Võlukunsti Tumedam Pool (A Darker Shade of Magic)



Raamat: A Darker Shade of Magic (Shades of Magic #1) by V.E. Schwab (2015, tõlge 2016) RR, A
Hinne: B+
Kell on viimane rändajatest – haruldased võlurid, kes saavad valida erinevate paralleelsete maailmade vahel, mida nad külastada saavad.

Hall London on räpane, igav, maagiavaene, ning seda valitseb hull kuningas George. Punane London on see koht, kus maagia ning elu õitsevad, ning seda valitseb Mareshi Dünastia. Valget Londonit valitsevad need, kes on tapnud eelmise valitseja. Inimesed võitlevad maagia valitsemise pärast, ning maagia võitleb neile vastu, kurnates linna viimse piirini ära. Kunagi oli ka Must London – kuid keegi ei räägi sellest.

Ametlikult on Kell Punane Rändaja, linna isiklik saadik, ning Punase Londoni adopteeritud prints, kes toimetab iga kuu erinevate Londonite vahel sõnumeid. Mitteametlikult on Kell salakaubavedaja, kes on valmis maksma mida iganes vaid selle eest, et nad näevad natukenegi midagi teistest maailmadest. See tema ohtlik hobi teeb temas taga tahtmatult reeturi. Põgenedes Halli Londonisse, satub ta kokku Delilah Bardiga, taskuvargaga, kellel on suured unistused. Tüdruk näppab Kellilt, päästab ta ohtliku vaenlase käest, ning siis sunnib ta Kelli end viima end teise maailma, et tüdruk saaks kogeda „tõelist seiklust“.

Kuid ebakindel maagia on vabaduses, ning reetmine jälitab neid igal sammul. Selleks et maailmasid päästa, peavad Kell ja Lila esmalt ise suutma elus püsida – ja see on raskem kui nad lootagi oskaksid.
Fantasy, YA, Magic

Võlukunsti tumedam pool on vägagi huvitav ja kaasakiskuv lugu maagiast, perekonnast, ootamatust sõprusest, lojaalsusest ja vabadusest. Minu jaoks oli see lugu nagu segu erinevatest raamatutest. Sellistest sarjadest nagu Gentleman Bastards (The Lies of Locke Lamora), Narnia lood, Sõrmuste isanda triloogia, The Riddle on Stone. Miks, sest Kell ja Lila oleks nagu Locke Lamora ja tema seltskonna liikmed, must kivi oleks kui sõrmus, mida saab hävitada vaid seal, kus ta loodud on, Valge London oleks nagu Valge Nõia loss ning samas on Kell ja Lila tavalised inimesed, kes satuvad tahtmatult seiklustesse, mille positiivsest lõpplahendusest sõltub väga palju.

Seda lugu oli nii huvitav lugeda, sest siin pole midagi üle liia, ega midagi liiga vähe, kõike on täpselt nii palju, et kuidagi ei saa raamatut käest panna. Loo peategelane on Kell, noormees, kellel on üks silm sinine ja teine must ja tal on eriline võime liikuda erinevate maailmade vahel. Kõigis neis maailmades on üks asi ühine, neil on pealinn, London, ning nendes Londonites on mõningad majad täpselt sama koha peal, ning kuigi näiteks neil kõrtsidel võivad olla erinevad nimed, on nad ikkagi maailmade vahelisteks ankruteks, mida rändurid kasutada saavad, et luua maailmade vahelisi uksi.

Kell ei tea, mis on ta päris nimi, või kust ta pärit on, kuid ta on viieaastasest peale elanud kuningapere liikmena, temaga minevikust kaasa tulnud asjadel on initsiaalid K ja L ja seega on ta nimeks saanud Kell. Ta küll rändab maailmade vahel, toimetades oma kuninga teateid Halli ja Valge Londoni kuningatele, kuid samas kasutab ta neid käike ka oma lõbuks. Ta vahetab Hallis Londonis tühipaljad maagilisi nipsasjakesi mehaaniliste lelude vastu ja Valges Londonis kaupleb ta maagia ning teenetega. Ta teab, et see on keelatud, et ühest Londonist ei tohi asju teise Londonisse viia, sest see seaks ohtu maagia tasakaalu, kuid need on vaid väikesed asjad. Kuni ühel tavalisel visiidil satub ootamatult tema omandusse ese, mis võib tähendada hukku kõigile kolmele Londonile. Ta peab selle eseme tagasi viima, sinna kust see tulnud on, kuid see polegi nii lihtne kui tundub.

Lila on olnud suurem osa oma elust tänavalaps. Pärast ema surma püüdis ta kasuisa tema abiga raha teenida, kuid Lila tegi talle kiiresti selgeks, kuhu ta oma idee pista võib ning asus ise enda eest tänaval võitlema. Peagi sai temast üks kardetuim taskuvaras ning kelle otsinguplakatitel on pilt maskiga mehest. Kuid Lila tahaks tegelikult minna rändama, seiklusi otsima, ta tahaks olla mereröövlilaeva kapten. Ühel mitte väga edukal ööl, satub ta kokku mehega, kes tundub olevat vigastatud ja samas ka mitte, ning ta näppab mehe taskust paki, mida mees temalt peagi tagasi nõudma tuleb.

Selgub et selles näpatud pakis polnudki lihtsalt kivi, see kivi suudab Lila soove täita, kuid nende soovide täitmine võib kallimaks osutuda, kui ta arvatagi oskab, kuid Lila tunnetab, et kõik pole päris nii, nagu esialgu tundus, seega ei tekita talle mingit raskust vabaneda sellest soove täitvast kivist. Kuid kahjuks pole kivi temaga veel lõpetanud ja seega on neid Kelliga ühendatud, ning edasi peavad nad juba koos minema.

Maailmade vahel saab liikuda vaid Rändur, ning kuigi Kell on korra rännanud ka koos oma vennaga, et taha ta siiski riskida Lila eluga, kuid tal pole valikut, nad kas rändavad koos, või ei rända nad üldse, seega võtavad nad ette suure riski, mis peaaegu oleks neile mõlemile nende elud maksma läinud, kuid elu kaotamine tundub hetkel tühiasi, võrreldes sellega, mida Valge Londoni valitsejad plaanivad teiste Londonitega teha.

Selle võimuvõitluse hammasrataste vahele on peale Kelli jäänud ka tema kasuvend Rys, ning selleks, et Rysi elu päästa, peab Kell vägagi äärmuslikud abinõud kasutusele võtma.

See lugu lõppeb enamvähem positiivses võtmes, kuid siiski jääb õhku palju võimalusi, kuidas lugu edasi võiks minna ja milline võiks olla triloogia lõpptulemus.

Asi mida ma ekstra tahaks ära märkida, on selle raamatu tõlge. Selle raamatu eestikeelse versiooni on välja andnud Päikse kirjastus ja tõlk on Marge Paal, kelle ees tahaks teha sügava kummarduse, sest ma pole juba ammu lugenud nii head tõlget.

Hea raamat ja ma ootan põnevusega järgmist osa.

teisipäev, 26. juuli 2016

Pärast Sind (After You)



Raamat: After You (Me Before You #2) by Jojo Moyes (2015) RR, A
Hinne: B
„Ilmselgelt tunned sa end oma uues maailmas natuke ebamugavalt. Kuid ma loodan, et tunned end ka meeliülendavalt. Sunni end takka. Ära jää paigale. Lihtsalt ela hästi. Lihtsalt ela. Armastusega, Will.“

Kuidas sa saad edasi minna, kui sa oled kaotanud selle, keda armastasid? Kuidas sa lood elu, mis oleks elamist väärt?

Louisa Clark ei ole enam lihtsalt tavaline tüdruk, kes elab tavalist elu. Päras neid kuut muutvat kuud, mis ta koos Will Traynoriga oli, on tal raske ilma temata edasi minna. Kui siis üks eriline õnnetus sunnib Lou tagasi koju perekonna juurde minema, ei saa ta teisiti, kui tunneb end taas tagasi seal olevat, kus ta oli enne Willi.

Ta keha paraneb, kuid Lou teab, et ta vajab elu uuesti alustamiseks järsku käivitust. Sedasi satubki ta kiriku keldrisse koos teiste Edasi Mineku tugikrupi liikmetega, kes jagavad üksteisega oma mõtteid, naeru, pettumusi ning kohutavaid küpsiseid. Tänu nendele kohtub ta ka tugeva ja võimeka Sam Fieldinguga – parameedikuga, kelle tööks on elu ja surm, ning ainus mees, kes võib Louisat mõista. Kuid siis ilmub Willi minevikust üks kuju ning muudab kõik Lou plaanid, ning lükkab teda hoopis teistsuguse tuleviku poole …

Lou Clarki elu pärast Will Traynorit tähendab uuesti armastama õppimist, koos kõigi nende riskidega, mis sellega kaasnevad. Selles raamatus tutvustab Jojo Moyes kahte peret, kes on täpselt sama reaalsed nagu me enda pered, kelle rõõmud ja mured puudutavad meid sügavalt, ning ees on ootamas nii üllatused kui ka muutuse.
Romance, Drama

Jah, kuigi ma olin vägagi kindel, et ma ei loe seda raamatut nii peagi, siis lugesin ma ta siiski juba läbi, kuna kõik mu ümber sellest raamatust rääkisid ja kõigil on erinev nägemus ja ma tahtsin lõpuks oma kogemust sellest raamatust saada, ilma et keegi mind oma mõtetega mõjutaks. Noh tegelikult olid ootused üsna madalad, kuna enamasti olin ma ju ikka kuulnud, et see raamat pole pooltki nii hea, kui esimene ja et see pole üldse armastuslugu ja et Lou oli ikka lollike, et ta kõik selle Willilt saadud raha lihtsalt tuulde lasi, ning miks ta küll ometi Lily enda juurde võttis kõike pärast seda. Aga see kõik mida olin kuulnud, sulas tasapisi selle raamatu ümbert, kui ma taipasin, et see raamat mida mina loen, pole üldsegi see raamat mida kõik need teised on lugenud.

Ühesõnaga, jah Pärast sind on järg raamatule Mina enne sind, kuid mul on tunne, et see raamat oleks väga hea ka iseseisvana, kui ei teaks kogu seda eelnevat, sest see on hoopis teine lugu, kus on oma tugevad tegelased, oma tähtsad sündmused ja nad ei vaja eelmise raamatu abikätt, et püsti seista ja huvi tekitada.

Louisa on pea kaks aastat peale Willi surma ikka veel nagu udus. Jah ta on reisinud, ta on töötanud erinevates kohtades ja ta on tutvunud paljude erinevate inimestega. Kuid see kõik pole nagu päris tema, ta ei tunne sellest kõigest päriselt rõõmu ja Will on tal endiselt mõttes nagu lombakal kark kaenla all. Kui ta siis ühel õhtul taas oma viimaselt töökohalt, lennujaama baaris baaridaam, koju tuleb ja taas oma mure püüab veini sisse uputad, ronib ta oma korteri juures olevale katuserõdule. Rõdu äärel kõndides, kõvasti Williga rääkides ja tasakaalu hoida püüdes, ehmatatakse teda äkki, ning ta kukub. Kukub õnneks all olevale rõdule, kus ta küll murrab mitmeid luid ja katab end sinikatega, kuid ta jääb ellu.

Kui ta siis haiglast välja saab ja ta pere ta taas enda juurde viib, sest nad on temaga taas rääkima hakanud, saab ta aru, et tegelikult on ta Willi alt vedanud. Ta ei ela, ta oleleb, ta ei liigu edasi, aga ta ei saagi liikuda, ta kardab liialt ja ta ei suuda Willist lahti lasta. Seega, kui ta on viimaks piisavalt paranenud, läheb ta tagasi oma Londoni korterisse, tagasi tööle ja leinanõustamise gruppi.

Tööl on tal uus ülemus ja uus tööriietus ning kord, kui ta grupist lahkub, tunneb ühele grupi liikmele vastu tulnud mees ta ära. Kuid mees ei tunne ära mitte seda tüdrukut, kes aitas oma tööandjal enesetappu sooritada, vaid ta tunneb ära selle tüdruku kelle ta rõdult katkisena üles korjas ja kiirabiautoga haiglasse toimetas. Nad hakkavad rääkima ja neil on koos päris tore.

Kuid ühel õhtul on Louisa ukse taha ilmunud Lily. Lily on probleemne ja kuigi Lou püüab teda aidata, tüdrukut tema ema juurde tagasi viia (ema ei taha tüdrukust midagi kuulda, sest tema jaoks on Lily ülekäte läinud laps, kes valetab, joob ja varastab ning emal on piisavalt tegu Lily poolvendadegagi, seega tal vahet pole kus tüdruk on), püüab teda tema vanavanematele tutvustada (mõlemad tutvustused on oma ootamatuse tõttu täielik läbikukkumine), kuid kõik ei lähe nii nagu võiks oodata ning kui Lily astub siis viimase vale sammu Lou suhtes, Loul kihvatab ja ta viskab Lily keset ööd enda juurest välja.

Kuid Lou poleks Lou, kui tal süda ikkagi valutama ei jääks, kui ta Lilyt otsima ei hakkaks, ning kui ta lõpuks tüdruku leiab ning tema probleemile jälile saab, aitab ta Lilyl sellest koos Sami abiga välja tulla. Kuid see kõik jätab ju jälje alles tärganud suhtele (või noh selle algele) ning kui Lou kohe midagi ette ei võta, kaotab ta Sami. Tema püüe rääkida Samile, miks ta käitub nii nagu käitub, viib teda koos Samiga väljakutsele, mis lõppeb sellega, et haiglasse ei viida vaid seda patsienti, kellele kiirabi kutsuti vaid ka keegi, kelle pärast peab Lou oma elu taas kord üle vaatama.

Kuid Lou elu on juba kord selline, eriti nüüd, pärast Willi, et enam ei lähe kõik täpselt nii nagu plaanitud, kuid vahe on selles, et nüüd ümbritsevad teda need, kes toetavad teda, üks kõik, milliseid otsuseid ta ka ei langetaks, ning nad taitavad tal ka tema hirmudest üle saada.

Mulle meeldis see lugu ja minu arvates polnud ta sugugi vahepeal liiga aeglane ega olnud see ka kirjutatud lihtsalt selleks, et fännidele headmeelt teha ja näidata neile, kuidas Louisa elu edasi läheb. See oli hea lugu, huvitav lugu. Kuid mis mulle ei meeldinud, oli raamatu tõlge. Kahjuks oli raamat tõlgitud ja toimetatud hoolimatult ning kaasa mõtlemata, siin oli nii lolle näpukaid, kui ka Google tõlget. Kahju, sest sellised lollid vead võivad muuta nii raamatu sisu kui ka suhtumist raamatusse.