2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 18. juuli 2016

Chekmate



Raamat: Checkmate (Neighbor from Hell #3) by R.L. Mathewson (2012)
Hinne: C
Pole midagi hullemat kui elada oma lapsepõlve vihavaenlasega kõrvuti majades, noh võib-olla on siiski hullem jagada temaga oma unistuste projekti, või siis see kui ta pressib sult välja lubaduse minna kaasa tema pettusega, mis tundub sulle iga külje pealt täiesti vale, ning lisaks sellele röövib ta pidevalt sinu kakaod, kuigi just tema oli see, kes esialgu tekitas sinus vajadust haarata kakao järele.

Niikaua kuni Rory Jamesi käeulatuses on piisavalt palju kakaod ning näpitsaid, ning ta suudab vastu panna pahapoisi Connor O’Neili võludele, peaks ta selle projektigahulluks minemata hakkama saama. Kui aga ei …

No kui ei, siis tuleb tal ilmselt veeta veel mõned ööd vanglas, olla veel mõnest kohast välja visatud ning keelatud kunagi tagasi tulla, ning siis kaotab ta ka oma südame mehele, kes ta elu rikkus.
Romance, Humor, NA

Nendel Kohutavate naabrite raamatutel on kõigil üks ühine omadus, noh või siis mitu, kuid see üks tõsiselt häirib mind – kõik senised kolm peategelast on tegelikult kiusajad (mõned juba koolikiusajad, mõned lihtsalt kiuslikud) ja seda peetakse heaks asjaks. See et nad annavad endast parima, et raamatu naispoole elu põrguks muuta (seda väljendit saab selles raamatus lõigu peale ja alla ja mitu korda ka vahepeale) peaks olema see, mis raamatu naljakaks muudab ja mis peaks lugejate poolehoiu nende vastu tekitama. Kuid mina loen ja mõtlen, miks küll ometi seda normaalseks peetakse, et üks poiss on valmis pükstest välja rabelema selle nimel, et ühele tüdrukule piinlikust valmistada ning ta elu põrguks muuta (näed, isegi mina hakkan seda juba liiga palju kasutama :)) ja jutt sellest, et ta tegi seda kõike selle pärast, et ta tegelikult on esimesest hetkest peale, kui ta oli eelkoolis, on tüdrukut armastanud ja see oli ainus viis, kuidas seda välja näidata, kuid samas on ta teda ka pidevalt teiste kiusajate eest kaitsnud, see ei muuda asja põrmugi paremaks, sest kiusaja jääb kiusajaks, ükskõik kui õilsad tema eesmärgid ka pole, sest see keda ta kiusab seda ju ei tea, tema peab vaid kannatama kiusamist ja siis samaga või hullemagagi veel vastama.

Nagu ma olen juba poolenisti rääkinud, on siis see lugu kahest noorest, kes juba eelkooli ajast saati on üksteisele käru keeranud – poiss väidetavalt oma armastuse näitamiseks ja tüdruk on lihtsalt vastanud vääriliselt. Neil on üheskoos sisenemiskeeld enamustesse avalikesse kohtadesse nende linnakeses, kuid vaatamata sellele elavad nad kõrvuti majades ja nüüd on antud neile ühiselt ka ühe hotelli renoveerimise töö.

Connori suhtumine sellesse on üdini koopamehelik – fafa, minu projekt, Rory võib tuua mulle kohvi ja tegeleda pisiasjadega, kuid mina olen see, kes tegelikult ülemus on ja ma röövin talt ka tema töötajad, ta vennad, ning ajan ka tema firma sellega pankrotti.

Kuid Rory on alati pidanud end tõestama oma isale ja oma vendadele, seega ei tekita talle mingit raskust ka Connorile koht kätte näidata, kui see kuradi Connor tast pidevalt kui teerulliga üle ei sõidaks. Kui aga Rory hotelli keldrit uurides kukub vanasse trepikäiku keldri all, on Connor see, kes esimesena talle järgi ruttab ja ta sealt välja toob. Ning kui Rory vennad ta üksinda kipsiga esimesel ööl koju jätavad, on Connor see, kes üle rõdu ääre ronib, talle valuvaigisteid annab ja ta kaissu võtab, et valu leevendada.

Seega tekibki Connoril idee – kipskäega Rory võiks ju mängida tema armastavat kallimat, kuni nad hotelliga tegelevad ja Rory saaks selle maskeraadi eest vastu oma „salaprojekti“ katusealused luksustoad. Esialgu lööb Rory takka üles ja keeldub, kuid siis lepib ta pakutuga. Ning mäng algab.

Kuid peagi saab mängust tõelisus ja Connor reedab üha enam oma põhjuseid, miks ta kunagi tegi asju mida ta tegi ja üha enam armuvad need kaks üksteisesse. Rory vennad ja nõbud küll püüavad neid lahus hoida, kuid kui juba kord on nahk naha vastas oldud, siis on tagasitee võimatu.

Vot selline lugu poisist, kes kisub tüdrukut patsist ja tüdruk kleebib ta prilllaua külge kinni, kuidas nad leiavad armastuse ja ühise keele. Aegajalt tõsiselt vihale ajav, kuid vägagi meelelahutuslik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar