Hinne: C
Gus Hollister on oma edu saavutanud
tänu oma vanaemale, Rosele ja tema kahele õele, Irisele ja Violetile. Nad kasvatasid
teda, saatsid ta õppima parimatesse koolidesse ning aitasid tal alustada ka oma
raamatupidamisäriga. Rose ostis Gusile isegi selle maja, kus Gus koos oma
abikaasa Elainega elab.
Kuid nüüd on Gus ilma jäämas kõigest
– oma kodust, autost ning ärist. Kuid kõige halvem on see, et ta on võõrdunud
oma kallist vanaemast, kes püüdis teda hoiatada, et ta abikaasa Elaine on ihne.
Meeleheitel ning kahetsevalt pöördub Gus tagasi Rose talumajja. Kuid lõhutut
polegi nii väga kerge taas parandada. Aga perekond ning andestamine käivad
käsikäes, ning Gus ei anna väga kergelt alla. Sest vahet pole, kui hirmutav
võib algus olla, tulemus võib ikkagi olla palju parem kui lootagi oskad – eriti
siis kui Blossomi õed on sinu poolel …
Romance, Drama
Mulle meeldivad Fern Michaelsi raamatud, just need raamatud mis pole
tema tavalisest sarjast – Sõsarkond – sest need teised lood on alati põnevad ja
huvitavad.
Seekordne lugu on siis Gusist, kelle abikaasa teatab talle aasta kõige
raskema päeva õhtul – see kõige raskem päev on siis Ameerika raamatupidajate
jaoks päev, kuid tuleb esitada majandusaasta aruanded – et ta ei taha enam
abielus olla ja selleks et mees teda ikka usuks, on ta kokku pakkinud kõik mehe
asjad ning tõstnud need koos koeraga maja ukse taha ning hommikul on ta ka
kavalalt mehelt auto ära võtnud ja tal polnud plaanigi seda enam tagasi anda.
Seega pea aasta pikkune abielu, mis oli rikkunud Gusi suhted tema
vanaema ja vanatädidega, ning kus ta naine oli temalt saanud kõik mida ta
soovis, kui ta vaid meest piisavalt sügavalt suudles (pea ta mandleid
lakkudes), kuid ka Gus oli hakanud mõistma, et nii edasi ei saa ja tal oli just
plaanis Elainele öelda, et ta ei kavatsegi oma vanaema enam eirata, kuid nüüd
oli ta maja ukse taga, mille ta vanaema oli talle ostnud ja mille omandi oli ta
lolli peaga naisega kahasse kirjutanud.
Ega tal muud üle ei jäägi, kui saba jalgade vahele tõmmata, koer Elaine
väikesesse kollasesse põrnikasse pakkida ning vanaema ukse taha anuma sõita. Kuid
vanaema ei lase teda sisse, ta on nõus küll talle autot laenama, et ta saaks
oma kohvrid ära tuua, ning oma kontorisse magama minna, ning ka koera eest on
ta valmis hoolitsema, kuid enda juurde ta Gusi ei võta.
Rosel, Violetil ja Irisel on saladus, mida nad ei taha Gusiga jagada,
sest iial ei või teada, mida see tema rahaahne naine teha võib, kui ta teada
peaks saama, kui palju Gusi vanaemal raha on. Seega olid nad Gusi pärast tema
pulmi pärandustest ilma jätnud, ning nüüd ei ole nad mingi hinna eest valmis
Gusi asjadega kurssi viima. Poiss peab ise hakkama saama oma jamadega.
Õnneks on linna tulnud Gusi lapsepõlvesõber Bernie, kelle juures ta
saab esialgu ööbida, kes annab talle oma autod kasutada, kelle palgal olevad
detektiivid hakkavad ta naise tausta ja igapäevaseid tegemisi uurima ning kelle
advokaat, Jill – väike ning vägagi mitmekihiliselt ja vanamoodsalt riides neiu
- võtab endale lahutuse asjade ajamise.
Gusi eesmärk number üks on suhted vanaema ja vanatädidega, siis teisel
kohal on uus elamine ning pärast seda alles lahutus. Jill on algusest peale
Gusi vastu tõre, sest Jilli jaoks siin maailmas on esmatähtis perekond (kuna ta
on kaotanud oma perekonna) ning Gus on tema silmis tõsine töll, kes jättis oma
vanaema ja tädid mingi naise pärast. Gus on aga see, kes hindab naistes
eelkõige ilusat välimust ning tema jaoks on Jill naissoo kõige ebameeldivam
esindaja, ning peale selle on ta ka veel tüütu.
Nii siis ongi, et Gus käib vanaema ukse taga kraapimas, kuni ta lõpuks
sisse saab ja teda kogu nende äriga tutvustatakse ning antakse talle võimalus
oma pattusid heastada, samal ajal uurib Jill Elaine tausta ning Elaine püüab
siis vabaned oma viiendast või kuuendast abikaasast (Gusist) võimalikult
soodsalt, kuid samas ei saa ta ka jätta oma lahutuse advokaadilt raha välja
pressimast ning kõike seda püüab ta veel võimendada maagia abil, milleks
vajalikud komponendid on ta saanud ühelt huvitavalt veebilehelt, kust on
võimalik leida kõike eluks vajalikku.
Kogu see lugu iseenesest on ju huvitav ja pidevalt ootad, et mis
huvitav vimka kust nüüd siis välja hüppab, kuid loo lõpp on kuidagi liiga
lihtne ning liiga ilus. Hea kerge lugemine, kuid lugu oleks võinud põnevamalt
lõppeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar