Hinne:
B+
Nende kirglik kohtumine toimus juba ammu, ükskõik kuidas Claire Randall
seda ka ei vaataks. Kaks kümnendit varem, reisis Claire ajas tagasi ning sattus
galantse kaheksateistkümnenda sajandi Šotlase, Jamie Fraseri, käte vahele. Siis
tuli Claire tagasi oma enda ajastusse, et sünnitada laps, uskudes, et Jamie sai
Cullodeni lahindus traagiliselt surma. Kuid mälestus Jamiest pole teda siiani
jätnud … ning tema keha igatseb meest tema unedes endiselt.
Siis saab Claire teada, et Jamie jäi Cullodenis ellu. Ta peab tegema
raske valiku, kas minna tagasi Jamie juurde või jääda nende tütrega oma enda
aega. Ning kui aeg ja ruum teevad täis ringi, peab Claire leidma endas julgust,
et seista silmitsi teda ootava kire ja valuga … eluohtlike intriigidega, mis
lõhestavad Šotimaad … ning hulljulge reisiga teadmatusse, mis võib neid kas
liita või igaveseks tema armastatu juurest ära viia.
Drama,
History, Romance, Time Travel
Võõramaalase
kolmanda raamatu, Rändaja, esimene osa. Selle raamatu sündmused laienevad juba
ka edasi John Grey lugudesse, seega on mul tihti peale seda raamatut lugedes
tunne, nagu oleks mingi osa puudu jäänud, kuid samas need puuduvad osad on
tegelikult Johni raamatutest, või siis tulevad alles Rändaja teises osas,
ühesõnaga oli minul raske lugeda, sest kogu aeg tabad end mõttelt, et „Ahaa,
siit see siis algaski!!“ või siis „Oota, kas siin ei pidanud mitte ka sellest
juttu olema?“. Aga see on minu probleem. Kes pole ülejäänud sarja ja Johni
lugusid lugenud, siis neil seda probleemi ju pole.
Aga siis
raamatu juurde. Eelmine raamat lõppes hetkel, kui Roger on avastanud, et on
olemas võimalus et Jamie ei hukkunudki Cullodeni lahingus, nagu ta oli Clairele
lubanud, kuid selleks, et selles saaks kindel olla, tuleb hakata ajalooürikutes
sorima.
Sellel ajal kui
Roger, Brianna ja Claire asja uurivad, viiakse lugeja tagasi Jamie juurde. Mis siis
juhtus, kuidas ta ellu jäi, kuigi ta nii väga püüdis teha seda, mida oli
Clairele lubanud – ta ei mäleta, ta ei mäleta Cullodeni lahingust suurt midagi.
Ta mäletab kui ärkas, teatud vihatud tüübi surnukeha endalt maha keeras ja
surma ootama jäi, kuid siis ta leiti ja viidi pakku majja, kus oli ka teisi
raskelt haavatuid. Kui Inglased maja avastavad, hakkavad nad neid siis
ükshaaval majast välja viima ja … kuid Jamie pääseb tänu sellele, et enne oli
säästnud ühe hakkaja poisikese elu, kui too oli püüdnud Punasel Jamiel kõri
läbi lõigata ja siis püüdis ta säästa Inglanna au, teadmata, et too Inglanna on
Punase Jamie abikaasa :), mäletate ju küll, seda kohta eelmisest raamatust. Noh
igatahes, Jamie pakitakse koos oma jalahaavaga, mis ei anna talle palju
elulootust, heinavankrile ning ta loksub vaevaliselt tagasi Lallybrochi.
Me amatöör
ajaloolased (või noh kaks proffi ja üks amatöör) leiavad infot, et Jamie pääses
massihukkamisest ja kuulevad rahvajuttu sellest, kuidas üks endine Jakobiid end
üles andes oma mõisa inimestel aitas näljahäda üle elada ja ka legendi sellest
kuidas Vaadimägi oma nime sai, ning leiavad ka Jamie nime vangla nimekirjast.
Jamie peidab
end aastaid pärast koju saabumist ja tervenemist mägedes, kuhu Fergus ja teised
Lallybrochi poisid talle süüa toovad ja aegajalt käib ta ka majas, näiteks siis
kui Jenny oma viimast last, väikest Ianit, sünnitab. Kuid ajad on rasked ja ta
ei suuda ka enam vaikuses koopas istuda, seega laseb ta end üles anda, ning
pearaha eest, elab ta pere veel pikka aega, mitte küll mugavalt, kuid vähemalt
ei ole nad laus näljas.
Vanglas on
Jamie teiste Šotlasete liider ja vanglaülem võõrustab teda kord nädalas, et
rääkida vangide muredest ning samas ka lihtsalt suhelda kellegi intelligentsega.
Kui vanglaülem vahetub, siis uus ei taha esialgu jätkata sama traditsiooni,
eriti kui ta kuuleb, kes on see liider, sest John Grey kardab, et Jamie ta ära
tunneb, ning teda alandama hakkab. Kuid asjad lähevad ikkagi nii, et Johnil on
vaja Jamie abi ja lõpuks istuvad nad ikkagi kord nädalas õhtusöögi lauas ja
räägivad nii muredest kui ka raamatutest või filosoofiast. Ning mida aeg edasi,
seda enam muutuvad Johni tunded Jamie vastu tõsiseks.
Jamie isegi
korraks põgeneb, kuid ta saadakse kohe uuesti kätte, kuid kui vangla laiali
saadetakse, ei saadeta Jamiet mitte Ameerikasse, vaid tema läheb Johni
tuttavate juurde Järvemaale. Seal saab temast tallimees, kes hakkab meeldima
peretütrele ning kes sunnib Jamiet endaga enne pulmi magama, või ta reedaks oma
vanematele, et Jamie suhtleb endiselt oma perega.
Väike William
on ainus, kes Jamiet veel tema tallimehe kohal kinni hoiab, kui talle antakse
võimalus ametlikult vabaks saada ja tagasi Šotimaale minna, kuid aja möödudes
tuleb Jamiel tunnistada, et just Williami heaolu silmas pidades tuleb tal
siiski langetada oma elu valusaim otsus – seda siis peale seda kui ta Claire
läbi kivide saatis – ning lahkuda.
Roger on
leidnud infot, mis annab võimaluse uskuda, et Jamie peaks olema kakskümmend
aastat pärast Cullodeni Edinburgis, ning pidama trükkali ametit, ning sellest
Clairele piisab, et leida õige välimusega riided, vana raha, pakkida kokku veel
paar vajalikku asja, ning minna. Lahkumine on raske, kuid Brianna mõistab ja
annab Claire Jamiele tagasi.
Loomulikult
pole Jamie ja Claire elu kunagi rahulik ja igav. Otse loomulikult hakkavad
igasugused uskumatud ja usutavad asjad toimuma nende kohtumise hetkest saati. See
osa lõppeb siis kui Jamie, Claire, Fergus ja väike Ian asuvad teele tagasi
Lallybrochi.
Kui eelmises
raamatus oli vaid natuke Rogeri häält sisse toodud, siis selles raamatus on
lisaks Claire jutustusele ka Jamie ja Rogeri osad ja lugu läheb ise üha
põnevamaks. Mulle meeldib seda sarja lugeda, vaatamata sellele, et ma olen kõik
raamatud juba varem ju läbi lugenud (loe: neelanud), on väga huvitav nüüd
uuesti rahulikult lugeda ja avastada asju, mida ennem ei pannudki võib-olla tähele,
sest siis veel ei osanud neid meeles pidada, et edaspidi tabada ära ühe või
teise asja alguskohta.
Hea raamat ja
ma loodan, et teine osa Rändajast tuleb ikka välja enne kui Võõramaalase
telesarja kolmas hooaeg ekraanile jõuab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar