Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

pühapäev, 30. juuni 2013

Their Virgin Hostage

Raamat: Their Virgin Hostage(Masters of Ménage #5) by Shayla Black and Lexi Blake (2013)

Hinne: C


Üks röövitud pruut.

Kinley Kohl on nõustunud abielluma rikka Greg Janseniga, et oma pere päästa. Tema pulmapäev peaks olema õnnelikuim päev ta elus ... kuid ta ei armasta oma tulevast abikaasat. Ning ta ei saa teisiti kui mõelda, et kas ta mitte ei tee viga. Kuid sellelgi vaatamata ei ole ta nõus oma lähedasi alt vedama. Kuid vaid natuke enne kui toimuks laulatus, ta röövitakse – ning ta elu muutub täielikult.

Kolm sihikindlat palgasõdurit

Dominic Anthony on aastaid oodanud võimalust oma õe mõrtsukale kätte maksta. Ta teab et Greg Jansen on süüdi, kuid ta vajab tunnistajat, et oma süüdistusi tõestada. Janseni uus pruut on suurepärane pantvang. Kinley Kohl räägib talle kõik ... või siis. Kuid tema kaks äripartnerit pole asjas nii kindlad. Law ja Riely Anders kahtlustavad, et Kinley on süütu kõrvalseisja. Ning Law on ka arvamusel, et just tema võib olla see naine, kes saaks nende kõigi kolmega hakkama.

Sihtmärgist aardeks.

Keset metsikut Alaskat püüavad kolm meest Kinleyd rääkima panna, kuid avastavad temas hoopis tugeva ning süütuma hinge, kui nad arvatagi oskasid. Üheskoos õhutavad nad Kinleys lõkkele iha ning Kinleys saab nende naine. Kui oht jõuab neile järele, mõistavad mehed, et nad kas peavad päästma Kinley või siis kaotavad nad oma elu armastuse igaveseks.

Erotica, Romance, MLAK



Et siis viies raamat sellest sarjast. Ja ma loodan, et see on ka viimane raamat sellest sarjast, sest see kõik muutub juba tõesti IGAVAKS.



Nagu ma juba eelmise raamatu (Their Virgin Princess) puhul ütlesin, siis on loo käik pea üksühele eelmiste raamatute loo käiguga – Tegelased: üks kahekümnendates neitsi, kolm sõpra/venda/ relvavenda; tegevuskoht: kuskil mitte just päris tsivilisatsioonis, kuid siiski ligipääsetav paharitele; eluohtlik situatsioon, mille käigus on meie kangelastel aega mängida mängu „Leidke üles neitsinahk“ ja valmistada meie kangelannat ette ka kõigiks muudeks võimalikeks seksimängudeks, mida kolm meest ühe tüdrukuga mängida võivad. Kui siis kord eluohtlik seisukord on möödas ning pahar on saanud oma palga, arvad kangelanna kas seda et teda ei armastata, et ta ikka ei sobi oma meestega, või on tal siis mõni muu ajuvaba eksiarvamus kogu situatsioonist ja seega jääb ta üksi nutma, kuni kõik kolm kangelast tema juurde tormavad, talle oma igavest armastust vannuvad ning nad kõik neljakesi päikseloojangusse ratsutavad. Järgmistes raamatutes kindlasti vihjatakse selle raamatu kangelastele, nende rasedale naisele ja võimalikule kümnele järglasele.



Ühesõnaga – ma loodan, et rohkem selles sarjas raamtuid ei ole ja kui ka neid tuleb veel, siis ma ei viitsi neid enam lugeda. Ainuke põhjus, miks ma seda seegi kord lugesin oli see, et ma ei suutnud end ikka veel üleeelmise raamatu masendusest välja tõmmata, seega vajasin midagi kerget ja erootilist, et mõtted mujale viia.

Time Rep

Raamat: Time Rep by Peter Ward (2013)

Hinne: B


Kujuta ette, et sulle just öeldi, et sa oled üks kõige tähtsusetum inimene, kes kunagi üldse elanud on.

Üks mittekeegi.

Keegi, kes on veelgi tähtsusetum kui ühed teatud tüüpi seened.

See pole ju eriti meeldiv, ega ju?

Kuid see oli täpselt see, mis juhtus Geoffrey Stamiga, kui mees aastast 3050 pakkus talle võimalust hakata „Aja Juhiks“ - 21 sajandi reisijuhiks, kes võtab vastu inimesi tulevikust, kes on tulnud minekikku puhkusele.

Asi on selles, et selleks et olla Aja Juht, pead see inimene olema tähtsusetu. Vastasel juhul, kui sa läheksid ajas tagasi ning muudaksid nende saatust, muutuks ka kõik muu tavalisel ajajoonel.

Ja seda me ju ometi ei tahaks.

Kuid kui Geoffrey avastab vandenõu, mis muudaks ajaloo käiku, saadetakse ta meeletule seiklusele läbi aja ja ruumi, mille käigus ta külastab väljamõeldud järve, kohtub rääkiva kajakaga, dinosaurustega, tulnukatega, näeb Suurt Londoni Tulekahju ning avastab, et äkki ta ikka polegi nii väga tähtsusetu, kui inimesed arvavad ...

Fantasy, Time Travel, Humor, Adventure



Ma ei väsi kordamast, kuid ka seekord on tegu Netgalleyst leitud raamatuga.



Seega siis üks tore ajarännu raamat. Mingi moment meenutas ta mulle The Hitchhiker's Guide to the Galaxy (kuigi ma lugesin seda aastakümneid tagasi ja filmi pole ka näinud) ja aegajalt oli tegu nagu Dr. Who sarjaga.



Kuid siiski huvitav ja kaasahaarav raamat.

Ning lõpuks jäi õhku ikkagi küsimus, nagu ajarändamise raamatute puhul ikka, et kui on ajas tagasi mindud ja midagi olematut muudetud või lihtsalt ka kui keegi minevikust teab seda, et teatud ajahetkest on keegi tulevikust tagasi minekikku läinud, siis need kes minevikust seda teavad ja jõuavad siis sellesse ajahetke tulevikus kust on tagasi mindud, kas kõik kordub taas ja nii jääbki ring pidevalt ringi käima, et tulevikust minevikku ja kui minevik jõuab tulevikku, siis läheb tulevik taas minevikku ....



Aga lugu ise on hea, tasub lugeda.

neljapäev, 27. juuni 2013

The Book of Secrets

Raamat: The Book of Secrets by Elisabeth Joy Arnold (2013) 
Hinne: B
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/15981697-the-book-of-secrets 
Nad on olnud üle kahekümne aasta abielus, ning ühel ööl leiab Chloe Sinclair, et ta abikaasa Nathan on läinud. Kõik mis temast maha on jäänud on kiri seletusega, et ta on pidanud tagasi minema nende lapsepõlve linna, kohta kuhu Chloe enam kunagi minna ei taha.

Püüdes Natega ühendust saada, leiab Chloe mehe märkmiku, mis on peidetud raamatu Lõvi, Nõid ja Riidekapp kaante vahale. Märkmik on kirjutatud kodeeritult, ning sinna on peidetud ammu unustatud saladused nende ühisest minevikust ning vihjed, miks on Nate peale kõiki neid eemaloleku aastaid taas koju läinud. Chloel näeb vaeva märkmiku sisu dešifreeriminsega ja samas meenuvad talle ka hetked nende noorusest: päev kui ta kohtus salapäraste Sinclaire lastega ja ohtlikud mängud, mida nad mängisid, et oma probleemsest lapsepõlve eest põgeneda; esimene Nathani suudlus, kui nad ööbisid rannal nagu Robinson Crusoe; keeruline Romeo ja Julia loost inspireeritud plaan, mille nad koos Natega sepitsesid, et Nathan saaks põgeneda oma range isa haardest. Mida rohkem ta Nathani kirjutatut ära on dešifreerinud, seda enam tuleb päevavalgele tõde, mis purustab kõik selle mida Chloe on siiani arvanud teadvat oma abikaasa, tema pere ja ta enda kohta. 
Drama, Criminal 

Taas kord raamat NetGalleyst, mida ma ilmselt muidu poleks kunagi lugenud.
See oli üks ülimalt huvitav, emotsionaalne, depressiivne, õõvastav ja hirmutav raamat.

Lisaks sellel, millest on juttu sisukokkuvõttes on raamat veel ka raamatutest, lapsepõlve raskustest, noorukiea kasvuraskustest, täiskasvanute lahkukasvamisest, petmisest, usaldamatusest, saladustest, süvausklike ohtlikusest, lapseröövist, kättemaksust, andestusest.

Kuigi tegu oli tõsiselt depressiivse looga, oli ta siiski ülimalt huvitav, eriti mulle, raamtukoile, sest raamatu algusest peale on juttu raamatutest. Nii huvitav oli lugeda, millised on ameerika noorte raamatud, mille najal nemad üles kasvavad ja samas mõelda, kuna mina samu raamatuid lugesin ja millised olid minu lapsepõlve raamatud.

Kuid lisaks raamatutele on lugu ka palju tõsisemast teemast – lapseröövist. Raamat algab 25 aastat peale lapseröövi, kui süüdistatu vanglast vabaneb. Tasapisi hargneb lahti ka kogu ülejäänud lugu, alustades laste esmakohtumisega, sealt edasi juba teismeliseeaga, lapse sünd, siis lapse rööv, süüdlase leidmine, möödunud kakskümmend viis aastat ja ... Lõpp oli mingil hetkel juba etteaimatav, eriti kui arvestada kui palju on sel aastal Ameerikas leitud ammu röövitud inimesi, siis tundub see raamat sobivat nagu rusikas silmaauku.

Mis teeb selle raamatu õõvastavaks – usklikud inimesed. Ja mitte lihtselt usklikud, vaid süvausklikud, pea kultusele lähenevad usklikud. Kuidas saab keegi mõelda, et tema teguviis on õige, et ta on oma tegudega karistanud kedagi kolmandat, kui tegelikkuses rikub ta oma tegevusega teiste inimeste elud aastateks ja mille pärast, sest tema arvates on Jumal talle näidanud õiget teed! Ja selliseid inimesi on ka päriselt olemas! Kohutav.

Kuid raamat oli vaatamata oma masendavale ja õõvastavale sisule väga hea.

pühapäev, 23. juuni 2013

Riddle in Stone

Raamat: Riddle in Stone (The Riddle in Stone #1) by Robert Evert (2013)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17339738-riddle-in-stone
Peagi pärast seda kui kõik vana aja suured kangelased on surnud, tõstab Surematu Kuningas taas oma pea, kogudes goblinite armeed, et tormata koos nendega välja mägedest ning hävitada kogu inimkond. Ainus kes täieliku põrmustamise ära hoida suudaks on Edmund – kokutav raamatukoguhoidja, kes teab saladust, saladust mille nimel iga varas, mõrtsukas ning kuningas oleks valmis tapma. Edmund põgeneb argipäeva tapva igavuse eest alustades ühemehe sõda iidse kurjusega. Kuid kuidas suudaks üks mees olla edukas seal, kus teised on ebaõnnestunud?
Paranormal, Action,

Käesoleva raamatu näol on taas kord tegu ühe pärliga, mis on leitud NetGalleyst.

See raamat on selline tore segu raamatustest nagu J.R.R. Tolkeini Kääbik, Darren Shani Vampiirimägi, Surma katsumused ja Vampiiri Prints ning Edgar Rice Burroughsi Marsi Printsess (filmina John Carter). 

Raamatu kangelane Edmund pole sugugi tavaline kangelane – noor, tugev, „alati valmis võitluseks“ noorsand. Edmund on paksemapoolne arg, kokutav raamatukoi, kes pole sugugi valmis mingiteks kangelastegudeks. Kõik mida ta soovib, on minna väikesele retkele, et leida vääriskivi, mida kuningas otsib ja mille asukohta arvad Edmund teadvat.
Kuid, elu pole ju nii lihtne, ka mitte raamatutegelastele, või siis eriti mitte raamatutegelastele.
Teel arvatavasse vääriskivi asukohta ühineb Edmundiga koer, kelle ta paneb nimeks Thorax (vaadake siit, mis thorax tähendab :), kuid mulle tuli seda nime lugedes pidevalt silmade ette hoopis Dr. Seuss'i Lorax :)).
Seega, kui Edmund jõuab arvatavasse vääriskivi peidupaika kohtub ta kõigepealt trolliga ja siis goblinitega, kellele ta ei oska vastu hakata ning seega võetakse ta vangi ning viiakse kaevandusse. Kuid oleks siis kõik nii lihtne, et Edmund visataks auku koos teiste vangidega ning tõmmatakse siis taas välja paari tunni pärast, et ta töötaks kivimurrus. Edmundi valduses olnud mõõk, mille goblinid ta käest ära võtsid ja tema teadmised slajastest käikudest äratavad Surematu Kuninga huvi tema vastu, mis on palju ohtlikum kui ükskõik milline töö kaevanduses või siis kohtumine tavaliste timukatega.

Aeg möödub, Edmund ei suuda oma õpetatud aju kasutada selleks, et murda talle antud mõistatust, kuid Edmund õpib, õpib kasutama oma mõistust, oma keha selleks et põgeneda Surematu Kuninga haardest. 

Kaks tõsiselt andekat tegelast on goblinid, kes vangistasid Edmundi - Kravel and Gurding. Kaks tõsiselt koomilist tegelast (goblinid, kes meenutavad mulle Darreni raamatute Väikseid Inimesi), oma pidevate sõnasõdadega ja kihlavedamistega. Kuigi nad räägivad enamasti piinamisest, köndiatamisest, kannibalismist, kuid see on kirjutatud nii kergelt ja naljakalt, et seda on lausa lust lugeda.

Üleüldse on see raamat väga hästi kirjutatud. Kuigi ta meenutab mulle nii mõndagi teist raamatut ja ma ootasin pidevalt, et edasi läheb kõik nii nagu võiks arvata, kuid selles raamatus ajab üks üllatus teist taga ning kirjanik on pidevalt üks samm lugeja fantaasiast ees.

Sellel raamatul pole õnnelikku lõppu – meie kangelase südamedaami saab endale hoopis teine mees – kuid kui mõtlema hakata, siis tegelikult on see lõpp täpselt selline nagu ta peabki olema ja kui arvestada, et see on esimene raamat sarjast, siis võib see õnnelik lõpp veel tulla.

reede, 21. juuni 2013

Waking Up Married

Raamat: Waking Up Married by Mira Lyn Kelly (2012)
Hinne: C
Esimene mõte: „Kes sa oled?“
Hommikul peale nõbu pruutneitsite pidu Las Vegases, ärkas Megan Scott üles hullema pohmakaga, mida ta iial kogenud oli. Ja asja tegi hullemaks veel see, et ta oli täiesti võõras hotellitoas ning lisaks pohmakale oli ta kõrval ka naljakas, ennasttäis, seksikas … abikaasa!
Kuni selle hetkeni tundus talle isegi ainuüksi poisssõbra leidmine võimatu – ta oli seda proovinud, südame murdnud, ning kõik mehed metsa saatnud. Kuid paar martiinit Carteri … ei Connor Reediga ning ta oli pärast esimest kohtumist temaga abiellunud!
Megan tahab juristi. Kuid Connoril on üks trumpkaart taskus!
„Ma ei taha lahutust.“
Romance,

Tundus selline tore suvine kerge lugemine kõigi teiste tõsiste ja sarja raamatute vahele.
Ja seda ta ongi, lihtne lugemine, mis aegajalt ajab harja punaseks, kuid muidu päris mõistlik.
Et siis tüdrukute õhtu Vegases, Megan on otsustanud, et tal polegi meest vaja, ta saab ka ilma meheta oma teise suure soovi täita – ta kasutab doonorspermat et last saada. Kuid ta nõbu teised pruutneitsid ei jäta teda rahule, sest pole ju võimalik et Megan nüüd meest üheks öök ei saaks. Et neist lahti saada, läheb Megan Connori laua juurde palvega, et mees teda hädast välja aitaks, ning temaga koos baarist välja jalutaks, et Megan saaks rahulikult hotellituppa tagasi minna.
Connor on vaid paar päeva tagasi oma kihluse katkestanud, sest ta ei usu armastusse, tema ideaal abielu on kahe täiskasvanu kooselu, koos üksteise austusega ning ilma mingi segase armastuseta. Kuid tema kihlatu oli soovinud temalt rohkemat kui vaid kahe sõbra kooselu. Nüüd on ta Vegases sõbra kutsel oma muresid uputamas. Kui Megan ta laua juurde astub on ta esialgu valmis neiu soovile vastu tulema, kuid mida rohkem nad räägivad, seda rohkem hakkab ta neiu vastu huvi tundma ning lihtsalt üheskoos baarist välja jalutamise asemel lähevad nad ühiselt sööma ja kasiinodesse lõbutsema.
Pärast veel nii mõndagi martiinit, nii mõndagi kasiinot ning lõputut rääkimist minevikust, olevikust ning tuleviku soovidest, ei saa Connor teisiti kui ta peab Megani jäädavalt enda külge aheldama. Ta küll ei armasta Meganit, kui Megan on just täpselt selline naine nagu ta on endale alati tahtnud – tark, iseseisev, tugev, kahe jalaga maapeal ja mis kõige tähtsam, ka tema ei otsi armastust.
Hommikul ei mäleta Megan sellest kõigest midagi!
Kuid mõistlikud täiskasvanud nagu nad on, keelitab Connor neid ikkagi proovima, kolm kuud, et äkki nad siiski saavad sellise abieluga hakkama, pakkudes üksteisele täpselt seda mida nad vajavad.
Kolitaksegi siis Connori juurde San Diegosse, Megan jätkab oma programmeerija tööd, vajadusel on Connori käevangus kohtumistel, kuid Megani nõudmisel jagavad nad küll voodit, kuid ei mingit voodigümnastikat.
Esimesel kuul sunnib Megan Connori läbi elama kõiksugustest naisega kooselamise õudustest, kuni ta jookseb poes kokku oma minevikuga, ning otsustab et ei, ta ikka ei taha Connoriga koos elada.
Connor on esimese kuu õudused naerdes vastu võtnud, kuid kui Megan tahab lõpetada ei ole Connor sellega ikkagi nõus, vaid näitab Meganile veel ühte põhjust miks nad peaksid kokku jääma.
Nad sobivad voodis suurepäraselt, ning teine kuu läheb veelgi ladusamalt – töö, seks, seltsielu. Megan on juba valmis ütlema Connorile, et ta on valmis nende prooviaja lõpetama, sest ta on veendunud, et nad sobivad ja Connor võib olla tema soovitud lapse isa. Kuid Connor, nähes Megani silmis armastust, ehmatab ning tõmbub eemale. Lisaks jooksevad nad ka kokku Connori endise kihlatuga, kes paljastab tõsiasja, et nad ei läinud lahku mitte mõned kuud enne Megani ja Connori pulmi vaid vaevalt paar päeva ennem ja põhjuseks oli Connori suutmatus taluda mõtet, et keegi teda armastab.
Selleks hetkeks on Megan juba ülepeakaela Connorisse armunud ja tahab samuti sellest abielust rohkemat kui lihtsalt kindlustunnet, et ta ei ela üksi. Megan pakib asjad ning lahkub, kuna Connor ei ole nõus oma põhimõtteid ümber vaatama.
Kaks piiantud hinge, Megan on endale juba tunnistanud, et ta Connorit armastab, kuid Connoril võtab veel paar nädalat aega, kuni ta endale tõde tunnistab, et ka tema Meganit armastab ning teda tagasi tooma lendab.

Vot selline, tegelikult üsnagi mõttetu lugu. Mind ärritas tõsiselt see osa, kuis Connor seletab oma põhjusi, miks ta ei usu armastusse ja miks tema arust armastus vaid rikub kooselu – sellised tõsised lapsepõlve traumadest hinge jäänud väärarusaamad, mis ei lasknud tal näha enda nina all olevat parimat asja, mis ta elus kunagi olnud on. Kuid lõpuks sai koopaelanik siiski sellest ratsionaalsest külmast isendist võitu, ning ta läks oma naist tagasi nõudma.

Ma ootasin toredat ja naljakat lookest, kuid tegelikkus oli liiga tõsine ja liiga tuim.

kolmapäev, 19. juuni 2013

This Man Confessed

Raamat: This Man Confessed (This Man #3) by Jodi Ellen Malpas (2013)
Hinne: B
See sama koht, kus nende romaan alguse sai, The Manor, on nüüd külalistest pungil ning täna peaks olema Ava ja Jesse elu õnnelikem päev. Ava on sellega leppinud, et ta ei suuda kunagi taltsutada Jesse metsikust, ja ta ei tahagi seda enam teha. Nende armastus on sügav, nendevaheline side tugev, kuid just siis kui Ava on juba hakanud arvama, et ta on suutnud pugeda selle mehe purustamatu kilbi taha, kerkivad ülesse üha uued küsimused, mis viivad Ava arvamusele, et Jesse Ward ei pruugi sugugi olla see mees keda ta arvab Jesset olevat. Jesse teab liigagi hästi kuidas viia Ava üle naudingute piiride … kuid kas tema teod viivad ka Ava hulluksminemise piirile?
On tulnud aeg, et see mees kõik üles tunnistaks.
Romance, Erotica

Ma vaatasin praegu tagasi, mida ma olin kirjutanud kahe esimese raamatu – This Man ja Beneath This Man – kohta ja ausalt, see üllatas mind ennastki. Miks ma küll olen pannud need raamatud YA kategooriasse? Siin pole midagi YA raamatutest, tegemist on ikkagi puhtalt armastus- ja erootika romaaniga. Ja Twilight/50 Shades … eee, noh jah, kuid siiski mitte, kaugeltki mitte.

 Aga nüüd tagasi käesoleva raamatu juurde. This Man Confessed on suurepärane lõpp triloogiale. Seda võiks soovitada teistele triloogiate kirjutajatele näitena, kuidas viimane raamat ilma venitamata huvitavaks teha, kuidas kõik lahtised otsad kokku tõmmata, kuidas tuua viimasesse raamatuse tagasi esimese raamatu huumor ja teise raamatu meeleheide, ning meenutada lugejatele kõiki eelnenud raamatutes olnud tähtsaid kohti.

Jah, vahepeal venis natuke, vahepeal oli natuke igav, kuid samas oli ikkagi tegu raamatuga kus oli naeru, armastust, põnevust, õudust, üllatusi, HEA lõpp ning suurepärane epiloog.

Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on tegelikult raamatu algusest saati iga natukese aja takka selline what! hetk, kus lugejatele söödetakse mingi üllatus ette. Mida aeg edasi, seda suuremaks need WHAT!?! hetked muutuvad ja viimased 20% vaheldusid WHAT!?!?!?!? ja NOOOO!!!

Suurepärane!!! Kogu sari oli suurepärane!!

Aga lõpetuseks palugem tantsuplatsile esimest korda  Hr. ja Pr. Ward :)

esmaspäev, 17. juuni 2013

Release Me, Claim Me

 Raamat: Release Me ja Claim Me (Stark Trilogy #1 & 2) by J.Kenner (2013)
Hinne: C
Ta oli üks ja ainus mees, keda ma ei suutnud vältida ja ka mees kellele ma ei suutnud vastu panna.
Damien Strak võis saada iga naise keda ta tahis. Ta oli seksikas, enesekindel ning domineeriv. Kõik mida ta tahtis, ta ka sai. Ning see mida ta tahtis, olin mina.
Meievaheline tõmme oli ilmeksimatu, peaaegu kontrollimatu, kuid nii väga kui ma tema järele ka ei igatsenud, kartsin ma ka tema nõudmiste survet. Alistumine Damienile tähendanuks seda, et ma oleksin pidanud paljastama oma mineviku tumedaimad saladused – ning sellega oleks ka riskinud me suhte lõpuga.
Kuid ka Damienil olid kapis luukered. Ning üheskoos meie kire kasvamisega, hakkasid ka Damieni saladused teda ähvardama – ähvardama meid – igaveseks üksteisest lahku viima.

Damieni jaoks on meie kirg vaid mäng. Minu jaoks on see kõikehõlmav, pimestav ning tõeline.
Damien Starki vajadused on ilmselged – ta vajab rahuldust, ta vajab kontrolli, ta vajab mind. Ilus ja tark, kuid samas väga sügavalt piinatud, ning igati minu ideaalne kaaslane.
Ma nõususin kuuluma vaid talle ning nüüd tahan ma, et ta kuuluks ka vaid mulle. Ma tahan et meid ühendaks rohkem kui vaid meie ühised rahuldushetked, vaid ka meie hingede sügavamad soovid. Ma tahaks et meievahelised leegid neelaks meid mõlemaid täielikult.
Kuid Damieni hinges on pimedad kohad, mida isegi me meeletumad kirelõõmad ei ulata puudutama. Ma tahaks teada ta saladusi, ma tahaks, et ta alistuks mulle sama jäägitult, kui mina olen talle alistunud. Kuid meie probleemsed minevikud võivad meid kas tugevamalt üksteise külge siduda … või siis meid igaveseks lahku viia.
Romance, Erotica, MLAK

Taas kord, tuli Netgalleyst teine raamat ja seega tuli ka esimene raamat läbi lugeda, õiges järjekorras seekord :)! Ja lisaks sellele olid need kaks ka veel Rahva Raamatu suvelugemise nimekirjas, seega miks ka mitte.

Kuid tõsiselt, kui ma loen veel ühe raamatu sisututvustusest, et see raamat sobib neile, kellele meeldis Fifty Shades of Grey või Bared to You, siis ma ei vaevu seda raamatut lugemagi mitte, sest nad kipuvad järjekindlalt olema enamvähem ühe ja sama sisuga, samasuguste karakteritega, samasuguse ülesehitusega. Nimed, kohad, ametid, seksuaalsed eelistused on kõik, mis neis raamatutes erinevat on.

Aga jah. Tegu on siis ülikoolilõpetaja Nikki Fairchildiga, keda ta ema on kunagi vedanud ühelt missivõistluselt teisele sellest ajast saati, kui ta oli kuuene. Sellest Missirallist on tüdrukule jäänud külge oskus olla väliselt alati särav ja viisakas, kuid sisemiselt on ta murtud ja kergendust on ta leidnud enese lõikumisest. Nüüdseks on ta ülikooli lõpetanud RailGirl :) – noh mitte päris, IT tüdruk on ta küll, kuid tema erialaks on appide tegemine. Ta kolib Los Angelesse, et alustada tööd IT firmas. Tema ülemus võtab ta kaasa kunstinäituse avamisele, et ta võluks ära ühe suurima investori – Damien Starki. Kuid, Nikki ja Damien on juba varem kohtunud, aastaid tagasi ühel missivalimisel.

Damien Stark on tavalisest töölisperest väljakasvanud endine tennisestaar, kellest nüüdseks on saanud multimiljonär elektroonika-, restorani-, ööklubi-, toiduaineteäris. Nagu ikka, on ka tema lapsepõlves oma treeneri ja isa käe läbi palju kannatanud ning temast on saanud kõva käega ärijuht, kes teab mida ta tahab ja ka saab seda mida ta tahab. Ta mäletab seda väga hästi kui ta Nikkiga esimest korda kohtus, kuid siis oli tüdruk veel alles laps. Nüüd noor naine ja Damien võtab sihi oma saagi poole.

Aga mis armastusromaan see siis oleks, kui meie kangelanna koheselt "jah" ütleks ja me kangelase käte vahele langeks. Loomulikult on vaja esialgu tiba vastu puigelda, kuid kui mängu tuleb sensuaalne anonüüme aktimaal ja miljon dollarit, siis algab hoopis uus mäng. Kuid ka siis ei saa ju kõik roosiliselt minna. Vaja on valestimõistmisi, saladuste paljastamisi, pressi vahelesegamisi, lähedaste inimeste reetmisi, et teise raamatu lõpuks ometi me kangelased üksteisele tunnistaks, et nad üksteist armastavad.

Kuid nad on niiiiii kuradi naiivsed – tõsiselt ka, kui keegi tahab midagi salaja teha, ning siis pühendavad sellesse saladusse rohkem kui kaks inimest, ning üks neist, kes saladust teab on ka kangelase endine kallim, siis vahet ei ole, kui väga nad arvavad, et saladust teavad vaid sõbrad – varsti teavad seda saladust kõik!

Mind hakkas natuke häirima see, et Damien surub pidevalt Nikkile peale, et ta peab oma saladused Damienile ära rääkima, kuid samas ise ei räägi ühtki oma saladust Nikkile ja tänu sellele tekitab vaid suuremaid probleeme. Ja kui ennem oli olnud Damieni elu rahulik rahategemine ja naistega elunautimine, siis Nikki tulekuga laguneb ta impeerium koost, talle esitatakse mõrvasüüdistus … jääb mulje et Nikki on ta hävingu põhjus, mitte eluarmastus. Või siis eluarmastus ongi hävingu põhjus – et kui on armastus siis ei tohi raha olla? Ühesõnaga, see osa pole just kõige paremini kirjutatud.
 
Peagi ilmub ka kolmas raamat - Complete Me.

Mis mulle tõsiselt meeldis, oli see, et teises raamatus oli juttu ühest minu arust parimast raamatust üleüldse – Ray Bradbury Marsi Kroonikad. See on üks raamat mida me kõik peaksime lugema.







Raamatu miljonärid

Tegelikud multimiljonärid
Ja siis veel, mida rohkem ma neid miljonäride raamatuid loen seda rohkem tekkis mul tahtmine panna siia juurde need kaks pilti –millised on armastusromaanide miljonärid ja millised on nad tegelikult! :):)

neljapäev, 13. juuni 2013

Keep No Secrets

Raamat: Keep No Secrets by Julie Compton (2013)
Hinne: B
Pärast kõige hullemat reetmist, kumb on tähtsam, kas usaldus või andestus?
Sellest on möödunud neli aastat kui St.Luise peaprokurör Jack Hillard on nii eraviisiliselt kui ka avalikult häbistatud tema üheöö suhte pärast. Nüüd ei soovi ta muud kui võita tagasi oma naise, Claire, usaldus ning taas ära teenida oma kogukonna austus. Sellest päevast saati kui Claire tal taas tagasi koju lubas kolida, on ta vandunud oma lubadustele truuks jääda ja siiani on tal see ka õnnestunud.
Kuid kõik Jacki vaevanägemised hakkavad kokku kukkuma, kui naine, kellega ta neli aastat tagasi oli eksiteel sattunud, Jenny Dodson, tuleb tagasi linna, väidab, et talle saadetakse ähvarduskirju ning palub Jacki abi. Kõik Jacki siiani allasurutud tunded tulevad taas pinnale ning ta on taas sunnitud endalt küsima, kas ta ikka usub Jenny süütusesse. Just siis kui Jack arvab, et asjad ei saa enam hullemaks minna, süüdistab ta poja tüdruksõber, Celeste; teda seksuaalses kallaletungis ning ühtäkki leiab Jack end teiselpool süüdistajapinki, võideldes seekord oma enda vabaduse eest.
Kas Jack saab usaldada oma vabadust õigussüsteemide kätte, mille najale ta on oma karjääri ehitanud? Või tuleb ta ühe-öö-suhe teda tagasi kummitama, sundides teda veel kord tunnistama, kui suure vea ta neli aastat tagasi tegi?
Criminal

Ok, see kokkuvõte Goodreadist – tiba vale. Esmalt süüdistab pubekas Jacki ja siis ilmub Jenny taas välja. Kuid see selleks.

Lugu siis ise – Jack teeb ühel ööl paar sel hetkel täiesti süütuna tundunud viga. Ta avastab oma teismelise poja koos tolle tüdruksõbraga elutoast hullamast, ning kuna noored on joonud, otsustab Jack tüdruku ise koju viia. Tüdruk satub autos paanikasse ning Jack nõustub koju jõudmisega viivitada, et tüdruk tiba kainemaks saaks. Tagasi koju jõudes valetab ta oma poega kaitstes oma naisele, et Michael viis ise Celeste koju, mitte Jack.

Väikesed süütud valed, mis ei tohiks sellelegi midagi halba teha.

Kuid … järsku süüdistab Celeste Jacki vägistamises ja lahti läheb tsirkus, milles me keegi ei tahaks esineja rollis olla.

Nüüd siis tuleb veel lisaks välja ka endine suur viga, Jenny. Tegelikult ka siis veel päris ei tule, teda meenutatakse, kuid veel ei teata, et ta tagasi on.

Ja niiviisi siis see lugu lähebki, et süüdistajad, press kõik on veendunud, et kui juba korra on keegi teinud lolli vea ja kui uus süüdistaja veel näeb välja kui endise kaasosalise noorem õde, siis ei usu ju keegi kui süüdistatu ütleb, et ta on süütu.

Hiljuti olid kinos kaks filmi - Murtud ja Jaht, mis olid umbes sama sisuga, et ühe nooruki vale/valesti sõnastatud jutt vallandab nõiajahi, milles saavad viga mitte vaid süüdistatu vaid ka teised ümberolevad inimesed.
Raamatus on üks hea lause – vale pole mitte see mida ta ütleb vaid vale on see mille ta ütlemata jätab. Aga nii ju ongi, et aegajalt me ei pane isegi tähele, et see informatsioon mis meie arust pole tähtis, mille me nii öelda enda teada/saladuses hoiame võib mingi moment pöörduda valeks, mis meile valusalt kätte maksab.

Hästi kirjutatud lugu, algusest lõpuni hoiab pinget üleval ja lugeja mõistatamas, mis siis veel ilmsiks tuleb (kuigi mõned asjad on kergesti ette aimatavad), kuid kui teemaks oleks vaid vägistamise valesüüdistus siis võiks tegemist olla üsna igava looga, kuid et sinna taustale on seotud ka muu lugu, siis see annab kõigele veelgi sügavust juurde. Täpsemalt on sellest üheöö suhtest võimalik lugeda selle autori eelmisest raamatust Tell No Lies.

teisipäev, 11. juuni 2013

Binding Agreement

 Raamat: Binding Agreement (Just One Night #3) by Kyra Davis (2013)
Hinne: C
Üks metsik öö Vegase hotellis muudab Kasie elu täielikult. Seks võimuka, seksika võõraga sunnib teda uuesti läbi mõtlema oma eesootava abielu ning ka palju muud oma elus.
Mida rohkem see afäär ähvardab ta töökohta ja mida rohkem seksikas biljonäär Robert Dade tema elu üle kontrollima hakkab, tuleb Kasiel otsustada, kas see tee mida mööda tema kirg teda edasi viib on ikka see tee mida mööda ta tahab minna. Kasie on lummatud Roberti kingitud võimust, edust ning seiklustest. Ta kaotab end tunnetesse, mida Robert suudab temas äratada vaid ühe puudutusega, kuidas ta suudab panna Kasie enda järele igatsema vaid ühe pilguga. Kuid kas Kasie saab endale seda absoluutset võimu ja naudingut lubada? Ning kas ta tegelikult ikka tunneb seda meest, kes suudab talle anda kõike mida ta vaid soovib … või on ta siiski tema jaoks lihtsalt üks võõras?
Romance, Erotica, MLAK

Ja saigi Just One Night sari (esimesed raamatud The Stranger ja Exposed) läbi.

Mäletate, ma ütlesin, et kuna need raamatud pole väga paksud, siis peab see viimane raamat olema väga kiire ja plahvatuslik, et heale algusele head lõppu pakkuda. Kahjuks ei olnud viimane raamat kahe esimese vääriline.

Jah, endiselt oli see Vibrator BookClub raamat, selles pole küsimustki. Kuid kui teistes raamatutes oli ka muu lugu tugev, siis kolmas jättis soovida. Ma nõustun, et lugu on endiselt põnev ja samas ka vihaleajav, kuid seekord see vihaleajav osa oli see mis rikkus raamatu minu jaoks. Mulle sobis esimese kahe raamatu puhul see, kui tugevad isiksused olid Kasie ja Robert. Jah Kasie oli lasknud oma endisel kihlatul endast tankiga üle sõita, kuid ta oli piisavalt tugev, et püsti tõusta, tolm pintsakuäärelt raputada ja edasi minna. Kuid selles raamatus – Kasiest saab arktiline nõid ja Robertist diktaator, kes sammub üle laipade … mida kuradit, kust see siis nüüd tuli, järsku oli tegemist kahe täiesti võõra inimesega, keda poleks küll osanud oodata. See oli kohe nii võõras ja nii vale. Ja siis järsku saab Kasie taas oma inimsüdame tagasi ja teeb 180 ° pöörde oma elus – lahkub töölt, jätab Roberti maha (seda teeb ta selle raamatu jooksul suisa kaks korda), vabandab kõigi ees, kellele on pähe istunud – Ameerika mäed ja seda mitte Linnanmäel vaid Tšehhi lunapargis.

Raamatu lõpp on ka nõrk … jah Kasie ja Robert saavad taas kokku, taaslavastavad oma esimese ühise öö … ja ongi kõik! Miks kurat on raamatu nimi Siduv Leping kui tegelikult jääb kõik lahtiseks. Arvestades kuidas nende kahe tunded selle raamatu jooksul käisid seinast seina, siis võivad nad vabalt sealt hotellitoast taas võõrastena lahkuda ja pole midagi siduvat.

Ma pettusin kolmandas raamatus – kuid kõik kolm kokku oli ju päris hea sari, lihtsalt see kolmas osa tundub natuke nagu võõraslaps teiste kahe kõrval.

esmaspäev, 10. juuni 2013

Faking It

Raamat: Faking It (Losing It #2) by Cora Carmack (2013)
Hinne: B
Mackenzie „Max“ Milleril on probleem. Ta vanemad on tulnud linna etteteatamata, ning kui nad näevad ta juuksevärvi, ta tätoveeringuid ja kõrvarõngaid, võivad nad tast lihtsalt lahti öelda. Ja mis veelgi hullem, nad arvavad, et neid tutvustatakse toreda, hästikasvatatud poisssõbraga, mitte aga tüübiga, kelle nimi on Mace, kelle on kaelal tätoveering, ning kes on bändis trummar. Kõik Maxi valed tunduvad ta ümber kokku varisevat, kuid siis kohtub ta Cadega.
Cade kolis Philadelpiasse et näidelda ning jätta oma probleemid maha Texasesse. Kuid kuni selle hetkeni, on ta probleemid endiselt temaga ning tal pole just palju olnud võimalust lavale pääseda. Kui Max talle kohvikus ligi astub ning teeb talle hullumeelse ettepaneku mängida ta poisssõpra, nõustub ta talle pakutud rolliga. Kuid kui Cade on oma osa natuke liiga hästi mänginug, tuleb neil oma pettust jätkata. Ning mida kauem nad oma suhet teesklevad, seda tõelisemaks see tundub muutuvat.
Romance, YA

Tegemist on siis Losing It järjega. Cade on eelmise raamatu kangelanna Blissi parim sõber, kes oli Blissi armunud. Nüüd siis on Cadel võimalus oma südamevalust üle saada ja oma endiseid tundeid uue pilguga vaadata. Max on üks korralik mässaja, kes on kunagi olnud vanemate musterlaps, kuid ühel hetkel ei suuda ta enam sellele survele vastu pidada, kolib kodunt ära ja hakkab mässama, vaikselt, vanemate teadmata, sest nende ette ilmub ta endiselt peaaegu nagu enne. 

Cade ja Max mõjuvad üksteisele hästi, nad mõlemad vaatavad oma elu uue pilguga ja mõlemad on valmis muutusteks, mida nad üksteise ellu toovad.

Selline tõsiselt tore armastusslugu – naljakas, napakas ja armas.

Kogu raamatu lugemise aja kummitas mind mõte, et ma olen nagu kuskil juba seda Maxi lugu lugenud – vanem õde on surnud ja ta on vanemate meeleheaks võtnud üle selle vanema ja parema lapse rolli, kuni teatud hetkeni. Ja siis kui raamat läbi sai, siis mulle meenus, kus selline lugu juba olnud oli. See oli nimelt raamatus Exposed sarjast Just One Night.

Aga muidu oli tegemist toreda suveraamatuga (kuigi tegevust toimub jõuluajal :)).
Eks saab näha kellest siis järgmine raamat Finding It saab olema, kandidaate oleks sellest raamatust nii mõnigi võtta.

reede, 7. juuni 2013

Entwined With You

Raamat: Entwined With You (Crossfire #3) by Sylvia Day (2013)
Hinne: C
Sel hetkel kui ma esmakordselt Gideon Crossi nägin, nägin ma temas midagi, mida ma vajasin. Midagi mille vastu ma võidelda ei suutnud. Ma nägin temas ohtliku ja rikutud hinge – vägagi sarnast mu enese hingele. Ma olin temast lummatud. Ma vajasin teda täpselt sama meeleheitlikult, nagu ma vajasin ka oma südame tukseid.
Keegi ei tea, kui palju on ta minu pärast riskinud, kui palju on mind ähvardatud või kui tumedaks ja ähvardavaks on meie mineviku vari muutunud.
Me oleme oma saladustega üksteisega seotud ning me püüame saatusele vastu astuda. Me oleme loonud oma enese reeglid ning oleme täielikult alistunud hingematvale omamise võimule …
Romance, Erotica

Et siis kolmas raamat, mis pidi olema Crossfire triloogia viimane raamat, kuid nüüdseks on juba lubatud ka neljandat ja viiendat raamatut.

Ma lugesin (õigem oleks öelda neelasin) kaks esimest raamatut (Bared to You ja  Reflected in You) paari päevaga möödunud aastal. Teemalt on see lugu väga sarnane Fifty Shades of Grey raamatutega, kuid paremini kirjutatud – ülikoolist tulnud tütarlaps kohtub multimiljonärist playboyga, nende vaheline külgetõmme on nii kõikehõlmav, et mõlemad on valmis milleks iganes, et vaid koos olla. Loomulikult on mõlemaid lapsepõlves seksuaalselt kuritarvitatud ja see teeb nendevahelise suhte üheksvägagi keeruliseks suhteks. Nad on mõlemad üksteise lemmik narkootikum – nad veedaks vist kogu ärkveloleku aja seksides kui see vaid võimalik oleks, kuid maailm murrab end sisse nende õnneliku mulli. Välja ilmuvad ex’id – mõni rahumeelsem, teised mitte nii rahumeelsed, kuid meie kangelased on valmis kõige vastu võitlema. 

Teises raamatus tuleb asja huvitavaks tegemiseks noored korraks lahku viia ja lõpuks selle lahkuviimise taha peidetud täiuslik mõrv paljastada. Paljastada meile lugejatele, mitte politseile, kuigi nad kahtlustavad Gideoni nii või naa.

Ja siis kolmas raamat, mis oleks pidanud olema intensiivne ja sisutihe ning õnneliku lõpuni viiv raamat, kuid oli tegelikult …
… raamat mis oli täis seksi, armastuseavaldusi, üha uuesti ja veelgi sügavamalt armumist, uusi sisuliine, üllatusi ja palju mitte midagi. Ma saan aru, et meie kangelase on nii armunud ja nende vaheline tunne on nii tugev, et igal võimalikul hetkel peavad nad seksima, kuid selles raamatus jätab see aegajalt kohatäite mulje. 

Ma tõsiselt ootasin, et siin on röövimisi, beebisid ja õnnelik pulm. Jah, pulm on, kuid salajane. Röövimine – jäi tunne et oli ka röövimine, kuid selle kohta loeb ilmselt rohkem järgmisest raamatust. Oli ka lapsi, suisa kaks, kuid kumbki neist pole Eva oma. Kuid on endiselt küünalt vaka all hoidvad endised kallimad, Vene inimkaubitsejad, uudishimulikud ajakirjanikud ja kurikavalad kaameramehed.
Päris mitu küsimust jäi õhku rippuma:
  1.  Mis on see mida Eva ema varjab, milleks tal raha vaja on?
  2.   Kes on Tatjana lapse isa?
  3.   Kes oli Corinne lapse isa?
  4.   Mis juhtus Eva töökoha assistendiga?
  5.   Kes on Gideoni kuriteo varjamise taga?
Nagu näha pole ükski neist küsimustest otseselt meie kangelastega seotud, seega peaksid järgmised raamatud tooma veel uusi tegelasi, nii kuritahtlike kui ka heatahtlike ja meil tuleb oodata vaid teadmatu hulk aega, kuni järgmine raamat ilmavalgust näeb. :)

Kuid, Crosfire esimene raamat Bared to you on nüüd ilmunud ka eestikeelsena – Alasti - ja selle arvustust saate lugeda Raamatuklubis.

teisipäev, 4. juuni 2013

Glamorous Illusions, Grave Consequences

Raamat: Glamorous Illusions ja Grave Consequences (Grand Tour Series #1 ja#2) by Lisa Tawn Bergen (2012, 2013)
Hinne: C
Kui Cora Kensington saab teada, et ta on vasekuninga ebaseaduslik tütar, muutub ta elu igaveseks. Samal ajal, kui ta on ringreisil mööda Euroopat koos oma uue perega, saab talle selgeks, et kõige tähtsam reis tuleb teha tal iseenesesse. Suure Reisi esimene raamat viib meid Montana talust reisile läbi Inglismaa Prantsusmaale. Sisemisele rännakule andestamise, hingelise ärkamise ja eneseavastuse juurde.

Cora Kensingtoni jaoks võtab ta elurännak ootamatuid pöördeid. Tema tulevik – ta elu iseenesest – sõltub igast otsusest, mida ta uuel teelahkmel teeb. Ta reis läbi Euroopa koos ta uue perega viib ta läbi Prantsusmaa, Austria ning Itaalia, olles pidevalt teadlik nende kannul püsivatest kurjategijatest. Ning kogu see aeg püüab Cora võidelda keelatud armastuse vastu, mis võib rikkuda ka kõigi teiste plaanid.
Ja kuigi Cora püüab alati kõigest ühe sammukese eespool püsida, on kõige ohtlikumas seisus ikkagi ta süda, mis on lõhenemas kahe mehe vahel – üks neist sarmikas, romantiline  prantslane, ning teine on mees kes on vaikselt ta südamesse imbunud ja seal kindla koha leidnud. Kuid armastus iseenesest on ohtlik. Cora peab leidma endas jõu, et põgeneda mineviku ahelatest ning uskuma, et suudab teha õigeid otsuseid, kuna iga otsus võib kaasa tuua hukutavaid tagajärgi.
Romance, History, Christian

Seekord siis kohe kaks raamatut järjest. Esimese osa Glamorous Illusions, sain ma juba mingi aeg tagasi raamatuklubist ja ta ootas oma lugemisejärge. Siis sattus läbi NetGalley mu lauale ka teine osa Grave Consequences, kuid ma ei viinud neid kahte kokku enne, kui olin juba teist lugema hakanud. Seega lugesingi ennem teise raamatu ja sinna otsa siis kohe ka esimese raamatu.

Täiesti uue asjana minu jaoks oli tegu kristliku noorte romaaniga. Teises raamatus polnud seda jumala poole pöördumist ja usust rääkimist väga palju, vaid natuke rohkem kui tavalistes ameerika kirjanike romaanides ja see ei hakanud veel häirima, kuid esimeses raamatus on seda tunduvalt rohkem.

Kuid kui jätta kõrvale see usu teema, siis tegelikult on tegu väga huvitava looga.

Aasta on 1913, Titanic on aasta tagasi oma jäise lõpu leidnud ja esimese maailmasõjani on jäänud veel mõningad aastad. Ameerika uusrikastel on komme saata oma võsukesi Suurele Ringreisile Euroopasse, kus nad siis külastaksid giidi juhtimisel tähtsaid kohti Euroopa suurlinnades, kohtuksid oma kaugete sugulastega, ööbiksid nende juures ning käiksid koos nendega üritustel. See on võimalus õpetada noortele ajalugu ja lasta neil ka mingilmääral vabadust kogeda ning iseennast tundma õppida.

Cora, nagu juba öeldud, on vasekuninga ebaseaduslik laps, kes elab kuskil pärapõrgus preeria talus ja on õppimas õpetajaks. Kuid ta isa on ikkagi nõuks võtnud, saata ka oma ebaseaduslik võsuke koos teise kolmega ja ta äripartneri lastega Euroopasse. Otse loomulikult ei taha teised teda alul omaks võtta ja on pigem valmis talle kaikaid kodarasse loopima, kuid Cora on leidlik tütarlaps, kes pole hellitatult patjade sees kasvanud. Ta on üks südikas hing, kes päästes oma kärgpere võsukeste elu ning õpetades neile igapäevast elamise kunsti, võidab nad peagi enda poole.

Kuid mis on siis üks armastusromaan ilma kahe võluva kangelaseta. Esimene neist on noor giidi abiline Will, kes kogub raha, et tagasi ülikooli minna arhitektuuri õppima, ning kes kaotab oma südame Corale esimesest silmapilgust. Mõlemad raamatud ongi kirjutatud Cora ja Willi vaatevinklist, seega pole just eriti raske arvata, millega sarja kolmas raamat võiks lõppeda.

Kuid vaatamata sellele, et lugejatele söödetakse hõbekandikul ette, kes on lõpus see õnnelik paar, tuuakse siiski sisse ka teine sarmikas härrasmees, Pierre. Tema näol on tegemist vana rahaga, kuulsa suguvõsaga, ning Cora isa lemmikuga. Kuigi Cora räägib talle pidevalt, et ta süda lööb vaid Willile, on Pierre siiski järjekindel ja enesekindel, et Cora siiski mingi moment ümber mõtleb.

Cora isa on üks salakaval mees (ega temast ju muidu poleks saanud vasekuningat) ja ta on leidnud Cora vanemate talu maalt nii kulda kui ka vaske. Selle uue kaevanduse on ta kirjutanud ühisomanduse enda, Cora ja tema vanemate nimele, kuid Cora ei saa siiski mitte midagi teha ilma isa nõusolekuta. Seega on Cora teise raamatu lõpuks vaene/rikas kaevanduse omanik, kes hakkab oma isa vastu mässama.

Mis mind peale selle usuasja selle raamatu juures veel  ärritab on see, et Corale on antud tänapäevase tütarlapse mõtlemine ja maailmanägemus. Ta võrdleb noormehi Harper Bazari ajakirja meesmodellidega, loodusvaateid National Geograaficu fotodega (jah, mõlemad ajakirjad olid selleks ajaks juba alustanud ilmumist, kuid kuulge, see tütarlaps tuli talust, kus nad vaevalt ots otsaga kokku tulid, ning raha jagus neil vaid hädavajalikuks, isegi kui ta käis rahvakoolis, et õpetajaks õppida). Ta pakub oma isale välja variante, kuidas kaevanduse töötajaid streigist hoida, mis on pärit palju hilisemast ajast. Ta räägib pidevalt naiste õigustest ja vabadustest. See kõik tundub nii vägisi kokku kirjutatuna, et hakkab lausa lugu aegajalt rikkuma.
 
Ja minnes loo enda juurde, siis on tegelikult tegu väga armsa armastusromaaniga, mis toimub reisil mööda Euroopa suurlinnu. Linnade, looduse, inimeste kirjeldus on hea, kuigi vahel meenutab liialt reisiraamatutes pakutud hingetut kirjeldust, kuid õnneks pole seda väga palju, enamasti jutt siiski meeldivalt kaasakiskuv.

Ja kuigi esimene ja teine raamat ei jäta palju võimalusi, kuidas kolmas raamat edasi võiks minna, siis ma arvan ikkagi, et kui kolmas raamat sügisel ilmub, siis ma leian ikkagi aja, et ta läbi lugeda.