Raamat: Their
Virgin Hostage(Masters of Ménage #5) by Shayla Black and Lexi Blake
(2013)
Hinne: C
Üks röövitud pruut.
Kinley Kohl on nõustunud abielluma
rikka Greg Janseniga, et oma pere päästa. Tema pulmapäev peaks
olema õnnelikuim päev ta elus ... kuid ta ei armasta oma tulevast
abikaasat. Ning ta ei saa teisiti kui mõelda, et kas ta mitte ei tee
viga. Kuid sellelgi vaatamata ei ole ta nõus oma lähedasi alt
vedama. Kuid vaid natuke enne kui toimuks laulatus, ta röövitakse –
ning ta elu muutub täielikult.
Kolm sihikindlat palgasõdurit
Dominic Anthony on aastaid oodanud
võimalust oma õe mõrtsukale kätte maksta. Ta teab et Greg Jansen
on süüdi, kuid ta vajab tunnistajat, et oma süüdistusi tõestada.
Janseni uus pruut on suurepärane pantvang. Kinley Kohl räägib
talle kõik ... või siis. Kuid tema kaks äripartnerit pole asjas
nii kindlad. Law ja Riely Anders kahtlustavad, et Kinley on süütu
kõrvalseisja. Ning Law on ka arvamusel, et just tema võib olla see
naine, kes saaks nende kõigi kolmega hakkama.
Sihtmärgist aardeks.
Keset metsikut Alaskat püüavad kolm
meest Kinleyd rääkima panna, kuid avastavad temas hoopis tugeva
ning süütuma hinge, kui nad arvatagi oskasid. Üheskoos õhutavad
nad Kinleys lõkkele iha ning Kinleys saab nende naine. Kui oht jõuab
neile järele, mõistavad mehed, et nad kas peavad päästma Kinley
või siis kaotavad nad oma elu armastuse igaveseks.
Erotica, Romance, MLAK
Et
siis viies raamat sellest sarjast. Ja ma loodan, et see on ka viimane
raamat sellest sarjast, sest see kõik muutub juba tõesti IGAVAKS.
Nagu
ma juba eelmise raamatu (Their Virgin Princess) puhul ütlesin, siis
on loo käik pea üksühele eelmiste raamatute loo käiguga –
Tegelased: üks kahekümnendates neitsi, kolm sõpra/venda/
relvavenda; tegevuskoht: kuskil mitte just päris tsivilisatsioonis,
kuid siiski ligipääsetav paharitele; eluohtlik situatsioon, mille
käigus on meie kangelastel aega mängida mängu „Leidke üles
neitsinahk“ ja valmistada meie kangelannat ette ka kõigiks muudeks
võimalikeks seksimängudeks, mida kolm meest ühe tüdrukuga mängida
võivad. Kui siis kord eluohtlik seisukord on möödas ning pahar on
saanud oma palga, arvad kangelanna kas seda et teda ei armastata, et
ta ikka ei sobi oma meestega, või on tal siis mõni muu ajuvaba
eksiarvamus kogu situatsioonist ja seega jääb ta üksi nutma, kuni
kõik kolm kangelast tema juurde tormavad, talle oma igavest
armastust vannuvad ning nad kõik neljakesi päikseloojangusse
ratsutavad. Järgmistes raamatutes kindlasti vihjatakse selle raamatu
kangelastele, nende rasedale naisele ja võimalikule kümnele
järglasele.
Ühesõnaga
– ma loodan, et rohkem selles sarjas raamtuid ei ole ja kui ka neid
tuleb veel, siis ma ei viitsi neid enam lugeda. Ainuke põhjus, miks
ma seda seegi kord lugesin oli see, et ma ei suutnud end ikka veel
üleeelmise raamatu masendusest välja tõmmata, seega vajasin midagi
kerget ja erootilist, et mõtted mujale viia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar