Keep No Secrets

Raamat: Keep No Secrets by Julie Compton (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17575415-keep-no-secrets

Pärast kõige hullemat reetmist, kumb on tähtsam, kas usaldus või andestus?

Sellest on möödunud neli aastat kui St.Luise peaprokurör Jack Hillard on nii eraviisiliselt kui ka avalikult häbistatud tema üheöö suhte pärast. Nüüd ei soovi ta muud kui võita tagasi oma naise, Claire, usaldus ning taas ära teenida oma kogukonna austus. Sellest päevast saati kui Claire tal taas tagasi koju lubas kolida, on ta vandunud oma lubadustele truuks jääda ja siiani on tal see ka õnnestunud.

Kuid kõik Jacki vaevanägemised hakkavad kokku kukkuma, kui naine, kellega ta neli aastat tagasi oli eksiteel sattunud, Jenny Dodson, tuleb tagasi linna, väidab, et talle saadetakse ähvarduskirju ning palub Jacki abi. Kõik Jacki siiani allasurutud tunded tulevad taas pinnale ning ta on taas sunnitud endalt küsima, kas ta ikka usub Jenny süütusesse. Just siis kui Jack arvab, et asjad ei saa enam hullemaks minna, süüdistab ta poja tüdruksõber, Celeste; teda seksuaalses kallaletungis ning ühtäkki leiab Jack end teiselpool süüdistajapinki, võideldes seekord oma enda vabaduse eest.

Kas Jack saab usaldada oma vabadust õigussüsteemide kätte, mille najale ta on oma karjääri ehitanud? Või tuleb ta ühe-öö-suhe teda tagasi kummitama, sundides teda veel kord tunnistama, kui suure vea ta neli aastat tagasi tegi?

Criminal

Ok, see kokkuvõte Goodreadist – tiba vale. Esmalt süüdistab pubekas Jacki ja siis ilmub Jenny taas välja. Kuid see selleks.

Lugu siis ise – Jack teeb ühel ööl paar sel hetkel täiesti süütuna tundunud viga. Ta avastab oma teismelise poja koos tolle tüdruksõbraga elutoast hullamast, ning kuna noored on joonud, otsustab Jack tüdruku ise koju viia. Tüdruk satub autos paanikasse ning Jack nõustub koju jõudmisega viivitada, et tüdruk tiba kainemaks saaks. Tagasi koju jõudes valetab ta oma poega kaitstes oma naisele, et Michael viis ise Celeste koju, mitte Jack.

Väikesed süütud valed, mis ei tohiks sellelegi midagi halba teha.

Kuid … järsku süüdistab Celeste Jacki vägistamises ja lahti läheb tsirkus, milles me keegi ei tahaks esineja rollis olla.

Nüüd siis tuleb veel lisaks välja ka endine suur viga, Jenny. Tegelikult ka siis veel päris ei tule, teda meenutatakse, kuid veel ei teata, et ta tagasi on.

Ja niiviisi siis see lugu lähebki, et süüdistajad, press kõik on veendunud, et kui juba korra on keegi teinud lolli vea ja kui uus süüdistaja veel näeb välja kui endise kaasosalise noorem õde, siis ei usu ju keegi kui süüdistatu ütleb, et ta on süütu.

Hiljuti olid kinos kaks filmi - Murtud ja Jaht, mis olid umbes sama sisuga, et ühe nooruki vale/valesti sõnastatud jutt vallandab nõiajahi, milles saavad viga mitte vaid süüdistatu vaid ka teised ümberolevad inimesed.

Raamatus on üks hea lause – vale pole mitte see mida ta ütleb vaid vale on see mille ta ütlemata jätab. Aga nii ju ongi, et aegajalt me ei pane isegi tähele, et see informatsioon mis meie arust pole tähtis, mille me nii öelda enda teada/saladuses hoiame võib mingi moment pöörduda valeks, mis meile valusalt kätte maksab.

Hästi kirjutatud lugu, algusest lõpuni hoiab pinget üleval ja lugeja mõistatamas, mis siis veel ilmsiks tuleb (kuigi mõned asjad on kergesti ette aimatavad), kuid kui teemaks oleks vaid vägistamise valesüüdistus siis võiks tegemist olla üsna igava looga, kuid et sinna taustale on seotud ka muu lugu, siis see annab kõigele veelgi sügavust juurde. Täpsemalt on sellest üheöö suhtest võimalik lugeda selle autori eelmisest raamatust Tell No Lies.