Hinne: C
Esimene mõte:
„Kes sa oled?“
Hommikul peale nõbu pruutneitsite pidu Las Vegases,
ärkas Megan Scott üles hullema pohmakaga, mida ta iial kogenud oli. Ja asja
tegi hullemaks veel see, et ta oli täiesti võõras hotellitoas ning lisaks
pohmakale oli ta kõrval ka naljakas, ennasttäis, seksikas … abikaasa!
Kuni selle hetkeni tundus talle isegi ainuüksi
poisssõbra leidmine võimatu – ta oli seda proovinud, südame murdnud, ning kõik
mehed metsa saatnud. Kuid paar martiinit Carteri … ei Connor Reediga ning ta
oli pärast esimest kohtumist temaga abiellunud!
Megan tahab juristi. Kuid Connoril on üks
trumpkaart taskus!
„Ma ei taha
lahutust.“
Romance,
Tundus selline tore suvine kerge lugemine kõigi teiste tõsiste ja sarja
raamatute vahele.
Ja seda ta ongi, lihtne lugemine, mis aegajalt ajab harja punaseks,
kuid muidu päris mõistlik.
Et siis tüdrukute õhtu Vegases, Megan on otsustanud, et tal polegi
meest vaja, ta saab ka ilma meheta oma teise suure soovi täita – ta kasutab
doonorspermat et last saada. Kuid ta nõbu teised pruutneitsid ei jäta teda
rahule, sest pole ju võimalik et Megan nüüd meest üheks öök ei saaks. Et neist lahti
saada, läheb Megan Connori laua juurde palvega, et mees teda hädast välja
aitaks, ning temaga koos baarist välja jalutaks, et Megan saaks rahulikult
hotellituppa tagasi minna.
Connor on vaid paar päeva tagasi oma kihluse katkestanud, sest ta ei
usu armastusse, tema ideaal abielu on kahe täiskasvanu kooselu, koos üksteise
austusega ning ilma mingi segase armastuseta. Kuid tema kihlatu oli soovinud
temalt rohkemat kui vaid kahe sõbra kooselu. Nüüd on ta Vegases sõbra
kutsel oma muresid uputamas. Kui Megan ta laua juurde astub on ta esialgu
valmis neiu soovile vastu tulema, kuid mida rohkem nad räägivad, seda rohkem
hakkab ta neiu vastu huvi tundma ning lihtsalt üheskoos baarist välja jalutamise
asemel lähevad nad ühiselt sööma ja kasiinodesse lõbutsema.
Pärast veel nii mõndagi martiinit, nii mõndagi kasiinot ning lõputut
rääkimist minevikust, olevikust ning tuleviku soovidest, ei saa Connor teisiti
kui ta peab Megani jäädavalt enda külge aheldama. Ta küll ei armasta Meganit,
kui Megan on just täpselt selline naine nagu ta on endale alati tahtnud – tark,
iseseisev, tugev, kahe jalaga maapeal ja mis kõige tähtsam, ka tema ei otsi
armastust.
Hommikul ei mäleta Megan sellest kõigest midagi!
Kuid mõistlikud täiskasvanud nagu nad on, keelitab Connor neid ikkagi
proovima, kolm kuud, et äkki nad siiski saavad sellise abieluga hakkama,
pakkudes üksteisele täpselt seda mida nad vajavad.
Kolitaksegi siis Connori juurde San Diegosse, Megan jätkab oma programmeerija
tööd, vajadusel on Connori käevangus kohtumistel, kuid Megani nõudmisel jagavad
nad küll voodit, kuid ei mingit voodigümnastikat.
Esimesel kuul sunnib Megan Connori läbi elama kõiksugustest naisega
kooselamise õudustest, kuni ta jookseb poes kokku oma minevikuga, ning otsustab
et ei, ta ikka ei taha Connoriga koos elada.
Connor on esimese kuu õudused naerdes vastu võtnud, kuid kui Megan
tahab lõpetada ei ole Connor sellega ikkagi nõus, vaid näitab Meganile veel
ühte põhjust miks nad peaksid kokku jääma.
Nad sobivad voodis suurepäraselt, ning teine kuu läheb veelgi
ladusamalt – töö, seks, seltsielu. Megan on juba valmis ütlema Connorile, et ta
on valmis nende prooviaja lõpetama, sest ta on veendunud, et nad sobivad ja
Connor võib olla tema soovitud lapse isa. Kuid Connor, nähes Megani silmis
armastust, ehmatab ning tõmbub eemale. Lisaks jooksevad nad ka kokku Connori
endise kihlatuga, kes paljastab tõsiasja, et nad ei läinud lahku mitte mõned
kuud enne Megani ja Connori pulmi vaid vaevalt paar päeva ennem ja põhjuseks
oli Connori suutmatus taluda mõtet, et keegi teda armastab.
Selleks hetkeks on Megan juba ülepeakaela Connorisse armunud ja tahab
samuti sellest abielust rohkemat kui lihtsalt kindlustunnet, et ta ei ela üksi.
Megan pakib asjad ning lahkub, kuna Connor ei ole nõus oma põhimõtteid ümber
vaatama.
Kaks piiantud hinge, Megan on endale juba tunnistanud, et ta Connorit
armastab, kuid Connoril võtab veel paar nädalat aega, kuni ta endale tõde
tunnistab, et ka tema Meganit armastab ning teda tagasi tooma lendab.
Vot selline, tegelikult üsnagi mõttetu lugu. Mind ärritas tõsiselt see
osa, kuis Connor seletab oma põhjusi, miks ta ei usu armastusse ja miks tema
arust armastus vaid rikub kooselu – sellised tõsised lapsepõlve traumadest
hinge jäänud väärarusaamad, mis ei lasknud tal näha enda nina all olevat
parimat asja, mis ta elus kunagi olnud on. Kuid lõpuks sai koopaelanik siiski
sellest ratsionaalsest külmast isendist võitu, ning ta läks oma naist tagasi
nõudma.
Ma ootasin toredat ja naljakat lookest, kuid tegelikkus oli liiga
tõsine ja liiga tuim.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar