Scholomance esimene õppetund: Õppimine pole veel kunagi nii surmav olnud.
Scholomance on maagiliselt andekate laste kool, kus läbikukkumine tähendab ilmselt surma (tegelt ka) - kuni tüdruk, nimega El, hakkab lahti harutama kooli saladusi.
Selles koolis pole õpetajaid, pole vaheaega ega sõpru, kui nad pole just kasulikud edaspidiseks. Ellujäämine on tähtsam kui ükski hinneteleht, kuna kool ei lase oma õpilastel lahkuda enne kui nad on kas lõpetanud … või surnud! Reeglid on petlikult lihtsad: ära liigu koridorides üksi. Ole valmis koletisteks, kes peidavad end kõikjale.
El’il on eriline ettevalmistus koolis valitsevateks ohtudeks. Tal ei pruugi küll olla liitlasi, kuid tema valduses on tumedad jõud, mille abil ta võiks liigutada mägesid, või tappa tuhandeid. El’i jaoks oleks lihtne hakkama saada koolis ringi luusivate koletistega. Milles siis probleem? Tema tumeda maagia jõud võib tappa ka kõik ülejäänud õpilased.
Fantasy, Magic, Horror, Paranormal, YA
“Surmav haridus” viskab lugejad koheselt keset konflikti ja sealt edasi pole aega hinge tõmmata. El (Galadriel) on tüdruk, kellest kõik ringiga mööda käivad, isegi kui nad ei tea miks, kuid El ei hooli sellest, ta on harjunud sellega. Ta võib ise kontrollida oma tuba, oma lõunalaua ja raamatukogu laua alust ja ümbrust, et olla kindel, et ükski pisipahalane pole end kuhugi peitnud. Tal pole vaja Orioni, et too tuleks oma “valgel ratsul” ja ta päästaks, Orionil on niigi austajaid rohkem kui kellelgi kunagi varem on olnud ja kõige vähem on tal vaja, et Orion hakkaks kahtlustama, et El on pahatar ja tõmbaks ka teiste tähelepanu Elile.
See surmav maagiline kool on nagu segu “Harry Potterist” ja “Labürindi jooksjast”. Siia kogutakse lapsed kogu maailmast, olgu nad siis maagilisest perest või mitte, kui nad on saanud neliteist. Seda kooli pole meie tasandil olemas, see on üles ehitatud nagu Dante põrgu, igale aastale on oma korrus, igal aastal on omad tunnid ja ülesanded. Mida allapoole õpilased jõuavad, seda raskemaks läheb, kuid mida kõrgemal seda ahvatlevamad on nad paharitele/koletistele/kollidel/vaimudele ja teistele musta maagia olenditele, et neid süüa, et neis peituv maagia kätte saada. Mida madalamal seda rohkem on nad kogunud loitse ja maagilisi esemeid, et võidelda kõigi nende olenditega, kes püüavad kooli sisse saada, et maagiat lastelt kätte saada. Kui õpilased on saanud üheksateist ja nad on koolis olnud viis aastat, siis jõuavad nad kõige alumisele ringile, kus nad lükatakse nn lõpetamise saal, kus neid ootavad kõik need kurjad olendid, kes pole end ülespoole suruda saanud. Kooli “lõpetavad” need, kes suudavad elusalt kooli ainsast uksest, mis on ühenduses meie maailmaga, välja tulla.
Et siis maagiline kool, kus lapsed peavad ise hakkama saama ja põgenema kurjade elukate ja puhastava tule eest, ning söövad seda mis pole mürgitatud või roiskunud või paharitest nakatunud ja kooli seinte sees ning põrandate all on hammasrattad, mis panevad kogu selle kaadervärgi tööle.
Esimesest leheküljest saati ei ole ühtegi rahulikku hetke, isegi kui El meenutab oma elu enne kooli. Täpselt nii nagu õpilased peavad pidevalt valvel olema, et mitte koolis ära eksida ja ringi hulkuva kurja vaimu õhtusöögiks saada, peab ka lugeja pidevalt valmis olema, sest pidevalt on midagi oodata ja raamatut ei saa kuidagi käest panna.
Vägagi kaasakiskuv lugemine. Arvestades raamatu lõppu, võib teine osa veelgi huvitavam tulla.
