Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

neljapäev, 31. juuli 2014

Masters of Seduction


Raamat: Masters of Seduction by Lara Adrian, Donna Grant, Laura Wright and Alexandra Ivy (2014)
Hinne: D
Incubi Meistrite maailmas on nauding see mille nimel ollakse valmis surema ning armastus on kõige eluohtlikum mäng …

Merciless: House of Gravor by Lara Adrian
Otsides oma venna surma eest kättemaksu, nõuab Incubi Meister Devlin Gravori õiglust kõige kõrgema Nephlimi kohtu käest. Kuid viha ning kättemaks ei ole ligilähedasedki sellele kirele mida ta tunneb Nahiri, imeilusa Nephlimi võitleja vastu, kelle ta pantvangiks võtab.

Soulless: House of Romerac by Donna Grant
Incubi Meister Canaan Romerac mõtleb vaid kättemaksust nende vastu, kes ta Oubliette saatsid viiesajaks aastaks. Seda seniks kuni ta näeb esmakordselt Raynat. Kas suudab see ilus Nephlim rahustada Canaani haavatud hinge enne kui on liiga hilja?

Shameless: House of Vipera by Laura Wright
Incubi Meister Scarus Vipera on nõrgaks jäämas ning ainus kes suudaks ta jõudu taastada on Rosamund, vägagi tugev Haremi elanik. Kuid see salapärane Nephilim on nõuks võtnud, et ta lahkub Haremist puutumatuna ning terve südamega.

Ruthless: House of Xante by Alexandra Ivy
Jian, Xante Maja meiter on kogu oma elu pühendanud sellele, et taastada oma perekonna kunagine nimi. Kui talle pakutakse võimalust leida nende kadunud Valitseja, võtab ta pakkumise rõõmuga vastu. Viimane asi mida ta oma otsingutel loodab leida on äärmiselt ilusat inglit, kes äratab temas rohkemat kui ainult iha.
Erotica, Paranormal,

Taas kord siis üks kogumik. Seekord siis neljast lühiloost koosnev kogumik siis seksi deemonitest – Incubustest.

Esimene MERCILESS lugu on Lara Adriani poolt, kes on vägagi tuttav vampiirimaailmaga (Midnight Breed seires) ning kes kipub alati maailma hukatusest päästma seksiga. Ega seekordne lugu palju erinev pole. Devlin tormab templisse, nõuab õigust, röövib Nahiri. Järgmisel päeval riietab ta Nahiri templi riiete asemel suvekleiti, viib ta perekonna veiniistandusse ja võrgutab ta seal. Siis saadab ta Nahiri tagasi perekonna villasse, kust ta tagasi templisse röövitakse, kus selgub et Nahiri on viimase paari tunni jooksul rasedaks jäänud (oh jah!?!?) ja ei saa enam võitleja olla, seega tuleb tal minna elama bordelli. Kuid Devlin on mõistnud oma viga tiba liiga hilja – ta siiski ei tunne süümekaid, et võttis Nahiri süütuse, vaid ta ei suuda enam temata elada (nad kohtusid 24+ tundi tagasi :)) kuid siis saab ta juba kõne oma vendadelt, et Nahiri on röövitud. Kiire sõit tagasi templisse, taas natuke Incubuse võimete kasutamist ja ta saab teada, kus Nahirit hoitakse ja et ta on rase ja kogu muu kompott. Ärge küsige mult kidas jääb venna surma eest kättemaksuga. Kuid kaks päeva hiljem veedab õnnelik paar non stop aega voodis, kuigi väidetavalt ka aega koos tapetud vennapojaga, kui saabub templist põgenik, kes neile seletab kes ja miks Devlini venna tappis. Oh jah!

Kiire ja tühi lugu.

Teine lugu SOULLESS on üks imelik lugu, mis koperdab pidevalt omaenda jalgade otsa ja kaotab sihi nagu koer, kes on esimest korda lumesajus väljas.
Et siis Romeraci maja vanim poeg Canaan on viissada aastat veetnud deemonite vanglas/põrgus, kus esimesed paarsada aastat teda piinati, kuid siis loobus ta oma hingest ning hakkas ise piinajaks. Kogu see aeg on ta mõelnud sellele, miks ta sinna sattus ning kuidas põgeneda ja süüdlastele kätte maksta. Ja nii satubki üheks tema piinatavateks mees, kes aitas teda röövida ja ta vanglasse saata, ning sellelt mehelt saadud info abiga saab ta lõpuks ka vanglast põgenema.
Kuid ta on ju pikalt vanglas olnud ja ta pole ammu oma energia varusid täiendanud, seega kui tema teele satub üks teistest eraldi elav Nephilim, oleks ta valmis milleks iganes, et temaga voodisse ronida, kuid ta on väga väärikas deemon ning kui talle öeldakse ei, siis ta ka kuuleb ei ja jätab Rayna rahule.
Kuid samas satub ta kaklusesse teiste deemonitega ja ainus viis teda päästa on see, et Rayna peab temaga magama.
Kuid deemonite ja Nephilimide seks on tiba keeruline. Kui nad on jaganud üksteisega seksuaalset kogemust rohkem kui kaheksa korda, siis on nad igaveseks ajaks igavesti üksteisega seotud, ning deemonid saavad oma energiavarusid täita vaid selle ühe Nephilimiga seksides. Absurdne reegel, aga noh, mina pole seda lugu välja mõelnus.
Ja nii siis ongi, et Canaan ja Rayna veedavad koos ühe öö, ja Rayna usub, et nad on vahekorras olnud seitse korda ja üks kord veel viiks neid üle piiri kuhu ta minna ei taha, sest tema ema oleks üliõnnelik, et tütar on nüüdsest surematu ja veel nii tähtsa majaga seotud. Seega hoidkem käed teki peal ja olgem korralikud.
Canaan on nüüd oma energia taastanud ja seega on aeg minna nende järele, kes ta reetsid ja vangi saatsid – ta vennad. Rayna nõustub ta NY viima, sest Canaan on ju ikkagi ühiskonnast olnud eemal viissada aastat ja ei tule ise meie ühiskonnas veel toime. Kuid kui nad kohale jõuavad, lubab küll Canaan Reynal oma perekonna eest põgeneda, kuid asjad võtavad ikkagi sellise pöörde, et Reyna läheb Canaanile appi vennaga võitlema. Mida aga Reyna ei tea, on see, et tegelikult on ta oma eelmist ööd meenutades kaks korda ära unustanud, seega ta on juba Canaaniga seotud.

See oli üks selline tõsiselt jabur lugu, milles oli vigu ja tõsiseid ratsukäike, millel puudus igasugune loogika ning uut infot tuuakse sisse vastavalt uitmõttel tulnud ideele. Väga nõrk lugu.

Kolmas lugu, SHAMELESS oli üks väga jabur lugu Incubist, kes ei taha käia Haremis oma jõuvarusid täiendamas, kuna aastaid tagasi oli ta ühte sealsetest elanikest armunud, temaga poja saanud, et nad siis mõlemad vaid paar päeva hiljem kaotada, kui neiu koos lapsega põgenes ja siis õnnetuses surma said ja Nephilimist, kes on armunud tavalisse inimesesse ning leidnud Haremi reeglitest augu, mis laseb tal Haremist lahkuda, kui aasta jooksul pole üksi Incubi teda oma voodisse valinud.

Nüüd on siis Scarus oma viimaste jõuvarude piiril ja ta peab vastu tahtmist Haremisse minema. Selleks, et ta taas ei armuks ja lapsi ei saaks valib ta selle imeliku välimusega, hetkel mitte viljaka emase, kuid kes on piisavalt tugev, et tema võludele vastu hakata ning sellega temas huvi äratada. Kui Rosamund siis Scaruse ruumidesse viiakse, hakkab Rosa talle vastu kärkima ning teda solvama lootes sellega Scaruse huvi kustutada, kuid tulemus on vastupidine – Scarus saadab ta spasse. Spaas peab Rosa oma maskeeringust loobuma ning ka Haremi perenaisele paljastama oma senise pettuse.

Kui siis Rosa Scaruse ruumidesse tagasi jõuab ei suuda Incubi temalt silmi pöörata, kuid samas ei taha ta ka Rosat jõuga võtta. Rosa räägib talle oma vastumeelsuse põhjustest, kuid siiski on nende suudlus nii kuum, et mõlemad jäävad hingetuks ja rohkemat tahtma.

Sellel ajal kui Rosa end kogub, uurib Scarus kiiresti järgi mida Rosa inimkallim teeb, ning selgub et mees on vaid paar nädalat tagasi abiellunud. Järgneb loomulikult paar kuuma seksistseeni, ning siis teatab Scarus Haremi perenaisele, et ta pole midagi Rosaga teinud, ning ta valik oli vale, ning Rosa peab saama Haremist vabaks kahe päeva pärast, kuna tema aasta puutumatuna saab ümber.

Rosa saab muidugi asjast teistmoodi aru ning kui ta siis kahe päeva pärast tagasi kodus on on ta kohutavalt löödud ja pakib oma asjad, et uut elukohta otsima minna. Kuid kui uksele koputatakse pole ukse taga mitte kolimismehed vaid hoopis …

Selline ülilühike, ülietteaimatav, ülinaiivne ja ülimalt jabur erootiline lühijutt.

Neljas lugu RUTHLESS on siis palgamõrvarist ning vangla valvurist. Jian on peale oma senise pereäri (vürtside müük) kokkuvarisemist asunud raha ja kuulsust koguma spiooni/palgamõrvari ametiga.
Teised Majad annavad talle ülesande leida Incubide Valitseja, kes on sajandeid neid valitsenud ning üha enam kogu nende kogukonda ohtu pannud.

Jian läheb Valitseja lossi ning avastab sealt värava allmaailma/vanglasse mille valitsejaks on Muriel, kes on ingel, kes on olnud valvuriks juba viis sajandit, ning Inglite Valitsus on saatnud sellele ametikohale karistusena selle eest, et ta keeldus paari heitma nende poolt valitud kaaslasega.

Muriel moondab alati oma välimust, kui ta oma vangide ette ilmub, et neisse hirmu sisendada, kuid Jianil on võime näha läbi silmapettuste, ning ta on selle ingli ilust lummatud.

Sellele järgneb natuke kaklust, natuke tulistamist, palju seksi ning lõpuks saavad Jian ja Muriel teada, milliseid salakavalaid plaane Inglid ja Nephilimid Incubide selja taga hauvad.

Ja siis purjetab õnnelik uus paar vastu oma roosilisele tulevikule.

Seega veel üks absurdne lugu, kus maailm päästetakse non-stop seksiga.

Kõik neli lühilugu olid üsnagi mõttetud, absurdsed, jaburad ja kergesti unustatavad.

The Paradise War


Raamat: The Paradise War (The Song of Albion #1) by Stephen R. Lawhead (1991)
Hinne: B
Uniste Oxfordy kirikutornide vahelt sõidab Lewis Gilles põhja poole otsima müütilist elukat keset Šotimaa lagendikke. Ta ei oota sellest muud kui üht toredat nädalavahetuse ettevõtmist, kuid ühtäkki leiab Lewis end kahe maailma müstilises kohtumiskohas, vahepealses ajas – ning keset võitlust hea ja kurja vahel.

Iidsed Keldid ei eristanud meie maailma ja teist maailma: need kaks olid nende jaoks omavahel seotud ning sõltusid teineteisest. Paradiisi Sõjad ületavad nende kahe maalima vahelise piiri kui Lewis Gilles satub silmitis iidse müsteeriumiga – ning kosmilise katastroofi algusega.
History, Adventure, Mythology,

Tegu on taas kord ühe toreda leiuga NetGalley’st.

Lugu on siis kahest tudengist – Lewis, kes on Ameerikast tulnud õppima Oxfordi ülikooli ajalugu, ning peale baka lõpetamist jääb ka magistrisse, valides oma erialaks Kelti mütoloogiad. Tema „toanaaber“ Simon on kõrgseltskonna rikas võsuke, kes õpib natuke seda ja natuke teist, enamasti majandust, kuid veedab suurema osa ajast lihtsalt oleledes ja pidutsedes.

Siis kui Lewis on hõivatud oma diplomitöö kirjutamisega, kisub Simon ta kaasa reisile Šotimaale, et minna uurima, kas kollases ajakirjanduses olnud artiklil on ka tõepõhi all, või on lihtsalt üks uskumatu lugu kokku kirjutatud. Lewis kes tegelikult pole väga huvitatud Kelti mütoloogiast, laseb Simonil end siiski ära rääkida, ning nii nad satuvadki kohta, kus väidetavalt oli surnud iidne ürgveis. Looma ennast küll enam kohal pole (teised teadlased on juba jõudnud ta korjuse minema vedada) kuid talunik, kelle maal loom välja oli ilmunud, on enda kätte jätnud oda, mis looma tappis. Simoni huvi suureneb veelgi, ning nii jõuavad poisid ka kivikalme juurde, kuhu Simon sisse kaob.

Mööduvad kuud, Simon ei ilmu välja ja lõpuks kui Lewis usub juba end hulluks minevat, satub ta kokku ühe teise Kelti mütoloogiate teadlasega, kes usub Lewise juttu Simoni kadumisest ning viib Lewise kiiresti tagasi Simoni kadumise kohta. Teel Šotimaale räägib Lewise kaaslane talle sellest, kuidas meie maailm ja Teine maalil on omavahel seotud, ning sellestki, et ilmselt on kahe maailma vaheline tasakaal kadumas, ning Teisest maailmast tilgub läbi asju, mis kunagi meie maailma sattuda ei tohiks. Keegi peab tasakaalu taastama või avastama probleemi tagamaad. Seekord on siis Lewis see kes kaob.

Ta avab silmad uues kohas, mis on hingematvalt ilus (roheroheline rohi, sinisinine taevas, õhk on magus, vesi on kristallpuhas, kõik ümberringi on ülivõrdes) kuid samas äärmiselt eluohtlik. Nimelt avastab Lewis end peagi kahe üksteist ründava salga vahelt. Selles segaduses, kui Lewis püüab ellu jääda, avastab ta ühtäkki, et Simon püüab ta elu päästa, rebides tal kaasaegseid riideid seljast ning tänapäevaseid vidinaid küljest. Simon näeb välja täpselt nagu kohalikud – loomanahkades poolpaljas ning sõjavärvides – ning ta ka räägib kohaliku keelt. Kuigi Simon on Lewise jaoks kadunud olnud paar kuud, on Lewis oma teada olnud Teises maailmas juba neli aastat.

Simon tutvustab Lewist kohaliku olukorraga ning tutvustab Simonit ka valitsevale kuningale, kes saadab Lewise sõjakooli. Lewis veedab selles sõjakoolis/saarel seitse aastat, õppides kõike mida peab üks korralik sõdur teadma ning tutvudes lähedalt ka sõjakooli „direktrissiga“ ning tema tütardega.

Seitsme aasta möödudes ei mõtle Lewis enam nii väga tagasi oma aega ja maailma minekust, ta on omandanud kohaliku keele ja kombed ning ta ei taha ka saarelt veel lahkuda, kuid kuningas on talle järele saatnud ja tal tuleb minna.

Kuid saarelt lahkudes selgub, et mitte kuningas ei oota teda vaid hoopis kuninga pealaulik. Lewis viiakse kaasa järgmisele saarele, kus on kogunenud kõik Albioni kuningate pealaulikud ja nende abid, et arutada Albioni ähvardavat ohtu. Kogunemine lõppeb ebaedukalt, kuid enne kui nad saarelt lahkuvad püüab kuninga pealaulik siiski veel korra selgusele saada, kes on ohu taga, ning äratab tahtmatult üles veelgi suurema õuduse. Püüdes õudust tagasi hoida veelgi suuremast hävingust jätab küll kuninga pealaulik oma elu, kuid ta annab oma viimase hingetõmbe Lewisele.

Kui Lewis taas meelemärkusele tuleb on tagasi oma sõjakoolis, kuid peagi tuleb tal talvele vaatamata võtta ette raske teekond kuningalinna. Kohale jõudes leiab ta eest aga vaid hävitatud linna ning tapetud elanikud. Paremini pole ka läinud teistes ümbruskonna linnades.

Kui siis Lewis lõpuks kohtub taas kuninga, printsi ja Simoniga, ootab neid kõiki ees väga raske teekond kuningriigi põhjapoolsemasse tippu. Teekonnal ei tule neil võidelda vaid külma, nälja ja väsimusega vaid ka allmaailmast vabanenud deemonitega.

Kui endine kuninga pealaulik suri, andis ta Lewisele koos oma viimase hingetõmbega ka teadmised Albioni Laulu asukoha kohta, kuid Lewis oli selle kogu selle šoki käigus unustanud. Nüüd kui nad lõpuks jõuavad pärast suuri raskusi oma sihtkohta, hakkab Lewis koos uue pealaluliku abiga meenutama ning lõpuks ka leiab kaotatud teadmise.

Kui kõige raskem on möödas, mõistab Lewis, et Albioni ja meie maailma vahelist tasakaalu ei ähvarda mitte keegi muu kui tema ja Simon, seega annab ta endast parima, et neid tagasi õigesse aega viia, kuid …

See oli üks väga huvitav ja väga hästi kirjutatud raamat. Jutt on sujuv ja keskendub kõige tähtsamale, jättes ära mõttetud ilustused ja heietused. Mind küll pani imestama, et miks on peategelaseks tudeng, kes õpib Kelti kultuuri, kuid sellest tegelikult üldse huvitatud pole, kuid tegelikult tuli tema teadmatus loole paljuski kasuks.

Väga ladus ja kaasakiskuv lugu. Nüüd võtan peagi ette järgmise selle sarja raamatu The Silver Hand

esmaspäev, 21. juuli 2014

Her Husband's Lover


Raamat: Her Husband’s Lover (Georgian Rakehells #5) by Madelynne Ellis (2013)
Hinne: B+
Lord Darelston oli ilus. Seda mitte edeval moekal viisi, vaid metsikul moel … Iga naine, kelle oli natukenegi oidu, oleks olnud rumal, et mitte temasse armuda.

Emma Langley jälestab füüsilist kontakti, kuid ta on vägagi üllatunud, kui ta mõistab, et ta on lummatud ühest oma isa külalistest. Robert, Lord Darelston ei ole sugugi selline nagu on olnud teised mehed, kellega ta kohtunud on. Ta on suurejooneline, meeldiv ning ta hirmutab Emmat sama palju kui ta teda erutab. Kuid Emma pole ainuke, kes on Roberti võrku jäänud …

Lord Robert Darlestonil on elunautleja ja liiderdaja kuulsus. Kui ta abikaasa mahhinatsioonid ta Londonist põgenema ajavad, viivad ta teed teda Inglismaa südamesse, kus ta ootamatult kohtub taas oma esimese kallimaga, Lyle Langleyga. Nende kahe suhte rebisid üheksa aastat tagasi puruks nende perekonnad, kuid nüüd on nende taasühinemise põhiliseks takistuseks Lyle abikaasa, Emma, naine kellest Darelston huvitatud on ning keda ta sugugi solvata ei taha. Kõik tundub lootusetu, kuni Lyle tunnistab Robertile, et Emma on frigiidne ning nende abielu pole kunagi voodisse jõudnud.

Darleston pakub välja plaani … kui ta suudab võita Emma poolehoiu, siis äkki saaksid nad kõik koos õnnelikud olla. Vanad kummitused, armukade abikaasa ning maruvihane isa hakkavad Robertit tema plaanide elluviimisel segama.
History, Romance, MMF, MLAK, Erotica

Täiesti ausalt, kui ma olin raamatust lugenud 5% (u 20lk) hakkasin ma kahtlema, kas see on ikka see raamat, mida ma lugeda tahaks. 10% (u 36 lk) läbi ja ma olin juba valmis raamatut käest panema, ning tunnistama, et see saab olema mu esimene ELL (ei lugenud lõpuni) raamat. Kuid samas 10% ei anna tavalistel õiget aimu, mis raamatuga siiski tegemist on, seega jätkasin lugemist. Kui ma olin 20% läbi lugenud ei tahtnud ma enam raamatut käest panna, ning lõpuks olin ma pool ööd üleval, et raamatut lõpuni lugeda.

Mis mind alguses ehmatas – vaevalt on sissejuhatus tehtud, kui Robert ja Lyle esimest korda armatsevad ja seejärel räägib Lyle üsnagi räigelt oma eelnenud öö seiklustest Emmale. Kui lugu olekski selliselt jätkunud oleks ma tõesti raamatu lõpuni lugemata jätnud, kuid õnneks tuleb kogu sellele seksile lisaks väga huvitav taustalugu.

Lisaks huvitavale taustaloole on ka kolm peategelast väga huvitavalt esitletud. Lyle on gey, kes on abiellunud oma perekonna survel. Emma on tagasihoidlik naisterahvas, kes ei kannata füüsilist kontakti ning on abiellunud Lylega just selle pärast, et ta teab, et Lyle teda kunagi puudutada ei taha. Robert on biseksuaalne mees, kes on proovinud oma elus kõike, kes on abiellunud samuti perekonna survel naisterahvaga, keda huvitab vaid raha, positsioon kõrgseltskonnas, ta armukesed, SM ning oma abikaasa emotsionaalne piinamine.

Robert on alles hiljuti ühe oma kallima kaotanud naisele, kes polnud valmis oma abikaasat kellegi teisega jagama, seega kui ta kohtub taas Lylega ning saab teada, et Lyle on abielus kaotab ta lootuse, oma kunagise armsamaga taas koos olla. Kuid kui ta saab teada, et see abikaasa on Emma … tõstab tal hinges siiski pead lootus, sest ta on näinud Emma silmis iha, ning ta on valmis milleks iganes, et nad kolmekesi võiksid koos olla.

Emma on üks kahest lapsest, kes on ellu jäänud tema 15nest õest-vennast, ning ta on oma elu jooksul piisavalt pidanud matma armastatud inimesi, seega keeldub ta edaspidi igasugusest füüsilisest kontaktist või armastusest, et mitte enam seda valu läbi elada. Abikaasat valides juhtus ta peale Lylele, kui mees tallipoisiga oma ihasid rahuldas ja seega sobis Lyle talle suurepäraselt. Kui ta aga oma isa mõisas külaliste seas näeb Robertit, tõstavad esimest korda temas pead tunded ja ihad, mida ta kunagi varem tundnud pole. Ta tahab Robertit puudutada, kuid ta pole valmis laskma Robertil ennast puudutada.

Robert ja Lyle ei pea küll muretsema selle pärast, et Emma nende suhte paljastaks, kuid Robert ei ole huvitatud vaid Lylest. Ta ei tahaks taas oma kallimat kaotada tema naisele, seega Robert teeb Lylele ettepaneku, et ta saab ka Emma nende seltsi. Lyle räägib Robertile Emma foobiast – Afefoobia - kuid Robert usub siiski, et neil on lootust, kui ta vaid suudab teada saada Emma foobia põhjuse.

Emma iha Roberti vastu on suurem kui tema hirm puudutuste ees, seega laseb ta Roberti pisitasa endale lähemale – õrn puudutus, väike suudlus, kallistus …. Muidugi lisab Emma jaoks õli tulle see, et talle meeldib vaadata Robertit ja Lylet koos, kuid Robert pole nõus sellega, et ta lihtsalt vaatab, ta tahab et Emma ka omalt poolt vastu näitaks ning tema ihasid õhutaks.

Ühesõnaga kujutage ette paksude kividega torni millega Emma on end ümbritsenud ja mida Robert ühelt poolt esialgu väikse haamriga lõhkuma hakkab ja Emma teiselt poolt. Lõpuks murravad nad müürist läbi kuvaldaga. Müür on Roberti jaoks läbistatud, kuid Lyle on endiselt teisel pool müüri ja nüüd on ta armukade, sest tema on oma naist puudutanud vaid korra, siis kui ta talle abielusõrmuse sõrme pani.

Keeruliseks teeb olukorra ka veel see, et Roberti abikaasa on talle järgnenud ning väidab, et ta ootab Roberti last, ning et Emma on Roberti uus armuke (mis iseenesest on küll tõsi, kuid mitte kogu tõde ja keegi ei usus seda, kuna kõik kohalolijad peale Roberti abikaasa teavad Emma foobiast). Kuid Roberti abikaasa on oma armukadeduses valmis kõigeks, ning kui ta leiab Emma ning Roberti koos voodis ähvardab ta Emma maha lasta, kuid asjade kokkulangevuse käigus saab haavata hoopis Lyle.

Ah ja, mul jäi ka veel mainimata, et Emma noorem ja ainuke elusolev õde annab oma lapsikusega hoogu juurde Roberti abikaasa armukadedusele ning hiljem nende isa vihale.

Nii siis ongi, et Lyle on haavatud, Robert peab lahkuma koos oma abikaasaga, kellel on raseduse asemel avastatud kaugelearenenud munasarja vähk, Emma isa teeb endast kõik oleneva, et Emma ja Lyle enam Robertiga ei kohtuks ning nende loodetud õnnelikul kooselul pole jäänud enam vähematki lootustl.

Kuid …

Kuidas lugu lõppeb ma teile ära ei räägi, kuid lisan veel juurde, et kogu taustal käiv poksivõistluseks ettevalmistus, Roberti ja tema venna vaheline suhe, Emma mineviku lugu … see kõik on väga huvitav ja hästi kirjutatud. 

Tegemist on ühe väga hea Vibraatori Raamatuklubi raamatuga, mida ei ole just kõige lihtsam avalikus kohas lugeda, kuid kui te selliste raamatutega harjunud olete, siis … :).

Sweet & Believe

Raamat: Sweet & Believe (True Believers #2, #3) by Erin McCarthy (2013-2014)
Hinne: C--
Sweet
Jessica Sweet arvas, et kui ta läheb ära ülikooli, saab ta lõpuks ometi vabaks oma vanemate pidevast arvustusest ning nõudmistest et ta oleks eeskujulik vooruseklubi liige nende kiriku üritustel, kuid kui see lahkumine talle üldse midagi andis, siis arusaamise et ta ei saa minna tagasi koju ning jätkata seda silmakirjaliku mängu. Ta on väsinud pidevalt vanemate nõudmistega peituse mängu mängimisest, ning seega otsustab ta suveks kooli jääda ning leiab selleks ajaks ootamatu elamispaiga: Riley Manni maja.

Sarkastiline, ennast täis ja ülbe Riley on tätoveeritud ja musklites seksi kehastus, kes on oma vapustava keha saanud igapäevaselt katuseid ladudes. Ta pole Jessica jaoks ka sel juhul õige mees, kui ta otsiks suhet, mida ta kohe kindlasti ei otsi. Kuid Jessica teab, et Riley peidab oma ülbe irve taha kohustust hoolitseda oma nooremate vendade eest, ning seega aitab ta Rileyl nende üsnagi päevinäinud maja sotsiaaltöötaja külastuseks korda seada. Selle ühise ettevõtmise käigus armuvad noored üksteisesse ning Jessica on sunnitud leidma vastused oma sügavamatele küsimustele.

Jessical pole kunagi varem olnud probleeme meeste ees end alasti võtmisega, kuid kui ta peab näitama Rileyle mida ta tegelikult tunne, siis tema kartus, et Riley võib ta hüljata võib rikkuda parima asja tema elus, ning lahutada ta parimast mehest, kellega ta kohtunud on.

Believe
Robin on olnud üks tõsine pidutseja … kuni ta satub juues mälukasse ning ärkab oma parima sõbra poisssõbra kõrval voodis. Ta peab endale tunnistama, et ta on SEE tüdruk, ning ta tunneb enda vastu tõelist tülgastust. Ta ei suuda isegi oma sõpradele rääkida, miks ta äkki kaineks on otsutanud hakata, ning miks ta kõigiga suhtlemist väldib, kuni ta kohtub Phoenixiga – vaikse tätoveeritud ning igas mõttes hea ning samas nii halva poisiga.

Phoenix on kaks päeva vanglast väljas olnud, kui ta kohtub Robinga oma tädipoegade majas ning ta teab väga hästi, et ta ei peaks tüdrukuga rääkimisest isegi mõtlema mitte, kuid teda tõmbab tüdruku vaikse olemuse, kena naeratuse ning kunstniku talendi poole. Robin ei hooli sellest, et Phoenix on vanglas olnud, või ka sellest, et poisil on taskus vaid viiekas, ning Robin toetab ka tema soovi hakata tätoveeringu kunstnikuks.

Kuid Phoenix teab, et Robinil on saladus, ning ta pole nii naiivne, et ta usuks, et tema karistus ta edasist elu mingi hetk segama ei hakkaks. Kuid kumbki neist pole valmis selleks tulemuseks, kui nende minevik saab kokku nende olevikuga.
YA, Romance, Erotica, Drama

Tegemist on siis True Believers sarja teise ja kolmanda raamatuga. Mida ma siis kirjutasin sarja esimese raamatu, TRUE,  kohta - Ühesõnaga iseenesest polnud ju lugu väga paha, kuid need kaks peategelast – näide tavalisest ameerika kodust, kus mees on joodik despoot ja naine kõrgharidusega tuhvlialune – on põhjuseks miks ma ilmselt ei võta sarja järgmisi osi ette, kuna edasi tulevad lood Tyleri vennast ja nende onupojast, kellest üks on joodik ja teine endine vang ning tüdrukuteks on Rory toakaaslased ja sõbranna – ma usun, et ma leian palju paremaid raamatuid nende asemele lugemiseks

Miks ma siis ikkagi võtsin need kaks raamatut ette, kui ma juba esimese raamatu lõppedes arvasin, et tegemist pole just minule meelepärase sarjaga? NetGalley pakkus kolmandat raamatut lugeda ja mingi hetke tuju ajel otsustasin siiski katsetada. Aga vahepeale tuli ju ka teine ära lugeda, et oleks ikka terviklik pilt.
 
Ja seega lugesin ja mõtlesin – oh jumal anna kannatust ja ema ulata automaat.
Nagu ka sarja esimene raamat, kus noored leiavad lohutust pudelist ja rahustust suitsust, on ka selles raamatus alkohol ja sigarid osa elust. Ma tõesti ei mõista miks sellised raamatud noorte seas nii populaarsed on. Aga see selleks. Kui esimene ja teine rääkisid põhimõtteliselt kui tore on pidevalt purjus olla, vahel koolis/tööl/vanematel külas käia; kuidas korralikud tüdrukud peavad kümne küünega kinni hoidma oma pahapoistest/looseritest/kaklejatest poistest, ning on valmis pigem oma perele selga keerama, kui et olukorda rahulikult vaadata, siis kolmas raamat teeb 180 kraadise pöörde.

Kolmandas raamatus on siis juttu uuskarsklasest ning vihaprobleemidega endisest vangist. Jääb mulje nagu oleks kirjanikule piisavalt südamele koputatud, et ei ole ikka vaja alkoholi nii positiivses valguses näidata ja seega otsustas ta siis kirjutada loo noortest, kes on puhtad.

Nagu ka esimeses raamatus, nii ka teises ja kolmandas, ei taha edaspidised kallimad üksteist esialgu nähagi mitte, leitakse et teine pool on kas liiga upsakas/plikalik/rikas või siis liiga macho/ülbe/probleemne. Kuid siis visatakse mõlemad paarid olukorda, kus neil tuleb koos veeta rohkem kui viis minutit ning kümnendal minutil on nad mõlemad juba armunud ning edasi läheb lugu üksteist tundma õppides, üksteise kohta mitte meeldivaid asju teada saades, solvudes, uksi paugutades ning siis taas üksteisele truudust vandudes.

Teise raamatu lõpu muudab imalalt roosaromantiliseks Riley abieluettepanek Jessicale ning kolmanda raamatu lõpu rikub ära Phoenixi ema taas väljailmumine ning see kuidas muidu alati helistanud ja rahapomminud ema, tuleb järsku oma pojale rääkima, kuidas ta tegelikult ikka armastas Phoenixi isa, ja kui ta isa vaid oleks talle uue võimaluse andnud, poleks ta kurvastusest uuesti jooma hakanud ning kõik oleks hoopis teistmoodi nende elus läinud, seega ruttab Phoenix uuesti Robini juurde ning paar kuud hiljem seilavad nad õnnelikult New Orleansi oma unistusi täide viima.

Mõlemad raamatud olid etteaimatavad ja liiga klišeelikud – korralik tüdruk kohtub pahapoisiga ning on valmis oma pere hülgama, et elada edaspidi koos vaid oma armastatuga ning toetades oma uut pere, isegi kui tal tuleb selleks oma enda unistused unustada. Ja loomulikult kui juuakse ja mälukasse satutakse (korra) siis on juba kindel, et tegemist on paadunud joodikuga, ning tuleb minna AA koosolekutele ning teraapiasse, kuid kui juuakse pidevalt igapäevaselt, ning ei satuta mälukasse, siis on kõik ok.

Igatahes üks on selge – neljandat selle sarja raamatut ma ei loe!!!

kolmapäev, 16. juuli 2014

The Thin Veil series


Raamat: The Thin Veil series by Jodi McIsaac (2012-2014)
Hinne: C-
Through the Door
Möödunud on seitse aastat ajast, kui Cedar McLeodi armastus ta elust kadus ainsatki märki maha jätmata. Ainus mis tal alles jäänud on, on südantlõhestavad mälestused parimatest aegadest ning imeilus kuue aastane tütar, Eden. Ning siis ühel päeval avab Eden oma magamistoa ukse ning tahtmatult avab ka portaali kuhu iganes ta vaid soovib.

Kuid nemad pole ainukesed, kes teavad Edeni ebatavalistest võimetest, ning peagi laps röövitakse.

Cedar hakkab paaniliselt vastuseid otsima, ning minevikus tuhnides avastab ta end ühtäkki tõmmatuna maagilistesse Kelti müütidesse, täis fantastilisi elukaid ning veriseid rivaale. Ta ühendab oma jõud kõige uskumatute abilistega, taastab sideme kahe maailma vahel, ning hoiab tugevalt kinni oma südame sügavamast armastusest … või siis kaotab kõik iidsele kurjusele.

Into the Fire
Cedar McLeod ei unista muust kui sellest, et minna tagasi Tír na nÒgi, aidata seda müütilist kuningriiki taas ülese ehitada, ning alustada uut elu koos oma tütre Edeniga. Kuid rahu pole see mida Cedar leiab kui ta taas oma väikse tütrega kokku saab.

Nuala – see kes röövis ning terroriseeris Edenit – on taas tagasi, ning on esitanud nõude süüdeks tühjale troonile. See õudus, mida Nuala külvaks nii haldjate kui ka inimeste maailmale on mõeldamatu. Kuna keegi teine ei esita vastunõuet Nuala nõudmistele, tuleb Cedaril endal see samm teha … kuid esmalt tuleb tal tõestada, et tal on tõesti vastuvaidlematu õigus troonile.

Cedari võimalus end tõestada tuleb siis, kui talle antakse ülesandeks leida iidne varandus, Saatuse Kivi, ning see tagasi Tír na nÒgi tuua. See ülesanne paneb proovile ta oma uskumused ning lojaalsuse. Kui ta varanduse leiab, saaks Cedar pakkuda oma uuele kodule ja uuele perele uut võimalust õitsele lüüa. Kui aga mitte … ainus mis siis ees ootab on katastroof.

Among the Unseen
Elu muutub Cedar McLeodi jaoks üha keerulisemaks. Hiljuti Tír na nÒgi kuningannaks kroonituna püüab ta mõista oma uut maagilist kuningriiki, isegi kui ta igatseb taga oma elu maal. Abiks ei tule ka see, et üks ta sõpradest on teda just petnud – ja see pettus oleks Cedarile peaaegu tema enda ja ta pereliikmete elud maksma läinud. Ning asjad pole lihtsad ka kodus, kuna tema nüüdseks juba seitsmene tütar tunneb end Tír na nÒgis üksildasena vaatamata oma erilistele võimetele, ning Eden hakkab emast kaugenema.

Cedar vannub, et teeb mida iganes et oma pere kaitsta igasuguse ohu eest ning hakkab seega kokku koguma neid, kes neile võiksid halba soovida. Kuid siis tabab neid uus õnnetus: Iirimaa maagilisi elanikke, Nähtamatuid, on tabanud salapärane haigus. Haigestunute seas on ka Cedarile kalleid inimesi. Kuna ta vaenlased on endiselt vabadused ning Cedar ei tea enam täpselt keda usaldada, tuleb tal asuda koos väheste usaldatutega võitlusesse ajaga, et tagasi pöörata iidset needust. Ravi otsingud viivad teda Tír na nÒgi st maale … ning kaugemalegi veel
Paranormal, Adventure, Romance

Tegemist on siis Jodi McIsaaci Tne Thin Veil nimelise triloogiaga, mis koosneb raamatutest Through the Door, Into the Fire ja Among Unseen.

Esimeses raamatus avastab Cedar – tavaline Kanada neiu, kelle ta kallim on seitse aastat tagasi päeva pealt maha jätnud – et tema ja ta põgenenud kallima tütrel on eriline võime. Edenil pruugib vaid mõelda mõnest kaugest (või siis lähedasest) kohast, mida ta on kas ise külastanud või siis piltidelt näinud, siis avab ta lähedaloleva ukse ja astub sinna ka reaalselt. Murelikult/paanika äärel läheb Eden otsima oma endise kallima Finni jälgi, sest selline anomaalia võib tulla vaid mehe poolt, kuna Cedar on ju tavaline inimene.

Otsides leiab Cedar Finni vanemad, ning ühtlasi päästab valla ka edasiste keeruliste ja vahel ka eluohtlike (sõna otsest mõttes) sündmuste jada, mille käigus röövitakse Eden, reisitakse Iirimaale ja ka haldjate maale, tapetakse müütilisi olendeid ning paljastatakse ka muid saladusi, millest Cedaril siiani aimugi polnud.

Teises raamatus on siis õnnelik pere – Cedar, Eden ja Finn – kõik koos haldjatemaal, kuhu nad plaanivad ka jääda. Kuid soov on ju alati lihtsam kui reaalsus. Kui Edeni röövija Nuala taas välja ilmub ning oma võimeid kasutades end kuninganna ametisse tahab vingerdada, tõstab Cedaris pead tema vanematelt päritud sünniõigus, ning ka tema kandideerib vabale troonile.

Kuid kuna ta on siiski üles kasvanud inimeste maailmas, ning tal pole ka mingeid erilisi võimeid, ei usalda teda haldjamaailma päriselanikud veel, seega saadetakse ta aardejahile. Otsingute käigus reisitakse taas ringi mööda Briti saari, kas siis uste või draakonite abil, ning seekord on nendega kaasas ka Cedari inimesest sõbranna Jane, kelle vastu on huvi tundma hakanud haldjate ravitseja Felix.

Pärast mitmeid imelikke kõrvalepõikeid jõutakse ka otsitava Saatuse kivini, ning taas kord on nii Edeni, Cedari kui ka Finni elu ohus (seekord ei lähe neist keegi siiski üle piiri), kuid lõpuks astub Cedar ikkagi kivile ning kivi kuulutab ta täieõiguslikuks kuningannaks.

Kolmas raamat viib meid siis kroonimistseremoonia järgsesse aega, Edeni seitsmendale sünnipäevale. Nad kõik püüavad oma uue eluga kohaneda, kes end töösse uputades, kes minevikku unustades ning kes mineviku lemmikkohti külastades.

Kuid inimeste maal elavate müütiliste olendite seas hakkab ühtäkki levima üks imelik haigus, mis röövib neilt nende elujõu ning kustutab eluküünla üsnagi ruttu. Cedarile tuttava härjapõlvlase abiga jõuab haldjatemaailma ka haigestunud incubus, kes selle kohutava uudise Cedarile edastab. Cedar loomulikult otsustab, et tema kohus on neid Nähtamatuid aidata, kuigi teised haldjad sellega nõus pole.

Cedari üles kasvatanud naine oli druiid ning ka kivi otsingul aidanu oli druiid, kuid kuna just druidid olid need, kes olid valmis neid kõiki ka tapma selleks, et nad kivini ei jõuaks ja nad tegid koostööd eelmise raamatu pahari Nualaga, siis ei usalda Cedar neist enam ühtegi ning kõik kinnipüütud on ta lukustanud vangikongidesse.

Selles suures tuhinas minna Nähtamatuid aitama, on Cedar Edeni peaaegu unustanud, või noh mitte just unustanud, kuid ta jätab pigem tütre teiste hoida kui et usaldaks midagi ise Edeni teada ning laseks tüdrukul ise otsustada, millest ta huvitatud on. Eden on oma noore vanuse kohta juba palju näinud, ning kuna ta pole päris tavaline inimene siis pole ka ime, kui tema vanem mina tahab tulla ennem esile, kui Eden on veel oma lapsepõlve nautida jõudnud. Salaja hakkab Eden tunde saama ühe tugevama druiidi käest, kes vangikongides on.

Ravimi leidmise/needuse murdmise käigus on Cedar valmis milleks iganes. Üks tema „headest“ ideedest on see, et ta paljastab oma äsja leitud võimed kogu inimkonnale, ja siis nad kõik usuks taas maagiasse. No tule taevas appi!! Maailmas kus eriefektid, virtuaalne reaalsus, tuhanded ja tuhanded arvutimängud ning paljud erinevad usundid on täiesti igapäevane nähtus ja kõiksugused „maagilised“ asjad igapäevaselt Youtubest vaadatavad, ei usuks keegi, et keegi, kes suudab kätest tulepalle loopida või vaid mõtte peale ukse teise maailma avada midagi erilist oleks, mida tuleks kui jumalust kummardada. Inimesed ei ole enam nii kergeusklikud.

Noh selline loll idee jääb siiski teostamata, kuid see kuidas lõpuks see needus murtakse on jaburuselt üsna ligidal sellele esimesele ideele.

Aga noh, lõpp hea kõik hea. Küll väheste kadudega, kuid siiski on kõik Nähtamatud oma haigusest priid, Eden on taas laps ning Jane ja Felix naudivad taas ühist suurt armastust.

Esimesed kaks raamatut olid üsnagi head. Kuid kolmas raamat lonkas suisa kahte jalga. Kuid esimestes raamatutes oli kõik vahel isegi liiga loogiliselt ära seletatud, siis kolmas oli täis nii sisulisi auke kui ka loogika lünki.

Sarjal on ka kahe viimase raamatu vaheline novell, Beyond the Pale, mida ma lugenud pole ja äkki saaks mõningate aukude juurde sealt teadet, kuid novelli arvutustest ma seda küll välja ei lugenud.

teisipäev, 15. juuli 2014

In Bed with a Rogue


Raamat: In Bed with a Rogue (Rival Rogues #2) by Samantha Grace (2014)
Hinne: B
Temast räägitakse üle linna
Kogu linn sumiseb sellest, kuidas parun Sebastian Thorne altari ees maha jäeti. Iga tema liigutus leiab kajastus kõmulehekülgedel. Sebastian on väsinud olemast igaühe naljanumber ning ta vannub, et ta taastab oma pere reputatsiooni, üks kõik kuidas.

Tema on seltskonna lemmik
Ilus lesk, leedi Prestwick, on kõrgseltskonna poolt hoitud ning ta on parima käitumise võrdkuju. Kuid Helena pole siiski mingi inglike ning kui Sebastian avastab Helena saladuse, on ta koheselt valmis seda enda kasuks keerama. Selleks et Helena ei kaotaks oma raske tööga võidetud head nime, tuleb tal sõlmida leping kuradi endaga. Kuid ka Helenal on mõningad trikid varukast võtta, et seda kurikuulsat elumeest varvastel hoida …
History, Romance,

Tuleb ette kohe ära öelda, et ma pole selle sarja esimest raamatut, One Rogue Too Many, lugenud, seega ma ei tea, mis seal täpselt toimus, kuid käesolev raamat annab päris hea ettekujutuse, milline oli eelmise raamatu lugu, ning kui mul kunagi peaks olema vaba aega, siis võib selle täitsa üles otsida ning lugeda.

Aga siis käesoleva raamatu juurde.

Raamatu peategelasteks on Sebastian, õnnetu altari ette jäetud peigmees, kes oma muresid pitsi sügavustesse uputab ning oma hoolimatuses peaaegu ka oma elu kaotab. Kuid enne veel kui asi võiks kiiresti kurvalt lõppeda, päästab teda keegi täiesti ootamatu. Kui Sebastian siis avastab, kes on ta päästeingel, armub ta eneselegi ootamatult kiiresti ja tagasipöördumatult. Kuid tema ingel ei anna end nii kergesti kätte, seega tuleb Sebastianil leida võimalus, kuidas teda enda juures hoida ning samas ka oma õe kohta kõrgseltskonnas parandada.

Helena on Šoti krahvi nooruke lesk, kes on tulnud Londonisse oma meheõe juurde külla. Kuid see külaskäik on hoopis ettekääne selleks, et Helenal oleks võimalus üles otsid oma õed. Helena pole alati olnud kõrgseltskonna liige, ning tema minevikku jääb ema surm, jõhkardist/mängusõltlase isa tumedad tegemised ning neli nooremat õde. Kui saladus sellest, kuidas Helenast sai leedi peaks päevavalgele tulema, oleks tema elu rikutud (õnneks pole see selline saladus mis hävitab kogu maailma :)). Helena on küll siiani püüdnud leida oma õdesid Londoni bordellidest oma mehe mõisavalitseja abiga, kuid nüüd on ta jõudnud seisu, kus teda saaks aidata vaid kõrgema seltskonna meeskodanik. Ja nii saabki Sebastian teda abistada ning Helena teda.

Üheskoos õdesid otsides ning Sebastiani õde taas seltskonda viies, muutuvad nad üha lähedasemaks ning Sebastian kuuleb üha enam Helena minevikust, ning nad mõlemad armuvad üksteisesse üha rohkem, kuid siis muutub keegi, kes teab Helena ja ta õdede minevikku ahneks.

Lugu lõppeb kõigi jaoks õnnelikult.

Hästi kirjutatud ajalooline armastusromaan, kus oli põnevust, kirge, saladust ning sõprust.

esmaspäev, 7. juuli 2014

Border Lord

1993 trükk
 Raamat: Border Lord (Border #1) by Arnette Lamb (1993)

Hinne: C


Leedi Mirjam MacDonalds läks Sotimaale, et sobitada rahu Šotlase ja Inglase vahel – selle asemel leiab ta eest aga kahe mehe armastuse. Kildaltoni lossi heasüdamlik, natuke imelik lordist leiab ta usaldusväärse sõbra, kuid uljas ning salapärases Piiri lordis, kes end südaöö härmarusse peidab, leiab ta midagi palju palju enamat.



Duncan Kerri maskeeringu tagas on elukestev ahastus. Tema rollimängud Kirdatoni valitseja ning Piiri valitsejana võivad talle ta tuleviku maksma minna, kuid Duncan teab, et kui imelikus Leedi Mirjam ta tegeliku identiteedi teada saab, siis kaotab ta selle mida ta kõige kallimaks peab – neiu südame.

Romance, Šotimaa



2014 trükk
Tegemist on ühe väga hästi kirjutatud armastusromaaniga, mis ei olegi oma ajastule kohaselt täis korseti katkirebimisi, minestamisi, mossitamisi ning vihaselt minema tormamisi. Selles raamatus on peategelasteks kaks haritut inimest, kes on mängimas üksteisega vägagi ohtliku malepartiid.



Antud mängus on väga kõrged panused.

Mirjam on Kuninganna Anne poolt saadetud karistuseks lahendama kahe piiriäärse valitseja vahelist tüli. Mirjam, kes tavaliselt kasutab oma diplomaatilise läbirääkija oskusi riikidevaheliste kaubandusteede, piiritülide, kuningakodade vaheliste abielude või muude riiklikelt tähtsate asjade korda ajamiseks on Kuninganna Annet vihastanud, kui ta taas nõuab temalt, et talle antaks õigus seaduse ette tuua need inimesed, kes tapsid Mirjami lähedased kui ta oli alles viiene.



Duncan on kasvanud karmi isa käe all, kelle motoks oli, et talle on lubatud kõik, sest ta on ju šotlane. Duncan on püüdnud heastada oma isa vigu, ning on isegi nõustunud abielluma oma vaenukaigast vedava naabri kasutütrega, et nende tüliõunaks olev maa saaks uue omaniku. Kuid Duncani abikaasa Rebacca sureb lapsesünnil ning nüüd tahab ta endine äi saada endale tagasi nii maad, kui ka Duncani poega Malcolmi, ning viib Duncani maal läbi palju veriseid rööviretki. Duncan on vastutasuks võtnud omaks oma kunagise esivanema legendi Piiri valitseja näol, ning sooritab naabri juurde vastu rüüsteretki, kuid seda vaid eesmärgiga temalt röövitu tagasi tuua, mitte naabri talunikke tappa.



Mirjam saadetakse nende juurde ilma et ta teaks tüli põhjustest või tagajärgedest.



Duncan võtab Mirjami vastu maskeerituna imelikuks vaid kalastamisest ja landiehitusest huvituvaks valitsejaks ning püüab Mirjamit oma mänguga uskuma panna, et tema ei teeks kunagi midagi sellist, nagu räägitakse, et see kurikuulus Piiri valitseja teeb – ta ei rööviks, ei tapaks, ning kohe kindlasti pole ta võimeline noorte neidude süütuse rööviks või siis nende röövimiseks nende vanemate juurest.



Samas kohtub aga Mirjam ühel ööl Piiri valitsejaga, ning kuigi neiu ei näe mehe nägu, armub ta siiski sellesse salapärasesse päästjasse ning noortevaheline kirg lööb lõkkele.



Kuigi Mirjam läheb vahepeal ka naabri juurde infot koguma ning Duncanil pole just suurt lootust, et Mirjam nendevahelisele tülile iial positiivset lahendust leiaks, püüab ta siiski Mirjamit enda poole võita üks kõik mil moel. Kui ta aga mõistab, et on Mirjamisse juba liialt armunud, et komejanti kahe erineva tegelasena jätkata otsustab ta Piiri valitseja tappa.



Mirjam on oma südant kaotamas nii sellele salapärasele kangelasele Piiri valitsejale kui ka sellele imelikule Kildatoni lossi valitsejale, ning ta ei tahaks sugugi et tema süü läbi kaotaks Duncan oma poja ja Malcolm oma armastava isa. Kuid kui aga Duncan teatab talle Piiri valitseja surmast, peab Mirjam endale tunnistama, et ta on oma salapäraselt kosilaselt saanud rohkem kui oodatagi oskas ning nüüd tuleb tal leida lahendus piiritülile ja ka õnnelik väljavaade oma tulevikule.



Kui Duncan aga otsustab lõpuks, et on aeg Mirjamile tõde tunnistada ...



See oli üks väga huvitav ja kaasahaarav raamat.

Rusty Nailed

Raamat: Rusty Nailed (Coctail #2) by Alice Clayton (2014)
Hinne: B
Kodumängimine pole kunagi olnud nii tore – või nii segadusse ajav. Sellel ajal kui Caroline boss on mesinädalatel, kestavad ta tööpäevad pikki tunde, et nende sisekujunduse firmat töötamas hoida – eriti veel siis kui Caroline õlule on jäänud ka suurepärasse vana Sausalito hotelli renoveerimine. Sellel ajal kui Caroline fotograafist poisssõber Simon mööda ilma singi rändab, on nende suhe pidevas „kaugus tekitab tugevamad tunded“ seisus. Kumbki neist ei kurda nende suurepärase taaskohtumise seksi üle. Kuid siis otsustab Simon et ta ei taha enam nii palju reisida, ning ühtäkki on ta palju rohkem kodus. Kohe palju rohkem. Ning tahab ka et Caroline oleks rohkem k,odus. Kuigi nende sõprade armuelu pakub neile palju muude asjade pärast muretsemist, tuleb Carolinel ja Simonil siiski ükskord ka oma suhe korda saada. Mitte kumbki ei taha „kui ei näe, siis ei mõtle“ lahendust, kuid kas nad leiavad oma õnneliku klišeeliku lahenduse?
Romance, Humor, Drama

Tegemist on siis Wallbangeri järjega. Taas kord jälgime Caroline (öösärgi tüdruk) ja Simoni (Seinatrukkija) tegemisi. Seekord on meie armulinnukestel käsil pesapunumine. Sellel ajal, kui Caroline on töösse uppumas otsustab muidu visiit-poisssõber Simon ühtäkki hakata pidevalt-kodus-ja-kassi-valves-olevaks poisssõbraks.

Nende kahe suurim probleem on aja- ja suhtlemise puudus. Mitte et nad ei räägiks või et nad ei armatseks – nad ei räägi õigetest asjadest ja nad ei saa kokku üksteisega õigel ajal ja õigetes kohtades. Caroline podiseb üksi oma küsimuse otsas ja Simon elab õnneliku pesapunuja elu.

Siin on nii komöödiat, kui romantikat, kui probleeme kui ka armsaid hetki. Võrreldes esimese raamatuga, pole käesolev sama tugev (sellest ei saaks head rom/com kassahitti) kuid iseenesest on tegu siisi hea raamatuga.

Ja eks saab näha, mitu kiisut siis järgmine osa toob :).