Raamat: The Paradise War (The Song of Albion #1) by
Stephen R. Lawhead (1991)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/73932.The_Paradise_War
Uniste Oxfordy kirikutornide vahelt sõidab Lewis Gilles põhja poole
otsima müütilist elukat keset Šotimaa lagendikke. Ta ei oota sellest muud kui
üht toredat nädalavahetuse ettevõtmist, kuid ühtäkki leiab Lewis end kahe
maailma müstilises kohtumiskohas, vahepealses ajas – ning keset võitlust hea ja
kurja vahel.
Iidsed Keldid ei eristanud meie maailma ja teist maailma: need kaks
olid nende jaoks omavahel seotud ning sõltusid teineteisest. Paradiisi Sõjad
ületavad nende kahe maalima vahelise piiri kui Lewis Gilles satub silmitis
iidse müsteeriumiga – ning kosmilise katastroofi algusega.
Tegu on taas kord ühe toreda leiuga NetGalley’st.
Lugu on siis kahest tudengist – Lewis, kes on Ameerikast tulnud õppima
Oxfordi ülikooli ajalugu, ning peale baka lõpetamist jääb ka magistrisse,
valides oma erialaks Kelti mütoloogiad. Tema „toanaaber“ Simon on
kõrgseltskonna rikas võsuke, kes õpib natuke seda ja natuke teist, enamasti majandust,
kuid veedab suurema osa ajast lihtsalt oleledes ja pidutsedes.
Siis kui Lewis on hõivatud oma diplomitöö kirjutamisega, kisub Simon ta
kaasa reisile Šotimaale, et minna uurima, kas kollases ajakirjanduses olnud
artiklil on ka tõepõhi all, või on lihtsalt üks uskumatu lugu kokku kirjutatud.
Lewis kes tegelikult pole väga huvitatud Kelti mütoloogiast, laseb Simonil end
siiski ära rääkida, ning nii nad satuvadki kohta, kus väidetavalt oli surnud
iidne ürgveis. Looma ennast küll enam kohal pole (teised teadlased on juba
jõudnud ta korjuse minema vedada) kuid talunik, kelle maal loom välja oli
ilmunud, on enda kätte jätnud oda, mis looma tappis. Simoni huvi suureneb
veelgi, ning nii jõuavad poisid ka kivikalme juurde, kuhu Simon sisse kaob.
Mööduvad kuud, Simon ei ilmu välja ja lõpuks kui Lewis usub juba end
hulluks minevat, satub ta kokku ühe teise Kelti mütoloogiate teadlasega, kes
usub Lewise juttu Simoni kadumisest ning viib Lewise kiiresti tagasi Simoni
kadumise kohta. Teel Šotimaale räägib Lewise kaaslane talle sellest, kuidas
meie maailm ja Teine maalil on omavahel seotud, ning sellestki, et ilmselt on
kahe maailma vaheline tasakaal kadumas, ning Teisest maailmast tilgub läbi
asju, mis kunagi meie maailma sattuda ei tohiks. Keegi peab tasakaalu taastama
või avastama probleemi tagamaad. Seekord on siis Lewis see kes kaob.
Ta avab silmad uues kohas, mis on hingematvalt ilus (roheroheline rohi,
sinisinine taevas, õhk on magus, vesi on kristallpuhas, kõik ümberringi on
ülivõrdes) kuid samas äärmiselt eluohtlik. Nimelt avastab Lewis end peagi kahe
üksteist ründava salga vahelt. Selles segaduses, kui Lewis püüab ellu jääda,
avastab ta ühtäkki, et Simon püüab ta elu päästa, rebides tal kaasaegseid
riideid seljast ning tänapäevaseid vidinaid küljest. Simon näeb välja täpselt
nagu kohalikud – loomanahkades poolpaljas ning sõjavärvides – ning ta ka räägib
kohaliku keelt. Kuigi Simon on Lewise jaoks kadunud olnud paar kuud, on Lewis
oma teada olnud Teises maailmas juba neli aastat.
Simon tutvustab Lewist kohaliku olukorraga ning tutvustab Simonit ka
valitsevale kuningale, kes saadab Lewise sõjakooli. Lewis veedab selles
sõjakoolis/saarel seitse aastat, õppides kõike mida peab üks korralik sõdur
teadma ning tutvudes lähedalt ka sõjakooli „direktrissiga“ ning tema tütardega.
Seitsme aasta möödudes ei mõtle Lewis enam nii väga tagasi oma aega ja
maailma minekust, ta on omandanud kohaliku keele ja kombed ning ta ei taha ka
saarelt veel lahkuda, kuid kuningas on talle järele saatnud ja tal tuleb minna.
Kuid saarelt lahkudes selgub, et mitte kuningas ei oota teda vaid
hoopis kuninga pealaulik. Lewis viiakse kaasa järgmisele saarele, kus on
kogunenud kõik Albioni kuningate pealaulikud ja nende abid, et arutada Albioni
ähvardavat ohtu. Kogunemine lõppeb ebaedukalt, kuid enne kui nad saarelt
lahkuvad püüab kuninga pealaulik siiski veel korra selgusele saada, kes on ohu
taga, ning äratab tahtmatult üles veelgi suurema õuduse. Püüdes õudust tagasi
hoida veelgi suuremast hävingust jätab küll kuninga pealaulik oma elu, kuid ta
annab oma viimase hingetõmbe Lewisele.
Kui Lewis taas meelemärkusele tuleb on tagasi oma sõjakoolis, kuid
peagi tuleb tal talvele vaatamata võtta ette raske teekond kuningalinna. Kohale
jõudes leiab ta eest aga vaid hävitatud linna ning tapetud elanikud. Paremini pole
ka läinud teistes ümbruskonna linnades.
Kui siis Lewis lõpuks kohtub taas kuninga, printsi ja Simoniga, ootab
neid kõiki ees väga raske teekond kuningriigi põhjapoolsemasse tippu. Teekonnal
ei tule neil võidelda vaid külma, nälja ja väsimusega vaid ka allmaailmast
vabanenud deemonitega.
Kui endine kuninga pealaulik suri, andis ta Lewisele koos oma viimase
hingetõmbega ka teadmised Albioni Laulu asukoha kohta, kuid Lewis oli selle
kogu selle šoki käigus unustanud. Nüüd kui nad lõpuks jõuavad pärast suuri
raskusi oma sihtkohta, hakkab Lewis koos uue pealaluliku abiga meenutama ning
lõpuks ka leiab kaotatud teadmise.
Kui kõige raskem on möödas, mõistab Lewis, et Albioni ja meie maailma vahelist
tasakaalu ei ähvarda mitte keegi muu kui tema ja Simon, seega annab ta endast
parima, et neid tagasi õigesse aega viia, kuid …
See oli üks väga huvitav ja väga hästi kirjutatud raamat. Jutt on sujuv
ja keskendub kõige tähtsamale, jättes ära mõttetud ilustused ja heietused. Mind
küll pani imestama, et miks on peategelaseks tudeng, kes õpib Kelti kultuuri,
kuid sellest tegelikult üldse huvitatud pole, kuid tegelikult tuli tema
teadmatus loole paljuski kasuks.
Väga ladus ja kaasakiskuv lugu. Nüüd võtan peagi ette järgmise selle
sarja raamatu The Silver Hand
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar