Blood in Snow

Raamat: Blood in Snow (Riddle in Stone #3) by Robert Evert (2014)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22583619-blood-in-snow

Edmund – kokutav, ühesilmaline raamatukoguhoidja - on Kõrmaaa enda kuningriigiks tunnistamisega sooritanud riigireetmise, ning otsustab nüüd lõpetada põgenemise ning kindlustada oma tagala. Koos oma parima sõbra Pond Scumiga, verekoera Beckyga ning Abbyga, tuleb tal vastu astuda goblinitele, maagia kasutajatele ning tervele Kuningas Lioneli armeele, et oma kallimaid kaitsta. Kuid kõige karmim vaenlane talle on siiski saabuv talv, ning ei Edmund ega ka ta mehed pole varustatud piisavalt, et talve üle elada.

Paranormal, Adventure

Et siis kolmas ja loodetavasti mitte viimane osa Riddle in Stone sarjast.

Eelmine raamat lõppes nii, et ma olin täiesti valmis lugema sellest raamatust pikka lugu sellest, kuidas Edmund läheb tagasi Surematu Kuninga juurde, et päästa Molly laps.

Kuid ei, selles raamatus on palju muudki kui vaid selle huvitava päritoluga lapse päästmine.

Esmajärjekorras tuleb Edmundil Rood taas üles ehitada ja talveks ette valmistada. Kõik uuselanikud tuleb sisse seada, vahet pole, millised on nende inimeste erilised võimed, millega nad kogu kogukonnale kasuks saavad olla. See pole kerge ülesanne, kuid Edmund oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel, suudab kõiki end kuulama panna ning kõigile selgeks teha, et kui nad tahavad oma elu muuta, tuleb neil selleks kõigil ka tegutseda.

Loomulikult ei ole see kerge ülesanne, eriti kui tema tegevust tuleb segama lahkulöömise uudist liiga kiiresti kuulnud Kuningas Lionel, kes ootamatult ning ettekavatsematult abistab Edmundit tema teises suures mures – kuidas päästa Molly tütar.

Abi pole Edmundil ka tema missioonil ka kõigist teistest maagia kasutajatest, sest neil on omad eesmärgid ja mitte kõik neist ei taha leida rahulikku elukohta Roodis.

Kuna Kravel kaotas eelmises raamatus oma alalise kaaslase Grundigi, siis pole tema naljad nii vaimukad ning mänglevad, kuid nad on siiski kaasakiskuvad.

Igas raamatus on olnud üks tegelane, kes on mingi hetk äärmiselt ebameeldivaks muutunud – kuigi nad ei pruukinud olla sugugi negatiivsed tegelased – käesolevas raamatus on selline tegelane Pond, kes oma armukadedusega ja lollusega seab ohtu oma lähedaste ja ka kogu Roodi saatuse.

Abby on nagu üks noor tütarlaps ikka, hüppab siia hüppab sinna, tahab ei taha, kuni Surematu Kuningas tal kõrist kinni saab ning siis tuleb Abbyl otsustada tõsiselt, mida ta oma eluga edasi tahab teha.

Raamat lõppeb täpselt nii, et ees peaks ootama veel järgminegi raamat, sest kuigi paljud küsimused said vastuse, jäi piisavalt siiski õhku, et järgmist raamatut oleks väga lihtne lisada. Ka kirjanik ise on tunnistanud, et temal oli plaanis kirjutada veel mitmeid järgnevaid raamatuid, minnes looga edasi isegi pärast seda kui Edmund juba surnud on, kuid hetkel pole kirjastus huvitatud rohkemast kui vaid kolmest raamatust, seega on Robert öelnud, et kui neljas tuleb, tuleb tal see ilmselt ise avaldada, mitte läbi kirjastuse minna.

Aga raamat on hea, lugu huvitav ja tegelased ja sündmused vägagi kaasahaaravad.