Call Me By Your Name

Raamat: Call Me By Your Name by André Aciman (2007) RR 
Hinne: A 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/6484905-call-me-by-your-name 
See on lugu äkilisest ja tugevast armastusest, mis lööb lõkkele teismelise poisi ja tema vanemate Itaalia Riviera kaljuäärsesse majja suvitama tulnud külalise vahel. Olemata valmis nendevahelise külgetõmbe tagajärgedeks, teesklevad nad esialgu hoolimatust. Kuid järgnevate suvenädalate jooksul, kui kire ja hirmu, iha ning külgetõmbe hoovused ei taha vaibuda, saavad nad veelgi hoogu juurde kui nad testivad nendevahelist pingelist pinnast. See mis saab alguse sügavalt nende hingest, on vaevalt kuue nädala pikkune suhe, kuid jätab neile mõlemile jäljed kogu eluks. Sest see mida need kaks avastavad Rivieras ning sumedal suveööl Roomas, see mida nad mõlemad teavad, et nad ei koge enam kunagi, on sügavaim lähedus. 
Romance, MM 

Kutsu mind enda nimega on armastuslugu, mis jääb hinge pikalt püsima.

See on täiskasvanuks saamise lugu, esimese armastuse lugu. See on armastuskiri. Päevik. Memuaarid. Suurepärane lugu.

Loo minategelane on seitsmeteistaastane Elio, kes elab koos vanematega Itaalia Rivieras rannikuäärses majas, kuhu igal suvel tuleb kuueks nädalaks uus doktorant, kes aitab tema isa tema uurimistööga, ning samas kirjutab ka oma tööd või teeb uurimistööd oma töö jaoks. Elio on harjunud nende suviste külalistega, nad kõik on seal oma kuus nädalat, teevad oma tööd ning nad kõik jäävad nende perega ka hiljem kontakti. Kuid sel aastal on kõik juba esimesest hetkest teistmoodi.

Kui ta näeb Oliveri taksost väljuvat ja hooletult „Hiljem“ üle õla viskavat, tekitab see temas midagi, mida ta veel päris seletada ei oska. Ta jälgib Oliveri ja püüab tema tähelepanu võita, ta näeb segadusse ajavaid unenägusid, nad käivad koos ujumas, ratastega linnas, nad loevad oma materjale ühes ja samas aianurgas … kui Oliver teda kord teiste noortega väljas olles õlast puudutab ja teda masseerida püüab, siis esialgu Elio tahaks tema käe all sulada, kuid siis tõmbub järsult eemale. 

On päevi, kus nad ei räägi üldse, on päevi kus nad on väga sõbralikud ning Elio ei suuda mõista, kas talle vaid tundub või on nende vahel midagi. Lõpuks ta ütleb otse välja mida mõtleb, mida ihaleb. Oliver vastab talle, kuid samas tõmbub taas eemale. Elio püüab endas selgusele jõuda minnes välja oma naabritüdrukuga, saades lahti sedasi oma süütusest, kuid see ei kaota ära tema tundeid Oliveri vastu. Ta katsetab veelkord Oliveriga rääkida.

Kui Elio on esimest korda olnud koos Oliveriga, tunneb ta pärast seda halvasti, süüdi, räpasena … kuid see esimene paanika möödub peagi.

Elio ei loe päevi ta ei taha teada, mitu päeva neil veel koos jäänud on, sest seda on liiga vähe. Viimased päevad veedab Oliver Roomas ja Elio isa leiab, et Elio peab Oliveriga sinna kaasa minema. Need kaks päeva ja ööd on väga intensiivsed ja täis tundeid. 

Nagu ka teised suvised külalised, nii jääb ka Oliver Elio perega endiselt ühendusse, ta tuleb neile külla, annab teada oma abiellumisest, käib oma abikaasa ning lastega Elio isa juures. Aastad mööduvad, Elio elu on täis inimesi ja suhteid, kuid see üks, see esimene, ei unune iial.

Kuigi see lugu algas minu jaoks natuke segaselt, muutus kõik peagi vägagi ladusaks ning kaasakiskuvalt emotsionaalseks. See esimese armastuse ilu ja valu, see kuidas Elio oma tunnete segadust mõistetavaks püüab teha endale, kuidas ta jälgib Oliveri ja püüab tema ilmeid, käitumist, ütlemisi endale selgeks teha … see kõik on nii … ilus.

Üks lõik esimese peatükk lõpust iseloomustab seda kõike minu jaoks kõige paremini:

Kuid see mida ma ütlesin ta padja sisse paljastas minu jaoks, vähemalt sel hetkel, kui ma harjutasin tõde, öeldes seda kõvasti välja, et mulle meeldis seda öelda, ning kui ta oleks sel hetkel juhtunud mööda minema, kui ma pomisesin asju, mida ma poleks julgenud ka oma peegelpildile öelda, ma poleks sellest hoolinud, mul poleks midagi selle vastu olnud – las ta teab, las ta näeb, las ta kritiseerib, kui ta tahab – ärgu vaid maailmale öelgu – isegi kui sa oled sel hetkel minu jaoks kogu maailm, isegi kui su silmis on õudust täis ja põlastav maailm. See sinu jäine pilk, Oliver, ma pigem sureks, kui peaks seda nägema, kui ma olen sulle öelnud.

Nii ilus, kuid nii valus.

Suurepärane raamat ja kui mul õnnestub siis vaatan kindlasti ära ka raamatu järgi tehtud filmi, kus on peaosas üks mu lemmiknäitlejaid, Armie Hammer.

Memoirs of a Gigolo III

Raamat:  Memoirs of a Gigolo, Third Omnibus Edition, Volumes 8 & 9 by Livia Ellis (2016)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/33150543-memoirs-of-a-gigolo-third-omnibus-edition-volumes-8-9

Tere tulemast Oliver Adairi maailma. Väljaspoolt ilus. Seestpoolt rikutud. Üks vale otsus teise järel jätab ta rahata ning võimalusteta. Kui talle tehakse ettepanek oma keha müüa, siseneb ta müüdava seksi paralleelmaailma. Oliver asub teekonnale, mis sunnib teda kontrollima oma deemoneid, vastutama oma mineviku pattude eest ning saama meheks.

Kaheksandas ja üheksandas osas tähistame Oliveri kahekümne kaheksandat sünnipäeva, tema isa esimest surma aastapäeva ning ta püüab ka otsusele jõuda, kas abielluda raha või kire pärast, või mõlemi pärast, või siis teha oma endisele kihlatule, Ameerika kanaburgeri kuningannale laps. Võib-olla valib ta kõik kolm. Ta peab selle kõigega tegelema samal ajal kui ta valmistub saama Reality televisiooni täheks, ning püüab ka rahuldada oma kliente: Latiino Pop Staar, Londoni Koduperenaisi ning võib-olla ka biseksuaalset Psühhiaatrit.

Humor, Erotica,

Gigolo memuaarid on humoorikas erootiline sari noorest Briti aristokraadist.

Seekord on siis koos kaheksas ja üheksas osa. Nendes ei ole uskumatuid seiklusi ettearvamatute soovidega klientide vooditesse. Kahekas osa on sellest, kuidas Oliver paraneb kakluses saadud haavadest, kuidas ta peab otsustama, kas ta ikka abiellub Parvattiga või hoopis Olgaga või anub oma Endist Kihlatut end tagasi võtta. Samas meenutab ta seda kuidas see kõik alguse sai, kuidas nad Eloniga alustasid, kuidas ta seksis esimest korda tüdrukuga, kuidas ta ülikoolis läks ja Elon keeldus temaga koos ühikas elamast ja kuidas ta tutvus Renataga. Kuidas Renata ta maha jättis ja Elon taas koos temaga taas maailma vallutab.

Kui ta juba tervem on, on ta oodatud sugulase pulma Šotimaal ja loomulikult ei lähe ta sinna üksi. Koos temaga lähevad pulma nii mõnedki värvikad tegelased nii ta minevikust kui ka olevikust. Üks pulmakülalistest on ka ta Endine Kihlatu, seega meenutab ta ka seda kuidas nad tuttavaks said, nende kooselu, tema mitmeid kõrvalehüppeid ja nende suhte lõppu. Samas ei suuda ta Endine Kihlatu ka nüüd oma käsi Oliverist eemale hoida.

Üheksas osa on Oliveri sünnipäevast. Päevast mille ta on korralikult ära planeerinud, ta teab täpselt kus ta iga tund olema peab, mitu korda päevas ta orgasmi tegelikult saada võib ja mitu korda ta teesklema peab ja kui palju tal klientide vahel vaba aega on, et ta süüa jõuaks. Kuid nagu Oliveri elu puhul ikka, ei lähe kõik nii nagu planeeritud. Hommik venib Olgaga pikemaks, siis peab ta Psühhiaatri juurde minekuks uue partneri leidma, sest tema esimene valik on kodus allergiatega ja teised ei taha seda tööd võtta, kuna Olga ei luba neil seda  teha. Jalgpalluri juures ootab teda ka üllatus ja sessioon jääb pooleli kui Jalgpalluri naine ukse taha jõuab. Vahepeal võtab teda autopeale nii mõnigi tume kuju, kes kas nõuavad infot või annavad infot. Viimane kohtumine peale LPS-i viibib, kuna metroo seisab enesetapja tõttu ja LPS juurde ei saa ta tagasi minna, kuna ta ema on haiglas. Päev mis oli korralikult planeeritud ja mis oleks pidanud olema üks hea päev oli lõpuks üks kohutav päev.

Kuid mulle ikka nii meeldivad Livia Ellise Gigolo memuaarid. Siin on nalja ja vürtsikaid voodiseiklusi ja samas võib siit ka mõne väga andeka elutõe leida.

Phantasmagoria

Raamat: Phantasmagoria (Scandalous Seductions #3) by Madelynne Ellis (2008)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/3666632-phantasmagoria

On aasta 1800, kolm aastat on möödunud sellest, kui Bella ja tema biseksuaalsed kallimad Londonisse põgenesid, ning nüüd ärkab Bella ühel hommikul avastamaks et nende õrn menage a trois on lagunemas. Vaughan, Pennerley markiis on lahkunus ilma ühegi seletuseta.

Bella järgneb Vaughanile tema peremõisa Welshi piirile, et Vaughan tagasi saada ning nende suhe taastada, kuid leiab end kisutuna Vaughani planeeritud kuratlikult gootilise Halloweeni peo – fantasmagooria - ettevalmistustesse. Ümbritsetuna varjudest ning vaimudest, kisuvad Bella ning tema kallimad kiht kihi haaval ära nende suhet ümbritsevad valed ning kired nii minevikust kui ka tulevikust.

History, Romance, Erotica

Selles raamatus saab siis Lucerni, Bella ja Vaughani lugu lõpu. See polnud päris see lõpp mida ma oleks oodanud, kuid samas oli see väga loogiline lõpp.

Seega Vaughan lahkub Londonist, et lasta Bellal ja Lucernil oma suhted selgeks teha ilma temata. Mida Bella aga ei tea on see et Lucern on juba ammu Bellast loobunud, kuid Bella loodab siiski ning kui ta on teada saanud kuhu Vaughan on läinud, kiirustab talle järele, et ta tagasi tuua või siis sundida Lucerni neile järgnema, et neid taas kokku viia.

Vaughan on läinud oma peremõisa et seal korraldada Halloweeni pidu, mida keegi kunagi ei unustaks. Vastavalt Madelynne Ellise stiilile on Vaughanil nende paari päeva jooksul enne pidu ja peo ajal mingitsorti seksuaalne kokkupuutumine enamuse peo külalistega (nende seas ka tema oma õde). Ühesõnaga, püüab Vaughan Bellat ja Lucerni enda peast välja seksida. Kuid see ei aita, kuna nii Bella kui ka Lucern on tema vallutuste seas. Seega peab ta tegema otsuse.

Kuid tegelikult on lõpuks Lucern see kes teeb otsuse Bella ja Vaughani eest, aga see mida need kaks selle otsusega peale hakkavad jääb juba lugejatele endile teada saada ;).

Ühelt poolt oli tegu hea looga, kuid teisalt oli see lugu hüplik ning kiirustatud ning sunnitud. Kuid vastuvaidlematult oli tegu ühe hea Vibraatori raamatuklubi raamatuga. :)