Arch-Conspirator

Raamat: Arch-Conspirator by Veronica Roth (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60795459-arch-conspirator 

Maailma viimast linna ümbritseb tühermaa. Ilma arhiivita, kuhu on talletatud surnute geenid, inimkond kaoks.

Arhiivi talletamine peaks olema põhjus tähistamiseks, kuid Antigone vanemad tapeti, jättes tema isa trooni vabaks. Kui tema onu Kreon tuleb trooni endale nõudma, tunneb Antigone raevu. Kui Kreon võtab ta koos tema vendadega endaga koos lossi, Antigone näeb, mis selle liigutuse taga tegelikult peitub: see on kullatud puur, kus ta on nii vang kui külaline.

Kuid ta onu saab peagi teada, et küski puur pole purustamatu. Ning ka ta ise pole surematu.

Dystopia, Fantasy, Retelling

See on Oedipuse tütre Antigone lugu düstoopilises tulevikus. Kui Sophoclese loos püüab Antigone matta oma venda väärikalt, siis selles versioonis püüab ta talletada oma venna geene pühas arhiivis, kuid nende onu ei lase tal seda teha. Sellele järgneb vaikne mäss, mässab nii neiu kui ka ta vend ka ka teised nende ümber, kes toetasid nende isa ja kellele ei meeldi praegune valitseja. See vaikne mäss ei saa hästi lõppeda, kuid see annab tõuke millekski suuremaks.

See uusversioon sobib suurepäraselt kokku esialgse tekstiga, kuid samas on piisavalt kaasaegne. Hea lühike lugemine.

Rotisaar ja teisi lühijutte

Raamat: Rotteøya og andre fortellinger by Jo Nesbø, tõlge Kadri Rood (2023) Varrak, RR, A Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/141445946-rotisaar-ja-teisi-l-hijutte 

Selle raamatu viis lühijuttu kõnelevad tulevikust. Pandeemiajärgses USA-s ootab eliit pilvelõhkuja katusel evakueerimist, sel ajal kui tänavatel toimub kõigi sõda kõigi vastu. Kas keset valitsevat seadusetust on ruumi eetikal ja moraalil põhinevatele valikutele? Teadlane teeb avastuse, mis võib olla igavese elu võti, aga varsti tuleb tal ajaga võidu joosta, et jõuda mälestustemakulaatorini, mis tal oma avastuse unustada aitaks. Kaks sõpra on teel Pamplona pullijooksule, aga armuvad samasse tüdrukusse. Sündmused võtavad ootamatu pöörde ja varsti ei ole küsimus enam selles, kes nad on, vaid hoopis millal nad on. Noor elupõletaja on võlausaldajatega pahuksisse sattunud ning otsustab põgeneda Aafrikas maofarmi pidava isa juurde. Isa ja poeg pole kunagi lähedased olnud, aga surmavalt mürgiste madude keskel tulevad ilmsiks varjatud kavatsused. Avalik sektor on kahanenud olematuks ja elukorraldust määravad suurfirmadest moodustunud kartellid. Malehuvilisest psühholoog töötab kartellide palgamõrvarina ning omavahelises arveteõiendamises lähevad käiku kõige leidlikumad ja julmemad meetodid.

Thriller, Crime, Short Stories, 

Kas te olete näinud sarja Black Mirror?

No vot, kujutage nüüd ette, et Jo Nesbøle on antud võimalus kirjutada uute osade jaoks mõned lood ja ta teebki seda täiesti talle omasel, põnevust ja kõhedust pakkuval moel. Neid lugusid lugedes hakkab pilt täiega jooksma, ning kui need oleks Brittide tehtud Black Mirrori osad, võiks need olla ühed parimad.

Nesbø loodud peaaegu düstoopilises maailmas on tähtsal kohal tehisaru ja tehnika üleüldse. Samas ei ole inimsuhted kuhugi kadunud ja nagu ikka on inimesele kõige suurem oht teine inimene. 

Kui te pole veel Nesbø raamatuid lugenud, siis see oleks väga hea raamat alustuseks. 

Üks paik laias ilmas: kodu tähendust otsimas

Raamat: A Place in the World by Frances Mayes, tõlge Anne Kahk (2023) V, RR, A

Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/185944896-ks-paik-laias-ilmas 

„Ütle mulle, KUS sa oled, ja mina ütlen, KES sa oled.” Ühtaegu pitsiliselt õrn ja kaljusid paigast nihutavalt jõuline, samas unistav ja realistlik, põnevaid ajalooseiku puistav ja eri kultuuride isikupära austav – selline on Eestiski menukiks saanud „Toscana päikese all” autori uus reisi- ja mõtisklusraamat, milles maailmarändurist romantik otsib kodu mõiste sügavamat tähendust, pakub vahepaladeks oma lemmiktoitude retsepte ega unusta lisada näpuotsaga ka huumorit. Autori arvates väljendab kodusse suhtumine olulisi tahke inimese olemusest. Igatahes käsitleb ta seda teemat süvitsi, viib lugeja oma sõprade kodudesse, põikab lapsepõlve ja paikadesse, kus talle on tundunud, et just sinna võikski elama jääda. Tema ilmekas stiil annab edasi kujutluspilte ja isegi -lõhnu, nagu vaid luuletajal seda teha õnnestub. Frances Mayes on ameeriklannast luulekunstiprofessor, kelle võõraste paikade ja eriti Itaalia elu uudistamise raamat „Toscana päikese all” (1996) püsis üle kahe ja poole aasta New York Timesi bestsellerite seas ning mille põhjal tehtud mängufilmi (2003) 

Travel, Memoir, Essays

Ma pole lugenud Mayesi kõige tuntumat raamatut “Toscana päikese all”, kuid loomulikult ma olen näinud filmi, ja mitte ainult üks kord. Kes siis poleks? Seega oli ju täiesti loomulik, et valisin selle raamatu lugemiseks. 

Mida ma ei oodanud, oli see, et see polnud üks romaan, vaid lühijuttude või pigem artiklite kogum. Need erinevatel teemadel kirjutatud lood/artiklid on osalt kirjutatud sellel ajal või pärast seda, kui maailm oli lukus, nagu tagasivaade ajale enne ja ajale pärast. 

Artiklid on erinevatel teemadel - aiandus, toit, reisimine, elamine teises riigis, teises keelekeskkonnas, kinnisvara mured, uue kodu otsimine, perekond, sõbrad. 

Mõnes mõttes oli see hea lugemine, kuid samas võis see olla ka väga tüütu, kõik olenes sellest, kui väga selle essee teema sind puudutab. See oli huvitav sissevaade autori igapäevaellu, kuid kõik need heietused ei pruugi kõnetada. Rohenäpud leiavad siit nippe aias tegutsemiseks ja kokkajatele on siin ka retsepte, kuid kas sellest piisab?

 

Võibolla see polegi raamat, mida peaks algusest lõpuni ühe istumisega lugema, võibolla on seda parem lugeda üks lühijutt nädalas, või kuus, igaühel oma valik.

Below Zero

Raamat: Below Zero (The STEMinist Novella #3) by Ali Hazelwood (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59651553-below-zero            

Mara, Sadie ja Hannah on esmalt sõbrad ja teadlased alati. Kuigi nende valitud teadusalad võivad viia neid maailma erinevatesse otsadesse, nõustuvad nad kõik ühe hästituntud tõega: kui on tegemist armastuse ja teadusega, siis vastandid tõmbuvad ja rivaliteet teeb ajsa kumaks …

Hannah’i meelest on olukord päris täbar. NASA noor teadlane pole mitte vaid vigastatud ja ka kaugel Nasa Arktika uurimisjaamast - kuid ainus kes talle sinna ohtlikusse kohta saab appi tulla on tema kauaaegne rivaal.

Ian on Hannahi jaoks nii mõndagi: kurjam, kes püüdis tema ekspeditsiooni keelata; mees kellel on peaosa nii mõneski tema unenäos … kuid siiani pole ta kunagi olnud tema kangelane. Seega miks peaks ta riskima kõigega, et Hannahile järgi tulla? Ja miks peaks tema kohaloleks tunduma sama ohtlik Hannahi südamele kui ka peagi saabuv lumetorm?

Romance, Humor

Ha! Vastandid tõmbuvad ja tekkivad sädemed sulatavad ka kõige iidsema jää :)!

Taas kord on meie neiu teadlasel probleem, mille lahendamiseks ei piisa korralikust uuringust ja testimisest, ning väidete kinnitusest. Selle probleemi lahendamiseks on vaja kuulata, tundeid usaldada ja lahti on vaja lasta ideedest, mis kõik ära kipuvad rikkuma, kuid ka see teadlaseneiu ei käitu nagu teadlane, ta pigem käitub nagu teismeline, kes kuulab sõbrannasid ja keeldub rääkimast sellega, kellega tal tegelikult probleem on.

Hannah pole alati olnud tuupur, kuid siis ta leidis millegi, mis teda huvitas ja suunas kõik oma tähelepanu ja oskused sellesse, et temast saak see, kes annab oma osa järgmise Marsi kulguri edukas maandumiseks ja Maale andmete saatmiseks. Ta on valmis kõigeks, kuid siis tõmmatakse tema projektile pidurit ja selle asemel, et teada saada miks, rühib ta veelgi sihikindlamalt edasi, kuni paneb oma elu ohtu.

Järgneb ootamatu päästeoperatsioon selle poolt kelle peale ta viha peab, asjade selgitamine ja õnneliku paari särisev kohtumine.

Hea lühike särisev lugu, kuid kahjuks liigagi sarnane teise osaga.

Stuck with You

Raamat: Stuck with You (The STEMinist Novellas #2) by Ali Hazelwood (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59651555-stuck-with-you  

Mara, Sadie ja Hannah on esmalt sõbrad ja teadlased alati. Kuigi nende valitud teadusalad võivad viia neid maailma erinevatesse otsadesse, nõustuvad nad kõik ühe hästituntud tõega: kui on tegemist armastuse ja teadusega, siis vastandid tõmbuvad ja rivaliteet teeb ajsa kumaks …

Loogiliselt võttes teab Sadie, et linnaarhitektid peavad sildu ehitama. Kuid teadlasena mõistab ta ka, et asjad võivad muutuda ja kui sa peaksid jääma kinni väiksesse New Yorgi kõrghoone lifti koos mehega, kes mudris su südame, on sul õigus sellele lihaselisele, blondile sillale tuli otsa panna. Erik võib vabandada nii palju kui tahab, kuid kui tsiteerida üht mässajast liidrit - samahästi võiks ta ka Wookieet suudelda.

Isegi kõik Sadie korralikult paika pandud rituaalid ei oleks talle sellist kohutavat taaskohtumist ette ennustada. Kuid sellel ajal kui Eriku tugevad käed lausa kutsuvad nende kaissu ja tema hääl muutub pehmeks kui ta Sadiele kampsunit pakub, ei suuda Sadie vältida mõtlemist, mis on nende pakkumiste taga. Äkki, võibolla on võimalik ka põletatud silda ületada …

Romance, Humor

Kaks kõrgeltharitud noort inimest leiavad üksteist ühel  hommikul, kui üks vajab sarvesaia, et täita oma eelmiste edukate müügikohtumiste rituaali ja teine leiab lõpuks võimaluse hakata rääkima selle neiuga, keda ta juba ammu imetlenud on. Kõik läheb nii nagu muinasjutus: nad räägivad, nad söövad õhtust, nad jõuavad noormehe korterisse, nad lahkuvad hommikul üksteisest õnnis naeratus näol ja …

Nagu ikka, kui midagi valesti läheb, siis pole ju vaja küsida selgitust otse hundi suust, palju parem on mossitada ja turtsuda ja sõbrannadelt nõu küsida ning koos nendega turtsuda.

Seda siis seni, kuni Sadie on sunnitud Erikule otsa vaatama, temaga rääkima ja seletama talle, miks ta on Eriku kõnesid vältinud. Oleks ta vaid lapsiku käitumise asemel käitunud kui teadlane, kes ta ka on. Kuid siis poleks seda humoorikat ja särisevat lugu.

Mõnus lühike vaheldus kõigile nendele krimidele.

Igikelts ja tuli

Raamat: Frost and Fire by Roger Zelazny, tõlge Juhan Habicht, Piret Frey, Sash Uusjärv, Andrus Igalaan (2020) Fantaasia, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/56196895-igikelts-ja-tuli           

„Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).

Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega. .

Fantasy, Science, Fiction

“Igikelts ja tuli” on kogumik lühijutte, millest mõned võiks olla “Black Mirrori” inspiratsiooniks, mõned neist on saanud inspiratsiooni teiste autorite töödest ja nad kõik on suurepärane fantaasia lend.

Kuna ma alles hiljuti lugesin Bradburi lühijuttude kogumikku, siis pean tunnistama, et kui ma selle kogumiku jutte meenutan, siis ma pole päris kindel, kas see mis meenub on sellest või Bradburi kogumikust, sest neil lugudel on ühiseid jooni. Igas loos on oma keskne tegelane, olgu see siis AI, paranormaalne elukas, robot, inimene või olend kuskilt mujalt. Mõni lugu on lühike teine pikem, kuid kõigil on oma pärl. Paar lugu ei ole tegelikult päris lugu, vaid hoopis esitlus, kus autor teeb ülevaate oma kirjutamise viisist ja oma valitud žanrist.

Kogumiku eelviimane lugu - Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele - oli kuidagi väga tuttav. Osalt oleks nagu sellest loost saanud inspiratsiooni film “Piire ületades”, ning see lugu meenutas mulle ka Clarissa Pinkola Estési “Naised, kes jooksevad huntidega” ja Mia Kankimäki “Naised, kellest ma öösiti mõtlen”, see eneseleidmise rännak Jaapanis, seda on ühes huntide loos ja samasugust rännakut teeb ka Kankimäki, lihtsalt nende loos pole seda fantaasia elementi, mis on Zelazny loos.

See oli hea lühijuttude kogumik … kui vaid need autori sissejuhatavad lõigud oleks ära jäetud, või siis kokku kogutud ja lõppu pandud, või siis oleks võinud olla alguses hoiatus, et jätke sissejuhatused lugemata, kui tahate lugu lugeda ilma autori poolse esmase mõjutuseta. Need sissejuhatused sisaldavad suurte nimede (autorid, ajakirjad) mainimist ja üleüldiselt oma saba kergitamist. Võibolla teistele see sobib, kuid minu jaoks oleks võinud need ka olemata olla.

Hea lugemine!

Kaleidoskoop

Raamat: Kaleidoskoop by Ray Bradbury, tõlge Mario Kivistik (2000) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/9446978-kaleidoskoop          

Mario Kivistiku koostatud valikus Ray Bradbury lühijuttudest on olemas kõik selle meistri loomingule omased jooned: kaotusvalu ja nostalgia, kaastunne isegi kõige arutumalt käituvate inimeste vastu, stiilimeisterlikkus ja eelkõige suur inimlikkus. Tema kangelased on ka kosmoses just inimesed ning tehnoloogia ei hakka kunagi domineerima. Ja nagu hea kirjandus ikka, on ka Bradbury loomingu paremik ajatu ja aegumatu.

Fiction, Mystery, Fantasy, Horror, Si-Fi, Classic

On oktoober, üha pimedam, külmem ja kõhedam kuu. Just õige aeg lugeda Ray Bradbury fantaasiarikkaid, õõvatavaid, põnevaid ja värvikaid lugusid, kuidas inimkond läbi kogu tema fantastiliste lugude teevad imelikke tegusid maal, Marsil ja muudel planeetidel. Tema lood ei näita meid alati just kõige paremast küljest, kuid ta näitab võimalusi, kuidas me võiksime paraneda, mida me ei peaks tegema või mida tehes me jätaksime endast maha parema jälje. 

Kuigi tema lood on enamasti kirjutatud möödunud sajandi keskpaigas on neis praeguseks reaalsuseks saanud asju - targad majad - ja unistusi, mille poole teadlased endiselt püüdlevad - Marsi külastamine - kuid ajarännakud jääva endiselt raamatutesse.

Osad lugudest oleks nagu kirjutatud “Marsi kroonikate” fännidele, kellele jäi raamatust väheseks. On lugusid, kus on tuttavaid asju Shakespearest või Poe lugudest või siis on tema lugudest inspiratsiooni saanud Stephen King või Pedro Parama. Ning oli ka üks lugu, mis tuli mulle väga tuttav ette telesarjana, kuid uurides Bradburi nime alt IMPD’st, seda sarja välja ei tulnud, kuid kannatliku otsingu järel ma sarja leidsin - The Whispers / Bradbury lugu Nulltund.

Bradbury oli suurepärane kirjanik ja tema lugusid on alati põnev lugeda.

Verine kamber

Raamat: Bloody Chamber by Angela Carter, tõlkija Krista Kaer (2015, 1979) Varrak, RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25531797-verine-kamber

„Verise kambri” jutustused põhinevad muinasjuttudel või rahvapärimusel. Autor on öelnud, et tema eesmärgiks ei ole olnud kirjutada lugude uusversioone, vaid selitada välja nende latentne sisu. Ühtlasi on ta püüdnud rikkuda naiste kujutamise tava muinasjuttudes – koos uue kujuga on lood saanud ka uue tähenduse.
Kogumikus on meelas ja barokne töötlus „Sinihabemest”, mitu versiooni „Kaunitarist ja koletisest”, humoorikas „Saabastega kass” ja veel mitu tuntud arhetüüpset lugu, mida vaadeldakse uue nurga alt.
Angela Carteri viis muinasjuttude tõlgendusvõimalusi näidata ja nende sisu avada on olnud eeskujuks mitmele kirjanikule nagu näiteks Neil Gaiman, David Mitchell, Audrey Niffenegger, J. K. Rowling.

Fiction, Adventure, Paranormal

Verine kamber on just üks selline raamat, mis tõendab, et raamatut ei tasu hinnata kaane järgi ning ka teiste arvustusi on parem mitte lugeda. See on raamat, millele tuleb läheneda silmad ja kõrvad kinni, ning kogeda esmakordselt täpselt nii nagu ta teieni jõuab.

Mina kahjuks lugesin eelnevalt ühte arvustust ja seetõttu ma seda raamatut ei valinud lugemiseks siis kui ta ilmus ja kui raamat oli ilmunud, vaatasin ma kaant ja mõtlesin, et oligi vist hea et ei valinud, sest enamasti on erootiliste raamatute lugemine eesti keeles tohutult piinlik.

Nüüd, kui ma ei saanud teisiti, kui ma pidin raamatu läbi lugema, sest see on osa mu Briti kirjanduse loengust, siis võin ma ausalt öelda, et see on üks suurepärane kogemus. Tõsi, üllatav ja vahel kohutav, kuid suurepärane ikkagi. Muinasjutud on vaid käesoleval sajandil vikerkaaretiivulistest haldjatest, kes kekslevad ringi üksarvedel ja aitavad lossi vangistatud printsessidel end ise päästa, ning ainus veri mida neis lugudes leidub on paberiservaga lõigatud imetilluke sõrmehaav, seega on need (muinas)jutud täpselt sellised nagu nad olid siis kui nad esimest korda kirja pandi ning kohased ka sellele ajastule kui neid esimesi versioone inspiratsioonina kasutati.

Verine kamber on selline korralik viktoriaanlik ning modernistlik muinasjutukogu, kus lood on realistlikud, põhinevad klassikutel, siin on perverssust ja julmust ning autoril on olnud suur soov oma lugejaid šokeerida. Siin pole ainult vanade muinasjuttude uusversioon, lisaks on siin ka muinasjutud seotud klassikaga. Nagu näiteks Saabastega kass on seotud Moliere Don Juani looga ja Uinuv Kaunitar on seotud Dracula looga. See on nagu fan-fiction kuid palju kõrgemal tasemel.

Tõsi, mõni lugu võib tunduda liiga otsekohene või liiga verine, kuid te olete ju kindlasti lugenud vendade Grimmide muinasjutte, ka need on vägagi verised ja tegelikult ei olnudki muinasjutud mõeldud roosade unenägude loomiseks, vaid hoiatuseks ja õpetuseks.

Polegi muud öelda, kui et väga hea lugemine.

Õnnelik prints

Raamat: Õnnelik prints by Oscar Wilde, tõlk Krista Kaer (2019) Varrak, RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/45133411-nnelik-prints

Nende kaante vahel on Wilde’i kaks muinasjuttude kogu – „Õnnelik prints“ ja „Granaatõuntest maja“. Ta ise on öelnud, et need on lood lastele ja lapsemeelsetele ning mingit vanuselist piirangut neil pole. Wilde, kes pidas oma kinnituste kohaselt kunsti kõlblusest kõrgemaks, on oma loomingus osutunud üsnagi suureks moralistiks. Omaenda elus koges ta suurt rikkust ja nägi Londoni toretsemist, samal ajal kuulus tema kogemusse ka näljahäda-järgne Iirimaa, läbi ja lõhki iirlasena säilitas ta Inglismaal omamoodi kõrvaltvaataja pilgu ning see peegeldus ka tema mõistujuttudes. Aga isegi kui neid allhoovusi ja tagamaid mitte arvestada, võib igas vanuses lugeja elada kaasa kaunitele lugudele armastusest ja eneseohverdusest, sellest, milline on tegelikult oma hingest loobumise hind ning et mõnikord avanevad südamed alles siis, kui need purunevad.

Omaette väärtus on Wilde’i stiilil, sest algselt jutustas ta oma lugusid ja kuulajad läksid temaga kaasa, lastes end lummata. Need lood leiavad üha uusi lugejaid, neid lavastatakse, tõlgitakse ja avaldatakse praegugi ja küllap ka edaspidi.

Classic, Fiction, Fantasy,

Kas teile meeldivad muinasjutus, mis algavad „Elas kord…“ ja lõppevad „Ning nad elasid õnnelikult elu lõpuni!“ või meeldivad teile muinasjutud mille kunagi ammu kirjutasid vennad Grimmid või tänapäeval Stephen King? Mina isiklikult eelistan süngeid muinasjutte, sest oma süngusega valmistavad nad lapsi paremini tulevaks ette, mitte ei luba neile roosat mannat, mida kunagi sadama ei hakka.

Wilde kirjutatud lood ei ole ka need ilusa alguse ja õnneliku lõpu lood. Wilde lood on suht sünged ja neisse on sisse kirjutatud moraal, mida ei nämmutata lugejale lahti, kuid igaüks võib leida enda pigistava koha, et siis enda käitumist muuta, olgu ta siis laps või täiskasvanud. Need lühilood on tüüpilised Victoria ajastu lood, mille aluseks võisid olla vanad rahvalaulud, ning mis on ajastule omaselt täis isekaid, hoolimatuid, kõrke ja julmi tegelasi, kes võib-olla leiavad oma südame või siis ei leia ja lugu lõppebki lihtsalt sellega, kui hoolimatud inimesed teiste õnnetusest rõõmu tunnevad. Wilde lugudes on ilu see mis teeb tegelase hoolimatuks ja isekaks, kuid kui tegelane ise ei tea, et ta on ilus või inetu, siis võib ta olla just see kõige hoolivam hing. Tema lugudes on kolme kordust, olgu see siis proov kolm korda kellegi juurest lahkuda või siis kutsutakse kolm korda kedagi välja, kuid see maagiline kolme kordus, mida on ka teiste autorite haldja lugudes, on ka siin. Isegi kui tema lood on välja kasvanud iiri rahvalugudest, siis tema tegelased reisivad üle kogu maailma, tutvudes kõiksuguste fantastiliste ja maagiliste asjadega, olgu nad siis reaalsete asjade kirjeldused või siis puhas kirjaniku fantaasia. Siin on kristlike hoiatavaid lugusid, kuid tutvustatakse ka muid usundeid.

 

Paar aastat tagasi lugesin ma raamatut Victoria aegsetest muinasjuttudest. Selles kogumikus räägiti selle aegsetest muinasjuttudest üldisemalt, ning lisaks olid seal ka mõningad väljapaistvamad lood. Üks neist oli Wilde oma ning tema lugu polnud sugugi kõige fantastilisem või kõige julmem. Tundub et see oli ikka aeg, kui lapsi kasvati korralikult hirmutava hoiatuslooga, mitte ilusa roosa muinasjutuga.

Õnneliku printsi lühilood on suurepärased, võib-olla masendavad, kuid head ikkagi.