Musta Jänese Mõis

Raamat: Black Rabbit Hall by Eve Chase, tõlge Eve Laur (2015) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23337562-black-rabbit-hall Saladuslik minevik.

Ammune suvi.
Rääkimata looga maja…
„Viirastusi on kõikjal, mitte ainult emme viirastus metsas, vaid ka meie viirastused sellisena, nagu me olime neil pikkadel suvedel.” Amber Alton teab, et Musta Jänese mõisas, tema Londoni pere Cornwalli maakodus, mööduvad tunnid teisiti, seal ei leidu kahte kella, mis näitaksid ühesugust aega. Suved on täiuslikud, ajatud. Altonite nelja lapse jaoks on see ideaalne suvepaik, kus ei juhtu suurt midagi – kuni ühel tormisel õhtul nende idülliline maailm puruneb. Enam kui kolmkümmend aastat hiljem otsustab Lorna pidada pulmad Pencraw Halli suursuguste luuderohtu kasvanud seinte vahel. Aga sedamööda, kuidas teda kisub aina sügavamale umbe kasvanud mõisamaale, hakkavad pinnale tõusma poolmaetud mälestused tema emast ning Lorna leiab peagi, et on eksinud mõisa ajaloo labürinti, kus teda valdab kustutamatu teadmisjanu oma mineviku ja tolle kunagise õnneliku perekonna kohta, kelle mälestust on mõisas siiani tunda.
Rabav ja atmosfääri loov romaan keerleb põneva spiraalina kahe naise südamesse, keda lahutavad aastakümned, kuid seob päästmatult Musta Jänese mõisa süngete saladuste pundar.
Family Drama, Fiction, Gothic

Nagu ka Eve Chase eelmine raamat “Linnupuur” on ka see selline üksildase härrastemaja draama, kuhu on seotud sealsed lapsed. Lugu on mitmekihiline, toimudes erinevatel aegadel ja erinevates kohtades ning keskendudes erinevatele tegelastele.

Iseenesest oli seda lugu huvitav jälgida, isegi kui vahepealsed sündmused on julmad, sellised “Lilled pööningul” stiilis julmad, kuid see on huvitav, kuidas autor mängib eelmise põlvkondade kasvatusstiiliga ja selle tulemustega. Kuid samas on ka just see “kaugkasvatus” see, mis lõpus kogu loo minu jaoks ära rikkus. Tekib küsimus miks? Tal oli ju võimalusi ja õigusi, seega miks? Aga eks iga lugeja loeb sellest raamatust välja just seda, mis tema jaoks oluline on.

Et siis see on mõneti veniv, mõneti julm, kuid samas südamlik peredragöödia gooti võtmes.

The Birdcage

Raamat: The Birdcage by Eve Chase (2022)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/56796670-the-birdcage   

Kate, Flora ja Lauren on poolõed kes jagavad kuulsast kunstnikust isa - ja kohutavat saladust.

Nad kõik on leidnud oma viisi, kuidas nad seda saladust eirata. Üle aastate on nad lahku kasvanu ja elavad vägagi erinevat elu. Kuid kutse koguneda Rock Pointis, Cornwelli kaljudel asuvas majas, kus nad kunagi poseerisid isa kuulsaima maali “Tüdrukud linnupuuriga” jaoks, viib nad taas kokku.

Rock Point on imeilus, tuulte käes asuv hoone, kus on palju saladusi, ning on üks teema, millest see pere kunagi ei räägi. Ning keegi käib varjudes ümber maja, jälgides elanike igat liigutust. Keegi kes mäletab neid tüdrukuid maalilt. Mäletab mida nad tegid.

Õed peavad tõe päevavalgele tooma, et sellest vabaks saada - et üksteist taas leida

Mystery, Thriller

“Linnupuur” on ideaalne raamat neile, kellele meeldivad Santa Montefiore ja Kate Mortoni raamatud. Ja et lugu veelgi põnevamaks ajada - kui te olete lugenud Stephen Kingi “Dolores Clairborne” raamatut, siis on selles loos ka midagi sellest.

See on peredraama. Kolm kasuõde, kunstnikust isa, vanavanemad, isa lõputud uued “modellid” ja tegevus toimub 1999 aasta augustis, kui oli võimalik vaadata täieliku päiksevarjutust ja kakskümmend aastat hiljem. Kat, Flora ja Lauren on sündinud väga väikeste vaheaegadega, kuid Kat ja Flora käisid augustis Rock Pointis aastaid enne seda, kui Lauren sinna esimest korda saabus ja seega on Kat ja Flora palju lähedasemad. Kiilu on tüdrukute suhetesse löönud ka see, et Kati ja Flora emad ei ole tüdrukute isale nii tähtsad kui seda on Laureni ema, seega kannavad tüdrukud oma emade suhtumise üle oma maailma. Kuid Lauren on leidnud lohutust Roc Pointi majapidaja tütrest, kes on nendega ühevanune.

Iga suvi, kui nad taas kokku saavad, on neil esmalt raske koos olla, kuid selle kuu lõpuks on nad taas kui üks pere, kuid sellele päikesevarjutuse aastal muutub kõik. Tüdrukud on vanemad, isa hakkab tegema neist seda kuulsat maali ja nende ellu tuleb uus lapsehoidja/isa austajanna.

Midagi kohutavat juhtus sel päikesevarjutuse päeval. Keegi ei räägi sellest, Laurel ei mäleta, mis juhtus, kuid temale mõjub see psühholoogiliselt siiani kõige raskemalt. Kui isa neid taas Rock Pointi kutsub, ei ta nad mida oodata. Majas ja maja ümbruses ringi käies ja asju sorteerides leiavad nad asju ja mälestusi mida nad on arvanud olevat kaotanud. 

See kokkusaamine toob pinnale vanad haavad, valestimõistmised, ebaõiglused, kuid annab ka võimaluse tundma õppida neid uusi isiksusi, kelleks õed on saanud, leida uusi ühiseid punkte ja põhjusi koosolemiseks.

Põnev peredraama lapselikust julmusest ja teisest võimalusest tehtut heastada.

The Wildling Sisters

Raamat:  The Wildling Sisters by Eve Chase (25.07.2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32887866-the-wildling-sisters

Neli õde. Üks suvi. Eluaegsed saladused.

Kui viieteist aastane Margot ja tema kolm õde jõuavad 1959 aasta juunis Applecote mõisasse, eeldavad nad et neid ootab vaikne Inglismaa suvi. Selle asemel leiavad nad aga, et nende tädi ja onu pole endiselt üle saanud nende tütre, Audrey, viie aasta tagusest kadumisest. Kui õdede kooslust lõhestab kahe kena naabripoisi saabumine, leiab Margot end kistuna ellu, mille Audrey oli maha jätnud. Kui suvi aga võtab suisa surmava pöörde, peavad õed kas taas kord ühisrinde moodustama või kistakse nende elud lahku igaveseks.

Viiskümmend aastat hiljem, soovib Jesse meeleheitlikult oma pere kolida välja nende Londoni kodust, kus teda ümbritsevad ta abikaasa esimese abikaasa asjad. Imeilus Applecote mõis, kesk õdusat Inglismaa loodust, tundub talle ideaalse võimalusena. Kuid Jesse leiab end üha enam eraldatuna muust maailmast nende uues rahulikus kodus, kus tal on probleeme ta viieteist aastase kasutütrega ning maja ümbritsevate imelike kuulujuttudega.

Mystery, History, Drama

Raamatu alguses tekkis mul tunne, nagu ma loeksin Barbara Erskine raamatut, sest nii temalikult jooksis siin paralleelselt olevik ja minevik ja tundus et minevikus oli midagi väga negatiivset juhtunud, mille kaja ka tänapäeva asukaid mõjutada võib. Kuid päris nii see ikka polnud. Pigem oli see lugu Kate Mortonilik, kus mineviku müsteeriumid lahendatakse ja lahendajad leiavad ka oma probleemidest väljapääsu.

Et siis kaks lugu, mida seob üks maja.

Esimene lugu on neljast õest, kelle ema saatis maale sugulaste juurde, kuna ta ise oli vastu võtnud töö, mis viis ta Marcosse. Flora, Pam, Margot ja Dot. Rikka suguvõsa teise poja ja teatriagendi tütred. Esimesed kolm olid aastase vahega ja viimane õde oli neist neli aastat noorem. Nad kaotasid oma isa vahetult enne Doti sündi autoavariis. Nende valjuhäälne ning dramaatiline ema oli pärast isa surma neid ülal pidada suutnud, kuna tal oli suhe ühe kuulsa kunstnikuga, kuid kui suhe lörri läheb, peab ta töö leidma ja tütred linnast ära mehepoolsete sugulaste juurde saatma.

Nad olid Applecote mõisas varemgi suved veetnud ja tüdrukud mäletavad seda kui õnnelikumat aega nende elus, kuid nüüd ei lähe nad sinna väga suure rõõmuga. Viis aastat tagasi, pärast nende ühise suve lõppu oli nende onutütar jäljetult kaduma läinud. Margot oli Audreyga kõige lähedasem ja temale mõjus Audrey kaotus kõige valusamalt, kuid kaugeltki mitte nii valusalt kui Audrey vanematele. Audrey ema uskus endiselt, et tütar tuleb veel kunagi koju ja seega hoidis ta tütre ruumi täpselt nii nagu ta oli olnud enne tütre kadumist ning uuendas isegi ta riidekapi sisu vastavalt eeldatavale tütre kasvamisele.

Esialgu on maal elamine õõvastavalt õudne, kuid kui naabermõisast tulevad neile külla perepoeg ja tema nõbu, on tüdrukutel jälle elu sees. Nende onu õhutab vanemaid õdesid poistele käppa peale panema, sest parimat partiid ei saaks nad eales tehtud ja nii siis lähebki, et Flora võtab perepoja sihikule ja Pam tema nõbu. Kuigi Harry on Flora võludest sisse võetud ei saa ta siiski silmi ka Margotilt ja samas kui Pam annab endast parima, et Tomi enda juures hoida on Flora ja Tomi vahel miski.

Suvi läheb üha kuumemaks ja noored naudivad neile antud vabadusi, kuni viimase õhtuni, enne poiste lahkumist. Sellel kuumal suveööl, enne kosutavat vihma, läheb miski valesti – paljastatakse vanu saladusi ning luuakse uusi salakokkuleppeid, mis jäävad aastateks sama maetuks kui ka vanad saladused.

Viiskümmend aastat hiljem, kui Jesse otsib oma perele uut elamist, mis viiks neid välja Londonist ja ta abikaasa endise abikaasa varjudest, satuvad nad mitte just kõige paremas korras Applecote mõisa peale. Jesse on majast vaimustuses, kuid tema kasutütar Bella ei taha kuuldagi kolimisest.

Kui nad siiski majja kolivad, esialgu lootes, et nüüd on pereisal rohkem aega perega olla, lüüakse nende plaanid uppi kui selgub, et äripartner nende ärist hoopis välja tahab ja seega peab isa siiski Londonisse jääma, et äri päästa ja uued äripartnerid leida. Jesse jääb tütardega üksi. Ta püüab maja elamiskõlblikuks muuta, püüab küla rahvaga suhelda, kuid maja ei taha temaga kuidagi koostööd teha ja külarahvas näib sellest majast ja maja asukatest eemale hoidvat. Kui Bella tuleb koolist tagasi infoga, et selles majas on kunagi elanud tüdruk, kes on jäljetult kadunud, muutub maja Jesse jaoks pahaendeliseks.

Ja nii need kaks lugu siis kõrvuti jooksevadki, kuni kevadine üleujutus toob mõisavalduses olevast vanast kaevaust välja skeleti ja külakese lillepoe/kohviku omanik, tuleb Jessega rääkima oma lapsepõlvest ja sugulastest.

Hästi ülesehitatud lugu, mis annab lugejale palju võimalusi oma detektiivi oskusi proovile panna ja samas suudab ta siiski lugejat üllatada. Ka loos olev õdede ja kasuvanemate omavahelised suhted ja sidemed on hästi üles ehitatud ja kaasakiskuvalt kirja pandud. Seda raamatut oli hea lugeda, siin polnud miski ei liiast ega ka miskit puudu.