Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 7. juuli 2014

Why Lords Lose Their Hearts

Raamat: Why Lords Lose Their Hearts (Wicked Widows #3) by Manda Collins (2014)
Hinne: E
Tõde võib ta hävitada.
Perdita, krahv Ormondi lesk, teab ohtliku saladust – tõde selle kohta kuidas tema jõhker abikaasa suri. Kuid salapärane kättemaksja teab seda ilmselt ka, ning senised anonüümsed ähvarduskirjad muutuvad avalikeks rünnakuteks, ning Perditat saab päästa vaid üks inimene – tema abikaasa endine sekretär, Lord Archer Lisle. Mees kes on olnud iga Perdita südamevalu tunnistajaks. Archer on mees kelle armastusest saab Perdita vaid unistada ...

Kas tema armastus on nende päästjaks?
Krahv Pembertoni noorim poeg viiest, Lord Archer Lisle on harjunud sellega, et ta peab ootama oma aega. Aastaid on ta kõrvalt vaadanud kuidas Perdita kannatas oma abikaasa käe läbi, kuid nüüd kui Perditat ähvardab keegi tundmatu – keegi, kes ei peatu millegi ees, et sundida Perditat maksma tema abikaasa surma eest. Kuid muidu nii heasüdamlik Archer võib muutuda ohtlikuks kui teda ähvardatakse – ning ka tema on valmis milleks iganes, et vaid hoida oma armastatut kindlalt oma käte vahel ...
Romance, History,

Tegu on siis Riukalike Leskede kolmanda ja sarja viimase raamatuga. Ma küsisin seda raamatut NetGalleist kuna ma olin lugenud eelnevaid raamatuid ja ka Manda Collinsi teist sarja Inetud Pardipojad ja vastutasuks tuleb mul kirjutada aus arvustus. Seega pean ma ausalt ütlema, et see on üks väga halb ning lugeja intelligentsi solvav raamat.



Ka selles raamatus saab lugeja jälgida ühe kolmest krahvi kõrvaldamiset osa võtnud naise saatust. Ka siin tundub, et see pahalane/kättemaksja jälgib oma sihtmärki kas Twitteri kaudu või siis naha alla pandud kiibi abil.

Lisaks sellele, et raamat on täis apse ajalises mõttes, on siin ka apse muus sisus. Võib-olla, kui ma poleks kahte viimast raamatut lugenud praktiliselt üksteise järel poleks ma neid vigu märganud, kuid praegu leidsin ma ühe absurdsuse teise järel – krahv Ormond on vahepeal surnud natuke üle aasta, vahepeal on viie päeva pärast saabumas ta teine surma aastapäev. Isabella on alles teada saanud oma rasedussest, siis on tal juba korralik kõht, siis mõtleb Perdita kuidas Isabella alles paar kuud tagasi kohtus oma abikaasaga, kuidas Georgie kuu hiljem abiellus oma abikaasaga ja siis alles selgus et Isabella on rase ja nüüd pole nad peale pulmi üksteist näinud paar nädalat ja juba on Isabellal kõht millele võiks tassi toetada? Archer on aastaid töötanud Perdita endise abikaasa juures Archeri isa soovitusel, kuid kohtumisel küsib Archeri ema, kuidas poeg Perditaga tuttavaks sai?!?! Iga naine kes on nende kolme naise käe/rääkimise ulatuses on olnud minevikus abielus vägivaldse mehega ja ainukesed kaheksa korralikku meest, kes ei sunni end naistele peale, ei peksa neid ega pea neid endi omandiks on meie kangelannade mehed – Trevor, Con, Archer, Archeri isa ning tema neli venda (ah jaa, Inetute Pardipoegade abikaasad loomulikult ka).

Raamatu lõpus avaldatakse saladus mida lugedes tekkis mul tahtmine küsida, et kas krahvi surm polnud mitte enesetapp, kus ta neelas teadmatult mürki, siis lasi endale kuuli rindu, ning kukkus siis noa otsa, millega ta relva puhastas, ning nii mitu korda järjest ... üks absurdsus ning vasturääkivus ajas teist taga.

Lugu polnud ju iseenesest paha ... kuid teostus oli VÄGA halb!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar