Võlukunsti Tumedam Pool (A Darker Shade of Magic)

Raamat: A Darker Shade of Magic (Shades of Magic #1) by V.E. Schwab (2015, tõlge 2016) RR, A

Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30278640-v-lukunsti-tumedam-pool

Kell on viimane rändajatest – haruldased võlurid, kes saavad valida erinevate paralleelsete maailmade vahel, mida nad külastada saavad.

Hall London on räpane, igav, maagiavaene, ning seda valitseb hull kuningas George. Punane London on see koht, kus maagia ning elu õitsevad, ning seda valitseb Mareshi Dünastia. Valget Londonit valitsevad need, kes on tapnud eelmise valitseja. Inimesed võitlevad maagia valitsemise pärast, ning maagia võitleb neile vastu, kurnates linna viimse piirini ära. Kunagi oli ka Must London – kuid keegi ei räägi sellest.

Ametlikult on Kell Punane Rändaja, linna isiklik saadik, ning Punase Londoni adopteeritud prints, kes toimetab iga kuu erinevate Londonite vahel sõnumeid. Mitteametlikult on Kell salakaubavedaja, kes on valmis maksma mida iganes vaid selle eest, et nad näevad natukenegi midagi teistest maailmadest. See tema ohtlik hobi teeb temas taga tahtmatult reeturi. Põgenedes Halli Londonisse, satub ta kokku Delilah Bardiga, taskuvargaga, kellel on suured unistused. Tüdruk näppab Kellilt, päästab ta ohtliku vaenlase käest, ning siis sunnib ta Kelli end viima end teise maailma, et tüdruk saaks kogeda „tõelist seiklust“.

Kuid ebakindel maagia on vabaduses, ning reetmine jälitab neid igal sammul. Selleks et maailmasid päästa, peavad Kell ja Lila esmalt ise suutma elus püsida – ja see on raskem kui nad lootagi oskaksid.

Fantasy, YA, Magic

Võlukunsti tumedam pool on vägagi huvitav ja kaasakiskuv lugu maagiast, perekonnast, ootamatust sõprusest, lojaalsusest ja vabadusest. Minu jaoks oli see lugu nagu segu erinevatest raamatutest. Sellistest sarjadest nagu Gentleman Bastards (The Lies of Locke Lamora), Narnia lood, Sõrmuste isanda triloogia, The Riddle on Stone. Miks, sest Kell ja Lila oleks nagu Locke Lamora ja tema seltskonna liikmed, must kivi oleks kui sõrmus, mida saab hävitada vaid seal, kus ta loodud on, Valge London oleks nagu Valge Nõia loss ning samas on Kell ja Lila tavalised inimesed, kes satuvad tahtmatult seiklustesse, mille positiivsest lõpplahendusest sõltub väga palju.

Seda lugu oli nii huvitav lugeda, sest siin pole midagi üle liia, ega midagi liiga vähe, kõike on täpselt nii palju, et kuidagi ei saa raamatut käest panna. Loo peategelane on Kell, noormees, kellel on üks silm sinine ja teine must ja tal on eriline võime liikuda erinevate maailmade vahel. Kõigis neis maailmades on üks asi ühine, neil on pealinn, London, ning nendes Londonites on mõningad majad täpselt sama koha peal, ning kuigi näiteks neil kõrtsidel võivad olla erinevad nimed, on nad ikkagi maailmade vahelisteks ankruteks, mida rändurid kasutada saavad, et luua maailmade vahelisi uksi.

Kell ei tea, mis on ta päris nimi, või kust ta pärit on, kuid ta on viieaastasest peale elanud kuningapere liikmena, temaga minevikust kaasa tulnud asjadel on initsiaalid K ja L ja seega on ta nimeks saanud Kell. Ta küll rändab maailmade vahel, toimetades oma kuninga teateid Halli ja Valge Londoni kuningatele, kuid samas kasutab ta neid käike ka oma lõbuks. Ta vahetab Hallis Londonis tühipaljad maagilisi nipsasjakesi mehaaniliste lelude vastu ja Valges Londonis kaupleb ta maagia ning teenetega. Ta teab, et see on keelatud, et ühest Londonist ei tohi asju teise Londonisse viia, sest see seaks ohtu maagia tasakaalu, kuid need on vaid väikesed asjad. Kuni ühel tavalisel visiidil satub ootamatult tema omandusse ese, mis võib tähendada hukku kõigile kolmele Londonile. Ta peab selle eseme tagasi viima, sinna kust see tulnud on, kuid see polegi nii lihtne kui tundub.

Lila on olnud suurem osa oma elust tänavalaps. Pärast ema surma püüdis ta kasuisa tema abiga raha teenida, kuid Lila tegi talle kiiresti selgeks, kuhu ta oma idee pista võib ning asus ise enda eest tänaval võitlema. Peagi sai temast üks kardetuim taskuvaras ning kelle otsinguplakatitel on pilt maskiga mehest. Kuid Lila tahaks tegelikult minna rändama, seiklusi otsima, ta tahaks olla mereröövlilaeva kapten. Ühel mitte väga edukal ööl, satub ta kokku mehega, kes tundub olevat vigastatud ja samas ka mitte, ning ta näppab mehe taskust paki, mida mees temalt peagi tagasi nõudma tuleb.

Selgub et selles näpatud pakis polnudki lihtsalt kivi, see kivi suudab Lila soove täita, kuid nende soovide täitmine võib kallimaks osutuda, kui ta arvatagi oskab, kuid Lila tunnetab, et kõik pole päris nii, nagu esialgu tundus, seega ei tekita talle mingit raskust vabaneda sellest soove täitvast kivist. Kuid kahjuks pole kivi temaga veel lõpetanud ja seega on neid Kelliga ühendatud, ning edasi peavad nad juba koos minema.

Maailmade vahel saab liikuda vaid Rändur, ning kuigi Kell on korra rännanud ka koos oma vennaga, et taha ta siiski riskida Lila eluga, kuid tal pole valikut, nad kas rändavad koos, või ei rända nad üldse, seega võtavad nad ette suure riski, mis peaaegu oleks neile mõlemile nende elud maksma läinud, kuid elu kaotamine tundub hetkel tühiasi, võrreldes sellega, mida Valge Londoni valitsejad plaanivad teiste Londonitega teha.

Selle võimuvõitluse hammasrataste vahele on peale Kelli jäänud ka tema kasuvend Rys, ning selleks, et Rysi elu päästa, peab Kell vägagi äärmuslikud abinõud kasutusele võtma.

See lugu lõppeb enamvähem positiivses võtmes, kuid siiski jääb õhku palju võimalusi, kuidas lugu edasi võiks minna ja milline võiks olla triloogia lõpptulemus.

Asi mida ma ekstra tahaks ära märkida, on selle raamatu tõlge. Selle raamatu eestikeelse versiooni on välja andnud Päikse kirjastus ja tõlk on Marge Paal, kelle ees tahaks teha sügava kummarduse, sest ma pole juba ammu lugenud nii head tõlget.

Hea raamat ja ma ootan põnevusega järgmist osa.