Sõber Raamat: The 100

kolmapäev, 25. veebruar 2015

The 100

Raamat: The 100 (The Hundred #1) by Kass Morgan (2013)

Hinne: C+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17332969-the-100

Tulevikus elavad inimesed linnataolises kosmoselaevas, mis tiirleb ümber maakera, mille atmosfäär on mürgine. Mitte keegi ei tea kuna, või kas üldse, saab seda ammu mahajäetud planeeti taas inimestega asustada. Kuid kui kaasa võetud varud hakkavad otsa saama, ning inimeste arv üha tõuseb, peavad valitsuse juhid tegema raske otsuse ning taas maa endale võtma … enne kui on liiga hilja.

Seega saadetaksegi sada noort kriminaali maale ohtlikule missioonile, et Maa taas inimestele saaks. Pärast seda kui nende maandumiskapsel on peaaegu puruks kukkunud, jõuavad need teismelised metsikult ilusale planeedile, mida nad varem vaid kosmosest on näinud. Neid seatakse silmitsi selle tahumatu uue maailma ohtudega ja nad püüavad luua mingigi algelise kogukonna. Kuid neil kõigil on oma salajane minevik, ning nende kõigi tulevik on ebakindel. Selleks et ellu jääda peavad nad õppima üksteist usaldama – ning isegi armastama.

YA, Dystopia, Romance, Action

Eelmise aasta lõpupoole ühel laupäeva pärastlõunal hakkasin ma vaatama telesarja The 100 … ja kell oli järgmise päeva hommikul viis, kui ma esimese hooaja vaatamise lõpetasin … siis magasin paar tundi ja vaatasin ära kõik selleks hetkeks välja tulnud teise hooaja osad. Seega otsustasin ka raamatu läbi lugeda, sest tavaliselt ju ikka (kas siis telesarjade või filmide puhul) on raamatus kas rohkem infot või on telesarjadele palju juurde lisatud. Millises seisus on see raamat telesarjaga sellest räägin tiba hiljem, esmalt raamat.

Tegemist on ühe vägagi tüüpilise kuid hea noorte düstoopia romaaniga. Siin on teismelised neiud ja noormehed, armukolmnurgad, saladused, valed, mõistmatud täiskasvanud. See on huvitav lugu. Selle raamatu taga on huvitav idee, kuigi lõpptulemus oleks võinud kohati parem olla, kuid see ei olnud väga hull, lõppkokkuvõttes on tegu ikkagi hea looga.

Kui nüüd tagasi telesarja ja raamatu võrdluse juurde minna … noh taas kord on tegu ühe raamatumaitselise telesarjaga. See tähendab seda, et nagu ka Vampiiri päevikute puhul, on sellestki raamatust sarja jõudnud vaid üldine idee ja peategelaste nimed (või noh vähemalt enamus neist). Jah telesarjas on palju rohkem actionit, ning noored on palju julmemad ning üleüldiselt toimub nendes 13 osas palju rohkem kui esimese raamatus, kuid see ei oma üldse tähtsust. Kui lugeda raamatut ilma seda telesarjaga võrdlemata, siis on raamat väga hea, sest isegi raamatus on lugu kohati väga jõhker ja kohati isegi julmem kui telesari, ning see kõik on hea.

Mulle see raamat tõsiselt meeldis, sest ma võtsin seda samamoodi kui ma kunagi võtsin Bridget Jonese raamatuid – neil polnud filmidega midagi ühist, filmid olid osad 1.5 ja 2.5.