Hinne:
B++
Adam Murphy tahab olla tõsine ajakirjanik. Kahjuks
veedab ta aga päevi kirjutades lookesi aluspükstest ja kõhulihastest gei
elustiili ajakirjale. Kui noor probleemidega pornostaar talle vihje annab
hiljuti surnud mereväelase salajasest külastusest kurikuulsa sutenööri juurde,
kes kaupleb ajaealiste poistega, tahab Adam sellest kindlasti kirjutada … kuni
keegi hakkab tema elu kallale kippuma.
Kõigele vaatamata hakkab Adam siiski lahti
harutama eluohtliku skeemi, millesse on seotud linnas kiiruga lahkunud rikkur,
nilbed rikkurite peod ja kolm kena noormeest, kes on jäljetult kadunud. Adam
peab sisenema LA räpastesse urgastesse et saada teada tõde nende kadumiste
kohta, ning ka oma endise kallima, Corey, kadumise kohta – kes võib samuti olla
seotud mõnegi ohtliku saladusega.
Selles ülimalt energilises kaasaegses loos
seksist, narkootikumidest ning kättemaksust, paljastatakse skandaalne lugu, mis
võib olla ohtlik … või siis suisa surmav.
Criminal Mystery, MM
Esiteks tahan ma öelda kohe, et kuigi on tegu MM raamatuga, ei tohiks
see olla sugugi põhjuseks, miks mitte seda raamatut lugeda, sest tegu on
suurepärase kriminaalromaaniga ja kui te olete avatud mõtlemisega inimene, siis
teid ei häiri see et tegu on gei kogukonnaga, vaid see lisab hoopis loole
vürtsi.
Lugu on siis noormehest Adam, kes on aasta elanud LA’s, ta on suurem
osa sellest ajast purupurjus ning kirjutab mõttetuid lookesi mõttetule
ajakirjale, mille esikaanelugu võib olla vaid ilusast pornostaarist, mitte
põhjendamatult läbipekstud õpetajast. Adam on LA’sse tulnud New Orleansist,
ning paar nädalat tagasi läks ta sinna taas, oma alkoholikust ema matustele.
Adama viimane poisssõber püüdis teda alkoholist võõrutada, hoides teda
nädalaid kodus luku taga, kuid lõpus andis Corey ikkagi alla, ning nad läksid
lahku.
Kui Nate tuleb Adama juurde looga, et see mereväelane, kes tollel
hommikul oli oma helikopteri koos nelja teise mereväelasega ookeanisse
uputanud, oli alles nädal tagasi LA’s olnud koos mehega, kes vahendab
alaealiseid poisikesi rikastele vanameestele, ei taha Adam teda eriti uskuda,
kuid Nate näitab talle oma haavu, mis ta sai, kui ta autost välja lükati, sest
ta polnud piisavalt noor.
Kui Adam järgmine päev tööle tuleb, ilma et ta midagi eelmisest ööst
mäletaks, palub ta ülemus tal asjad kokku panna ning lahkuda. Tema sõber aga
pakub talle uut töövõimalust tuntud kriminaalromaanide kirjaniku juures. Adam
mõistab, et kirjanik võib temalt tema loo varastada, kuid samas on ta ka
huvitatud, mida kirjanik talle pakkuda võiks. James Wilton on kuulsaks saanud
sellega, et ta on kirjutanud paar kriminaalromaani tõsielu sündmustele põhinedes
ja viimane raamat tõi endaga kaasa selle, et raamatu oletatav süüdlane tuli
Jamesile raudkangiga külla, ning see külastus oleks halvasti lõppenud, kui
Jamesi abikaasa ründajat surnuks poleks lasknud.
Seega, nõustub Adam olema Jamesi uuringute assistent ning räägib talle
ka Nate loo, mida nad siis koos uurima saaksid hakata. Kuid Nate lugu on vaid
algus. Üha rohkem lisandub loole uusi tahke, uusi tegelasi, uusi kihte, ning
lugu hakkab Adama jaoks üha isiklikumaks minema.
Sama aegselt on LA läheduses plahvatanud üks vagunelamu, mille elanikud
on olnud amfetamiini keetjad, ning nende kolmeteist aastane poeg on arvatavasti
koos nendega surnud. Kuid kuna selles plahvatuses sai viga ka kohalik kooliõpetaja,
kes hiljem vigastustesse suri, siis tema tütar hakkab uurima, miks tema ema oli
plahvatuse hetkel vagunelamu juures, ning kes on see deemon, kelle poiss oli
eelmisel päeval joonistustunnis joonistanud.
Kui need kaks juhtumit kokku saavad muutub kogu lugu veelgi õudsemaks
ja ohtlikumaks kõigi osaliste jaoks.
Kogu lugu on täis vihjeid ja erinevaid liine ning iga uue fakti
ilmnemisel leiutasin ma uusi võimalusi, kuidas lugu lõppeda võiks, kuid lõppu
poleks ma ikkagi osanud ära arvata.
Ma olen hingelt romantik ja ma oleks nii väga tahtnud, et selle loo
pahad oleks ikka tegelikult head ja et armastus võidaks kõik, kuid pahad olid
ikkagi pahad, hullemadki kui ma arvata oskasin ja armastus on vaid miski, mis
teeb meid pimedaks.
See oli üks tõsiselt hästi kirjutatud lugu, mis hoiab sind kikivarvul
algusest lõpuni, sest kunagi ei või teada, mis järgmisel lehel toimub. Üks väga
hea raamat. Raamat on oma nime saanud nende amfetamiini laborite plahvatuste
järgi, sest nende plahvatuste pealtnägijad kirjeldavad plahvatusest tekkinud
valgust niiviisi nagu oleks päev saabunud enne koitu.
Mulle tõsiselt meeldis sellest raamatust paar ütlust, mis tabasid märki
või panid mind südamest naerma, te võite mind julmaks pidada, kuid need olid
nii head, et lisan nad ka siia:
- I hope you never know what it’s like to have life you can only get rid of.
- Being humble isn’t the same thing as being humiliated. Maybe if I let myself get humbled a little more often, I won’t end up being humiliated so much.
- An eye for an eye leaves everybody blind. That’s why we should cut of their legs.
Jäänud on veel vaid 27 päeva, ning mis te arvate, kuidas ma suhtun
sellesse, et mul tuleb võib-olla ööbida samades linnajagudes, kus selle raamatu põhitegevus toimub? :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar