Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 4. veebruar 2015

Light Before Day



Raamat: Light Before Day by Christopher Rice (2004)
Hinne: B++
Adam Murphy tahab olla tõsine ajakirjanik. Kahjuks veedab ta aga päevi kirjutades lookesi aluspükstest ja kõhulihastest gei elustiili ajakirjale. Kui noor probleemidega pornostaar talle vihje annab hiljuti surnud mereväelase salajasest külastusest kurikuulsa sutenööri juurde, kes kaupleb ajaealiste poistega, tahab Adam sellest kindlasti kirjutada … kuni keegi hakkab tema elu kallale kippuma.

Kõigele vaatamata hakkab Adam siiski lahti harutama eluohtliku skeemi, millesse on seotud linnas kiiruga lahkunud rikkur, nilbed rikkurite peod ja kolm kena noormeest, kes on jäljetult kadunud. Adam peab sisenema LA räpastesse urgastesse et saada teada tõde nende kadumiste kohta, ning ka oma endise kallima, Corey, kadumise kohta – kes võib samuti olla seotud mõnegi ohtliku saladusega.

Selles ülimalt energilises kaasaegses loos seksist, narkootikumidest ning kättemaksust, paljastatakse skandaalne lugu, mis võib olla ohtlik … või siis suisa surmav.
Criminal Mystery, MM

Esiteks tahan ma öelda kohe, et kuigi on tegu MM raamatuga, ei tohiks see olla sugugi põhjuseks, miks mitte seda raamatut lugeda, sest tegu on suurepärase kriminaalromaaniga ja kui te olete avatud mõtlemisega inimene, siis teid ei häiri see et tegu on gei kogukonnaga, vaid see lisab hoopis loole vürtsi.

Lugu on siis noormehest Adam, kes on aasta elanud LA’s, ta on suurem osa sellest ajast purupurjus ning kirjutab mõttetuid lookesi mõttetule ajakirjale, mille esikaanelugu võib olla vaid ilusast pornostaarist, mitte põhjendamatult läbipekstud õpetajast. Adam on LA’sse tulnud New Orleansist, ning paar nädalat tagasi läks ta sinna taas, oma alkoholikust ema matustele.

Adama viimane poisssõber püüdis teda alkoholist võõrutada, hoides teda nädalaid kodus luku taga, kuid lõpus andis Corey ikkagi alla, ning nad läksid lahku.

Kui Nate tuleb Adama juurde looga, et see mereväelane, kes tollel hommikul oli oma helikopteri koos nelja teise mereväelasega ookeanisse uputanud, oli alles nädal tagasi LA’s olnud koos mehega, kes vahendab alaealiseid poisikesi rikastele vanameestele, ei taha Adam teda eriti uskuda, kuid Nate näitab talle oma haavu, mis ta sai, kui ta autost välja lükati, sest ta polnud piisavalt noor.

Kui Adam järgmine päev tööle tuleb, ilma et ta midagi eelmisest ööst mäletaks, palub ta ülemus tal asjad kokku panna ning lahkuda. Tema sõber aga pakub talle uut töövõimalust tuntud kriminaalromaanide kirjaniku juures. Adam mõistab, et kirjanik võib temalt tema loo varastada, kuid samas on ta ka huvitatud, mida kirjanik talle pakkuda võiks. James Wilton on kuulsaks saanud sellega, et ta on kirjutanud paar kriminaalromaani tõsielu sündmustele põhinedes ja viimane raamat tõi endaga kaasa selle, et raamatu oletatav süüdlane tuli Jamesile raudkangiga külla, ning see külastus oleks halvasti lõppenud, kui Jamesi abikaasa ründajat surnuks poleks lasknud.

Seega, nõustub Adam olema Jamesi uuringute assistent ning räägib talle ka Nate loo, mida nad siis koos uurima saaksid hakata. Kuid Nate lugu on vaid algus. Üha rohkem lisandub loole uusi tahke, uusi tegelasi, uusi kihte, ning lugu hakkab Adama jaoks üha isiklikumaks minema.

Sama aegselt on LA läheduses plahvatanud üks vagunelamu, mille elanikud on olnud amfetamiini keetjad, ning nende kolmeteist aastane poeg on arvatavasti koos nendega surnud. Kuid kuna selles plahvatuses sai viga ka kohalik kooliõpetaja, kes hiljem vigastustesse suri, siis tema tütar hakkab uurima, miks tema ema oli plahvatuse hetkel vagunelamu juures, ning kes on see deemon, kelle poiss oli eelmisel päeval joonistustunnis joonistanud.

Kui need kaks juhtumit kokku saavad muutub kogu lugu veelgi õudsemaks ja ohtlikumaks kõigi osaliste jaoks.

Kogu lugu on täis vihjeid ja erinevaid liine ning iga uue fakti ilmnemisel leiutasin ma uusi võimalusi, kuidas lugu lõppeda võiks, kuid lõppu poleks ma ikkagi osanud ära arvata.

Ma olen hingelt romantik ja ma oleks nii väga tahtnud, et selle loo pahad oleks ikka tegelikult head ja et armastus võidaks kõik, kuid pahad olid ikkagi pahad, hullemadki kui ma arvata oskasin ja armastus on vaid miski, mis teeb meid pimedaks.

See oli üks tõsiselt hästi kirjutatud lugu, mis hoiab sind kikivarvul algusest lõpuni, sest kunagi ei või teada, mis järgmisel lehel toimub. Üks väga hea raamat. Raamat on oma nime saanud nende amfetamiini laborite plahvatuste järgi, sest nende plahvatuste pealtnägijad kirjeldavad plahvatusest tekkinud valgust niiviisi nagu oleks päev saabunud enne koitu.

Mulle tõsiselt meeldis sellest raamatust paar ütlust, mis tabasid märki või panid mind südamest naerma, te võite mind julmaks pidada, kuid need olid nii head, et lisan nad ka siia:
  • I hope you never know what it’s like to have life you can only get rid of.
  • Being humble isn’t the same thing as being humiliated. Maybe if I let myself get humbled a little more often, I won’t end up being humiliated so much.
  • An eye for an eye leaves everybody blind. That’s why we should cut of their legs.

Jäänud on veel vaid 27 päeva, ning mis te arvate, kuidas ma suhtun sellesse, et mul tuleb võib-olla ööbida samades linnajagudes, kus selle raamatu põhitegevus toimub? :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar